Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-24-125468
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi A. O. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2367,40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, esindajad asukoht Toompuiestee 35,Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]); Kostja: A. O. (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: P. R. (e-post: XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kõikides nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 31.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014152868, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1739 eurot.
2.Kostja on lepingut nr L89014152868 allkirjastades kinnitanud krediidi kulukuse määra. Lepingu nr L89014152868 kohaselt on krediidi kulukuse määr 32,08% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.1.2 loeti kostjale saadetud teavitused kätte saaduks, kui need on saadetud kostja esitatud andmete kaudu või digikanalite kaudu.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.03.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 28.03.2024 nõude kostja vastu hagejale. Kostjale saadeti nõude loovutamise teade.
4.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kuna krediidiandjatele ei ole sätestatud sissetulekute ning kohustuste hindamise suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud ta lepingut sõlmida.
5.Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast.
6.Kostja sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1739 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma
lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 0,19 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1738,81 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1738,81 eurot.
8.Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas so 0,04% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest 5.12.2023 kuni ülesütlemiseni 26.03.2024 kokku summas 177,44 eurot (45,89+40,38+39,63+36,36+15,18). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 177,44 eurot.
9.Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on 15 eurot. Kostja ei ole lepingutasu maksnud. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus 15 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõue Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 50 eurot. 13.05.2024 esimese tasulise kirja saatmise kulu on 25 eurot, 23.05.2024 teise tasulise kirja saatmise kulu on 5 eurot ja 25.06.2024 kolmanda tasulise kirja saatmise kulu 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot.
10.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1738,81 eurolt lepingu alates ülesütlemisele järgnevast päevast 27.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.08.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas. Hageja nõuab viivist summas 107,94 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 107,94 eurot. Hageja palus kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 16.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja kulud õigusabile 358 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
11.Hagi täienduses esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse võla ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu 1739 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 0,19 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1738,81 eurot (1739 eurot - 0,19 eurot) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 27.03.2024 seadusjärgses määras.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja peab tõendama, et tema ID-kaart ja selle koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Kostja pole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid. Kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel tehinguid, on paljasõnalised. Asjaolu, et kostja on kuriteoteate uurimisasutusele esitanud, ei tähenda, et kindlasti on toime pandud kuritegu. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata tema nimel laenu võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Tsiviilasja raames ei pea kohus tuvastama kuriteo asjaolud ja koguma tõendeid, vaid seda teeb uurimisasutus. Hageja on tõendanud, et laenuandja on lepingud sõlminud just kostjaga. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on kõrge hoolsuskohustus. Hageja ka viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ja leidis, et kui leping on tühine, peab kostja saadu tagastama. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja juhututtav pääses ligi tema märkmikus olevatele Smart-ID koodidele ja tegi Elisas ja Tele2-s enda nimele volituse, mis võimaldas tal vormistada kostja nimele kahe mobiiltelefoni järelmalksu. Telefonid saadeti petturile ilmselt pakiautomaati. Kui kostjale
hakkasid tulema järelmaksu arved, tegi ta politseisse avalduse.
14.P. R. on kohtu määratud kostja eestkostja laenu-, järelmaksu-, üüri- ja kinkelepingu sõlmimise ning kinnisasjadega seotud tehingute osas. Kostja esindaja sain tema suhtes toime pandud pettusest teada juhuslikult, mitu kuud hiljem, mille peale saatis ta nii Elisa Eesti AS-le kui ka TELE2-le eestkostjaks määramise kohtumääruse ja palve tühistada järelmaksulepingud. Elisa Eesti AS tühistas kostja nimele vormistatud järelmaksulepingu, kuid TELE2 on nõude edasi andnud hagejale. Kostja esindaja palus tühistada kostja vastu esitatud nõue, kuna kostja on tunnistatud Harju Maakohtu poolt laenu-, järelmaksu-, üüri- ja kinkelepingu sõlmimise ning kinnisasjadega seotud tehingute osas teovõimetuks. Telekommunikatsiooniettevõte poleks tohtinud tema nimele seadmete järelmaksulepingut vormistada. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et hagiavalduses esitatud nõue on loovutatud hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis hagiavalduses viidatud järelmaksulepingu ning kas leping on kehtiv tulenevalt sellest, et kostjale oli lepingu allkirjastamise ajal seatud eestkoste.
17.Hageja tugines nõude esitamisel kostja 31.10.2023 digitaalselt allkirjastatud järelmaksulepingule, mille kostja oli sõlminud Inbank Finance AS-ga ning selle alusel ostnud telefoni maksumusega 1739 eurot. Kostja pidi lepingu alusel tegema igakuised osamakseid, kuid ta seda ei teinud. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist summas 1738,81 eurot, intressivõlgnevuse tasumist summas 177,44 eurot, lepingutasu võlgnevuse tasumist summas 15 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 107,94 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 50 eurot. Menetluse käigus leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud tema ID-kaardi kasutamist mõne teise isiku poolt. Kui järelmaksuleping on tühine, peab kostja saadu tagastama.
