Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-13872
Tsiviilasi
Fire System Services OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu võla nõudes
7643,28 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Fire System Services OÜ (registrikood 12899129, Tammsaare tee 119, Tallinn 12917); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov’i Õigusbüroo, Mõisavahe 21, Tartu 50707; telefon: 55547092; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260, Kauri tee 23-6, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, 76403, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Raul Ernes (Eesti Triboloogia Instituut OÜ, Emmaste küla, Hiiu vald, Hiiumaa 92001, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2019 Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: S T Kostja lepinguline esindaja: Raul Ernes
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 6999,60 euro ja viivise 643,68 euro nõudes. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Fire System Services OÜ-lt (registrikood 12899129) kostja SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 700 (seitsesada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6999,60 eurot ja viivise 643,68 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu elektritööde teostamiseks tunnitasu alusel xxx külas. Teostatud tööde akti nr 71947-01 alusel esitas hageja kostjale arve nr 10033 summas 6999,60 eurot. Kokkuleppeline tunnitasu hind oli 19 eurot, millele lisandus käibemaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et iga sõidu eest tasub kostja 13 eurot, millele lisandub käibemaks.
2.Hageja leidis, et 27.06.2017 kokku lepitud tööd, mis tehti perioodil 22.05.2017-27.06.2017 294 tunni ulatuses, on lõplikult üle antud tellijale. Pärast tööde lõpetamist vaatas kostja tööd üle ja seejärel toimus tööde üleandmine VÕS § 636 lg 1 tähenduses ja vastuvõtmine. Vastuväiteid tööde kvaliteedi osas kostja ei esitanud.
3.Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest. Poolte kirjavahetusest nähtub, et 23.01.2018 saatis hageja kostjale uuesti tasumata arve nr 10033. Kostja ei esitanud vastuväiteid saldoteatisele. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve nr 10033 õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Hageja palus korduvalt kostjal võlg tasuda. Näiteks 06.06.2018 saatis hageja kostjale nõudekirja, millega teatas võlgnevusest. Kostja võlgnevus on seisuga 14.09.2018 7643,28 eurot, millest 6999,60 eurot on põhivõlg ja 643,38 eurot on viivis. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 23.07.2017. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise ajaks oli kostja viivitanud 418 päeva. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu 350 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõivu 475 eurot, kokku 825 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta. Hagi koostamisele kulus 3,5 tundi.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustuud. Ajaolud, millele tugines kostja, ei ole tõesed ega ole poolte vahel sõlmitud lepinguga seotud. Vastuse juurde ei ole esitatud tõendeid. Suuline ja paljasõnaline väide ei ole piisav kostja väidete tõendamiseks. Kontrolltulemuste dokumentide koostamine ei olnud hageja kohustus. Hageja kohustuseks oli elektritööde teostamine ehk elektrikilbi ehitus (koostamine). Kostja vastuväited tööde mahule on arusaamatud. Hagi lisad ei ole vastuolulised. Lisast 1 nähtuvalt oli töö sisuks elektrikilbi koostamine. Lisast 2 tulenevalt oli töö sisuks elektritööd. Töö tegemise kohaks on märgitud xxx küla. Ei ole selge, miks pidi kohaks olema xxx.
5.31.01.2019 seisukohtades selgitas hageja, et suuline leping sõlmiti 10.05.2017 hageja seadusliku esindaja ja kostja juhatuse liikme S M vahel elektritööde teostamiseks xxx külas. Kokku lepitud töö sisuks oli elektrikilbi ehitus, mis seisnes kaablite vedamises ja andurite paigalduses vastavalt kostja antud projektdokumentatsioonile ja korraldustele. Töö tegemise hinnaks oli 19 eurot tunnis ja 13 eurot transpordi eest. Vastavalt 23.01.2019 istungil kostja antud ütlustele oli see praktikast tulenev hind. Praktika tõendamiseks on kostja esitanud arved. Hind on ilma käibemaksuta.
