X hagi A.L.L. Arenduse Osaühingu vastu põhivõla 620 euro ja viivise väljamõistmiseks. A.L.L. Arenduse Osaühingu vastuhagi X vastu 976,15 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1689,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Kostja (vastustaja) A.L.L. Arenduse Osaühing (registrikood 10215138), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2020. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi, rahuldas vastuhagi 200 euro osas ning jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta vastuhagi 200 euro nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda.
3.1.Rahuldada X hagi A.L.L. Arenduse Osaühingu vastu. Mõista A.L.L Arenduse Osaühingult X kasuks välja põhivõlg 620 eurot ja viivis 118,9 eurot.
3.2.Rahuldada A.L.L. Arenduse Osaühingu vastuhagi X vastu osaliselt. Mõista Xlt A.L.L. Arenduse Osaühingu kasuks välja 776,15 eurot.
3.3.Jätta A.L.L. Arenduse Osaühingu vastuhagi rahuldamata 200 euro nõudes.
3.4.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ja mõista X-lt A.L.L. Arenduse Osaühingu kasuks välja 37,25 eurot.
3.5.Jätta menetluskulud 54% ulatuses A.L.L. Arenduse Osaühingu ja 46% ulatuses X kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 30. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus A.L.L. Arenduse Osaühingult (kostja) enda kasuks välja mõista põhivõla 620 eurot ja viivise.
2.Maakohus tegi 23. augustil 2019 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale põhivõla 620 eurot, kõrvalnõuded 28,75 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
3.Maakohus tühistas 12. novembri 2019 määrusega kostja määruskaebuse alusel maksekäsu ja andis asja üle menetlemiseks hagimenetluses.
4.Hageja esitas 2. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 620 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 43,48 eurot ning alates 3. detsembrist 2019 põhivõlalt edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.
4.1.Hagi kohaselt broneeris hageja 16. juunil 2018 internetikeskkonnas www.booking.com majutuse Pärnus kostja hotellis Frost 13.–15. juulini 2018. Hageja tühistas samal kuupäeval broneeringu booking.com keskkonnas. Hageja ei märganud broneeringu tegemisel, et broneeringu tühistamisel raha ei tagastata. Hageja saatis broneeringu tühistamise järgselt kostjale e-kirjaga ettepaneku tekkinud olukord lahendada. Kostja vastas hagejale
26.juunil 2018, et hageja võib makstud broneeringu eest külastada hotelli/restorani ükskõik millisel hagejale sobival ajal. Hageja vastas kostjale, et juhul, kui hageja esialgu broneeritud tuba on 13.–15. juulini 2018 vaba, kasutaks hageja tasutud ettemaksu nendel kuupäevadel. Kostja vastas hagejale 2. juulil 2018, et hageja esialgu broneeritud sviit on vaba. Hageja kinnitas, et külastab hotelli 13.–15. juulil 2018. Kostja teatas 9. juulil 2018, et hageja soovitud kuupäevadel on hotell juba peaaegu välja müüdud ning pakkus hagejale alternatiivset tuba, mille hind oli kallim ning mis mahutas vähem inimesi, kui hagejal oli vaja. Hageja sellega ei nõustunud.
4.2.Kostja rikkus VÕS §-st 619 tulenevaid kohustusi, jättes täitmata kohustuse osutada kokkulepitud ajal, s.o 13.–15. juulil 2018 hagejale teenust, mille eest hageja oli juba ettemaksu tasunud. Hageja küll tühistas esialgse broneeringu, kuid poolte kirjavahetus kinnitab, et pärast broneeringu tühistamist tegi kostja hagejale pakkumuse kasutada hageja poolt tasutud ettemaksu talle sobival ajal ning kuna see kostjast tingituna võimalikuks ei osutunud, on kostja 2 (9)
kohustatud ettemaksu 620 eurot hagejale kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 3, 115 lg-ga 1, 127 lg-ga 1 tagastama. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 43,48 eurot.
