Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-19-115060

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

2-19-115060

kostjast tingituna võimalikuks ei osutunud, on kostja kohustatud ettemaksu kooskõlas VÕS §-dega 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1 tagastama (hagi lisa 1, lk 3). Põhinõude suuruseks on tasutud ettemaks 620 eurot. Kooskõlas VÕS §-ga 113 lg 1 nõuab hageja kostjalt ühtlasi ka viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates

21.01.2020 kostja esialgne vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja soovib oma väiteid tõendada klienditeenindajast tunnistaja K.T. ütlustega. 31.01.2020 hageja seisukoht Hageja broneeris 16.06.2018 internetikeskkonnas majutuse kostjale kuuluvas hotellis ajavahemikuks 13-15.07.2018 hinnaga 620 eurot (lisa 1). Hageja eeldas, et majutuse broneerimisel krediitkaardilt kohe raha maha ei arvestata, kuid kontrollimisel selgus, et raha oli kontolt maha võetud (lisa 2). Hageja soovis broneeringut tühistada ja kuna kostja telefoni teel seda ei teinud, siis tühistas hageja samal päeval booking.com keskkonnas (vt lisa 1). Broneeringu teostamisel ei märganud hageja, et sell tühistamisel raha ei tagastata, kuid kontakteerus viivitamatult (s.t. loetud minutid) pärast tühistamist kostjaga, kes aga lahendust ei pakkunud. Hageja saatis broneeringu tühistamise järgselt kostjale e-kirja (lisa 3), tehes ettepaneku tekkinud olukord inimlikult lahendada. 26.06.2018 vastas kostja, et hageja võib makstud broneeringu eest külastada hotelli/restorani ükskõik millisel hageja jaoks sobival ajal. Hageja vastas kostjale, et juhul, kui hageja poolt esialgu broneeritud tuba on 13-15.07.2018 vaba, siis kasutaks hageja tasutud ettemaksu sel ajal ka ära. Kostja vastas hagejale 02.07.2018 ning kinnitas, et hageja poolt esialgu broneeritud sviit on vaba, mille järgselt hageja kinnitas, et külastab hotelli broneeritud sviidis vahemikus 13-15.07.2018 ning täpsustas üksnes, kas hageja peaks broneeringuga seonduvalt veel midagi tegema. 09.07.2018 teatas kostja, et hageja poolt soovitud kuupäevadel on hotell juba peaaegu välja müüdud ning pakkus hagejale alternatiivset tuba, mille hind oli kallim (ehk hageja oleks pidanud veel juurde tasuma) ning mis mahutas vähem inimesi, kui hagejal oli vaja. Hageja sellega ei nõustunud ning leidis, et kostja on endale võetud kohustusi rikkunud jättes kokkulepitud ajal talle majutuse tagamata ning soovis tasutud ettemaksu tagastamist. 18.02.2020 kostja seisukoht Hageja broneeris 16.06.2018 kell 10.39 internetikeskkonnas kostja juures, Pärnu linnas asuvas hotellis „Frost“, majutuse perioodiks 13.07-15.07.2018 hinnaga 620,- eurot. Broneeringut tehes hageja aktsepteeris tehingutingimuse, mille kohaselt broneeringu tühistamisel broneerijale teenusepakkuja poolt raha ei tagastata.

