Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-7783
Tsiviilasi
A Vi hagi MITTETULUNDUSÜHING LOOMADE HOIUPAIK vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks, varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks
Hagihind
1511,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja A V (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ahto Järvela esindajad Kostja MITTETULUNDUSÜHING LOOMADE HOIUPAIK (registrikood 80209553), seaduslik esindaja L K Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista MITTETULUNDUSÜHINGULT LOOMADE HOIUPAIK A Vi kasuks lepingu alusel üleantud 343 eurot ja varalise kahju hüvitis 1032,07 eurot, kokku 1375,07 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 66,72 eurot ja alates 17. oktoobrist viivis põhinõudelt (1375,07 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista MITTETULUNDUSÜHINGULT LOOMADE HOIUPAIK A Vi kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK kanda.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.A V (hageja) esitas 28. mail 2020 Harju Maakohtule hagi MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK (kostja) vastu, kus palus välja mõista kostjalt lepingu alusel üleantud 343 eurot, varaline kahju 1032,07 eurot, mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja viivised. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 20. septembril 2019 oma kassiga kostja poole, sest kass oksendas sappi. Kostja veterinaararst vaatas kassi läbi ja tuvastas, et kassil oli kõhupiirkond valulik, limaskestad roosad, kapillaaride täituvuse aeg alla ühe sekundi ja kehatemperatuur 38,7 kraadi. Välistamaks kassil võõrkeha olemasolu, teostas arst kassile kontrastainega röntgenuuringu, kus nägi võõrkeha. Röntgenuuringus kasutatud suurem osa kontrastainet jõudis jämesoolde ning samuti oli peensooles kontrastaine seisak. Kontrastainega röntgenuuringu tulemuste alusel otsustas arst teostada kassile diagnostilise laparotoomia. Operatsiooni käigus tuvastas arst, et kassi peensool oli hüperreemiline, jämesooles oli tunda massi, mis võis olla võõrkeha, aga arst sooli ei avanud. 23. septembril 2019 soovitas arst hagejal teha kassile magnetresonantstomograafia (MRT) uuring ja siis tuua kass kostja juurde tagasi. Kostja ravis kassi kuni 23. septembrini 2019. Kostja arst manustas kassile ravimeid ja tegi muid protseduure. Hageja tasus kostjale teenuste eest 343 eurot. Hageja pöördus 23. septembri 2019 õhtul Eliit Loomakliinikusse, kus kassile tehtud röntgenuuringuga tuvastati, et kassi kopsudes on baariumsulfaadi kolded. Kassile hakati ravimeid manustama. Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas 18. detsembril 2019, et kostja arst ei osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt, sest kassile operatsiooni tegemine ega ka MRT uuringu soovitamine ei olnud näidustatud. Kassile ravi teostamisel ei märganud arst kontrastaine sattumist kassi hingamisteedesse ja seetõttu tegi kassi ravimisel vale järelduse. Alates 23. septembrist 2019 on hageja käinud kassiga erinevates loomakliinikutes kostja ravivigade tagajärgi kõrvaldamas ning tasunud protseduuride ja ravimite eest 1032,07 eurot. Hageja saatis kostjale 5. veebruaril 2020 nõudekirja, kus palus tagastada kostjale makstud 343 eurot ja hüvitada kassi ravikulud. Kostja vastas, et ta on valmis tagastama hagejale kassi ravimise
eest makstud 343 eurot, kuid ta ei ole raha siiamaani tagastanud. Hageja palus välja mõista kostjalt kassi ravimise eest makstud tasu 343 eurot, kassi ravimikulud 1032,07 eurot, mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ja viivise.
2.Kohus toimetas hagi koos materjalidega ja menetlusse võtmise kostjale kätte 1. septembril 2020. Kostja ei ole vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja andis nõusoleku tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel.
4.Hageja poolt toodud asjaolude alusel tuvastab kohus, et hageja pöördus 20. septembril 2019 kassiga kostja poolte, sest kass oksendas sappi. Kosja arst ravis kassi kuni 23. septembrini 2019. Kostja arst manustas kassile ravimeid, tegi kontrastainega röntgenuuringu ja operatsiooni. Hageja maksis kostjale teenuste eest 343 eurot. Kohus leiab, et pooled sõlmisid käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel. Lepingu alusel pidi kostja ravima kassi ja hageja kohustus maksma kostjale tasu kassi ravimise eest. Kassi ravimisel pidi kostja VÕS § 619 lg 1 alusel tegutsema hagejale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks pidi kostja VÕS § 620 lg 2 järgi täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele hageja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise hageja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
5.Hageja tõendas Veterinaar- ja Toiduameti 18. detsembri 2019 hinnanguga, et kostja arst ei osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt, sest kassile operatsiooni tegemine ega ka MRT uuringu soovitamine ei olnud näidustatud. Kassile ravi teostamisel ei märganud arst kontrastaine sattumist kassi hingamisteedesse ja seetõttu tegi kassi ravimisel vale järelduse (lk 48 – 49). Kohus leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut. Kohus loeb Veterinaar- ja Toiduameti
18.detsembri 2019 hinnanguga tõendatuks, et kostja arst ei osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt. Sellega rikkus kostja arst kohustust tegutseda VÕS § 619 lg 1 alusel käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kuna kostja arst ravis hageja kassi ebakvaliteetselt ja hageja kandis kostja arsti ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamiseks täiendavaid kulusid, rikkus kostja arst ka VÕS § 620 lg 2 esimest lauset. Kostja arst ravis kassi ebakvaliteetselt ja ei toiminud seetõttu kutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, rikkudes VÕS § 620 lg 2 teist lauset. Kuna kostja kasutas arsti oma majandustegevuses ja arsti käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud kostja majandustegevusega, vastutab kostja arsti käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel.
