N Oy hagi I. K. vastu alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
698 582,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N Oy (registrikood xxxx), asukoht xxxx Hageja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaat Martin Raude, e-post [email protected], [email protected] Kostja: I. K. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx Kostja esindajad: vandeadvokaat Paul Keres, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Istung 14.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N Oy hagi I. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista I. K. N Oy kasuks põhinõudena 234 000 eurot.
3.Välja mõista I. K. N Oy kasuks hagi kohtusse esitamise ajaks (16.08.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 10 462,68 eurot.
4.Välja mõista I. K. N Oy kasuks viivis põhinõudelt (234 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.08.2019 kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist 38% ulatuses I. K. ja 62% ulatuses N Oy kanda.
6.Määrata kindlaks, et I. K. N Oy-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 4 000,06 eurot.
7.Määrata kindlaks, et N Oy I. K.le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2 265,71 eurot.
8.Tasaarvestada poolte vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista I. K.lt N Oy kasuks välja menetluskulud summas 1 734,35 eurot.
9.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb I. K.l tasuda N Oy kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 734,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: seada I. K.le kuuluvale kinnistu (registriosa number xxxx, asukoht xxxx) kaasomandi osale N Oy kasuks kohtulik hüpoteek summas 50 000 eurot. seada I. K.le kuuluvale kinnistu (registriosa number xxxx, asukoht xxxx) kaasomandi osale N Oy kasuks kohtulik hüpoteek summas 50 000 eurot. arestida I. K.le kuuluv osa Kaugatoma OÜ-s (registrikood 12525481) ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse N Oy kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 04.05.1995 – 31.12.2012 N AS (praeguse ärinimega N Aktsiaselts) finantsjuht; 20.02.1998 – 05.01.2010 N AS (praeguse ärinimega N Aktsiaselts) juhatuse liige ning 01.01.2010 – 31.12.2012 LLC Xxxx.
2.Kostja, N Aktsiaselts ja Xxxx vahelise lepingu p 9 järgi maksti kostjale alates 01.07.2010 igakuist tasu 9 000 eurot kuus. Tasu maksis N Oy (hageja). Kostja ja N Aktsiaselts, Xxxx vahel puudusid alates 01.01.2013 mis tahes töö- või teenistussuhted. Sellele vaatamata jätkas hageja ekslikult kostjale tasu maksmist kuni 30.09.2018. Kostja ja hageja vahel ei ole kunagi mis tahes töö- või teenistussuhteid olnud.
3.Hageja tegi alates jaanuarist 2013 kuni septembrini 2018 kostja Soomes asuvale pangakontole xxxx iga kuu 9 000 euro suuruse väljamakse, s.o kokku 69 * 9 000 = 621 000 eurot. Hageja avastas ekslike väljamaksete tegemise 19.10.2018, misjärel esitas hageja kostjale 23.01.2019 nõude raha tagastada. Kostja sai hageja nõude kätte ja teatas hageja esindajaga peetud telefonikõnes, et ei kavatse raha tagasi maksta.