4.3.Tarbijavaidluste komisjoni 3. detsembri 2018 otsusega rahuldati hageja avaldus ettemaksu tagastamiseks. Kostja komisjoni otsust ei täitnud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.1.Hageja broneeris 16. juunil 2018 kell 10.39 internetikeskkonnas www.booking.com kostja hotellis „Frost“ majutuse perioodiks 13.–15. juuli 2018 hinnaga 620 eurot. Hageja aktsepteeris broneeringut tehes tingimust, et broneeringu tühistamisel broneerijale raha ei tagastata. Hageja tühistas broneeringu 16. juunil 2018 kell 15.22. Poolte 16. juunil 2018 sõlmitud lepinguline suhe ammendus samal kuupäeval broneeringu tühistamisega. Hagejal ei saa kostja vastu olla ühtegi lepingulisest suhtest tulenevat nõuet. Pärast hageja broneeringu tühistamist ei olnud kostjal enam õiguslikku kohustust säilitada tema esialgset broneeringut. Sellist lubadust ei ole kostja ka hagejale andnud. Samuti ei sõlminud pooled mingit uut lepingut, mille rikkumist oleks võimalik kostjale ette heita. Kostja 26. juuni 2018 kirjas avaldatu ei ole käsitatav pakkumusena sõlmida leping. Tegemist on lahtise ettepanekuga. Isegi kui tõlgendada kostja 26. juuni 2018 kirja pakkumusena hagejale sõlmida leping, ei järgnenud sellele hageja nõustumust. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kokkulepet selles, millisel kuupäeval hageja majutusteenust hotellis kasutaks, ei saavutatud. Eelöeldule vaatamata pidi mõlemale poolele olema arusaadav, et kostja 26. juuni 2018 kirjas märgitu – „ükskõik millisel Teile sobival ajal“ – ei hõlmanud esialgselt broneeritud kuupäevi, sest hageja väljendas broneeringu tühistamisega selget tahet just nendel kuupäevadel mitte kasutada majutusteenust.
6.Kostja esitas 4. mail 2020 vastuhagi, milles palub hagejalt enda kasuks välja mõista 976,15 eurot. Menetluskulu palub kostja jätta hageja kanda.
6.1.Vastuhagi kohaselt esitas hageja 3. septembril 2019 kohtutäiturile kostja suhtes täitmisavalduse ja täitedokumendi, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 7 järgi viivitamata täitmisele kuuluva 23. augusti 2019 maksekäsu määruse, mille alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus nr 176/2019/1325. Kostja esitas 22. oktoobril 2019 maksekäsu määruse tühistamiseks määruskaebuse. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tühistati maksekäsk ning anti asi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja tasus lepingulisele esindajale tema esindamiseks määruskaebemenetluses 240 eurot. Täitur võttis vara arestimise akti ja väljavõttega kostja kontolt 4. novembril 2019 776,15 eurot, millest 62,40 eurot on täitekulu. Kostja nõuab hagejalt alusetu täitemenetluse alusel saadud 713,75 euro tagastamist, täidedokumendi vaidlustamisega seotud õigusabikulu 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostjalt sisse nõutud täitekulu 62,40 eurot hüvitamist. Kuivõrd täidetud on kõik TsMS § 474 lg 2 eeldused, on kostjal õigus nõuda hagejalt kokku 976,15 euro hüvitamist. Hageja vastuväited vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus. Eeltoodust hoolimata ei saa kostja TsMS § 474 lg 2 alusel mistahes kulutuste hüvitamist hagejalt nõuda, sest täitekulu tekkis kostjale tema enda passiivsuse tõttu. Kohus tegi maksekäsu vaid seetõttu, et kostja makseettepanekule ei reageerinud. Samuti eiras kostja kohtutäituri pöördumisi ning jättis kohtule pahatahtlikult esitamata ka täitmisteate. Kui kostja oleks täitmisteate kättesaamisele reageerinud, oleks tal olnud võimalik täitekulusid (osaliselt) vältida ning kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Seega oleks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hagejalt mistahes kostja kulude väljamõistmine. Kostja 3 (9)
kasuks mistahes kulutuste väljamõistmine oleks ilmselges vastuolus hea usu põhimõttega ka põhjusel, et kulutused tekkisid kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Äriühingu käibekohustuse hulka kuulub tarbijaga suhtlemine, s.o äriühingu registrijärgses asukohas posti vastuvõtmine ja äriregistris registreeritud e-posti aadressile saadetud kirjadele vastamine. Hageja on üritanud nii kohtumenetluse eelselt kui kestel korduvalt kostjaga ühendust saada. Hageja saaks teoreetiliselt vastutada vaid 620 euro ulatuses, s.t. summa ulatuses, mis on täitemenetluses kostja kontolt ära võetud. Hageja palub kohtul lugeda tema nõue kostja vastu 620 euro ulatuses tasutuks ning kohustada kostjat hüvitama hagejale viivis ja menetluskulu. Maakohtu otsus
8.Maakohus jättis 12. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 976,15 eurot.