2-19-115060

16.06.2018 kell 15:22 tühistas hageja broneeringu (vt lisa 1 – väljavõte I.K.e tahteavaldusest broneeringu tühistamise kohta). Pärast eelmainitud sündmusi asus hageja saatma kostjale eksalteeritud seisundile viitavaid ähvarduskirju (vt nt hageja 31.01.2020 seisukohtade lisa 3, lk 3). Näit. 26.06.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles kirjutas mh järgmist: „Ma pöördun inimeste poole, keda te hästi tunnete, palvega seda olukorda lahendada. Nad saavad teada kui kaugele olete oma „kliendisuhetega“ valmis minema ja nad ei taha sellega tegeleda kuna on piinlik /---/“ Samas e-kirjas tegi hageja kostjale ka üsna esoteerilise ettepaneku, mida nimetas „kõige ebameeldivamaks“: „Te ei tagasta ettemaksu, ennistate reserveeringu, me ööbime teie juures. Teie teate, et meie oleme „need“ külalised ja meie teame kui „inimlik“ on teie suhtumine. Selline suhe võib päris pingestatuks kujuneda.“ 26.06.2018 saatis kostja hagejale järgmise kirja: „Kokkuvõttes. Meiepoolne ettepanek Teile, tekkinud olukorras: Anname võimaluse makstud broneeringu eest külastada Hotelli/restorani ükskõik millisel Teile sobival ajal.“ Eelmärgitud avaldusele järgnes pooltevaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et konsensust selles, millisel kuupäeval hageja majutusteenust hotellis kasutaks, ei sündinud. Väljavõte kõnesolevast ekirjavahetusest on järgmine (olulisemad punktid) (vt hageja 31.01.2020 seisukohtade lisa 3): - 02.07.2018 kirjutas hageja, et „/---/ praegu näitab /---/ Teie endi broneerimissüsteem, et /originaalselt broneeritud tuba/ enam /originaalselt broneeritud perioodil/ saada pole /---/ Seega kui /---/ olete selle apartemendi mõnele kliendile saanud ära müüa, siis oleks igati põhjendatud, et tagastaksite minule ettemaksu. Kui ei ole, siis võtan vastu Teie ettepaneku kasutada ettemaks hotellis või restoranis minule sobival ajal ja viisil. Kasvõi ka näiteks minu poolt esialgu valitud kuupäevadel.“ - 02.07.2018 vastas kostja, et „Teie poolt broneeritud sviiti me ennem müüki ei pannud, sest ootamise kinnitust, et soovite külastamise aega muuta. Kui leiate sobiva aja, siis võtke palun ühendust vastuvõtuga /---/ et saaksime varakult teada anda millised toad on pakkuda.“ - 08.07.2018 kirjutas hageja kostjale, et soovib toa broneerida ikkagi originaalselt soovitud ajaperioodil. - 09.07.2018 vastas kostja hagejale, et originaalne broneering on väljamüüdud ning pakkus hagejale alternatiivseid ajaaknaid hotellis majutusruumide broneerimiseks. - 10.07.2018 keeldus hageja kostja pakutust. Kuigi hageja väidab, et tema broneeringut lubati tema jaoks säilitada, siis kostja märgib, et sellist lubadust ei ole kostja hagejale kunagi andnud. Mõni aeg pärast kõnesoleva broneeringu tühistamist I.K.e poolt helistas kostja hotelliteenindajale (pr K.T.le) hageja abikaasa (sest algusest peale oli tegemist K.te perekonna majutussooviga) ning teatas kostjale, et hageja pere on loobunud sobiva aja puudumise tõttu majutusest kostja juures. K.T. selgitas helistajale, et broneeringu tühistamisest tulenevalt ei tagastata broneeringu tühistanud kliendile makstud broneeringutasu. Pr K. vastas sellele selgitusele, et võtab selle teadmiseks. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, on kostja seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendamatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja paistab leidvat, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning et tema nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115. Hageja on põhjendanud oma nõuet õiguslikult järgmiselt: (02.12.2019 hagiavalduse p 2.1.2):

