Fire System Services OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu töövõtulepingust tulenevas tasu ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 19. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fire System Services OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7643,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Fire System Services OÜ (registrikood 12899129), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja (vastustaja): SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260), lepinguline esindaja Raul Ernes
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 28. septembril 2020, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19. novembri 2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 250 eurot ning mõista see summa hagejalt Fire System Services OÜ-lt kostja SCM Baltic OÜ kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Fire System Services OÜ (hageja) esitas 17. septembril 2018 Harju Maakohtule hagi SCM Baltic OÜ (kostja) vastu töövõtulepingujärgse tasu ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 6999,60 eurot ja viivise 643,68 eurot. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu elektritööde teostamiseks tunnitasu alusel Xxxxxxxxi külas nn yyyyyyi objektil. Teostatud tööde akti nr 71947-01 alusel esitas hageja kostjale arve nr 10033 summas 6999,60 eurot. Kokkuleppeline tunnitasu hind oli 19 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks leppisid pooled kokku, et iga sõidu eest tasub kostja 13 eurot (lisandub käibemaks); tööd tehti ajavahemikul 22. mai – 27. juuni 2017, kostja vaatas need üle ja töö ka anti tellijale üle. Vastuväiteid tööde kvaliteedi osas kostja ei esitanud; hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. Hageja esitas kostjale korduva arve ja saatis hiljem saldoteatise. Kostja ei esitanud vastuväiteid saldoteatisele, aga arvet ei tasunud; kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 23. juulist 2017. Viivis tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgses määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
elektritööde suuline tellimine pole eluliselt usutav. Need tööd peavad olema alati kaetud jooniste, skeemide, paigaldusjuhiste, tootenimekirjaga ja hilisemate elektritöö valmisoleku seisundi sisuliste kontrollimise tulemustega, ennekõike tööle vastavust ja ohutust selgelt väljendavate dokumentidega. Hageja selliseid tõendeid ei esitanud; kui poolel varem ka oli suulisi lepinguid, kaasnesid ikkagi alati tehnilised dokumendid, aga hageja nõude kohta sellised pole. Allkirjastamata dokumentidel puudub tähendus; arvel kirjeldatud töö on vastuolus aktis märgituga, sest teenusena märgiti elektrikilbi koostamine, aga mitte elektritööd. Elektrikilbi koostamine ei võta aega 294 tundi, tavaliseks töömaht on kuni 32 tundi. Ka transpordikulu 19 korra eest on ülepaisutatud, põhjendatud oleks kuni neli korda. Hageja esitatud osades dokumentides märgitud aadress Keemia 4 ei ole kostja aadress, mis muudab need tõendid ebausaldusväärseks; hageja ei esitanud paigaldise kontrolltulemusi, millega saaks tõendada suusõnalist tellimust ja teenuse osutamist. Suulised lepingud ei ole poolte majandustegevuse valdkonnas tavalised. Arvete tasumine ei tõenda alati suusõnalise tellimuse või tellimuseviisi olemust. Arvete ekslik või ennetähtaegne tasumine ei ole seadusega keelatud. Pooltel ei ole kokkuleppeid saldo kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta; hagejal või tema töötajatel puudus aktis kajastatud töö teostamise pädevus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 19. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ja leidis, et hageja ei tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, millal pooled kokkuleppe sõlmisid, millise töö ja millises mahus pidi ta kostjale tegema. Hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist, sest pole tõendatud töö üleandmine kostjale. Hagejal lasus nõude esmase tõendamise kohustus. Kui hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu ja viivise väljamõistmist, peab ta tõendama lepingu sõlmimise ja tasunõude sissenõutavuse. Arve ei tõenda lepingu sõlmimist arves märgitud tingimustel. Hageja väited lepingu sõlmimise aja kohta on ebajärjekindlat ja seetõttu ebausaldusväärsed. 2 (4)
3.2.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule akti. Kostja aktile allkirja andnud ei ole ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale akti kohtumenetlusele eelneval ajal saatnud. Ainuüksi allkirjastamata akt ning arve ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Ka teised tõendid (e-kirjad 2018. aasta jaanuarist, 6. juuni 2018 nõudekiri kostjale, tööaja tabelid) ei tõenda, et kostja on hagejaga lepingu sõlminud ja tal on arve tasumise kohustus.
3.3.Samuti ei tõenda RRi (edaspidi: tunnistaja) ütlused lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Tunnistaja kinnitas, et neile esitati YYYYY objektil tööde teostamiseks projektdokumentatsioon, kuid tema sõnul teostasid tööde üle järelevalvet ja kontrollisid töid kaks hollandlast. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud kostja esindajatega. Hageja ei osanud selgitada, milliseid töid täpselt tehti. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et tegemist oli töödega, mida said teostada pädevust mitteomavad isikud. Tunnistaja kinnitas, et tal puudus vajalik pädevus elektritööde teostamiseks.
3.4.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja muudest tõenditest ei nähtu samuti aktis kajastatud töö teostamiseks vajalikku pädevust, samuti ei ole töö nõuetekohaselt dokumenteeritud. Selles osas viitas maakohus seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 2 lg 2 p-le 4, § 3 lg-tele 4 ja 7 (lg 4 asemel vaidlustatud otsuse p-s 40 ekslik viide lg-le 3) ning § 7 lg-tele 1 ja 2, samuti majandusja taristuministri 14. juuli 2015 määrusega nr 91 kehtestatud elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise korra §-le 7, aga ka majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015 määrusega nr 74 kehtestatud elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavate nõuete (edaspidi: määrus nr 74) §-dele 2–4.