6.Suulise lepingu vorm oli kostja ja hageja vahel tavaline praktika. 23.01.2019 istungil kinnitas kostja, et raamlepingut ei olnud, vaid olid suulised töövõtulepingute kokkulepped. Hageja tegi kostjale erinevatel objektidel elektritöid, vedas andurist kilpi kaableid. Kontrolltulemuste dokumentide koostamine ei olnud hageja kohustus. Kontrolltulemuste dokumentide koostamises pooled eraldi kokku ei leppinud. Kokkelepe oleks vastuolus väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt ei pidanud hageja kontrolltulemuste dokumentatsiooni koostama ja kostjale esitama. Sellega tegelesid alati kostja või tellija esindajad. Kostja kinnitas 23.01.2019 istungil, et hageja esitas ühel korral e-kirjaga allkirjastamata variandi kontrolltulemuste aktist. Tööde üleandmine toimus arve maksmisega.
7.Kokku tegi hageja kostja heaks 294 tundi perioodil 22.05.2017-27.06.2017. Objektil töötasid A T ja G G. Töötamise kohta esitasid töötajad aruanded. Aruannetest tulenevalt töötas A T perioodil 22.05.2017-27.06.2017 xxx külas xxx objektil kokku 147 tundi (arvestamata on 27.062017 tunnid) ja G G perioodil 22.05.2017-27.06.2017 xxx külas xxx objektil147 tundi (arvestamata on 27.06.2017.a. tunnid).
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1825 eurot, millest 1350 eurot on õigusabikulud ja 475 eurot on menetluses tasutud riigilõiv. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hagi koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 3,5 tundi. 05.11.2018 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi. 23.01.2019 istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kulus 2 tundi. 31.01.2019 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi. 03.06.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 tundi. 28.10.2019 istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kulus 2 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei pidanud tööde suusõnaliselt tellimist eluliselt võimalikuks. Sellised tööd peavad olema alati kaetud jooniste, skeemide, paigaldusjuhiste, tootenimekirjaga ja hilisemate elektritöö valmisoleku seisundi sisuliste kontrollimise tulemustega, ennekõike tööle vastavust ja ohutust selgelt väljendavate dokumentidega. Hageja ei ole neid tõendeid esitaud.
10.Isegi kui kostjal on varem olnud hagejaga suulisi lepinguid, on nendega alati kaasnenud kirjalikud ja taasesitatavad tehnilised dokumendid. Ilma nendeta ei ole võimalik selles majandustegevuse valdkonnas töid rahuldavalt teostada. Kostjal ei ole hageja tahteavaldust töö tellimise, valmimise ja kontrollimiseks esitamise kohta. Hageja esitatud tõendites puuduvad töö kontrollimiseks esitamise kuupäevad. Dokumentidel puuduvad allkirjad, mis selgitavad nende kehtetust.
11.Arvel 10033 kirjeldatud töö on vastuolus aktis kirjeldatud tööga, sest teenuseks on märgitud elektrikilbi koostamine ja mitte elektritööd. Kostja ei pidanud usutavaks, et tavaline samaväärne töö teostatakse 294 tunniga ja selle tasuks on 5586 eurot. Kostja peab tavalise elektrikilbi koostamise tavaliseks töömääraks kuni 32 tundi. Kostja ei pidanud võimalikuks ka elektrikilbi tööde tegemise transpordikulusid 19 korra eest, sest põhjendatud oleks kuni 4 korda. Hageja tõendis toodud aadress xxx, ei ole kostja aadress, mis muudab selle ebausaldusväärseks.
12.Hageja ei ole esitanud paigaldise kontrolltulemusi, millega oleks võimalik tõendada suusõnalist tellimust ja teenuse osutamist. Isegi kui kostjal on kunagi olnud hagejaga suusõnalisi lepinguid, ei saa pidada seda selles majandustegevuse valdkonnas tavaliseks. Arvete tasumine ei tõenda alati suusõnalise tellimuse või tellimuseviisi olemust. Arvete ekslik või ennetähtaegne tasumine ei ole seadusega keelatud. Pooltel ei ole kokkuleppeid saldo kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta.
13.Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja on tõendanud, milline on tavapärane elektrikilbi koostamise tasu. Hageja ei ole tõendanud töö üleandmist ega vastuvõtmist. SeOS § 6 lg 3 ja § 7 lg 3 alusel kehtestatud määruse § 3 lg 2 viimase lause järgi tuleb töö kontrollimine dokumenteerida. Sama määruse § 3 lg 4 järgsel dokumenteerib töö teostaja enda tehtud töö. Hageja pidi olema veendunud töö tulemuslikkuses ja koostama iseseisvalt paigaldise ohutust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole kostjale esitanud selliseid dokumente.