2-19-115060

„/---/ Kostja rikkus VÕS §-st 619 tulenevaid kohustusi ning jättis täitmata omapoolse kohustuse osutada kokkulepitud ajal (13.-15. juulil 2018.a.) teenust, mille eest Hageja juba oli ettemaksu tasunud. Kostja küll tühistas esialgse broneeringu, kuid pooltevaheline kirjavahetus kinnitab ümberlükkamatult, et pärast broneeringu tühistamist tegi Kostja Hagejale konkretiseeritud pakkumuse kasutada Hageja poolt tasutud ettemaksu talle sobival ajal ning kuna kokkulepitud ajal see Kostjast tingituna võimalikuks ei osutunud, on Kostja kohustatud ettemaksu kooskõlas VÕS §dega 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1 tagastama /---/“ Kostja hinnangul on põhimõtteliselt ekslik käsitleda materiaalõiguslikult hageja 16.06.2018 broneeringut, sellele järgnenud broneeringu tühistamist, kostja 26.06.2018 avaldust hotelli majutusteenuse kasutamisvõimaluse kohta (ükskõik millisel hagejale sobival ajal) ning sellele järgnenud poolte kirjavahetuses avaldatut – ühtse tervikuna. Esiteks on kostja seisukohal, et 16.06.2018 sõlmitud lepinguline suhe kostja ja hageja vahel ammendus samal kuupäeval broneeringu tühistamisega ning hagejal ei saa olla kostja vastu sellest lepingulisest suhtest mitte ühtegi maksma pandavat nõuet, sest: a) hageja, broneerides Booking keskkonnas kostja juures majutusruumi, astus kostjaga lepingulisse suhtesse – sõlmis lepingu. Lepingu üheks ja oluliseks tingimuseks oli, et kui hageja tühistab oma broneeringu, kaotab ta broneeringu eest makstud raha; b) hageja tühistaski broneeringu ning broneeringu eest makstud raha jäi osaliselt kostjale; c) eelmärgitud sündmustega ammendus pooltevaheline lepinguline suhe – mh lõppes kostja lepinguline kohustus tagada hagejale tühistatud broneeringus märgitud ruumi kasutamine. VÕS § 115 järgse nõude esitamise primaarseks eelduseks saab pidada üksnes lepingus kokkulepitud kohustuse rikkumist. Võttes arvesse, et kostja on ülal esitatuga näidanud, et temal ei lasunud pärast hageja poolt broneeringu tühistamist enam õiguslikku kohustust hoida majutusruume hageja jaoks vakantsena, siis mõistlikult võttes puuduvad alused hageja etteheidetele, et kostja on rikkunud hageja ees lepingulist kohustust. Teiseks on kostja seisukohal, et tema 26.06.2018 kirjas hagejale avaldatu ei kujuta enesest pakkumuse tegemist lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 mõttes. Isegi, kui kostja avaldust sellisena tõlgendada, ei järgnenud sellele aga hagejapoolset nõustumust VÕS § 20 mõttes, mistõttu ei sõlmitud ka mingit uut lepingut, mille rikkumist oleks võimalik kostjale ette heita. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Kostja 26.06.2018 kirjas avaldatu ei ole õiguslikult käsitletav tahteavaldusena (pakkumusena) sõlmida leping, sest kirjas väljendatu ei ole ilmselt piisavalt määratletud. Kirjas väljendatud võimalus hagejal kasutada majutusteenust ükskõik millisel hagejale sobival ajal, on oma olemuselt väga lahtine ettepanek ega kvalifitseeru seetõttu pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõistes, mistõttu ei ole alust väita, et kostja ja hageja sõlmisid 26.06.2018 majutusteenuse osas miskisuguse lepingu. Isegi, kui tõlgendada kostja 26.06.2018 kirjas hagejale avaldatut pakkumusena sõlmida leping, ei ole hageja andnud kostjale sellele mitte mingis vormis nõustumust (vt ülal p-s 3 toodud

2-19-115060

kirjavahetust). Seetõttu pole võimalik ka väita, et pooled oleksid sõlminud uue lepingu, millega kostja oleks kohustunud osutama hagejale majutusteenust. Kolmandaks (vaatamata eelöeldule) – isegi, kui lugeda poolte vahel sõlmituks uus leping, puuduvad alused väidetele, et kostja rikkus lepingut, kui ei võimaldanud hageja perel saada soovitud ajal hotellis majutust. Ei 26.06.2018 või hiljem ei ole pooled leppinud kokku mingit konkreetset ajavahemikku ja konkreetset majutusruumi (või selle tüüpi), millest tulenevalt kostja pidanuks võimaldama hagejal kasutada hotellis majutusruumi, sest selle broneerimise, majutusruumi tüübi ja kasutusperioodi osas jäid tingimused lahtiseks ning kokkulepe sõlmimata. Eelöeldule vaatamata pidi mõlemale poolele arusaadav olema, et kostja 26.06.2018 kirjas märgitu – „ükskõik millisel Teile sobival ajal“ – ei hõlmanud originaalselt broneeritud kuupäevi, sest hageja väljendas broneeringu tühistamise teoga oma selget tahet just nendel kuupäevadel mitte kasutada kostja hotellis majutusteenust. On ilmne, et kui hagejale oleks tema originaalne majutusbroneering sobinud, siis ei oleks ta nende kuupäevade kohta tehtud majutusbroneeringut ka tühistanud. Hageja 02.07.2018 kirjast kostjale nähtub, et hagejale oli teada, et tema poolt originaalselt broneeritud ajaks ei olnud soovitud majutusruum enam saadaval. Teavitades selle kirjaga küll võimalust kasutada majutusruumi või restorani tema perele sobival ajal, hageja samas ei täpsustanud – millal tema pere soovib seda teha, hageja üksnes möönis kirjas, et hotellikasutus võiks langeda hageja poolt originaalselt broneeritud (ehkki hiljem tühistatud) ajaperioodile (millele viitab ka sõnakasutus „näiteks“). Kostja 02.07.2018 vastuskirjas avaldatu põhines aga tingimusel, et hageja eelduslikult teavitab kostjat originaalselt broneeritud perioodil majutusruumi kasutamise soovist võimalikult varakult, mida aga hageja ei ole kunagi ei teinud. Hageja teatas soovist kasutada kostja hotellis majutusruumi tema poolt tühistatud broneeringuga määratud ajal alles 08.07.2018, s.o ligi kahenädalase viivitusega, millises olukorras, arvestades majutusruumide iga-aastast kõrgnõudlust juulikuus, ei võinud mõistlik isik (hageja) eeldada, et kostja saab sellise lühikese etteteatamisajaga tagada temale soovitud majutusruumi kasutamise. Neist faktilistest asjaoludest tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, hagejalt tuleb mõista välja kostja poolt asjas kantud menetluskulud. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused 23.08.2019 tegi Pärnu Maakohus hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel maksekäsu määruse, millega kohustas kostjat hagejale tasuma võlgnevusena 620 eurot ja viivised alates 24.08.2019. 03.09.2019 esitas hageja kohtutäiturile kostja suhtes täitmisavalduse ja täitedokumendi, s.o TsMS § 489 lg 7 mõttes viivitamata täimisele kuuluva Pärnu Maakohtu 23.08.2019 maksekäsu määruse (vt ka 21.04.2020 kohtuistungil esitatud vara arestimise akt), mille alusel algatati kostja vastu täitemenetlus nr 176/2019/1325. 22.10.2019 esitas kostja maksekäsu määruse tühistamiseks määruskaebuse ühes taotlusega peatada asjas täitemenetlus. Haapsalu kohtumaja kohtunik tühistas oma 12.11.2019 määrusega maksekäsu määruse ning määras anda I.K.e nõue A.L.L. Arenduse OÜ vastu üle Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-19-115060