8.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et: •
hageja broneeris 16. juunil 2018 kell 10.39 internetikeskkonnas www.booking.com kostja hotellis „Frost“ majutuse perioodiks 13.–15. juuli 2018 hinnaga 620 eurot. Broneeringu tingimuste kohaselt broneeringu tühistamisel broneerijale teenusepakkuja raha ei tagasta ja kuupäevade muutmine ei ole võimalik;
•
majutuse tasu debiteeriti täies mahus hageja krediitkaardilt;
•
hageja tühistas 16. juunil 2018 kell 15.22 broneeringu ning pöördus pärast broneeringu tühistamist kostja poole;
•
kostja tegi hagejale pakkumise tekkinud olukorra lahendamiseks.
Poolte kirjavahetust nähtuvalt ei süvenenud hageja piisavalt sellesse, millise pakkumuse tegi talle kostja. Hageja esitas kostja pakkumisele olulisi muudatusi. Hageja ei arvestanud, et VÕS § 21 lg 1 järgi pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Lisaks ei olnud hageja kindel selles, kas kostja on tema olulised muudatusettepanekud kiitnud heaks. Poolte kirjavahetust nähtuvalt ei saavutanud pooled hagejast tulenevatel asjaoludel kokkulepet selles, millisel kuupäeval hageja majutusteenust hotellis kasutaks. Hageja moonutas algset kostja pakkumist ning teatas, et kui algselt tühistatud kuupäevadel on tuba broneeritud, siis ta tahab saada raha tagasi ning igal juhul hageja soovib tuba vaid nendel kuupäevadel, mille ta tühistas. Sellist pakkumist kostja hagejale ei teinud. Hageja ei saanud heas usus eeldada, et pakkumist tehes pidas kostja silmas ka neid kuupäevi, mis olid juba broneeritud. Kui hageja ei täitnud booking.com tingimusi ja kostja talle uue pakkumisega vastu tuli, ei saa eeldada, et kostja peaks rikkuma seetõttu kokkuleppeid teiste klientidega. Tõendatud on kostja väide, et hagi aluseks olevat väidetavat lepingut ei sõlmitud. Kostja tegi pakkumise lepingu sõlmimiseks, kuid lepingut ei sõlmitud hagejast tulenevatel asjaoludel. Seega ei saa hageja nõuda käsundi täitmist või sellest keeldumise korral kahju hüvitamist.
8.2.Vastuhagi on tõendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et: •
Pärnu Maakohus tegi 23. augustil 2019 hageja 30. mai 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel maksekäsu, millega kohustas kostjat hagejale tasuma 620 eurot ja viivise alates 24. augustist 2019;
•
hageja esitas kohtutäiturile 3. septembril 2019 kostja suhtes täitmisavalduse ja täitedokumendi, s.o TsMS § 489 lg 7 mõttes viivitamata täitmisele kuuluva
23.augusti 2019 maksekäsu määruse, mille alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus nr 176/2019/1325; 4 (9)
•
kostja esitas 22. oktoobril 2019 maksekäsu määruse tühistamiseks määruskaebuse. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tühistati maksekäsk ning anti asi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses;
•
kostja tasus lepingulisele esindajale tema esindamise eest määruskaebemenetluses 240 eurot;
•
täitur võttis vara arestimise akti ja väljavõttega kostja kontolt 4. novembril 2019 776,15 eurot, millest 62,40 eurot on täitekulu.
Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega, et kuna kostja saavutas maksekäsu määruse tühistamise alles määruskaebemenetluses, on ta oma passiivsuse tõttu minetanud nõudeõiguse hageja vastu. Olukorras, kus maksekäsu määrus tühistati seaduse alusel, ei saa maksekäsu kiirmenetluses vastamata jätmisele omistada määravat tähtsust. Määravaks on asjaolu, et kostja saavutas õiguspäraselt maksekäsu määruse tühistamise. Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on TsMS § 474 kohaselt jäetud sissenõudja kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. Lisaks pidi hagejale olema teada kostja seisukoht tema nõude osas. See oli hageja enda valik ja risk menetleda oma nõuet kiirendatud korras maksekäsu kiirmenetluses ning sama nõuet seejärel sundtäita. Sellises olukorras on ka põhjendatud advokaadi abi kasutamine 200 euro ulatuses, mille abil on saavutatud maksekäsu määruse tühistamine. Täidetud on kõik TsMS §-s 474 lg 2 sätestatud eeldused, mistõttu on põhjendatud nõuda hagejalt kostja kontolt täitemenetluses ära võetud 620 euro tagastamist, kostja sundtäitmise vältimiseks õigusabile kulutatud 200 euro (ilma käibemaksuta) ning täitekulu 62,40 eurot hüvitamist. Hageja osundatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-16 ei ole asjakohane, sest kohus ei arutanud praeguses asjas maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamist, vaid hagimenetluses kahjuhüvitamise nõuet lepinguvälise kahjunõude erikoosseisu TsMS § 474 lg 2 alusel. Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, sest tõendamist ei leidnud, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Poolte seisukohad Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palub lugeda täitemenetluse tulemusena kostja kontolt debiteeritud raha arvelt hageja kasuks väljamõistetud võlg tasutuks 648,75 euro ulatuses, s.o põhivõlg 620 eurot ja viivis 28,75 eurot. Menetluskulu palub hageja jätta kostja kanda ning lugeda menetluskulu osaliselt tasutuks täitemenetluse tulemusena kostja kontolt debiteeritud riigilõivu 45 euro ja menetluskulu 20 euro ulatuses.
9.1.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning kohtule esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kohus hindas tõendeid meelevaldselt ning tegi järeldused, mida ei ole mõistlikult võimalikult tõendite alusel teha. Otsus sisaldab mitmeid õiguslikult ebaolulisi kohtu subjektiivseid hinnanguid poolte käitumise kohta.
9.2.Kohus jättis põhjendamatult hagi rahuldamata. Kostja tegi hagejale pakkumise kasutada broneeritud sviiti ükskõik millisel hagejale sobival ajal ehk kostja pakkumus ei olnud seotud mistahes piirangutega. Hageja nõustus pakkumisega ja soovis kasutada broneeritud sviiti ajal, millega pakkumus oli hõlmatud. Sealjuures nähtub tõenditest, et nõustumuse andmise hetkel oli sviit hageja jaoks jätkuvalt broneeritud. Seega oli kokkulepe sõlmitud. Kuna kostja loobus kohustuse täitmisest, s.o võimaldada hagejal ööbida hageja broneeritud sviidis, mille eest oli hageja juba tasunud, kohustub kostja tagastama hagejale sviidi kasutamise eest tasutud ettemaksu. 5 (9)
Kohtu järeldus, et hageja tutvus broneeringut tehes tehingutingimusega, mille kohaselt broneeringu tühistamisel ettemaksu ei tagastata, ei põhine tõenditel. Hageja on korduvalt rõhutanud, et ta ei märganud broneeringut tehes tingimust, mille kohaselt ei saa broneeringut n-ö trahvivabalt tühistada. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja saatis pärast broneeringu tühistamist kostjale mitmeid kirju nõudes enda soovidele vastutulekut. Samuti ei ole sellel asjaolul otsuse tegemise seisukohast tähtsust. Kohus tõlgendas meelevaldselt 26. juuni 2018 e-kirja, milles kostja avaldas hagejale selgelt, et hageja võib makstud broneeringut kasutada hotellis ükskõik millisel hagejale sobival ajal. Kostja ei ole väitnud, et pakkumuse tegemise ja hageja nõustumuse andmise hetkel oli sviit müüdud kolmandale isikule, mistõttu oleks hageja nõustumuse tõttu võinud tekkida kostjale kahju. Ühtlasi on kohus siiski järeldanud, et hageja nõustumuse andmise hetkel hoidis kostja broneeritud sviiti jätkuvalt hagejale. Seega tuleneb tõenditest, et pakkumuse esitamise ja nõustumuse edastamise hetkel oli poolte kokkuleppega hõlmatud ka esialgsed kuupäevad ning hageja võis mõistlikult eeldada, et sviiti on võimalik kasutada esialgsetel kuupäevadel, kuna tegelikult oligi sviit nendel kuupäevadel hageja jaoks broneeritud. Hageja ei nõustu kohtuga, et hageja 2. juuli 2018 e-kiri kostjale on uus pakkumus. Sellest ekirjast tuleneb hageja nõustumus kostja tehtud ettepanekuga kasutada sviiti esialgselt valitud kuupäevadel. Alles 9. juulil 2018 teatas kostja hagejale, et hageja broneeritud sviit on müüdud kolmandale isikule. Kohus luges tunnistajate ütlustega tõendatuks väited, mida kostja tunnistaja ütlustega tõendada ei soovinud, mistõttu ei saa nende ütlustega asja lahendamisel arvestada. Lisaks ei ole kohtu järeldused tunnistaja ütlustest loogilised. Kohus järeldas tunnistaja ütlustest, et kostja tegi heas usus pakkumise ning et hageja soovis muuta esialgselt broneeritud kuupäevasid. Samas ei ole tunnistaja ütlustest võimalik selliseid järeldusi teha ning need asjaolud ei ole vaidluse lahendamise seisukohast olulised. Vaidluse põhiküsimus on see, kas broneeringu tühistamise järgselt sõlmisid pooled uue kokkuleppe esialgse broneeringu kasutamise osas. Mh käsitab kohus hagejat ja hotelli helistanud isikut ühe isikuna, mis ei ole õiguslikult võimalik. Hageja väidetav abikaasa või mistahes muu kolmas isik ei ole kohtumenetluse pool ning tunnistaja eeldus, et telefonikõne teinud isik oli hageja abikaasa, on asjakohatu. Kohus leidis valesti, et hageja 8. juuli 2018 e-kiri on käsitatav kostja pakkumise tagasilükkamise ja vastupakkumisena. Selles e-kirjas kinnitas hageja üle, et kasutab broneeringu ära kokkulepitud ajal. E-kiri ei sisalda ühtegi uut ettepanekut. Samuti ei lükka hageja selle e-kirjaga tagasi kostja pakkumust kasutada sviiti ükskõik millisel hagejale sobival ajal, vaid kinnitab veelkord, et kasutab sviiti esialgu broneeritud ajal. Lisaks ei nõustu hageja ka kohtu kostja 9. juuli 2018 e-kirjale antud tõlgendusega. Kostja kinnitab selles kirjas, et oli teadlik, milliseid kuupäevasid soovis hageja kasutada ning hagejale teadmata põhjusel oli kostja pärast poolte kokkulepet broneeringu kasutamiseks esialgsel ajal sviidi siiski kolmandale isikule müünud ega saanud seetõttu enam poolte kokkulepet täita. Mitte ühestki tõendist ei tulene kohtu järeldus, et kostja on öelnud, et hageja saab kasutada ettemaksu, kui broneerimine on võimalik. Kohus ei arvestanud, et esialgse broneeringu tühistamise asjaolud ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kuna pärast seda, kui hageja broneeringu tühistas, sõlmiti uus siduv kokkulepe. Hagejale tuli üllatusena asjaolu, et broneeringu tühistamisel raha tagasi ei saa. Seega on arusaadav, et sedavõrd suure summa kaotsimineku asemel soovis hageja broneeringut kasutada ning sellise kokkuleppe hageja hoolimata broneeringu tühistamisest broneeringu tühistamise järgselt kostjaga ka sõlmis. Kostja 2. juuli 2018 e-kirjast selgub üheselt, et esialgset broneeringut säilitati hageja jaoks, mistõttu on tõenditel mittepõhinev kohtu järeldus, justkui ei oleks kostja andnud hagejale lubadust sviiti hageja jaoks säilitada. Kostja ütles otsesõnu, et sviiti ei pandud müüki, sest kostja 6 (9)
ootas kinnitust, et hageja soovib aega muuta. Hageja aega muuta ei soovinud, mida hageja kinnitas juba 26. juunil 2018.