Hageja leidis, et kohaldamisele kuulub Soome õigus.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõudena 621 000 eurot ja viivise. Viivisenõude osas märgib hageja, et esitas kostjale raha tagastamise nõude 23.01.2019. Kostja sai samal päeval hageja nõude kätte. Seega on hagejal kostja vastu hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue perioodi 24.01.2019 kuni 16.08.2019 ehk 205 päeva kohta summas 621 000 * 7% / 365 * 205 = 24 414,66 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib taotleda kohtult hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja viivis 7% aastas (Soome õiguse kohane seadusjärgne viivisemäär). Hilisemas menetluses (kuivõrd kohus selgitas, et kohaldub Eesti õigus) palus hageja välja mõista viivise Eesti õiguses sätestatud seadusjärgses määras (8% aastas). Kostja vastus
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja selgitas, et talle tasuti lepingu lõppemise järgselt tasu konkurentsikeelu järgimise eest. Nimelt sätestas hageja ja N Aktsiaselts vahel 04.05.1995 sõlmitud töölepingu p „konkurentsikeeld“: „Töötaja ei tohi tööandja loata teha teistele sellist tööd või tegeleda üksi või mõne teise isikuga sellise tegevusega, mis töösuhetes järgitava hea tava vastase võistleva teona ilmselt kahjustab tööandjat. Kui töötaja eksib selle keelu vastu, kohustub ta maksma tööandjale kahju hüvitusena oma 3 kuu palgarahaga võrdse summa. Konkurentsikeeld ei ole kehtiv, kui tööleping lõpeb tööandja algatusel.“ Seega kehtis konkurentsikeeld tähtajatult pärast töölepingu lõppemist, v.a. juhul, kui tööleping lõppeb tööandja algatusel. Tööleping ei lõppenud tööandja algatusel, vaid poolte kokkuleppel 31.12.2012.
8.Alternatiivselt leidis kostja, et kui kohus peaks siiski leidma, et maksete tegemiseks puudus alus, on hageja nõuded aegunud. Kohtu põhjendused
9.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: •
kostja oli 04.05.1995 – 31.12.2012 N AS (praeguse ärinimega N Aktsiaselts) finantsjuht; 20.02.1998 – 05.01.2010 N AS (praeguse ärinimega N Aktsiaselts) juhatuse liige ning 01.01.2010 – 31.12.2012 Xxxx.
•
Kostja, N Aktsiaselts ja Xxxx vahelise lepingu p 9 järgi maksti kostjale alates 01.07.2010 kuni 30.09.2018 igakuist tasu 9 000 eurot kuus. Tasu maksis N Oy (hageja). Kostja ja N
Aktsiaselts, Xxxx vahel puudusid alates 01.01.2013 mis tahes töö- või teenistussuhted. Kostja ja hageja vahel ei ole kunagi mis tahes töö- või teenistussuhteid olnud. •
Hageja tegi alates jaanuarist 2013 kuni septembrini 2018 kostja Soomes asuvale pangakontole xxxx iga kuu 9 000 euro suuruse väljamakse, s.o kokku 69 * 9 000 = 621 000 eurot.
11.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, mille eest tasus hageja kostjale töölepingu lõppemise järgselt 9 000 eurot kuus, kas hagejal on õigus tasutut tagasi nõuda ning millisel alusel. Samuti selle üle, kas nõue (olenevalt alusest) on aegunud.
12.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Kohalduv õigus
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusele tuleb kohaldada Eesti või Soome õigust.
14.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ja N Aktsiaseltsi vahel oli enne vaidlusaluste summade maksmist tööleping, millest tulenevat tasu maksmise kohustust täitis hageja. Kohus nõustub kostja põhjendustega (nii viidetega töölepinguga seotud dokumentidele kui viidetega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) 593/2008) ning leiab, et töölepingule ja sellega seotud kokkulepetele kohaldub Eesti õigus.
15.Pooled vaidlevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 864/2007 art 10 lg 1 tõlgendamise üle. Selles on sätestatud, et kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadud maksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse alusetu rikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust. Kohus leiab seda sätet tõlgendades (sh kõrvutades määruse eestikeelset, inglise keelset ja prantsuse keelset versiooni), et termin „olemasolev suhe“ hõlmab ka lõppenud lepinguid ja sõna „olemasolev“ ei viita sellele, et poolte vaheline suhe peaks eksisteerima tingimata olevikus. See võib „olemas olla“ ka minevikus. Täiendavalt - kui kohus peaks ka leidma, et tegu on alusetult tasutuga (mitte töölepingust tuleneva kohustuse täitmisega), on see tasumine toimunud seoses poolte vahel eksisteerinud töölepinguga (mis maksete tegemise ajaks küll lõppenud oli) ehk lepinguga tihedalt seotud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ka alusetu rikastumise nõudele kohaldub selles olukorras töölepingu suhtes kehtinud õigus ehk Eesti õigus. Kohus lahendab asja Eesti õiguse alusel. II Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe
16.Asja lahendamise käigus tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli lepinguline suhe ja alles juhul, kui kohus lepingulist suhet ei tuvasta, asuda tuvastama lepinguvälise õigussuhte olemasolu.
