Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Ilona Põld
Määruse tegemise aeg ja koht
15.10.2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11276
Tsiviilasi
S L avaldus R L pärandava pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: S L; isikukood xxx; e-post: [email protected] Võlgnik: R L; isikukood xxx (surnud xxx) Ajutine pankrotihaldur: [email protected]
Menetlustoiming
Maire
Arm;
e-post:
Pankrotiavalduse lahendamine
Riigi
Tugiteenuste
Keskusele
ja
teadmiseks
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud S L esitas 04.08.2020 avalduse R Le pärandava pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas R Le pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm.
Ajutine haldur esitas 23.09.2020 aruande pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutisele halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 1 505,59 eurot. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Menetluse raugemise vältimiseks tegi haldur ettepaneku kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Harju Maakohtu 28.09.2020 määrusega kohus määras R Le pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning summa tasumise tähtpäevaks 12.10.2020. Kohtu määratud tähtajaks raha ei ole kohtu deposiiti tasutud. Harju Maakohtus 25.09.2020 toimunud istungil jäi ajutine haldur aruandes esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutisele halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 1 505,59 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita ajutise halduri hinnangul puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud tähtajaks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur taotles määrata tasu summas 522,50 eurot (5,5 tundi x 95 eurot ehk 522,5 eurot, tasule lisandub käibemaks 104,50 eurot), so kokku 627 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on ajutise halduri tasu taotlus põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende
hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, so kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Hüvitatav summa tuleb kanda büroo arvelduskontole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.