14.SeOS § 6 lg 3 ja § 7 lg 3 alusel kehtestatud määruse § 3 lg 5 järgi pidi hageja kostjat töö mittevastavusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kuna kostja ei ole pädev elektritööde majandustegevuse valdkonnas, pidi kostja saama hagejalt vigade ülevaate ega pidanud tööd ise kontrollima. Hageja ei ole kostjale esitanud selliseid dokumente. SeOS § 13 sätestab teavitamisekohustuse. Kuigi selle täitmata jätmine ei ole ettevõtja tegevusõiguse aluseks, on see oluline. Hageja töötajatel peab olema pädevus. Hageja on oma majandustegevusteates kirjeldanud nõrkvoolu pädevuse omamist, mida kasutatakse automaatika kilpides. Kostja leidis, et hageja ei saa tõendada seadusega ettenähtud kontrolltulemuste dokumente teist laadi dokumentide abil.
15.06.12.2018 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde ja leidis, et lepingut ei ole sõlmitud. Kostjale ei ole töid üle antud ja kostja ei ole töid üle vaadanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit töö sisu mõistmiseks. Tööd nagu elektritööd või elektrikilbitööd vajavad ainelist tõendamist. Selleks, et mõista, millal ja milleks on tehtud, on vaja muuhulgas elektriskeeme, töödes kasutatud tehnomaterjalide ülevaadet, teostaja tehtud töö kontrollimise akti. Neid asjaolusid ei saa tõendada tunnistajate ütluste või hageja seadusliku esindaja ütlustega.
16.03.03.2019 seisukohtades leidis kostja, et erinevalt 23.01.2019 istungi protokollis märgitule, ei ole poolte vahel eelnevaid kokkuleppeid olnud. Ei olnud eelnevaid välja kujunenud lepingutavasid, töö teostamise ega transpordihinnas kokkuleppeid. Kostja ei ole tellinud hagejalt töid xxx objektil. Kostjale ei ole esitatud tööd kontrollimiseks ja üleandmiseks. Hagejal ja kostjal ei olnud enne 24.07.2017 välja kujunenud lepingulist suhet. Pärast 30.08.2017 kujunenud suhtest ei järeldu hageja kontrollimiskohustuse puudumine.
17.Puudub kokkulepe, et hageja ei pidanud tööd kontrollima. Elektripaigaldise lõpetamine eeldab järelkontrolli selles majandusharus tavaliselt valitsevatele nõuetele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud kontrolldokumendid, mis välistab lepingu sõlmimise. Kostja ei ole ka projektdokumentatsiooni hagejale üle andnud. Vaidlusalusel arvel 10033 on viide objektile xxx. Tegu ei ole ehitusobjektiga, vaid aadressiga, millel valmistati allhanketööna seadmeid. Hageja esitatud aruannetel puudub viide aadressile xxx. Töö teistel objektil ei ole asjasse puutuv. Aruannetest nähtub, et hageja töötajad viibisid objektidel xxx ja xxx
18.Kostja pidas ebaselgeks, kelle kasuks ja nimel hageja esitatud aruannetes olevad isikud lepingulises suhtes töötasid. Kostja ei ole sõlminud töövõtulepingut või tööjõu rendilepingut. Aruannetest ei selgu, kellele, mille alusel, milliste tegevuste eest aru antakse. 31.01.2019 seisukohas on hageja väitnud, et töö sisuks oli elektrikilbi ehitus, kaablite vedamine, andurite paigaldus kostja esitatud projektdokumentatsiooni ja korralduste alusel. Need väited erinevad 23.01.2019 istungil avaldatust. Aruannetes puuduvad viited, millal toimus elektrikilbi ehitusel kaablite vedu ja andurite paigaldus ning vastavalt millisele projektdokumentatsioonile ja millistele kostja korraldustele.
19.Kostja leidis, et hageja esitatud aruanded ei ole seostatavad arvega 10033. Asjasse puutumatud on 31.01.2019 hagi täpsustuse lisad 1 ja 2. Lisa 1 järgi ei tegeletud elektrikilbi ehitusega, vaid elektrimontaažiga. Lisa 2 järgi ei tegeletud elektrikilbi ehitusega. Mõlemal juhul puudub seos hageja väidetud töö tegemisega kostjale. Kui tegu oli tööjõu rendilepinguga, ei ole töötajate aruandeid kostjale heakskiitmiseks esitatud ja kostja ei ole neid heaks kiitnud.