9.3.Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning lugeda hageja rahaline nõue kostja poolt täitemenetluse tulemusena tasutuks 648,75 euro ulatuses, s.o põhivõlg 620 eurot ja viivis 28,75 eurot. Kohus ega kostja ei ole toonud esile ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse hageja tasutud ettemaks tagastamata jätta. Kohtu seisukoht kostja maksekäsu vaidlustamisega seotud menetluskulude väljamõistmise kohta on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus. Täitekulu, mille hüvitamist nõuab kostja, oli tingitud kostja passiivsusest ning nende väljamõistmine hagejalt oleks põhjendamatu ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Lisaks on äriühingu käibekohustus nii tarbijaga suhtlemine kui ka äriühingu registrijärgses asukohas posti vastuvõtmine ja äriregistris registreeritud e-posti aadressile saadetud kirjadele vastamine. Olukorras, kus kostja väidetav kahju on temale tekkinud tema enda käibekohustuste rikkumise tõttu, oleks mistahes kulutuste väljamõistmine hagejalt vastuolus hea usu põhimõttega.
9.4.Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Kostja ei reageerinud täituri täitmisteatele, millest tingituna tekkisid kostjale täitekulud. Seega on arusaamatu kohtu seisukoht, justkui ei oleks tõendamist leidnud asjaolu, et väidetav kahju tekkis kostjale tema enda passiivsuse tõttu.
9.5.Lisaks ei ole TsMS § 474 maksekäsu kiirmenetluses kohaldatav, kuna hageja ei ole esitanud eraldiseisvat taotlust tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks ning maksukäsu viivitamatu täidetavatus tuleneb seadusest sõltumata poole taotlusest (TsMS § 489 lg 7), mistõttu oleks põhjendamatu sellega seotud riisiko kandmine hageja poolt.
9.6.Olukorras, kus ringkonnakohus jätab menetluskulu hageja kanda, palub hageja vähendada kostja menetluskulu mõistliku ja põhjendatud suuruseni arvestades hageja
21.septembri 2020 vastuväiteid kostja menetluskulu põhjendatusele. Hageja palub kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning vastuhagi rahuldamise korral jätta menetluskulu kostja kanda. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et pärast poolte uue kokkuleppe sõlmimist broneeringu kasutamise kohta müüs kostja sviidi kolmandale isikule. Seejärel eiras kostja maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Kostja eiras ka täituri pöördumisi ning reageeris alles siis, kui tema kontolt maksekäsuga väljamõistetud raha koos täitekuluga debiteeriti. Lisaks pöördus hageja esindaja korduvalt kostja poole ettepanekutega kompromissi leidmiseks, mida kostja eiras. Äärmiselt ebaõiglane on mõista hagejalt lisaks juba tasutud ettemaksule välja veel täiendavalt kulusid, mis tekkisid kostjale üksnes tema enda passiivsuse tõttu.
