Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 teenida restorani ja poe tegevusega kasumit. Tulenevalt hageja kasumiaruandest oli ühe kuu keskmine sissetulek 8207,04 eurot, mistõttu on hagejale perioodil 31.01.2011.a – 14.03.2011.a (s.o pooleteise kuu jooksul) tekkinud kahju summas 12 310,56 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja omandiõigust rikuti 02.03.2011.a ja seega pole nõue aegunud. Kui leida, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 22.02.2011.a, kui kostja hävitas osa hageja varast, on hagi esitatud tähtaegselt. Kostja poolt enne 22.02.2011.a asjade kolimist ega äraviimist ei toimunud. Kostja vastuväited

3(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 Tallinnas, aadressil Aia 7 asunud ja kostja poolt omandatud ja võõrandatud asjadele, esemetele, seadmetele ja kaupadele ning mõista need kostja valdusest hageja valdusesse. Maakohus jättis menetlusse jäänud hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kohtule omandiõiguse tunnustamise ja asjade kostja valdusest väljanõudmise nõude ja alternatiivsena kahju hüvitamise nõude. Hageja loobus 15.05.2015.a menetlusdokumendis asjade väljaandmise nõudest. Kostja ei ole omandiõiguse tunnustamise nõudest loobumisele vastu vaielnud. Otsuse kohaselt lahendas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel sisuliselt. Kohus leidis, et hageja nõude alus ei ole kostja poolt hageja valduses olnud ruumide ja asjade valduse ülevõtmine. Kostja poolt asjade enda valdusse võtmine ei saanud tekitada hageja väidetud kahju, sest asjade valduse kaotus ei too automaatselt kaasa asjade kaotsiminekut hageja jaoks. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, kas hageja kaotas ruumide ja selles asuvate asjade valduse 31.01.2011.a või 22.02.2011.a. Nimetatud asjaolu ei ole omandiõiguse rikkumisel põhineva kahjunõude lahendamisel vaja tuvastada. Kui kahju tekitav tegu oli üksnes hagejale kuuluvate asjade kostja poolt enda valdusse võtmine, ei saa eeldada hageja nõude olemasolu. Hageja asjade kostja valdusse võtmise ja asjade kaotsimineku vahel puudub põhjuslik seos, sest valduse rikkumine ei põhjusta iseenesest asjade kaotsiminekut. Hageja on põhjendanud temale tekkinud kahju asjade äraviskamise ja müümisega. Nimetatud asjaoludel saab eeldada hageja nõude olemasolu, sest hageja asjade äraviskamise ja müümise tagajärg on asjade kaotsiminek hageja jaoks. Üürileandja pandiõigusest ei tulene seaduse kohaselt üürileandja õigust visata ära või hävitada pandiga koormatud vara või muud üürile antud ruumides asuvat vara. Eeltoodust tulenevalt rikub hagejale kuuluvate asjade äraviskamine hageja omandiõigust äravisatud asjadele. Asjade äraviskamine põhjustab nende kaotsimineku. Kaotsiläinud asjade väärtus võib olla hageja kahju, kui esinevad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Hageja vallasasjad läksid väidetavalt kostja poolt äraviskamisega kaotsi. Seetõttu saab kaotsiläinud vallasasjade väärtuse lugeda eelduslikult hageja kahjuks. Hageja avaldatud asjaolude kohaselt kuulusid pandiga koormatud asjad hagejale. Hageja asjade äraviskamine ilma õigusliku aluseta rikub hageja omandiõigust. Seega saab asjade äraviskamine tekitada hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus luges hageja omandiõiguse rikkumise ajana asjade äraviskamise aega. Hageja on avaldanud, et kostja tõstis 22.02.2011.a Aia tn 7, Tallinn asuvatest restorani ja kohviku ruumidest hagejale kuuluva vara hoonest välja ja osaliselt hävitas selle. Seega saab hagis märgitud asjaoludel omandiõiguse rikkumise ajana lugeda 22.02.2011.a. Hagi alust arvestades ei oma tähendust hageja valduse kaotus, vaid asjade äraviskamine. Kui eeldada hageja faktiväite õigsust asjade äraviskamise kohta 22.02.2011.a, hakkas aegumistähtaeg kulgema 22.02.2011.a. Kostja ei ole tõendanud, et asjade väidetav äraviskamine leidis aset enne 22.02.2011.a. Seetõttu möödus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 22.02.2014.a. Hageja esitas hagiavalduse 18.02.2014.