18.Kostja seaduslik esindaja leidis, et hageja viidatud leping on tühine, sest lepingu sõlmimise ajaks oli kostjale seatud selliste lepingute sõlmimiseks eestkoste. Lisaks ei ole kostja lepingut tegelikult sõlminud, sest tema tahte vastaselt kasutas tema ID-kaardi paroole kolmas isik, millise juhtumi kohta esitas kostja politseile avalduse.
19.Kohus leiab, et arvestades asjas esitatud tõendeid, ei kuulu hagi rahuldamisele.
20.Hageja esitas kohtule kostja, AS Inbank Finance ja Tele2 Eesti AS vahel allkirjastatud järelmaksulepingu (koos lisadega dtl 61-64). Kostja on lepingu digitaalselt allkirjastanud 31.10.2023. Lepingu alusel on ostetud Apple iPhone 15 Pro Max 512GB maksumusega 1739 eurot. Lepingu alusel oleks kostja pidanud tasuma igakuiseid osamakseid ning intressi.
21.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas või kellele lepingu alusel ostetud telefon üle anti, kuigi kohus selgitas selliste tõendite esitamise vajadust hagejale 06.05.2025 saadetud pöördumises (dtl 114-116). Kostja väitis, et tema ID-kaardi koode kasutati tema tahte vastaselt ning esitas selle kohta avalduse politseile 12.01.2024 (ilma tõlketa dtl 98-99). Täiendavalt esitas hageja kohtule AS Inbank Finance konto väljavõtte (dtl 90), mille kohaselt on 31.10.2023 väljastatud laen 1739 eurot. Konto väljavõttest ei nähtu, kellele on summa välja makstud. Leping, millele tuginedes hageja nõude esitas, ei olnud laenuleping. Kostja väidetav taotlus järelmaksulepingu sõlmimiseks (dtl 68) ei ole allkirjastatud. Seega võib hageja esitatud tõenditest kokkuvõttes järeldada, et kuigi lepingu võis kostja
digitaalselt allkirjastada, ei ole tõendatud, et kostja lepingu alusel midagi sai või et kostja ise esitas taotluse lepingu sõlmimiseks.
22.Hageja esitas tõendi selle kohta, et järelmaksu võimaldaja tegi kostja suhtes päringu registrisse taust.ee (dtl 69). Esitatud tõendi kohaselt ei olnud sellel veebilehel andmeid kostja suhtes tehtud kohtulahendite kohta. Kostja esindaja aga esitas kohtule 16.08.2022 tsiviilasjas nr 2-21-3003 tehtud määruse, millega on kohus (dtl 101-106) seadnud kostja üle eestkoste laenu-, järelmaksu-, üüri- ja kinkelepingu sõlmimise ning kinnisasjadega seotud tehingute osas. Kohus määras kostja eestkostjaks eeltoodud küsimustes kuni 16.08.2027 P. R.. Seega puudus kostjal endal õigus sõlmida laenu- või järelmaksu lepinguid.
23.Kohus selgitas hagejale 06.05.2025 saadetud pöördumises (dtl 114-116), et tal tuleb nõuet täiendavalt põhistada, sest hageja ei ole vastu vaielnud kostja esile toodud ja tõendatud asjaolule, et nõude aluseks oleva järelmaksulepingu sõlmimise ajal 31.10.2023 oli kostja teovõime piiratud. Samuti selgitas kohus hagejale, et kui viimane soovib kostja vastu esitada alternatiivselt alusetult saadu tagastamise nõuet, tuleb seda nõue täiendavalt põhistada ning ühtlasi tõendada, et nimelt kostja tehingu alusel midagi sai. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõudeid täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
24.TsÜS § 8 lg 3 näeb ette, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut heaks kiitnud ega selle sõlmimiseks nõusolekut andnud. TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on hageja nõude aluseks olev järelmaksuleping tühine ning selle alusel esitatud lepinguline nõue ei kuulu rahuldamisele.
25.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja nõuet kostja suhtes ei ole võimalik alternatiivselt ja osaliselt ka antud sätte alusel rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, kellele järelmaksulepingu alusel ostetud telefon üle anti. Ainuüksi järelmaksulepingu allkirjastamisest kostja ID-kaardi PIN-koodidega ei saa kohus järeldada, et kostja on lepingu sõlmimise tulemusena midagi saanud. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja kõik nõuded jätta rahuldamata.
26.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kostja ei esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kostjal selliseid kulusid ei ole, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.