10.Kostja vaidles kaebusele vastu. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi, rahuldas vastuhagi 200 euro osas ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jätab vastuhagi 200 euro saamiseks rahuldamata ja jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatustega. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja broneeris booking.com veebilehekülje kaudu 16. juunil 2018 ajavahemikuks 13.–15. juulini 2018 toa kostjale kuuluvas hotellis. Ringkonnakohus leiab, et selliselt sõlmitud majutusteenuse osutamise leping on oma olemuselt eelkõige üürileping. 7 (9)
Lepingu esemeks on kostja kohustus anda hageja kasutusse hotellituba ning hageja kohustus maksta selle eest tasu. Iseenesest võib majutusteenuse osutamise leping endas sisaldada ka teiste lepingute elemente, nt seoses toitlustamisega, kuid lepingu tuumaks on siiski asja tasu eest kasutusse andmine. Seda kinnitab ka VÕS § 272 lg 4 p 1, mis nimetab võimaliku üürilepingu esemena majutusettevõtte ruume.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda lepingu alusel tasutud summa tagastamist olukorras, kus hageja tühistas tehtud broneeringu. Ebaselge on, millist õiguslikku tähendust omab broneeringu tühistamine. Maakohus ei ole selle kohta selget seisukohta võtnud, kuid maakohtu otsusest võib järeldada, et maakohtu hinnangul vabastas broneeringu tühistamine kostja tema lepingulisest kohustusest anda hotellituba kokkulepitud kuupäevadel hageja kasutusse. Selline tagajärg on omane lepingu ülesütlemisele VÕS § 195 lg 2 järgi. Samas kaasneks VÕS § 195 lg 5 järgi lepingu ülesütlemisega ka kostja kohustus tagastada hageja tehtud üüri ettemakse. Ringkonnakohus märgib samas, et seadus ei näe üldjuhul ette võimalust tähtajalist üürilepingut mõjuva põhjuseta korraliselt üles öelda. VÕS § 311 lg 1 kohaselt võib korraliselt üles öelda üksnes tähtajatu üürilepingu. VÕS § 318 laiendab selle õiguse ka pikaajalisele üürilepingule. Praegu ei olnud tegemist kummagi juhuga. Pooled ei ole välja toonud, et hagejal oleks olnud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Seega pidid pooled selleks, et hagejal olnuks võimalik leping kehtivalt üles öelda, olema kokku leppinud võimaluses leping korraliselt üles öelda.
14.Kohtule esitatud Booking.com leheküljel olnud broneeringu tingimuste kohaselt broneeringu kuupäevade muutmine ei ole võimalik, tasutud üüri ei tagastata (This booking is non-refundable. Changing the dates of your stay is not possible). Samas on märgitud tühistamise maksumuseks (Cancellation cost) 620 eurot, st kogu kokkulepitud üür, ning pooled ei vaidle selle üle, et broneering oli võimalik booking.com leheküljel tühistada. Arvestades tingimuste olemust, on ilmselgelt tegu tüüptingimustega. Asja lahendamiseks on vaja hinnata nende tingimuste tähendust ja kehtivust.
15.VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus näeb praegusel juhul eelkõige kahte tõlgendamisvõimalust.
16.Esiteks on võimalik tõlgendada toodud tingimusi selliselt, et nende kohaselt lepingu korraline ülesütlemine ei ole võimalik. Sellele viitab asjaolu, et tingimuste kohaselt ei olnud ette nähtud tühistamise korral mõlemapoolset tagasitäitmist, mis on oma olemuselt ülesütlemise tagajärjeks. Võimalik, et soovitud oli korrata lihtsalt õigusnormi, mille kohaselt tähtajalist üürilepingut ei saa korraliselt üles öelda ning üürnik ei vabane üüri tasumise kohustusest olukorras, kus ta üürilepingu eset ei kasuta (VÕS § 296 lg 3).
17.Teiseks on võimalik tõlgendada tingimust sellisena, et korralise ülesütlemise võimalus oli üürnikule küll ette nähtud, kuid viidatud tingimustega sooviti reguleerida ülesütlemise tagajärgi seaduses sätestatust erinevalt, st selliselt, et lepingu ülesütlemisel ei pea kostja tagastama VÕS § 195 lg 5 alusel hagejale lepingu alusel üleantut. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest olukorras, kus ülesütlemisvõimaluse andmisega luuakse üürnikule seaduses sätestatust soodsam seisund, ei ole iseenesest välistatud ka tüüptingimustega ülesütlemise tagajärgede osas üürniku kahjuks kõrvalekaldumine. Seda õigustab asjaolu, et üürileandjal võib tekkida ülesütlemise tulemusena kahju, mis seisneb selles, et ta ei suuda lepingu ülesütlemisel leida enam kokkulepitud ajaks hotellitoale uut üürnikku. Selline kõrvalekaldumine ei tohi olla tüüptingimustes aga tarbijast üürnikku ebamõistlikult kahjustav. Praegusel juhul on aga toodud tingimused VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes hagejat ebamõistlikult kahjustavad. Nimelt on tühistamise maksumusena ette nähtud kogu toa üür broneeritud ajavahemiku eest. Tingimused ei näe ette võimalust sellest kuidagi kõrvale kalduda. Sisuliselt on tegemist fikseeritud kahjuhüvitise suurusega juhuks, kui üürnik lepingu üles ütleb. Üürnikule ei ole ka ette nähtud võimalust, et 8 (9)
kostja tegelik kahju on sellest väiksem. Seega oleks selle tõlgendusvariandi puhul tegemist tühise tüüptingimusega.