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Hagejale sai kahju tekkida, kui kostjal puudus õigus pandieseme müügiks. Hageja tugines asjaolule, et tema oli asjade omanik. Teiseks on hageja tuginenud sellele, et kostja ei ole tõendanud Da Vinci Food & Catering OÜ võlgnevust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 292 lg 2 järgi kolmanda isiku asjade müümine rikub kolmanda isiku õigusi, kui müük on toimunud vaatamata kolmanda isiku poolt oma õiguse maksmapanekule. VÕS § 305 lg 3 annab kolmandale isikule võimaluse panna omandiõigus üürileandja suhtes maksma. Kui kolmas isik seda ei tee, ei riku panditud asja müümine tema õigusi. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei pannud oma õigust maksma. Hageja ei ole tõendanud, et ta on pannud oma õiguse pandiga koormatud vallasasjade suhtes maksma. Õiguse maksmapanekuks ei piisa üksnes sellest, kui kolmas isik teatab üürileandjale oma väidetavast õigusest. Kolmas isik peab oma õiguse maksma panema selliselt,

4(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 et pandiõiguse teostamine ei oleks võimalik. Selliseks teostamiseks saab pidada näiteks asja omandiõiguse tunnustamise ja asja väljanõudmise nõude kohtu kaudu maksma panekut (sh esialgu näiteks hagi tagamise kaudu). Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal alus põhjendada oma nõuet sellega, et kostja teostas pandiõigust hagejale kuuluvate asjade suhtes. Kohus nõustus hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu Da Vinci Food & Catering OÜ vastu. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid menetluse kestel esitanud. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostjal puudus AÕS § 292 lg 2 kohaselt õigus müüa hagejale kuuluvaid asju pandiga tagatud nõude katteks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs pandiga tagatud nõude katteks asju, mis paiknesid üürile antud ruumides. Kui eeldada hageja väite õigsust asjade omandiõigusliku kuuluvuse osas, põhjustas kostja asjade müümisega hageja asjade kaotsimineku. Kaotsiläinud asjade väärtus võib olla hageja kahju, kui esinevad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Kohtu hinnangul jäi hageja omandist ilma asjade müümisega enampakkumisel 02.03.2011.a. Seega on kahju tekkimise ajaks 02.03.2011.a. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada kõige varem 02.03.2011.a. Aegumistähtaeg sai seega kulgema hakata alates 02.03.2011.a. TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg möödus 02.03.2014.a. Hageja esitas hagiavalduse 18.02.2014. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Kostja aegumise vastuväide ei anna kostjale õigust keelduda kohustuse täitmisest. Hagejal on koormis tõendada, millised asjad visati ära ja millised müüdi pandiga tagatud nõude katteks. Ühtlasi on hagejal koormis tõendada nii ära visatud kui ka müüdud asjade omandiõigust. Hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed asjad võttis kostja enda valdusse. Hageja on esitanud üürileantud ruumides olnud asjade koosseisu tõendamiseks fotod. Kohtul ei ole fotode põhjal võimalik aru saada, millised hageja poolt hagi aluses loetletud asjad millistel konkreetsetel fotodel on kajastatud. Hageja ei ole seda ka menetluse kestel täpsustanud. Hageja on üldsõnaliselt avaldanud, et fotodel on kujutatud 13.08.2014.a hagi terviktekstis ja 15.05.2015.a haginõude täpsustuses nimetatud asjad, kaubad ja esemed. Hageja peab iga oma faktiväite osas näitama, millise konkreetse tõendiga ta väidet tõendada soovib. Hageja ei ole seda eelmenetluse kestel vaatamata kohtu antud võimalusele teinud. Eeltoodust tingituna ei ole kohtul võimalik hageja esitatud fotode alusel lugeda tõendatuks hageja faktiväiteid selle kohta, millised asjad paiknesid üürileantud ruumides. Hageja nõudeõiguse tõendamiseks ei piisa sellest, et hageja tõendab üürileantud ruumides enne kostja poolt kinnipidamisõiguse teostamist paiknenud vara koosseisu. Tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest (asjade äraviskamine ja asjade müümine) peab hageja tõendama, millised konkreetsed asjad visati ära ja millised asjad müüdi. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kahju põhjustanud teod – asjade äraviskamine ja asjade müümine. Teise isiku asjade õigusliku aluseta müümine või äraviskamine kujutab endast kahju õigusvastast tekitamist (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju hüvitamise nõude eeldusena on vaja tõendada kahju põhjustanud tegu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, millised asjad ära visati ja millised müüdi. Seetõttu on kahju põhjustanud tegu tõendamata. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et hagejal puudub kostja vastu nõue, mis tuleneb hageja valduses olnud üürile antud ruumides paiknenud asjade kostja poolt ära viskamisest ja müümisest. Hageja nõuab kostja üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju, milleks on saamata jäänud tulu hüvitamine. Hageja nõude eeldus on kokkuleppe sõlmimine hageja ja kostja vahel. Hageja peab asjas tõendama asja kasutamise kokkuleppe sõlmimise. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2011.a e-kirjaga kokkuleppe. Kokkulepet kinnitati 11.02.2011.a kirjaga. Kostja teatas 06.01.2011.a e-kirja, et ta lubab jääda ruumidesse kuni 01.03.2011.a. Kostja esindaja Martin Tamme teatas 03.02.2011.a ja 11.02.2011.a, et lepingu tähtaega on pikendatud kuni 14.03.2011.a. Kostja leidis, et lepinguline suhe puudus. Lepingu

5(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 sõlmimine oleks eeldanud hageja poolt kirjalikku nõustumist kostja 06.01.2011.a e-kirjas sätestatud tingimustega. Hageja ei ole kirjalikult nõustunud. Kostja 11.02.2011.a teavituses kinnitas kostja hagejale allüürilepingu lõppemist. Kostja ei ole kinnitust tagasi võtnud. Lepinguline kahju sai hagejale tekkida ruumide valduse kaotamisel 31.01.2011.a. Seega on lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja seaduslik esindaja saatis hageja seaduslikule esindajale 06.01.2011.a kell 3:25 e-kirja. Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast kostja lubadus kasutada ruume kuni 01.03.2011.a (lause „I also promise [---]“). Kostja nõusolek temale kuuluva asja kasutamiseks ilma selle eest tasu maksmise kohustuseta võib olla käsitletav pakkumusena tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul võib kostja poolt e-kirjas avaldatust jääda mulje, et kostja on sellise ettepaneku hagejale teinud. Samas tuleb kostja avaldatu hindamisel arvesse võtta ka ülejäänud e-kirja sisu. E-kirjast nähtub ettepanek tasuda 2011.a jaanuari ja veebruari eest üüri (lause „I propose [--]“). Ühtlasi sisaldub kirjas nõue allkirjastada lepingu lõpetamine ja lepingu lõpetamise allkirjastamata jätmise korral mitte edasiselt läbi rääkida (laused „I like you to come [---]“ ja „In case you [---]“). Kohtu arvates ei nähtu kostja ülejäänud e-kirjast kostja tahe anda üüritud ruumid tasuta hageja kasutusse. Vastupidi nähtub ülejäänud e-kirjast selgelt kostja soov saada ruumide kasutamise eest tasu. Eeltoodut arvestades ei saanud 06.01.2011.a e-kirjast tekkida hagejale lepingulist alust üürile antud ruumide kasutamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud nõustumist kostja 06.01.2011.a e-kirjas tehtud pakkumisega. 