Kostja tasus oma lepingulisele esindajale (AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ) kostja esindamise eest ülalmärgitud määruskaebemenetluses 240 eurot (vt lisa 1 – AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ 22.10.2019 arve nr 131). 04.11.2019 võttis täitemenetlust nr 176/2019/1325 läbiviinud täitur kostja arvelduskontolt SEB Pank AS-is 776,15 eurot (vt lisa 2 – väljavõte kostja arvelduskontost), millest 62,40 eurot moodustavad täitekulud (vt ka 21.04.2020 kohtuistungil esitatud vara arestimise akt). Vastuhagi põhjendused

2-19-115060

Vastuhagi hageja otsustas teadlikult kuni enda konto debiteerimiseni kohtutäituri poolt eirata nii vastuhagi kostja, kohtu kui ka kohtutäituri pöördumisi, s.t. maksekäsu tegemiseni jõudis kohus vaid seetõttu, et vastuhagi hageja ei pidanud vajalikuks makseettepanekule reageerida. Samuti eiras vastuhagi hageja kohtutäituri pöördumisi ning on jätnud pahatahtlikult kohtule esitamata täitmisteate. TMS § 24 lg 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muuhulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg; hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid; viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg ning viide võlgniku õigusele tasuda vaid täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Juhul, kui vastuhagi hageja oleks täitmisteate kättesaamisel reageerinud, oleks tal olnud võimalik täitekulusid (osaliselt) vältida ning kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Vastuhagi kostja rõhutab siinkohal, et täitekulud tekkisid vastuhagi hagejale tema enda passiivsuse tõttu: vastuväite esitamise korral maksettepanekule ei oleks kohus üleüldse saanud maksekäsku teha ning täitemenetlust ei oleks ka algatatud. Seega on vastuhagi esitamise vajaduse tinginud vastuhagi hageja enda ükskõiksus ja passiivsus ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 138, VÕS § 6 ja § 7) oleks vastuolus vastuhagi kostjalt sellega seonduvalt mistahes kulude väljamõistmine. Kohtuasjas nr 3-2-1-73-13 (p 10) selgitas Riigikohus, et üldise käibekohustuse sisuks on kohustus tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). See tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. Kuna üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on süü üheks vormiks ning kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd eeldatakse, siis lasub kostjal koormus tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. Sellise tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja olema tõendanud, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud. Äriühingu käibekohustuse (hoolsuskohustuse) hulka kuulub mõistlikult ka tarbijatega suhtlemine (vastuhagi kostja on üritanud nii kohtumenetluse eelselt kui kestel korduvalt vastuhagi hagejaga ühendust saada) kui ka äriühingu registrijärgses asukohas posti vastuvõtmine ja äriregistris registreeritud e-posti aadressile (vastuhagi kostja, kohtu ja kohtutäituri poolt) saadetud kirjadele vastamine. Vastuhagi hageja kasuks mistahes kulutuste väljamõistmine oleks ilmselges vastuolus hea usu põhimõttega ka põhjusel, et kulutused tekkisid vastuhageja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Ülaltoodust tulenevalt saaks vastuhagi kostja teoreetiliselt vastutada vaid 620 euro ulatuses, s.t. summa ulatuses, mis vastuhageja enda sõnul on täitemenetluses tema kontolt ära võetud (vastuhagi p.4.2.). Vastavas osas (s.t. 620 euro ulatuses) palub vastuhagi kostja lugeda kohtul vastuhageja nõude vastuhagi kostja poolt tasutuks ning kohustada vastuhagejat hüvitama vastuhagi kostjale kui hagejale täiendavalt viivised ja menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS §

2-19-115060

436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

2-19-115060

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Arvestades kohtule uurimiseks esitatud hageja ja kostja kirjavahetust, on kohus seisukohal, et hageja ei süvenenud piisavalt sellesse, millise oferdi tegi talle kostja. Lisaks sellele on hageja esitanud kostja oferdile koheselt vastu uusi, kuid väga olulisi muudatusi, unustades, et VÕS § 21 lg 1 kohaselt pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus hageja enda poolt kostjale. VÕS § 21 lg 2 kohaselt pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. Maakohus leiab, et hageja ei ole olnud piisavalt tähelepanelik ja ebamõistlikult on omistanud kostja pakkumisele juurde asjaolusid, mida tegelikkuses ei ole kostja poolt talle pakutud või kostja ei ole olnud nõus enda pakkumises vastavaid muudatusi tegema. Lisaks kostja tegi pakkumise hagejale ka lähtudes kostja poolt esmaselt hagejale väljendatud asjaoludest. Hilisemalt on aga kostja püüdnud neid asjaolusid muuta ja moonutada. Asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja isegi selles kindel olnud, kas kostja on tema olulised muudatusettepanekud heakskiitnud. Kõik asjaolud nähtuvad eeskätt meilivahetusest (hageja 31.01.2020 seisukohtade lisa 3), nimelt: 1) hageja broneeris 16.06.2018 www.booking.com kostja majutuse. Broneeringut tehes hageja tutvus ja aktsepteeris tehingutingimuse, mille kohaselt broneeringu tühistamisel broneerijale teenusepakkuja poolt raha ei tagastata; 2) 16.06.2018 kell 15:22 tühistas hageja broneeringu; 3) pärast eeltoodut saatis hageja kostjale mitmeid kirju, nõudes enda soovidele vastutulekut; 4) 26.06.2018 saatis kostja hagejale järgmise kirja: „Kokkuvõttes. Meiepoolne ettepanek Teile, tekkinud olukorras: Anname võimaluse makstud broneeringu eest külastada Hotelli/restorani ükskõik millisel Teile sobival ajal.“ Tegemist on vaidlusaluse kostja pakkumisega hagejale. Maakohus on seisukohal, et hageja ei saanud heas usus eeldada, et seda pakkumist tehes kostja peab silmas ka selliseid kuupäevi, mis on juba broneeritud. Ehk teisisõnu hageja ettekujutus pakkumisest rikuks kolmandate isikute broneeringu tingimusi ja tekitaks kostjale sellega veel täiendavat kahju, mida neile majutusest keeldumine kaasa tooks - antud olukorras selline tõlgendus oleks selgelt ebamõistlik, sest kostjapoolne vastutulek sellise tühistamise korral oli üksnes hea tahteakt ja vastutulek. Samas hilisemast kirjavahetusest tuleb välja, et kostja ei võtnud