20.Hagiavaldusele lisatud aktil on viide lepingule 17-003 ja ehituse aadressiks on xxx küla. Kostja ei ole sellist lepingut hagejaga sõlminud ega omanud või ehitanud sellist objekti. Hageja võis olla lepingu sõlminud kellegi teisega. Hageja nõuab tasu, mis ei kooskõlas tavalise tasuga. Hageja ei ole tõendanud, et ta on valmis töö üle andnud. Hageja ei saa tõendada seadusega ette nähtud kontrolltulemuste ja projektdokumentide üleandmist teist laadi dokumentidega, sealhulgas esitatud töötajate aruannetega.
21.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi 50 eurot tunnis. Kokku osutati õigusabi 700 euro eest, millele lisati käibemaks. Kostja on käibemaksukohustuslasena, mistõttu palus kostja kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
22.Hageja kuludele vaidles kostja vastu. Hageja ei toonud hagis välja nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on mõistlik kulu hagi koostamisele 2 tundi. 05.11.2018 seisukohtades ei toonud hageja välja uusi asjaolusid ja mõistlik aeg ei saa ületada 30 min. 30.01.2019 seisukohtades korrati varasemaid väiteid ja ajakulu ei saa ületada 30 min. 03.06.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus hageja esindajal 2 tundi, kuid kohtu küsimustele ta vastata ei osanud. Kostja pidas mõistlikuks ajakuluks 1 tund. 28.10.2019 istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu on olnud 2 tundi, kuid hageja väited ja tema tunnistaja ütlused ei langenud kokku. Järelikult ei valmistunud hageja esindaja istungiks põhjalikult ja põhjendatud ajakulu on 1 tund. Lisaks on tunnitasu 100 eurot kohane keskmisele advokaadile. Kostja pidas mõistlikult tunnitasuks 60 eurot ja mõistlikuks ajakuluks 7 tundi, millest tulenevalt on põhjendatud õigusabikulu 420 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja saatis kostjale arve nr 10033, mille viimane jättis tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping hageja väidetud tingimustel ning kas hageja andis kostjale lepingulised tööd üle.
25.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 6999,60 eurot ja viivisena 643,68 eurot. Hagiavalduses väitis hageja, et tööd lepiti suuliselt kokku 27.06.2017. Hageja tegi kostjale elektritöid tunnitasu 19 euro alusel, millele lisandus sõidu tasu 13 eurot. Töid tehti ajavahemikul 22.05.2017 kuni 27.06.2017. Kostja võttis tööd vastu ega esitanud nende suhtes pretensioone.
26.31.01.2019 seisukohtades väitis hageja, et suuline leping sõlmiti poolte seaduslike esindajate vahel hoopis 10.05.2017. Töö sisuks oli elektrikilbi ehitus, mis seisnes kaablite vedamises ja andurite paigaldamises vastavalt kostja projektdokumentatsioonile ja korraldustele. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja peaks koostama kontrolltulemuste dokumentatsiooni ning selline kokkulepe oleks olnud vastuolus poolte vahel välja kujunenud praktikaga.
27.Kostja eitas vaidlusaluse töö osas hagejaga kokkuleppe sõlmimist. Elektritööde tegemiseks oli alati vaja jooniseid, skeeme, paigaldusjuhiseid ja hilisemaid ööde kontrollimise dokumente, kuid neid tõendeid ei ole hageja esitanud. Akti pole kostja allkirjastanud ja aktis märgitud töö sisu erineb arves märgitust. Kostja ei pidanud usutavaks töötundide arvu ega nende maksumust, samuti sõitude arvu. Poolte vahel ei olnud eelnevalt väljakujunenud praktikat, sest kokkuleppeid tööde tegemiseks sõlmisid pooled alles hiljem.