06.01.2011.a ekirja alusel oleks võinud tekkida hageja poolt ruumide kasutamiseks lepinguline alus, kui hageja oleks andnud nõustumuse esitatud tingimustega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tema nõustumus e-kirjas avaldatud tingimustega. Hageja ei ole nõustumust avaldanud kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega ka elektroonilises vormis. Samuti ei ole hageja avaldanud nõustumust teoga, nt üüri tasumisega. Hageja poolt ruumide valdamist ei saa pidada teoga avaldatud nõustumuseks, vaid tegevusetuseks, millele TsÜS § 68 lg 4 mõistes ei saa anda tahteavalduse tähendust. Kostja õiguslikku positsiooni kinnitavad ka 11.02.2011.a teated, millest ei nähtu, et kostja loeks ennast hagejaga lepinguliselt seotuks. Kohtu hinnangul ei nähtu teatest kostja kinnitust hageja ja kostja vahelise üürisuhte olemasolule. Teatest nähtub üksnes hageja teavitamine kostja ja Da Vinci Food & Catering OÜ vahelise üürisuhte lõppemisest ja selle tagajärgedest. Põhiüürilepingu lõppemisega kaasneb vältimatu tagajärjena allkasutusõiguse lõppemine. Seetõttu ei loo allüürnikule ruumide vabastamiseks tähtaja andmine tulenevalt põhiüürilepingu lõppemisest üürileandja ja allüürniku vahel üürisuhet. Seda, et kostja ei loe ennast hagejaga lepinguliselt seotuks, kinnitavad ka kostja 03.01.2011.a 14.14 e-kiri ja 19.01.2011.a teated. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebus

6(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 oleks olnud pandiõigus, oli hageja üks nõue ka omandiõiguse tunnustamise nõue. Hageja on tõendanud enda omandõiguse vaidlusalusele varale. Kostja oli teadlik, et hageja oli vara omanik. Seega ei ole hageja kolmas isik, vaid omanik. Kostja ei ole eitanud, et võttis ajal, mil hageja Aia 7 üüriruume kasutas, enda valdusesse kogu hageja kasutuses olnud üüritud ruumides asunud vara ning müüs selle 02.03.2011.a toimunud avalikul enampakkumisel varakogumina. Kogu vara, mis asus Aia 7 üüritud ruumides ning mille kostja 02.03.2011.a enampakkumisel võõrandas, kuulus hagejale. Kostja ei ole vastupidist tõendanud ja maakohus ei ole tuvastatud vastupidist. Kohus tuvastas kostja poolt hagejale õigusvastase kahju tekitamise, kuid jättis hüvitise välja mõistmata, leides et hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed asjad võttis kostja enda valdusesse. Kohus ei ole hinnanud 18.02.2014.a esitatud tõendeid. Hageja vara esemelist koosseisu tõendab hageja ka Da Vinci Food ja Catering OÜ vahel sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe koos selle lisaks olevate arvetega, mille alusel hageja omandas Da Vinci Food & Catering OÜ-lt nt kassasüsteemi, tšekiprinteri, sülearvuti, puuküttega pizza-ahju, kontorisisustuse komplekti, restoranisisustust, serveerimisnõusid, baarisisustust jm; erinevate müüjate arved hagejale müüdud toidukaupade, tehnikakaupade, lauanõude ja muu restorani pidamiseks vajaliku kohta. Kahju põhjustatud tegu on tõendatud PPA Põhja Prefektuuri 25.06.2013.a vastusega nr 2.1-4/105842-2 teabenõudele, millest tulenevalt sai politsei 22.02.2011.a väljakutse Aia 7, kus selgus, et ruumides olnud asjad (kontoritehnika dokumendid jm teatajale kuulunud esemed) olid visatud prügikasti. Politsei fikseeris juhtunu ja fotografeeris prügikasti visatud esemed. Hageja 23.02.2011.a nõudest tuleneb, et hageja esitas kostjale nõude vara tagastamiseks, sh osalise esemelise koosseisuga, millest tulenevalt pidi kostjal vähemalt nõudes nimetatud esemete omandiõiguse osas kahtlus tekkima. Enampakkumise teade, millest nähtub, et kostja müüs pandipidajana enampakkumisel Aia 7 tegutsenud restorani Da Vinci vara, sh mööblit, köögitehnikat ja –tarbeid, tõendab kahju põhjustanud tegu. Hageja sisekäibedokumendid 24.01.2011.a seisuga köögis asunud toidukaupade kohta, 31.01.2011.a seisuga köögi poes asunud toidukaupade kohta ja 24.01.2011.a seisuga poes asunud toidukaupade kohta ning saatedokumendid ja arved Itaaliast tellitud toidukauba kohta tõendavad hageja toidukaupade esemelist koosseisu. 