Osaühing RINGA ARENDUS hagi Hamresol Holding OÜ vastu võla, viivise nõudes ja Hamresol Holding OÜ vastuhagi osaühing RINGA ARENDUS vastu lepingu ülesütlemisest tuleneva üleantu tagastamise nõudes
2.Mõista Hamresol Holding OÜ-lt Ringa Arendus OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 30 000 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 900 eurot.
3.Mõista Hamresol Holding OÜ-lt Ringa Arendus OÜ kasuks välja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkiv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 30 000 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
5.Jätta Hamresol Holding OÜ vastuhagi rahuldamata.
6.Hamresol Holding OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing RINGA ARENDUS esitas hagi Hamresol Holding OÜ vastu võla, viivise nõudes ja Hamresol Holding OÜ esitas vastuhagi osaühing RINGA ARENDUS vastu lepingu ülesütlemisest tuleneva üleantu tagastamise nõudes.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2.Osaühing RINGA ARENDUS esitas hagi Hamresol Holding OÜ vastu võla, viivise nõudes.
3.Hageja leiab, et tal on kostja vastu tõendatud ja põhjendatud põhinõue summas 30 000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 1080 eurot ning viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 30 000 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hageja nõuded tulenevad poolte vahel 06.12.2017 sõlmitud kehtivast kokkuleppest.
4.AS XXXX ja Ringa Arendus OÜ vahel sõlmiti kolm laenulepingut, 31.12.2015, 29.02.2016 ja 11.03.2016, millede alusel on laenusumma ilma intresside ja viivisteta kokku 31 815 eurot ja 39 senti.
5.06.12.2017 sõlmisid hageja ja kostja ning I M, E Õ ja AS Hamresol kokkuleppe, mille kohaselt võttis kostja üle AS XXXX kohustuse hageja ees summas 32 000 eurot. Sama kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi fikseeritud summas 320 eurot kuus hiljemalt 10. kuupäevaks hageja pangakontole. Kokkuleppe p 5 kolmanda lause kohaselt juhul, kui kostja hilineb rohkem, kui kolmel korral intressi tasumisega, muutub võlakohustus sissenõutavaks arvates kolmandast hilinemisest. Kokkuleppe p 6 järgi algab intressiarvestus kokkuleppe allkirjastamisest. Intressi tasutakse kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni.
6.Arvestades 06.12.2017 kokkuleppe punktides 1-6 märgitut, on kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 30 000 eurot muutunud sissenõutavaks. Esitatud asjaolude kohaselt jättis kostja mitmel korral nõuetekohaselt intressi tasumata, mille tagajärjel täitus kokkuleppe p-s 5 sätestatud eeldus põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumiseks. Kuna kostja tasus 31.08.2018 hagejale algsest põhivõlgnevusest summas 32 000 eurot ära 2 000 eurot, siis on põhinõude suurus praeguseks ajahetkeks 30 000 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja olnud viivituses kokkulepitud intressi nõuetekohase tasumisega 9 kuud. Eeltoodust tuleneb ühtlasi hageja sissenõutavaks muutunud intressinõue summas 1 080 eurot, mis kujuneb järgnevalt: perioodi eest 09.2018-02.2019 tasus kostja igakuiselt 20 euro võrra vähem intressi kui pooled olid kokku leppinud ja sellest kujunes võlgnevus summas 120 eurot (6x20) (vt hagi lisa 4) ning 03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, st 3 kalendrikuu eest, ei tasunud kostja ühtegi ettenähtud intressimakset (kuigi maksete tasumise tähtajad saabusid vastavalt iga kuu 10. kuupäeval)
2/8
ning sellest kujunes täiendavalt praeguseks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 960 eurot (3x320). Kokku 120+960=1080 eurot.