28.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist. Hageja ei ole selgelt
välja toonud ega tõendanud, millal pooled kokkuleppe sõlmisid, millise töö ja millises mahus pidi ta kostjale tegema. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist, sest hageja ei ole tõendanud töö üleandmist kostjale. Hagejal lasus nõude esmase tõendamise kohustus. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt lepingulise tasu ja viivise väljamõistmist, oleks hagejal tulnud tõendada, et ta sõlmis kostjaga lepingu ning tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
29.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Eeltoodust nähtub, et leping võib sõlmida suuliselt, kuid lepingu sõlmimise eelduseks on vastastikused tahteavaldused. Peab olema piisavalt selge, et leping on sõlmitud. Hageja ei ole tõendanud, millal ja milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda, et arve esitaja ja arve saaja vahel oli sõlmitud suuline leping arves märgitud tingimustel. Hageja väited selle kohta, millal pooled suulise lepingu sõlmisid, on menetluse kestel muutunud ja on seetõttu ebausaldusväärsed.
30.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Eeltoodust tuleneb, et kui tasu nõudev töövõtja ei suuda tõendada, et ta enda märgitud tasus teise poolega kokku leppis, kuulub tasumisele tavaline tasu ehk see tasu, mida töövõtja tavaliselt vastava tasu eest nõuab. Kui töövõtja ei tõenda tavalise tasu suurust, tuleb tal tõendada vähemalt mõistliku tasu suurust ehk seda, millist tasu tavaliselt samal alal tegutsevad töövõtjad samasuguse töö eest saada soovivad. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tema soovitud tasu oli kostjaga kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et tema soovitud tasu oli hageja tavapärane tasu sarnaste tööde eest või vähemalt mõistlik tasu ehk tasu, mida samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted samadel asjaoludel oleksid nõudnud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et pärast vaidlusaluse arve esitamist esitas hageja kostjale arveid sarnaste tööde eest väiksemates summades.
31.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest. Eeltoodust tuleneb, et töövõtu tasu nõudev isik peab välja tooma ja tõendama, millise töö tegemises pooled kokku leppisid, mida töövõtja tegelikult tegi ja kas või millal võttis tellija töö vastu või pidi vastu võtma. Hageja ei ole neid asjaolusid käesolevas asjas tõendanud.
32.23.01.2019 eelistungil (toimiku lk 167-168) selgitas kohus hagejale tema nõude tõendamise ja põhjendamise kohustust. Kohus selgitas vajadust tõendada, millistel tingimustel leping sõlmiti, millises mahus ja tingimustel tuli töö teha ja milline oli kokku lepitud hind. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas, et hageja ei saa tasunõude sissenõutavaks muutumist tõendada üksnes arve ja aktiga, mida kostja ei ole allkirjastanud. Samal istungil kinnitas kostja esindaja, et kuigi poolte vahel olid sõlmitud suulised kokkulepped tööde tegemiseks, ei olnud vaidlusaluse töö tegemises lepingut sõlmitud ja seda tööd kostjale üle antud. 03.06.2019 eelistung (toimiku lk 187-188) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust nõuet põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei selgitanud ega tõendanud.
33.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule akti nr 71947-01 (toimiku lk 5). Akti kohaselt tehti töid ajavahemikus 22.05.2017 kuni 27.06.2017. Tööde sisuks oli akti järgi
elektritööd ehk elektrikilbi koostamine xxx külas lepingu nr 17-003 alusel. Kostja aktile allkirja andnud ei ole ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale akti kohtumenetlusele eelneval ajal saatnud. 01.07.2017 esitas hageja kostjale arve nr 10033 (toimiku lk 6) summas 6 999,60 eurot. Arvel on viidatud aktile nr 71947-01. Arve sisuks olid märgitud elektritööd koguses 294 hinnaga 19 eurot kord ja kokku 5586 eurot ja transport 19 korra eest hinnaga 13 eurot. Kohus leiab, et ainuüksi allkirjastamata akt ning arve ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks.
34.E-kirjadest jaanuaris 2018 (toimiku lk 7-8) nähtub, et hageja saatis korduvalt arveid, mis olid tasumata, sh vaidlusaluse arve. E-kirjad on saadetud aadressile xxx. Kas tegu on mõne kostja töötajaga, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
35.06.06.2018 saatis xxx hageja eest kostjale nõudekirja viidates arvele 10033 (toimiku lk 9). Kostja vastas sellele 15.08.2018 (toimiku lk 32-34) ja teatas, et on enda hinnangul tasunud kõik tellimustele vastavad arved. Vaidlusaluse arve osas leidis kostja, et ta ei ole selles kajastatud tööde tegemiseks tellimust esitanud ja puudub tööde vastuvõtuakt. Kostja leidis, et ta ei ole töid vastu võtnud. Hageja väitis, et kostja palus tal arve ümber teha hageja nimele ja esitas selle kohta e-kirja, kuid e-kirjades on juttu teise numbriga arvest 10031. Seega ei ole kostja kohtumenetlusele eelnenud ajal nõustunud, et ta on hagejaga lepingu sõlminud ning tal on arve tasumise kohustus.