6.Hageja palub välja mõista kostjalt kassi ravimise eest tasutud 343 eurot. Hageja nõue näitab, et hageja on soovinud kostjaga sõlmitud lepingust taganeda. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus leiab, et hagejal on õigus lepingust
taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus on seisukohal, et hageja kassi nõuetekohane ravimine oli hageja jaoks oluline. Sellise kohustuse järgmine kostja poolt oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Ravides kassi ebakvaliteetselt, rikkus kostja lepingut ja hagejal kadus huvi lepingu täitmise vastu. Seega on hagejal õigus taganeda lepingust VÕS § 116 lg 1 ja sama sätte lg 2 p-i 2 alusel. Hageja ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks VÕS § 116 lg 4 teise lause alusel.
7.Lepingust taganemine toimub VÕS § 188 lg 1 alusel taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja tahteavaldus lepingust taganeda sisaldub tema 5. veebruaril 2019 kostjale saadetud kirjas, kus hageja palus tagastada kassi ravimise eest tasutud 343 eurot. Kostja sai hageja tahteavalduse kätte samal päeval (lk 24).
8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on taganenud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud 343 eurot tagastamist VÕS § 189 lg 1 esimese lause alusel. Märgitud säte näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 343 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamiseks kantud kulud 1032,07 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustus rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on otsuse p-s 5 leidnud, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut. Kohus jääb toodud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Kohus leiab, et kostja vastutab rikkumise eest. Hageja on tõendanud, et kostja rikkumise tõttu on ta kandnud kahju 1032,07 eurot (lk 50-65). Kostja kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kostjale pidi VÕS § 127 lg 3 järgi olema ettenähtav, et lepingu rikkumisel võib hagejal kahju tekkida. Kostja poolt rikutud kohustuse eesmärgiks oli hagejal tekkinud kahju ärahoidmine VÕS § 127 lg 2 alusel. Hagejal tekkinud kahju on hinnatav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 13 ja § 132 lg 3 tähenduses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1032,07 eurot VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-te 1-3 ja § 132 lg 3 alusel.
10.Hageja palub välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja pöördus kostja poole abi, s.o talle kuuluva lemmiklooma kassi haigusele ravi saamiseks. Kohus leiab, et raviteenuse osutaja kohustus ravida lemmiklooma on suunatud loomaomaniku mittevaralise huvi järgmisele, sest looma ja omaniku vahel on emotsionaalne side. Hagist nähtuvalt hoolib hageja kassist, mistõttu on nende vahel selline side olemas. Juhul, kui loomale osutatakse ebakvaliteetset ravi ja tekitatakse talle kannatusi, mille näeb loomaomanik pealt, tekitab see loomaomanikule muretunnet ja ebameeldivaid emotsionaalseid üleelamisi. Kostja pidi aru saama, et juhul, kui kostja ei aita kassil paraneda ja jätab vajalikul määral teenuse osutamata (rikub
kohustust ja ei ravi kassi hoolsalt), järgnevad sellele jätkuvad kannatused nii kassile kui ka hagejale kui kassi omanikule. Kassil esinevad tervislikud kaebused ei võimalda hagejale tavapärast elukvaliteedi, vaid tekitavad hagejale mure, kannatusi ja hingelisi läbielamisi kassi tervise pärast. Kostja pidi lepingu rikkumisel aru saama, et kohustuse rikkumine ja kassile ebakvaliteetse ravi osutamine võib põhjustada hagejale ebameeldivaid üleelamisi. Kostjale oli aru saada, et kassil esinevaid terviseprobleeme saab ravida üksnes vastavate õigete protseduuridega, kass ei parane iseeneslikult või valede ravimeetoditega. Kohus leiab, et loomaga seotud kannatuste põhjustamine on VÕS § 134 lg 1 mõttes erandlik asjaolu, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et kostja ravis kassi alates 20. septembrist 2019 kuni 23. septembrini 2019, kostja opereeris kassi, kassi enesetunne kostja ravi ajal oli valdavalt ebarahuldav, kostja ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamine kestis kuni jaanuarini 2020. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohust, et mittevaralise hüvitise suuruseks tuleb määrata 300 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 134 lg 1 alusel.
11.Kohus märgib, et hageja viidatud Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-15-19104 toodud seisukohad praeguses vaidluses ei kohaldu. Kohtuotsus märgitud tsiviilasjas oli tehtud asjaoludel, mis erinevad praeguse vaidluse omadest. Tsiviilasjas nr 2-15-19104 loom hukkus. Hageja loom on saanud aga kahjustada.
12.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise lepingu alusel tasutud 343 euro, varalise kahjuhüvituse 1032,07 eurot ja mittevaralise kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel tasutud 343 euro ja varalise kahjuhüvitise 1032,07 euro, kokku 1375,07 euro tasumisega viivitamise eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis hõlmab perioodi alates 9. märtsist 2020 kuni 16. oktoobrini 2020. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1375,07 eurolt alates 17. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaraliselt kahjuhüvitiselt 300 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Hagi rahuldatakse, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.TsMS § 174 lg 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 järgi kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
15.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.