2-19-115060

suuremeelselt ehk enda majanduslikku positsiooni kahjustavalt isegi täiendavaid broneeringuid vastu sellele sviidile, sest ootas suuremeelselt hagejapoolset nõustumist ja kuupäevi. Maakohus nõustub kostjaga, et eelmärgitud 26.06.2018 avaldusele järgnes pooltevaheline ekirjavahetus, millest nähtub, et hagejast tulenevatel asjaoludel konsensust selles, millisel kuupäeval hageja majutusteenust hotellis kasutaks, ei sündinud. Väljavõte kõnesolevast e-kirjavahetusest on (vt hageja 31.01.2020 seisukohtade lisa 3): a) 02.07.2018 kirjutas hageja, et „/---/ praegu näitab /---/ Teie endi broneerimissüsteem, et /originaalselt broneeritud tuba/ enam /originaalselt broneeritud perioodil/ saada pole /---/ Seega kui /---/ olete selle apartemendi mõnele kliendile saanud ära müüa, siis oleks igati põhjendatud, et tagastaksite minule ettemaksu. Kui ei ole, siis võtan vastu Teie ettepaneku kasutada ettemaks hotellis või restoranis minule sobival ajal ja viisil. Kasvõi ka näiteks minu poolt esialgu valitud kuupäevadel.“ Maakohus tuvastab, et seega antud pakkumisele teatab hageja kostjale, objektiivselt juba moonutades pakkumist ja tekitades sellega vastuolu, et kui algselt tema poolt tühistatud kuupäevadel on tuba broneeritud, siis tema tahab saada raha tagasi ning igal juhul hageja soovib tuba vaid sel kuupäeval, mille ta tühistas. Sellist pakkumist ei ole aga kostja hagejale kunagi ju teinud. Kui hageja ei täitnud booking.com tingimusi ja kostja talle uue pakkumisega vastu tuli, ei saa eeldada, et kostja peaks rikkuma seetõttu kokkuleppeid teiste klientidega. Eeltoodu ei saanud tähendada seda, et kostja oli valmis endale veelgi enam kahju põhjustama ja teinud täiesti enda jaoks majanduslikult ebamõistliku pakkumise, selline hageja tõlgendus on selgelt pakkumise ebamõistlik moonutamine. b) 02.07.2018 vastas kostja, et „Teie poolt broneeritud sviiti me enne müüki ei pannud, sest ootasime kinnitust, et soovite külastamise aega muuta. Kui leiate sobiva aja, siis võtke palun ühendust vastuvõtuga /---/ et saaksime varakult teada anda millised toad on pakkuda.“ Maakohus tuvastab, et siin on kostja selgitanud, et nad eeldasid, et hageja soovib broneeringu aega siiski muuta ja seetõttu sama sviit ei ole saadaval tema poolt tühistatud kuupäevadel ning on juba välja müüdud. Samas kostja selgitab, et sama sviiti on jätkuvalt neil võimalik kasutada aja muutmisel ja nad ootavad sisuliselt hageja valikut, kas sama sviidi osas teistel kuupäevadel või muus osas. Sealjuures on kostja teinud veel olulise vastutuleku – sviiti ei ole müüki pandud, soovist privilegeerida hageja eelisvalikut ja seega üldse mitte võttes vastu pakkumisi sellele teenusele teistelt enne hageja otsust. Tunnistaja K.T. kuulati kohtuistungil üle. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et hotelli administraatorina töötades helistas talle naisterahvas, kes tutvustas end kui hageja abikaasat ja ütles: "Teate, mul mees tegi broneeringu /.../ ja ta on kõik kuupäevad valed pannud ja meile see üldse ei meeldi ja ma tahan tühistada ja raha tagasi". Maakohus leiab, et nimetatud asjaolud kinnitavad, et kostja tegi heas usus pakkumise ja mida ta sellistel tingimustel tühistamise korral isegi ei olnud kohustatud tegema. Kostja eeldus, et tühistamist sooviti ka kuupäevade valevaliku osas, on kinnitatud ka tunnistaja ütlustega lisaks sellele viitavad ka asjaolud kogumis, et eluliselt ja mõistlikult võiks pidada sellist tühistamise soovi üldiselt arusaadavaks.

2-19-115060

c) 08.07.2018 kirjutas hageja kostjale, et soovib toa broneerida ikkagi originaalselt soovitud ajaperioodil. Eeltooduga maakohus tuvastab, et hageja lükkas juba sellega tagasi VÕS § 19 lg 1 ja § 21 lg 1 kohaselt kostja poolt tehtud pakkumise, tehes vastupakkumise, millega aga kostja ei nõustunud alljärgmise meili kohaselt. d) 09.07.2018 vastas kostja hagejale, et originaalne broneering on väljamüüdud ning pakkus hagejale alternatiivseid ajaaknaid hotellis majutusruumide broneerimiseks. Maakohus tuvastab, et kostja vaatamata eeltoodule kordas varem tehtud pakkumist, olles juba seda ka määratlenud piisavalt konkreetselt - hageja saab kasutada nimetatud raha, kui on võimalik broneerimine. Maakohus leiab, et heas usus ja hoolikalt kostja ettepanekut lugedes ei saa hageja vastuoksa eeldada, et kostja lubas hageja algselt broneeritud kuupäevadeks antud sviiti oma pakkumise järgi, sest see oli ka üks asjaolu, mistõttu hageja tühistas broneeringu tunnistaja K.T. ütluste kohaselt. e) 10.07.2018 keeldus hageja kostja pakutust. Kuigi hageja väidab, tema broneeringut lubati tema jaoks säilitada, siis kostja märgib, et sellist lubadust ei ole kostja hagejale kunagi andnud. Maakohus tuvastab uuritud e-kirjade järgi, et selline kostja seisukoht tugineb ka meilivahetusel ja on seega faktitäpne. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja väide, et hagialuseks olevat väidetavat lepingut ei sõlmitud. Tehti küll kostja poole selleks pakkumine, kuid seda ei sõlmitud hagejast tulenevatel asjaoludel. Seetõttu ei saa nõuda hageja ka käsundi täitmist või sellest keeldumise korral kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata.