7.Hageja rõhutab täiendavalt, et kokkuleppe p 2 kohaselt leppisid osapooled kokku, et kostja tasub võlakohustuse koheselt peale seda, kui AS Hamresol võõrandab Optsiooni ning AS Hamresol tasub kostjale talle kuuluva proportsionaalse osa saadavast tulust. Kokkuleppe p 3 kohaselt juhul, kui Optsiooni võõrandamine ei toimu enne 31.12.2019, loetakse võlakohustuse täitmise tähtajaks 31.12.2019. Optsiooni võõrandamist ei toimunud enne 31.12.2019. Eelnevast tuleneb, et võlakohustus koos intressidega tuli igal juhul täita hiljemalt 31.12.2019 ning alates 01.01.2020 on kostja igal juhul viivituses nõuete tasumisega.
8.Hageja ja kostja ei ole muutnud kokkuleppe p-st 5 tulenevat intressi kokkulepet, st kostja kohustus tasuma hagejale intressi igas kalendrikuus 320 eurot. Hageja on esitanud selgitused ja tõendid selle kohta, et hageja aktsepteeris väiksemaid intressimakseid ainult eeldusel, et kostja täidab kokkulepet. Kuna kostja ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt, siis ei kehti ka hageja antud tingimuslik nõusolek intressi väiksemas summas tasumise kohta. Poolte vahel kehtib 06.12.2017 sõlmitud kokkulepe, mille punktist 5 tuleneb kostjale kohustus tasuda igakuist intressi summas 320 eurot. Hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat kokkulepet intressi suuruse muutmise kohta.
9.Kokkuvõtlikult leiab hageja, et ta on põhjendanud ja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on 06.12.2017 sõlmitud kehtiv kokkulepe, millest tulenevad kostjale selged ja kindlad rahalised kohustused hageja ees. Hageja nõue põhineb sellel, et kostja rikkus kokkulepet, mistõttu muutusid hageja kokkuleppest tulenevad nõuded kostja vastu sissenõutavaks. Hagejal on kostja vastu põhinõue, intressinõue ja viivisenõue. Hageja nõuded on põhjendatud ja tõendatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja vastuväidete kohaselt 06.12.2017 kokkulepe sõlmiti ainult tulenevalt I M ja E Õ eraelulistest suhetest ja selle vältel toimunust. I M ja E Õ eraelulised suhted on omakorda tihedalt seotud nende äriühingute, sh hageja ja kostja, vaheliste suhete ja tehingutega. Ilma eraelulisi suhteid ja nendest tõusetunud poolte huve arvesse võtmata puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks hageja ja kostja oleksid pidanud sõlmima taolise lepingu nagu 06.12.2017 kokkulepe, kuna kostja seisukohast puuduks sel juhul lepingul igasugune arusaadav kasu ja vajadus.
12.Kostja leiab, et käesolevas asjas on peamiseks küsimuseks, kas poolte 06.12.2017 kokkulepe lõppes kostja 01.03.2019 avaldusega (hageja 15.05.2019 hagiavaldus, lisa 2) või mitte. Selle juures on oluline tuvastada, mis oli poolte tahe 06.12.2017 lepingu sõlmimisel. Kostja, olles olnud lepingu pooleks, rõhutab, et hageja rikkus kokkulepet ja 01.03.2019 avaldus oli õigustatud, mistõttu hageja nõue kostja vastu kuulub täies ulatuses rahuldamata jätmisele ning hagejal tuleb kostjale tagastada lepingu alusel saadud 6 680 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kostja leiab ka, et ainetud on hageja vastuväited, et 06.12.2017 kokkulepet ei saanud kehtivalt üles öelda, kuna tegemist olevat olnud pelgalt võlatunnistusega, mida ei saavat käsitleda kestvuslepinguna. 06.12.2017 oli selgelt kestvusleping ja oli seega üles öeldav.