15.05.2015.a esitatud fotod tõendavad dokumentaalsetes tõendites kajastatud kaupu, esemeid, asju ja nende asumist Aia 7 ruumides. Hageja ei nõustunud kohtu hinnanguga selles, et nõudeõiguse tõendamiseks ei piisa sellest, et tõendatakse üürile antud ruumides enne kostja poolt kinnipidamist paiknenud vara koosseis. Enne kinnipidamist üüritud ruumides asunud vara koosseis on enampakkumisel võõrandatud vara koosseis, mille hüvitamist hageja nõuabki. Hageja poolt 13.08.2014.a maakohtule esitatud hagiavalduse terviktekstis esitatud taotlus nõuda kostjalt välja hageja poolt 02.03.2011.a läbi viidud enampakkumisele pandud asjade, esemete, seadmete, kauba jmt ning müügi tulemuste kohta dokumentatsioon või muu vastav materjal, millega hageja soovis täiendavalt tõendada müüdud vara esemelist koosseisu ja müügist saadud kasumi suurust, jättis kohus 24.05.2016.a toimunud istungil motiveerimatult rahuldamata, leides et vastava nimekirja koostamine ei ole vajalik. Seega ei saa kohus heita hagejale ette, et ta ei ole püüdnud vara koosseisu täiendavalt esitatule konkretiseerida. Seega pidi kohus lähtuma hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest. Hageja on menetluse kestel korduvalt selgitanud, et vara, mis enampakkumise ajal üüriruumides asus ja selle käigus ka võõrandati, on nimetatud 13.08.2014.a terviktekstis, 15.05.2015.a esitatud dokumendis ning tõendatud esitatud tõenditega, mille kohus ka 06.06.2017.a toimunud istungil vastu otsustas võtta. Kostja ei ole tõendanud ja maakohtu otsuses ei ole tuvastatud, et hageja oleks midagi 13.08.2014.a hagiavalduse terviktekstis nimetatud esemetest, asjadest või kaupadest enne enampakkumist üüriruumidest välja viinud, mistõttu tuli asja lahendamisel lähtuda hageja esitatud andmetest ning asuda seisukohale, et Aia 7 ruumides asus hagejale kuuluv vara hagis nimetatud ning hagile lisatud tõenditega tõendatud ulatuses ning kostja tekitas 02.03.2011.a enampakkumisega hagejale kahju hageja poolt

7(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 nimetatud suuruses, s.o summas 47 568,94 eurot. Hageja nõudis vaid enampakkumisel võõrandatud vara hüvitamist, mitte prügikasti visatud esemete väärtuse hüvitamist. Saamata jäänud tulu ja lepingu rikkumise osas ei pööranud kohus tähelepanu asjaolule, et hagejal oli seadusest tulenev õigus (VÕS § 288 lg 6) kasutada üüritud ruume kuni 14.03.2011.a ning seda ka lähtuvalt kostja 11.02.2011.a teatest sellise õigustuse olemasolu kohta. Hagejale tekitati kahju enne seda tähtaega hageja vara pantimise ja majandustegevuse seiskamise näol. Kohus ei ole esitatud asjaolusid ja hageja vastavasisulisi väiteid analüüsinud, ka ei ole kohus kohaldanud õigust asjas tuvastatud asjaoludest lähtudes. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et õigustus anti nii põhiüürnikule kui ka allüürnikule (hagejale). Vähemalt kuni 14.03.2011.a pidi kostja vastavalt kokkuleppele ja seaduse alusel võimaldama hagejal üüritud ruume kasutada ning kostja poolt enne selle tähtaja saabumist hageja majandustegevusse sekkumine ning selle peatamine tekitas hagejale kahju, mille peab kostja saamata jäänud tuluna hüvitama. Kostja seadusliku esindaja 06.01.2011.a e-kirjast tuleneb samuti, et poolte vahel tekkis uus ja iseseisev lepinguline üürisuhe. Hageja esitas 18.02.2014.a koos hagiga maakohtule nõude kohta ka hageja ja Da Vinci Food & Catering OÜ vahel 01.07.2010.a sõlmitud üürilepingu, millisega Da Vinci Food & Catering OÜ andis hagejale allüürile Aia tn 7 asuvad ruumid restorani ja kohviku pidamiseks ning kostja lepingulise esindaja 11.02.2011.a teate üürilepingu lõppemise kohta 14.03.2011.a. Kohus ei ole pööranud hageja väidetele ja esitatud tõenditele tähelepanu. Kohus käsitles üksnes kostja 06.01.2011.a inglisekeelset e-kirja, tehes sellest vaba tõlke. Kohus on eksinud, leides et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tema nõustumus ekirjas avaldatud