18.Mõlema tõlgendusvariandi tulemuseks on see, et asjaolu, et hageja booking.com leheküljel broneeringu tühistas, ei toonud kaasa üürilepingu lõppemist, vaid algne üürileping kestis edasi. VÕS § 296 lg 3 kohaselt ei vabane hageja küll üüri maksmise kohustusest üksnes seetõttu, et ta üürilepingu eset ei kasuta. Küll aga võib ta üürist maha arvestada kostja kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja üüris poolte üürilepingu esemeks oleva toa broneeritud ajaks välja kolmandatele isikutele. Seega võib eeldada, et kostja sai üürilepingu eset selliselt kasutades samas ulatuses üüri. Kostja ei ole väitnud, et teised üürnikud oleksid maksnud vähem üüri kui hageja. Seega on hagejal õigus nõuda tasutud üüri 620 euro tagastamist.
19.Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusejärgses määras alates 17. jaanuarist 2019, mil kostja pidi tarbijavaidluste komisjoni otsuse kohaselt tagastama hagejale tasutud üürisumma. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 118,9 eurot.
20.Eelnevast tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähtis, kas pooled saavutasid omavahelises kirjavahetuses uue kokkuleppe üürilepingu eseme kasutamiseks vaidlusalusel ajavahemikul, kuivõrd isegi juhul, kui sellist kokkulepet ei olnud, kehtis edasi algne üürileping.
21.Vastuhagis vaidlevad pooled selle üle, kas kostja saab hagejalt nõuda maksekäsu määruse sundtäitmisel kostja kontolt võetud summade (maksekäsu järgne võlg ja kohtutäituri tasu) ning maksekäsu vaidlustamisel kantud esindajakulu hüvitamist.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud vastuhagi osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 776,15 eurot, mis täitementluses kanti kostja pangakontolt kohtutäiturile. Täitemenetlus toimus makskäsu määruse alusel, mis ei olnud jõustunud, kuid mis oli viivitamatult täidetav. Maksekäsu määrus hiljem tühistati. Seega peab hageja tagastama kostjale TsMS § 474 lg 2 alusel täitemenetluses saadu ja hüvitama täitemenetlusega tekitatud kahju. Hüvitatavaks kahjuks on ka tasutud täituritasu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kahju tekkimises oli süüdi kostja. Hageja võttis ise riski, esitades täitmiseks jõustumata täitedokumendi. Sellises olukorras pidi hageja arvestama, et täitedokumendiks olev lahend võidakse tühistada. Hageja oleks saanud kostja kahjustamist vältida, oodates maksekäsu määruse jõustumist. Kostjal ei olnud võimalik enne maksekäsu määruse tühistamist täitemenetlust vältida.
23.Küll aga tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi osas, milles kostja nõudis hagejalt maksekäsu vaidlustamisel kantud esindajakulu 200 euro hüvitamist. Kohtumenetluses kantud esindajakulu on menetluskulu, mille hüvitamist saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramise korras. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või esitada menetluskulude hüvitamise nõuet menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahju hüvitamise nõudena või muul viisil. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja jätta vastuhagi 200 euro saamiseks rahuldamata.
24.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb poolte nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 37,25 eurot (776,15-620-118,9).
25.Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise proportsioone, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.