3.5.Kostja õigusabikulud on põhjendatud 700 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja esindaja tunnitasu (50 eurot) on mõistlik, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungite kestusega.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Kaebuses leiab hageja, et maakohus ei arvestanud põhjendamatult tunnistaja ütlustega ning arvetega nr 10038 ja 10042.
4.2.Lepingu tingimus tööde maksumuse kohta on tõendatud arvetega nr 10038 ja 10042. Kostja esitatud arved viitavad mõistlikule hinnale, mida samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted samadel asjaoludel oleksid nõudnud. Nimetatud arved on kostja tasunud. Seega on hind nõuetekohaselt tõendatud ja maakohus oleks pidanud sellega arvestama. Maakohus otsustas vastuoluliselt, et hiljem esitatud arvete tasumisest ei järeldu poolte kokkulepe töö hinna kohta.
4.3.Tunnistaja kinnitas, et töötas YYYYYYY objektil kaks kuud, objektil käis kostja juhatuse liige xxxxxx, kes varustas teda tarvikutega ja andis tööülesanded. Tunnistaja väitis ka, et tema ühendas kaablid, kuid hollandlased lülitasid seadme sisse, pingestasid selle ja veendusid, et kõik on korras. Seega on tunnistajaütlustega tõendatud nii töö sisu kui ka vastuvõtmine. Objektile lubamine kostja juhatuse liikme poolt ja ülesannete jagamine viitab tahteavalduse andmisele lepingu sõlmimiseks, selles osas saaks kohaldada analoogiat töölepinguga.
4.4.Kohtu järeldus tööde dokumenteerimise kohustuse kohta on väär. Tunnistaja kinnitas, et ta töötas alalispingega kuni 24 V ning seega võis määruse nr 74 § 4 kohaselt elektritöid teha.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu. 3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Asjakohatu on kaebuse etteheide, et maakohus ei käsitlenud arveid nr 10038 ja 10042. Maakohus analüüsis viidatud tõendeid vaidlustatud otsuse p-s 36 ning märkis õigesti, et neist kui vaidlusalusest arvest hilisematest ei saa teha järeldusi hageja praeguse nõudega hõlmatud lepingu tingimuste või poolte praktika kohta. Maakohtu otsuse p 30 ei sisalda vastuolu, sest käesolevas asjas vaidlusaluse töö kokkulepet ei saa tuvastada teiste tööde põhjal.
8.2.Tunnistaja ütlustest ei saa teha hageja soovitud järeldusi. Sisuliselt nähtub ütlustest, et TT käis YYYYY objektil, kus tunnistaja töötas, ja tõi sinna varuosi. Tunnistaja ütlustest ei selgu siiski, kas vaidlusaluses arves märgitud tööd tellis hagejalt kostja või keegi kolmas isik. Pigem võib ütlustest aru saada, et juhiseid töö tegemiseks saadi projektist, mille olid koostanud ja ette andnud hollandlased. Tunnistaja avaldas ka selgelt, et tal puudub teadmine hageja ja kostja vahelisest lepingust. Analoogiat töölepinguga pole alust kohaldada.
8.3.Maakohus andis õige hinnangu ka hageja väidetavate tööde dokumenteerimisele. Hageja jätab tähelepanuta, et elektriseadme ning ühtlasi seadme- ja elektritööga eespool p-s 3.4 kokkuvõtvalt viidatud õigusaktide tähenduses on tegemist ka juhul, kui elektrit edastavas, jaotavas või muundavas seadmes tehakse töid, kui seade ei ole veel tööle lülitatud. Maakohus lähtus vaidlustatud otsuse p-des 43 ja 44 põhjendatult tõlgendusest, et SeOS § 3 lg 4 määratlus ei olene sellest, kas seade on sisse lülitatud. Seega kohalduvad sama seadusega ja selle alusel kehtestatud määrustega ette nähtud normid ka alles koostatava elektrikilbi puhul. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata jäi hageja väide nagu oleks vaidlusalusel arvel kajastatud töö tehtud tavaisikule lubatud elektritööna määruse nr 74 § 4 tähenduses.
8.4.Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et töövõtulepingul rajaneva tasunõude edukuseks pidi hageja tooma esile ja tõendama lepingu sõlmimise asjaolud ning konkreetsed tingimused, milles pooled hageja väitel kokku leppisid. Samuti tuli hagejal tuua esile ja tõendada tellitud töö kostjale üleandmine. Hageja ei täitnud kummaski osas asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust. Seega jäi hagi nii põhi- kui ka viivisnõudes õigesti rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 650 euro hüvitamist, mis on tasu 13 t õigusteenuse eest tasumääraga 50 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Hageja leidis, et põhjendatud ajakulu on kuni 4 t. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh kaebusega tutvumine ja nõupidamine kokku 1 t, vastuse koostamine ja esitamine 3 t ning istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 1 t). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 250 eurot (= 5 t × 50). Rahuldamata jääb kostja taotlus 400 euro (= 650 – 250) hüvitamiseks. Viivise väljamõistmise taotlust kostja kulunimekiri ei sisalda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.