14.Sõltumata 06.12.2017 kokkuleppe lõppemisest ülesütlemisega, on igal juhul väär hageja käsitlus, justkui 15.05.2019 seisuga saanuks intressivõlgnevus olla 1080 eurot. Pooled olid kokkuleppel vähendanud igakuist intressikohustust 300 euroni tulenevalt põhiosa enneaegsest tagasimaksest 2000 euro ulatuses. Intressi vähendamine 300 euroni oli põhisumma 2000 euro võrra vähendamise tingimuseks.
3/8
KOSTJA VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED
15.Kostja nõuab 6 680 euro ja sellelt arvestatud viiviste tasumist VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel, kuivõrd 06.12.2017 kokkulepe oli üles öeldud VÕS § 196 lg 1 alusel.
16.Ekslik on hageja 05.03.2019 vastuses (15.05.2019 hagiavaldus, lisa 3 – 05.03.2019 vastus) esitatud ja hagiavalduses korratud seisukoht, et 06.12.2017 kokkuleppe puhul ei saa tegu olla kestvuslepinguga. Tegemist ei olnud sisuliselt võlatunnistusega, nagu avaldab arvamust hageja (15.05.2019 hagiavaldus, p 4), vaid eelkõige kolmest laenulepingust (06.12.2017 kokkulepe, I. osa) tuleneva laenusaaja kohustuste ülevõtmisega, täpsustades tasumise tingimusi.
17.VÕS § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping – nii 06.12.2017 kokkuleppe punktist 5 tulenev igakuiselt korduvate intressimaksete tasumise kohustus kui punktidest 9 kuni 11 tulenev püsiv omavaheliste nõuete esitamisest hoidumise kohustus on kestvuslepingule iseloomulikud tunnused.
18.Viivist nõuab kostja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis hagi esitamise seisuga on 8% aastas, alates nõude sissenõutavaks muutumisest 16.03.2019. Kostja lähtub sissenõutavaks muutumise aja määramisel enda poolt hagejale antud tähtajast, arvestades ühtlasi VÕS § 82 lg-s 7 ja 3 sätestatut. Kaks nädalat ülesütlemisavalduse esitamisest oli antud juhul igati mõistlik aeg hagejale kohustuse täitmiseks. Kuivõrd hageja senimaani ei ole kohustust täitnud, on õigustatud viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 alusel. Käesoleva vastuhagi esitamise seisuga on hageja olnud viivituses 87 päeva, seega kogunenud viivis on 127,38 eurot (6680€ x 0,08 x 87p/365p).
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
19.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud poolte vahel 06.12.2017 sõlmitud kokkulepet üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga, mida kostja oleks saanud sellisel viisil üles öelda. Alternatiivselt puudus tal selleks alus, st täidetud ei olnud ülesütlemiseks vajalikud eeldused. Hageja leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks saanud sellist kokkulepet üles öelda, oleks tulemuseks lihtsalt terve võlgnevuse sissenõutavaks muutumine. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86) (vt kostja 17.12.2019 seisukoht p 5). Kokkulepe on kehtiv ja kehtiva õiguse, heade kommete ja avaliku korraga kooskõlas. Kostja ei ole ka põhjendanud ja tõendanud, et oleks täidetud TsÜS §-s 86 nimetatud eeldused (sh et kostja tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust). Praktikas ei ole tavapäratu, et lepingu järgi on kohustused vaid ühel poolel või peamiselt ühel poolel, see asjaolu ei muuda iga kokkulepet tühiseks TsÜS § 86 järgi. Võlatunnistuste puhul on see üldiselt reegel, et ühel poolel (võlgnikul) on kohustused. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud asjaolud seoses I M ja E Õ eraeluliste suhetega, nendega seotud äriühingute vaheliste suhete ja tehingutega ning AS xxxx dokumentide allkirjastamisega on käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohatud. Need ei mõjuta kokkuleppe kehtivust ja ei ole seega hageja ega kostja nõude aluseks olevateks asjaoludeks. Hageja palub need asjaolud ja põhjendused jätta vastavalt TsMS §-le 2, § 238 lg 1 p-le 1 arvestamata ja nende kohta esitatud tõendid menetlusse võtmata ning tagastada need kostjale. Eeltoodu tõttu on kostja vastuväited alusetud ning vastuhagis esitatud nõue samuti täies ulatuses alusetu. Hageja vaidleb kostja vastuväidetele ja vastuhagile vastu ning palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
4/8
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 21.1.AS xxxx, Ringa Arendus OÜ ja Hamresol Holding OÜ ning I M ja E Õ sõlmisid 06.12.2017. a kokkuleppe. 21.2.Põhivõlgnevusest on tagasi makstud 2000 eurot. Põhinõue
22.Hageja nõuab kostjalt 06.12.2017 sõlmitud kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) alusel põhinõudena 30 000 eurot, kuna kostja tasus 31.08.2018 hagejale algsest põhivõlgnevusest summas 32 000 eurot ära 2 000 eurot.