36.Kostja esitas kohtule teised hageja koostatud arved. Arve nr 10038 (toimiku lk 61) oli hageja esitanud kostjale 24.07.2017 elektritööde eest hinnaga 20 eurot ja transpordi eest hinnaga 13 eurot, kogusummas 255,60 eurot. Arve nr 10042 (toimiku lk 62) oli hageja esitanud kostjale 06.08.2017 elektritööde eest hinnaga 20 ja transpordi eest hinnaga 13 eurot, kogusummas 403,20 eurot. Kostja nõustus, et ta oli arved tasunud ning arvetes kajastatud tööd tellinud. Kohus nõustub kostja väidetega, et arvete pinnalt ei saa järeldada, et poolte vahel oleks kujunenud vaidlusaluse arve esitamise ajaks mistahes praktikat, sest viidatud arved on hilisemad võrreldes vaidlusaluse arvega, samuti on erinevad kokku lepitud tasude suurused. Hageja ei ole tõendanud väidet, et tal oli kujunenud kostjaga välja praktika, mille kohaselt ta ei pidanudki koostama dokumente teostetud elektritööde kvaliteedi kohta.
37.Hageja esitas kohtule kahe inimese tunnitasu tabelid (toimiku lk 173-177, tõlked eesti keelde lk 180-181). Tabelite kohaselt tegi G nimeline isik objektil xxx töid 01.06.2017 kuni 14.06.2017 ja 27.06.2017. Tabelite kohaselt oli töö sisuks elektriseadmete montaaž. A T tegi xxx objektil töid 21.05.2017 kuni 31.05.2017 ning 01.06.2017 kuni 27.06.2017. Kohus leiab, et ainuüksi tunnitööde tabelitest ei saa järeldada, et hagejal oli leping sõlmitud kostjaga. Tunnitööde tabelist ei saa järeldada, millist tööd täpselt tehti.
38.28.10.2019 istungil (toimiku lk 203-205) tunnistajana ütlusi andnud A T selgitas, et talle pakuti hageja palvel tööd kostja juures. Töö sisuks oli elektriseadmete montaaž, andurite ja kaablite ühendamine. Tunnistaja sõnul anti talle projekt ning kostja seaduslik esindaja tõi tagavaraosad. Tööde üle teostasid tunnistaja sõnul järelevalvet kaks Hollandist pärit isikut, kes ka lülitasid seadme käiku. Tunnistaja väitis, et tema ning ta kaaslane ei töötanud pingega ja enamik juhtmetest oli 24 voldise alalise pingega. Samas kinnitas tunnistaja, et suurema pingega seadmeid ta sisse ei lülitanud. Töid kontrollisid hollandlased. Tunnistaja avaldas, et seda, milline leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, ta ei teadnud.
39.Kohus leiab, et kuigi tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta xxx objektil töid ning tagavaraosad tõi kohale kostja seaduslik esindaja, ei tõenda see kohtu hinnangul lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Iseenesest loeb kohus usutavateks ja asjakohasteks kostja väited, et elektritööde tegemiseks on vajalik projektdokumentatsioon ning töid teostavad isikud peavad olema pädevad. Tunnistaja kinnitas, et neile esitati tööde teostamiseks projektdokumentatsioon, kuid tema sõnul
teostasid tööde üle järelevalvet ja kontrollisid töid kaks hollandlast. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud kostja esindajatega. Hageja ei ole suutnud menetluse käigus selgitada, milliseid töid täpselt objektil tehti. Tunnistaja ütlustest ei saa kohus järeldada, et tegemist oli töödega, mida said teostada pädevust mitteomavad isikud. Tunnistaja T kinnitas, et tal puudus vajalik pädevus elektritööde teostamiseks.