2-19-115060

TsMS § 489 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. TsMS § 489 lg 7 kohaselt maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Eeltoodud alustel on vastuhagi kostja avalduse alusel õiguspäraselt asutud sundtäitmise korras täitma maksekäsu määrust, teostatud arestimine ja nõutud ka vastavat täitekulu, mida vastuhageja on kandnud. Maakohus tuvastab, et 21.04.2020 kohtuistungil esitatud vara arestimise akti ja väljavõttega kostja arvelduskontost (vastuhagi lisa 2) on tõendatud, et 04.11.2019 võttis täitemenetlust nr 176/2019/1325 läbiviinud kohtutäitur kostja arvelduskontolt 776,15 eurot, millest 62,40 eurot moodustavad täitekulud. Käesolevaga nõuab vastuhageja vastuhagi kostjalt alusetu täitemenetluse alusel saadud 713,75 euro tagastamist hagejale. Lisaks eelmärgitule nõuab hageja kostjalt täidedokumendi (23.08.2019 maksekäsu määrus) vaidlustamisega seotud õigusabikulude summas 200 eurot (s.o ilma käibemaksuta) ja hagejalt sisse nõutud täitekulu summas 62,40 eurot hüvitamist. Kokku nõuab hageja kostjalt seega 976,15 euro tasumist. Maakohus ei nõustu vastuhagi kostja vastuväidetega, et kuna vastuhageja saavutas maksekäsu määruse tühistamise alles määruskaebemenetluses, siis vastuhageja on oma passiivsuse tõttu sisuliselt vähemalt osaliselt minetanud oma nõudeõiguse. Maakohus leiab, et määravaks on asjaolu, et vastuhageja saavutas õiguspäraselt maksekäsu määruse tühistamise. Samuti puuduvad viited, et vastuhageja oleks aktiivselt menetluste käigus nt I.K.e sellist nõuet tunnistanud ja vaatamata sellele saavutanud maksekäsu määruse tühistamise. Sellisel juhul saaks näha vastuhageja osa kahju tekkes. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Maakohus ei leia, et antud juhul kiires elektroonilises menetluses, milleks on maksekäsu kiirmenetlus, saaks omistada teatud vastamata jätmistele antud juhtumil sellist määravat tähtsust, kui maksekäsu määrus hiljem tühistatakse seaduse alusel. A.L.L. Arenduse Osaühingu seisukoht tema nõude osas oli I.K.ele teada või pidi olema vähemalt arusaadav, kui piisavalt hoolikalt kasvõi hagi aluseks olnud kirjavahetust lugeda. Seega maakohus ei tuvasta, et vastuhageja tekitas endale ise kahju koheselt maksekäsu menetluses vastamata jätmisega. See oli kõigest üks vastuhagi kostja valikutest lasta kiirendatud korras menetleda oma võlanõuet ja ka kiirendatult ehk viivitamatu täitmisena seda seejärel ka sundtäita – seega menetluse tempot talle sobival viisil nõnda dikteerida. Sellest tekkiv risk ei ole vastuhageja kanda. Sellist kiirendatud elektroonilises menetluses tekkivat tempot ei ole vastuhageja ise dikteerinud. Sellises olukorras on ka põhjendatud advokaadi abi kasutamine 200 euro ulatuses, mille abil on saavutatud maksekäsu määruse tühistamine. Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on TsMS § 474 kohasel jäetud sisuliselt sissenõudja kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist.1 TsMS § 474 lg-s 2 sätestatakse, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II VI-X osa, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017.a, lk 1310

2-19-115060

võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. TsMS § 474 lg 2 järgse nõude materiaalõiguslikuks rahuldamise eeldusteks on, et: • viivitamata täitmisele kuuluv lahend on tühistatud või muudetud • sissenõudja on viivitamata täimisele kuuluva lahendi alusel algatatud sundtäitmise tulemusena saanud „võlgnikult“ vara. Eelnimetatud kahe eelduse esinemisel on „võlgnikul“ õigus nõuda sissenõudjalt: • täitemenetluses „võlgnikult“ saadu tagastamist, • sundtäitmise vältimiseks tehtud „võlgniku“ kõigi kulutuste hüvitamist • lisaks seda ületava kahju hüvitamist Maakohus nõustub vastuhagejaga, et käesolevaga on täidetud kõik TsMS §-s 474 lg 2 sätestatud faktilised ja õiguslikud eeldused, mistõttu on põhjendatud nõuda I.K.elt A.L.L. Arenduse OÜ arvelduskontolt täitemenetluses ära võetud 620 euro täies ulatuses tagastamist, samuti kostja poolt sundtäitmise vältimiseks õigusabile kulutatud 200 euro (summa ilma käibemaksuta) hüvitamist, aga ka eelnimetatud summasid ületava kahju, s. o täitekulu summas 62,40 eurot hüvitamist, s.o kokku 976,15 euro hüvitamist. Kokkuvõtvalt maakohus leiab, et kuivõrd määruskaebus maksekäsule rahuldati, siis olid need ka vajalikud kulutused nii õigusabile kui seadusest tuleneva täitekulu osas. Vastuhagi kostja osundatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-16 ei ole asjasse puutuv, sest kohus ei aruta käesolevaga maksekäsu kiirmenetluses tehtud menetluskulude hüvitamist, vaid hagimenetluses kahjuhüvitamise nõuet lepinguvälise kahjunõude erikoosseisu TsMS § 474 lg 2 alusel.