23.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
24.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õigeks kohas ja õigel viisil.
25.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
26.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
27.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.Kohus nõustub hagejaga, et kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses, mille alusel ja milles sätestatud tingimustel võttis kostja kohustuse tasuda põhivõlgnevus ja intressid.
29.Kokkuleppe punkti 2 kohaselt leppisid osapooled kokku, et Käendaja 1 tasub võlakohustuse koheselt peale seda, kui AS Hamresol võõrandab Optsiooni ning AS Hamresol tasub Käendajale 1 talle kuuluva proportsionaalse osa saadavast tulust. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt juhul, kui optsiooni võõrandamine ei toimu enne 31.12.2019, loetakse võlakohustuse täitmise tähtajaks 31.12.2019. Kuna kokkuleppes kokku lepitud optsiooni võõrandamist ei toimunud enne 31.12.2019, siis võlakohustus koos intressidega tuli igal juhul täita hiljemalt 31.12.2019 ning kohtu hinnangul alates 01.01.2020 on kostja igal juhul viivituses nõuete tasumisega.
30.Kostja leiab, et on omapoolseid kokkuleppest tulenevaid kohustusi alati nõuetekohaselt täitnud. Põhikohustuseks lepingu kehtivuse ajal oli intressi maksmine 320 eurot kuus kuni 31.08.2018 kokkuleppeni, mil intressimakset vähendati poolte kokkuleppel 320 eurolt 300 euroni kuus. Kokku on kostja tasunud hagejale kokkuleppe alusel 6680 eurot. Kostja leiab, et antud asja lahendamisel on oluline arvesse võtta asjaolusid, mis viisid kokkuleppe sõlmimiseni ning kuidas ja mis tingimustel leidis aset kokkuleppe rikkumine. Kostja sõnul oli kokkuleppe põhieesmärgiks lõpetada ja välistada kõiksugused edaspidised vaidlused E Õ ja I M vahel, kes on endised elukaaslased. Äriühingud olid kostja sõnul kaasatud kokkuleppesse selleks, et tagada edasiste vaidluste vältimist st, et kumbki endistest elukaaslastest ei hakkaks ka enda juhitud ettevõtte kaudu teise poolega tüli üles kiskuma.
31.Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited, mis tulenevad I M ja E Õ eraelulistest suhetest, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Antud juhul sõlmiti kokkulepe ja ka hagi põhineb ühe äriühingu nõuetes teise äriühingu vastu. I M ja E Õ sõlmisid vastava 5/8
kokkuleppe laenu tasumiseks tegutsedes nende äriühingute esindajatena. Kohus lähtub poolte tahte tõlgendamisel asjaolust, et juhatuse liikmed peavad tegutsema äriühingute huvides. Äriühingu huvide segiajamine juhatuse liikmete eraeluga ei ole kohane ega kooskõlas äriühingu huvidega. Samuti ei ole eraelulisi asjaolusid käsitletud kokkuleppes. Seega kohus tõlgendabki poolte tegelikku tahet äriühingute huvidest lähtuvalt ja jätab andmata hinnangu juhatuse liikmete eraelulistele suhetele kui asjasse mittepuutuvale.