40.Seadme ohutuse seadise (SeOS) § 2 lg 2 p 4 järgi kohaldatakse antud seadusest tulenevaid nõudeid isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele, seadmetööle ning auditile elektriseadmete puhul. SeOS § 3 lg 3 järgi on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses. Seega on andureid ja kaableid sisaldav elektriseade selline seade, millega seotud töid võib teha pädev isik. SeOS § 3 lg 7 järgi on seadmetööks seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Seega on seadmetööga tegemist ka siis, kui seadet paigaldatakse ja ehitatakse, kuigi seade ei ole veel pinge alla lülitatud.
41.Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 91 kehtestatud elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise korra § 7 näeb ette, et madalpingeseadmete nõuetele vastavuse tõendamiseks koostatakse tehniline dokumentatsioon, vastavusdeklaratsioon ja paigaldatakse märgis. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töid seadmetega, kus selliste dokumentide koostamine ei olnud vajalik. Hageja ei ole tõendanud väidet, et dokumentatsiooni pidi kokkuleppe alusel koostama hoopis kostja. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema teostatud elektriseadmete osas koostati õigusaktides vajalikud dokumendid, ei ole hageja tõendanud tööde nõuetele vastavust.
42.SeOS § 7 lg 1 näeb ette, et seadmetööl tuleb arvestada seadmele esitatavaid nõudeid ning seadme kasutamise, korrashoiu ja auditi tegemise vajadusi. SeOS § 7 lg 2 p 1 järgi peab seadmetöö eest vastutav isik tagama, et seadmetööd vahetult tegev isik on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja juhendamise all. Hageja ei ole tõendanud, et seadmetöid oleksid teinud kompetentsed isikud või et neid oleks tehtud kompetentse isiku juhtimise all.
43.Majandus- ja taristuministri 26.06.2015 määrusega kehtestatud elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavate nõuete § 2 p 3 järgi loetakse elektritööks elektripaigaldises tehtav seadmetöö, mida tavaisikul ei ole üldjuhul lubatud teha. Sama määruse § 2 p 4 järgi on mitteelektritööks vaid elektripaigalduse läheduses sooritatav töö, nagu ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine. Seega on elektritööga tegemist ka juhul, kui elektriseadmes tehakse töid, kui seade ei ole veel tööle lülitatud. Määruse § 3 lg 2 järgi teeb käidu- ja elektritöid isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Ohuteadlikkuse kontrollimist tuleb dokumenteerida. Määruse § 3 lg 4 järgi veendub elektritööd tegev isik pärast elektritöö tegemist mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise, sealhulgas selle osaks oleva elektriseadme, dokumentatsiooni alusel, et elektripaigaldis või tehtud elektritöö vastab nõuetele. Elektritööd teinud isik dokumenteerib enda tehtud töö. Seega tuleneb õigusaktist elektritöö tegijale kohustus dokumenteerida tehtud tööd. Hageja ei ole esitanud tõendeid töö dokumenteerimise kohta.
44.Määruse §-s 4 on loetletud tööd, mida on lubatud teha tavaisikul. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema väidetud töö puhul oleks olnud tegemist tööga, mida oleks saanud teha tavaisik. Hageja ei ole muuhulgas väitnud ega tõendanud, et elektripaigaldisi toideti
kaitseväikepingeallikast ega seda, millise pingeallikaga tegu oli. Tunnistaja viitas vaid sellele, et ajal, mil ta töid tegi, ei olnud seadmed pinge all. Kokkuvõttes nõustub kohus kostja väidetega, et hageja ei ole usaldusväärselt ega õigusaktidele vastavate nõuete kohaselt tõendanud töö tegemist pädevate isikute poolt ega teostatud töö dokumenteerimist.
45.Kuna hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga, enda väidetud elektritööde nõuetekohast teostamist ja kostjale üleandmist, tuleb hageja lepingulise tasu nõue summas 6999,60 eurot jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue 643,68 eurot.
46.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
47.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi 50 eurot tunnis. Kokku osutati õigusabi 650 euro eest, millele lisati käibemaks. Kostja on käibemaksukohustuslasena, mistõttu palus kostja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungite kestvuse ajaga. Kostja esindaja palus menetluskuludele lisada tasu viimasel istungil osalemise eest vastavalt istungi kestvuse ajale. 28.10.2019 istung kestis 1 h. Seega on kostja õigusabikulud kokku põhjendatud 700 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 700 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.