Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VMT Ehitus AS esitas kohtule avalduse A. A. pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid VMT Ehitus AS, Mace Ehitus OÜ ja A. A. 27.01.2016 võlatunnistuse lepingu ja käenduslepingu. Lepingu punkti 1.1. kohaselt on võlatunnistuse lepingu esemeks võlausaldaja poolt Mace Ehitus OÜ-le osutatud teenuse eest seisuga 18.10.2016 esitatud võlgnevus Põltsamaa Hooldekodu ehitusel summas 66 000 eurot kompromissi alusel õigeks võtmine Mace Ehitus OÜ poolt ning kohustus nimetatud võlgnevus võlausaldajale vastavalt võlatunnistuse lepingus sisalduvale graafikule tagasi maksta. Käenduslepinguga kohustus käendaja A. A. vastutama võlausaldaja ees Mace Ehituse OÜ kohustuse nõuetekohase täitmise eest. Lepingu punktis 2.1. kinnitas Mace Ehitus OÜ, et võlgneb AS-le VMT Ehitus kompromissi alusel

66 000 eurot osutatud teenuste eest. Nimetatud summa kohustus Mace Ehitus OÜ tasuma ASle VMT Ehitus täielikult hiljemalt 20.12.2017. Võlausaldaja VMT Ehitus AS, Mace Ehitus OÜ ja käendaja A. A. sõlmisid 15.12.2017 võlatunnistuse lepingu ja käenduslepingu lisa 1, mille punkti 1.1. kohaselt pikendati tasumise tähtaega kuni 01.07.2018. Võlgnevust võlausaldajale VMT Ehitus AS ei tasutud. Pooled sõlmisid 10.09.2018 võlatunnistuse lepingu ja käenduslepingu lisa 2, milles pikendati tasumise tähtaega kuni 30.08.2019. Põhivõlgnik Mace Ehitus OÜ ja käendaja A. A. ei ole 27.10.2016 sõlmitud võlatunnistuse lepingust ja käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. Julianus Õigusbüroo OÜ edastas võlausaldaja VMT Ehitus AS nimel 20.01.2020 Mace Ehitus OÜ võlanõude käendajale A. A. pankrotihoiatuse, mis on kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 21.01.2020. A. A. ei ole alates 21.01.2020 täiendava 10 päevase tähtaja jooksul võlausaldajale võlgnevust tasunud. Võlgnik A. A. võlgneb VMT Ehitus AS-le kokku 70 591,29 eurot pankrotiavalduse esitamise seisuga. Võlgniku seisukoht pankrotiavalduse osas. Võlgnik vaidleb vastu nii võlausaldaja nõudele kui pankrotiavaldusele. Nõude maksmapaneku käenduslepingu alusel välistab aegumise vastuväide põhinõude osas. Kuna 27.01.2016 võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, on see iseseisev kohustus ja võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks alates võlatunnistuse andmisest 27.01.2016. Seega on põhikohustusest tulenev nõue aegunud. Nõude aluseks olevad kohustuse täitmise tähtaja pikendamise kokkulepped 18.10.2017 ja 06.09.2018 on allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel A. A., kellel puudus volitus Mace Ehitus OÜ esindamiseks. Äriregistri andmetel ei ole A. A. alates 17.11.2016 Mace Ehitus OÜ juhatuse liige ja Mace Ehitus OÜ ei ole andnud talle volitust enda esindamiseks. Seega on tähtaja pikendamise kokkulepped tühised puuduste tõttu esinduses. Käendusleping on tühine selle vastuolu tõttu heade kommmetega. Võlgnik sõlmis käenduslepingu võlausaldaja survel ja möödapääsmatus olukorras, et ei pöörataks koheselt täitmisele nõuet Mace Ehitus OÜ vastu, mille juhatuseliige on tema poeg. Samal ajal lepingu sõlmimise ajal puudusid võlgnikul igasugused sissetulekud ja muu vara, mille arvelt oli võimalik kohustus täita. Võlgnik palub PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel jätta pankrotimenetlus algatamata ja ajutine haldur nimetamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda. Avaldaja seisukoht võlgniku vastuväidete osas TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Võlatunnistuse lepingu ja käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt oli kohustuse täitmise tähtaeg 20.12.2017, millest alates muutus kohustus sissenõutavaks. Kolmeaastane aegumistähtaeg saabuks 20.12.2020. Võlausaldaja on esitanud nõude kohtusse kolme aastase aegumistähtaja jooksul ja nõue ei ole aegunud. Samuti on võlgniku vastuväide, et käendusleping on vastuolus heade kommetega, paljasõnaline ja täielikult tõendamata. Üksnes vastavasisulise vastuväite esitamine ei tähenda, et tegemist on tühise tehinguga. Võlausaldaja on seisukohal, et tehing on kehtiv.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud, kuna võlgnik on esitanud nõudele aegumise vastuväite ning on seisukohal, et käendusleping on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus leiab, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Võlausaldaja taotleb pankrotiavalduse lahendamisel arvesse võtta asjaolu, et võlgnik ise kinnitab, et tal puudub vara, st võlgnik on püsivalt maksejõuetu, järelikult on võlgnik pankrotis ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Kohus selgitab, et PankrS § 10 lg 1 ja 2 alusel, jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt puuduvad võlgnikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.