32.Kokkuleppe punkti 5 kohaselt tasutakse intress igakuiselt, hiljemalt 10. kuupäevaks. Juhul, kui Käendaja 1 hilineb rohkem kui kolmel korral intressi tasumisega, muutub võlakohustus sissenõutavaks arvates kolmandast hilinemisest. Kohus on tuvastanud, et kostja jättis alates märtsist 2019 nõuetekohaselt intressi tasumata, kuna kostja ütles enda hinnangul lepingu üles 01.03.2019. Kohus on tuvastanud, et intress jäi tasumata perioodil märts kuni mai 2019 ehk siis 3 kuud järjest. Seega täitus kokkuleppe punktis 5 sätestatud eeldus põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumiseks. Juhindudes eeltoodust ning arvestades 06.12.2017. a kokkuleppe punktides 1-6 märgitut, on kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 30 000 eurot muutunud sissenõutavaks.
33.Seega leiab kohus, et Hamresol Holding OÜ-lt tuleb Ringa Arendus OÜ kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 30 000 eurot. Intress
34.Kohus leiab, et hageja intressinõue tuleb rahuldada osaliselt.
35.Nagu eelnevalt tuvastatud, on kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 30 000 eurot muutunud sissenõutavaks.
36.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 1080 eurot. Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt jättis kostja mitmel korral nõuetekohaselt intressi tasumata. Hageja leiab, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja olnud viivituses kokkulepitud intressi nõuetekohase tasumisega 9 kuud. Eeltoodust tuleneb ühtlasi hageja sissenõutavaks muutunud intressinõue summas 1 080 eurot, mis kujuneb järgnevalt: perioodi eest 09.2018-02.2019 tasus kostja igakuiselt 20 euro võrra vähem intressi kui pooled olid kokku leppinud ja sellest kujunes võlgnevus summas 120 eurot (6x20) ning 03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, st 3 kalendrikuu eest, ei tasunud kostja ühtegi ettenähtud intressimakset (kuigi maksete tasumise tähtajad saabusid vastavalt iga kuu 10. kuupäeval) ning sellest kujunes täiendavalt praeguseks ajahetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 960 eurot (3x320). Kokku 120+960=1080 eurot.
37.Kostja tõi esile, et hageja ja kostja leppisid kokku intressi muutmises ja sõltumata 06.12.2017 kokkuleppe lõppemisest ülesütlemisega, on igal juhul väär hageja käsitlus, justkui 15.05.2019 seisuga saanuks intressivõlgnevus olla 1080 eurot. Pooled olid kokkuleppel vähendanud igakuist intressikohustust 300 euroni tulenevalt põhiosa enneaegsest tagasimaksest 2000 euro ulatuses. Intressi vähendamine 300 euroni oli põhisumma 2000 euro võrra vähendamise tingimuseks. Kostja leiab, et intressi võlgnevus saab olla maksimaalselt 900 eurot.
38.Kohus nõustub kostjaga, et põhisumma vähendamise kokkuleppega kaasnes ka intressi vähendamise kokkulepe. I M ja E Õ vahelisest kirjavahetusest (tlk 63) nähtub, et kokku lepiti laenu osaline tagastus 2000 eurot ning lisaks, et intress on edaspidi 300 eurot ehk 20 eurot vähem kui oli esialgne kokkulepe. Kuna I M võttis vastu pakkumise põhivõlgnevuse vähendamiseks 2000 eurot võrra, siis leiab kohus, et hageja nõustus ka sellega kaasneva intressi vähendamisega 20 euro võrra kuus. Seega kohtu hinnangul muudeti esialgset intressi kokkulepet ning alates 09.2018 oli intressi makse 300 eurot kuus. Arvestades, et kostja tasus intressi perioodil 09.2018-02.2019 õigesti 300 eurot kuus, kuid alates 03.2019 kuni hagi avalduse esitamiseni st 3 kalendrikuu eest ei tasunud kostja ühtegi ettenähtud intressimakset, siis on sissenõutavaks muutunud võlgnevus intressi eest summas 900 eurot (3x300). 6/8
39.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 900 eurot. Viivised
40.Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkivat viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 30 000 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
42.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
43.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on kooskõlas asjas esitatud andmetega ning rahuldab selle taotluse.