tingimustega. Hageja on oma kirjavahetuses kostjaga, korduvate pöördumistega ja faktilise ruumide kasutamisega oma tahet reaalselt väljendanud ja kostja seda vähemalt korra, s.o 11.02.2011.a kirjalikus seisukohas ka hindavalt kinnitanud. Lisaks sisustas kohus viidet TsÜS § 68 lg-le 4 paljasõnaliselt, faktilisi asjaolusid hindamata ja arvestamata. Kooskõlas TsÜS § 68 lg 4 loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Antud juhul oli olemas nii poolte kokkulepe kui ka pärast 31.12.2010.a, kui lõppes tähtajaline kirjalik üürileping, poolte vahel kujunenud praktika suhteid reguleerida tahteavalduste esitamise teel nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses. Nõue ei ole ka aegunud, sest aegumine hagi nõuete, sh saamata jäänud tulu hüvitamise nõude osas ei alanud enne 25.02.2011.a kuivõrd 31.12.2010.a kuni 25.02.2011.a toimusid poolte vahel läbirääkimised võimaliku lahenduse leidmise osas. Maakohus ei ole hageja väite osas seisukohta võtnud ega seda ka analüüsinud. Tõendeid hindamata ning hageja poolt väljendatud seisukohti analüüsimata ei saanud kohus teha kindlaks hageja esitatud nõudeid põhjendavaid asjaolusid või nende puudumist, samuti muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Vastustaja seisukoht

8(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443

9(10)

Tsiviilasi nr 2-14-7443 võttis hagejale kuulunud asjad enda valdusesse ja tal ei ole võimalik asju hagejale tagastada, ei ole määrav, mida täpselt ja millal kostja asjadega tegi. Määrav on see, et hageja jäi asjadest ilma seetõttu, et kostja võttis asjad enda valdusesse. Sellest tulenevalt saab hageja talle tekkinud kahju tõendada mh ka seeläbi, et ta tõendab, mis asjad olid tema valduses ja mis asjad kostja hagejalt ära võttis. Kõnealuse nõude maksmapanemiseks ei pea hageja vältimatult tõendama seda, mida täpselt kostja hagejalt äravõetud asjadega tegi. Hageja esitas vähemalt kahes menetlusdokumendis asjade nimekirja, mida ta kostjalt tagasi nõuab või mille hüvitamist ta asjade tagasisaamise võimatuse korral nõuab (vt näit t 2. kd lk 132 jj ning t 1. kd lk 183 jj). Seega esitas hageja maakohtule menetlusdokumendis piisavalt selged faktiväited selle kohta, milliste asjade kostja poolt äravõtmist ta kostjale ette heidab. Seega ei saanud maakohus heita hagejale ette selgete faktiväidete esitamata jätmist. Hageja soovis oma faktiväiteid, et talle kuulusid hageja poolt menetlusdokumendis nimetatud asjad, tõendada asjade omandamist kajastavate dokumentaalsete tõenditega. Hageja soovis lisaks selle tõendamisele, et ta vastavad asjad omandas, tõendada ka seda, et konkreetsed asjad olid sellel hetkel, kui kostja hageja valduses olnud ruumid üle võttis, vaidlusalustes ruumides. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja tõendab, et ta omandas konkreetsed vallasasjad ja kui hageja tõendab, et vaidlusalused asjad olid hageja valduses olnud ruumides vahetult enne seda, või mõistliku aja enne seda, kui kostja vaidlusaluste ruumide valduse üle võttis ja kui hageja tõendab, et peale seda, kui kostja ruumide valduse üle võttis, jäi hageja vallasasjadest ilma, on seeläbi võimalik tuvastada, et hageja jäi enda omandist ilma kostja tegevuse tagajärjel. Maakohtul on võimalik asja menetlemisel küsida hagejalt iga konkreetse tõendi osas, millise faktiväite tõendamiseks hageja tõendi on esitanud, samuti on maakohtul võimalik hagejalt küsida, milliste tõenditega ta iga konkreetset faktiväidet tõendada soovib. Vajaduse korral on maakohtul võimalik seda teha iga konkreetse varaeseme osas. Juhul, kui ka selliste jõupingutuste tagajärjel ei ole võimalik hageja faktiväidete ja tõendite osas selgust luua, on võimalik asuda seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata.

Eespool toodust tulenevalt tuleb saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.