Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused H R esitas 17.07.2020 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. 24.08.2020 määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata ja edastas 11.09.2020 kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Võlgnik on eelnevalt olnud töötu ning oma praegusest sissetulekust ei ole ta võimeline oma võlakohustusi täitma. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on võlausaldajate ees kohustusi vähemalt 56 599,11 euro ulatuses, millele võivad lisanduda täiendavad nõuded, millega võlausaldajad ei ole veel kohtusse pöördunud. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 28.09.2020 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 20,72 eurot (07.10.2020 seisuga kontol olnud raha) ja kohustusi on vähemalt 60 157,90 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda, nõuete esitamise põhjendatus kuulub lõplikult väljaselgitamisele edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur palub määrata tasuks 630 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ei olnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.11.2020 kell 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub elektrooniliselt. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise

tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutine haldur palub tasuks määrata 630 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 630 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.