44.Lähtuvalt eelnevast mõistab kohus Hamresol Holding OÜ-lt Ringa Arendus OÜ kasuks välja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkiv viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 30 000 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Vastuhagi
45.Kostja nõuab 6 680 euro ja sellelt arvestatud viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi esitamise seisuga on hageja olnud viivituses 87 päeva, seega kogunenud viivis on 127,38 eurot (6680€ x 0,08 x 87p/365p).
46.Kostja tõi esile, et I M oli sedavõrd sihikindlalt ja jämedalt asunud 06.12.2017 kokkulepet rikkuma, rikkudes peamist punkti, miks E Õ oma ettevõtetega kokkuleppe oli sõlminud, ütlesid E Õ, kostja ja Aktsiaselts Hamresol 06.12.2017 kokkuleppe hageja ja I Mga põhjendatult 01.03.2019 avaldusega üles. Kuivõrd 06.12.2017 kokkuleppe põhisisu, omavaheliste vaidluste lõpetamine, oli I M tegevuse tõttu, sh hageja esindajana, muutunud olematuks, laiendasid E Õ, kostja ja Aktsiaselts Hamresol ülesütlemise ka juba täidetud kohustustele.
47.Ülesütlemise tõttu tekkis hagejal kohustus tagastada kostjale 6 680 eurot, mis 06.12.2017 kokkuleppe alusel oli enne ülesütlemist tasutud. Kostja andis täitmiseks tähtaja 15.03.2019, kuid hageja kostja nõuet ei täitnud ja kokkuleppe alusel saadut ei tagastanud.
48.Kostja leiab, et 06.12.2017 kokkuleppe puhul oli tegemist kestvuslepinguga, mitte võlatunnistusega. Kostja hinnangul võttis kostja üle kokkuleppes märgitud kolmest laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused, täpsustades tasumise tingimusi.
49.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud poolte vahel 06.12.2017 sõlmitud kokkulepet üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga, mida kostja oleks saanud sellisel viisil üles öelda.
50.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
51.VÕS § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. 7/8
52.Kohus leiab, et 06.12.2017 kokkulepe oli võlatunnistus. See, et põhinõudele lisaks lepiti kokku kõrvalkohustustes (intressi tasumine), ei muuda võlatunnistust kestvuslepinguks.
53.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks saanud sellist kokkulepet üles öelda, oleks tulemuseks lihtsalt terve võlgnevuse sissenõutavaks muutumine. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Kokkulepe on kehtiv ja kehtiva õiguse, heade kommete ja avaliku korraga kooskõlas. Kostja ei ole ka põhjendanud ja tõendanud, et oleks täidetud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-s 86 nimetatud eeldused (sh et kostja tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust). Praktikas ei ole tavapäratu, et lepingu järgi on kohustused vaid ühel poolel või peamiselt ühel poolel, see asjaolu ei muuda iga kokkulepet tühiseks TsÜS § 86 järgi. Võlatunnistuste puhul on see üldiselt reegel, et ühel poolel (võlgnikul) on kohustused. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud asjaolud seoses I M ja E Õ eraeluliste suhetega, nendega seotud äriühingute vaheliste suhete ja tehingutega ning AS xxxx dokumentide allkirjastamisega on käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohatud ega mõjuta kokkuleppe kehtivust.
54.Eeltoodu tõttu on vastuhagis esitatud nõue täies ulatuses alusetu ning kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulud
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
56.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
58.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
60.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.