2-19-115060

- 21.01.2020 kostja 21.01.2020 menetlusdokumendi (vastuväide kohtu tegevusele, taotlused ja esialgne vastus hagile) koostamine 3h; - 31.01.2020 hageja menetlusdokumendiga (hageja seisukoht kostja hagi vastuse osas) tutvumine ja konsultatsioon kliendiga 0,5h; - 10.02.2020 kohtu kirjaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga 0,5h; - 18.02.2020 kostja menetlusdokumendi (kostja seisukohad, taotlused, vastuväited kohtu tegevusele) koostamine 4h; - 25.02.2020 hageja 18.02.2020 menetlusdokumendiga (vastuväited kohtu tegevusele) tutvumine ja kostja 25.02.2020 menetlusdokumendi (kostja seisukohad hageja 18.02.2020 esitatud kohtu tegevust puudutavate vastuväidete osas) koostamine 1,5h; - 11.03.2020 kohtu kirjaga tutvumine, konsultatsioonid kliendiga 0,25h; - 16.03.2020 kohtu 16.03.2020 määrusega tutvumine, konsultatsioonid kliendiga 0,25h; - 21.04.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil kliendi esindamine 2h. Õigusteenuse tunni maksumus on 120 eurot (hind sisaldab käibemaksu) ning kliendilepingute alusel asjas osutatud õigusteenuse eest esitatud arve on koostatud 10 töötunni eest, summas 1200 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 175 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna eelnimetatud kinnitust kohtule esitatud ei ole ning vastuhageja on käibemaksukohustuslane, siis saab ta tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ning seega arvestab kohus vastuhageja õigusabikuludeks käibemaksu arvestamata 1000 eurot. Vastuhageja menetluskulud kokku on seega 1000 eurot õigusabi teenuse eest + 175 eurot tasutud riigilõivu = 1175 eurot. Kohus leiab, et vastuhageja menetluskulude nimekirjas märgitud ning 21.01.2020 „kostja menetlusdokumendi (vastuväide kohtu tegevusele, taotlused ja esialgne vastus hagile) koostamine“ oli kogu ulatuses põhjendamatu kulukoosseis, kuna sisulist vastust hagile ei esitatud ning kohus jättis kõik eelnimetatud kuupäeval koostatud dokumendis esitatud vastuväited ning taotlused rahuldamata, andes taotluste esitamiseks ja täpsustamiseks uue tähtaja 18.02.2020. Alles viimatinimetatud kuupäeval esitas vastuhageja kostja seisukohtade, taotluste ja vastuväidetega kohtu tegevusele sellise menetlusdokumendi, mille koostamiseks kulunud aega – 4 tundi – peab kohus põhjendatuks. Seega ei arvesta kohus vastuhageja menetluskulude koosseisus põhjendatud menetluskuluna 21.01.2020 kolme tunni ulatuses tehtud tööd, õigusteenuse tunni maksumust arvestades summas 360 eurot koos käibemaksuga, 300 eurot ilma käibemaksu arvestamata. Kohus leiab, et ülejäänud osas, s.t välja arvatud 21.01.2020 menetluskulu osas, on vastuhageja menetluskulude nimekiri (õigusabi, riigilõiv) ja selles näidatud kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta oleks vandeadvokaadi õigusteenuse eest liiga kõrge. Seega peab kohus põhjendatud õigusteenuse peale kulutatud ajaks 7 töötundi (arve esitati 10 töötunni eest). Eeltoodu tõttu tuleb vastuhageja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt, kuna maha tuleb arvestada 21.01.2020 3-tunnine ja seejuures põhjendamatu menetlusdokumendi koostamine

2-19-115060

ning õigusabikuludelt käibemaksu osa. Kostjalt tuleb välja mõista vastuhageja kasuks menetluskulud kokku summas 875 eurot (700 eurot + 175 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsuse RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.