17.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ja N Aktsiaseltsi vahel oli enne vaidlusaluste summade maksmist tööleping, mis kehtis kuni 31.12.2012. Lepingus sätestatud rahalised kohustused täitis N Aktsiaselts eest hageja. Kostja väidab, et tema ja N Aktsiaseltsi vahel kehtis töölepingust tulenev tähtajatu konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe ning hageja tasus vaidlusaluse igakuise 9 000 euro suuruse hüvitise nendest kokkulepetest tulenevate kostja kohustuste järgimise eest hüvitisena.
18.Käesoleval ajal kehtiv töölepingu seadus (TLS) jõustus 01.07.2009. TLS § 131 lg-s 1 on sätestatud, et enne 01.07.2009 sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 01.07.2009 kehtivas TLS-s sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei välista ega piira lg-s 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2009. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Ülal märgitust tulenevalt kohaldab kohus poolte vahel 04.05.1995 sõlmitud töölepingule samuti kehivas (01.07.2009 jõustunud) TLS-s sätestatut ning tugineb vastavale kohtupraktikale.
19.Kohus on pooltele selgitanud, et kostja peab tõendama, et poolte vahel oli konkurentsikeelu kokkulepe (tlk 156). Konkurentsikeelu kokkuleppe osas tugineb kostja tema ja N AS vahel sõlmitud 04.05.1995 töölepingule, mille esimese lehe lõpus on konkurentsikeeldu reguleeriv säte (tlk 5).
20.TLS § 23 lg 1 järgi võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. TLS § 23 lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS § 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.
21.Kostja töölepingus sätestatud kokkuleppes puuduvad ülal viidatud TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud elemendid – ei selgu, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib. Samuti ei ilmne kokkuleppest, keda loetakse konkurentideks või milline on töölepingu ajal ja järgselt selle järgimise eest makstav hüvitis. Vaidlusaluse konkurentsipiirangu kokkuleppe puhul ei ole võimalik ka kokkulepet VÕS § 29 lg 1 alusel tõlgendades lepingupoolte ühist tegelikku tahet nendes küsimustes kindlaks teha. Seega ei tuvastanud kohus, et poolte vahel oleks olnud kehtiv töölepingu lõppemise järgne konkurentsipiirangu kokkulepe. Sama möönis asjas toimunud istungil ka kostja (tlk 160 pöördel). Samas leidis kostja, et kohaldada tuleb TLS § 24 lgt 2, mille kohaselt tööandja ei saa tugineda TLS § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. Asja materjalidest nähtuvalt on tööandja ja kostja töölepingu lõpetamisel kokku leppinud kõigi omavaheliste õigussuhete lõpetamises seoses töölepinguga. Nimelt on nad 31.12.2012 lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 1 sedastanud: „pooled on kokku leppinud, et käesoleva lepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamisel lõppevad mis tahes muud Tööandja ja Töötaja vahel sõlmitud töölepingud või muud lepingud“ (tlk 18-19). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et selles asjas ei kohaldu TLS § 24 lg 2. Seega ei saa kohus lugeda igakuist 9 000 euro tasumist konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel tasutuks.
22.Teise tasu maksmise alusena tugineb kostja väitele, et tegu oli ärisaladuse hoidmise kohustuse hüvitisega. Töölepingu p „vaikimiskohustus“ (tlk 6) ja pikaajalise välislähetuse lepingu p 22 (tlk 13 pöördel) kohaselt oli kostjal ärisaladuse hoidmise kohustus. Kohus on aga seisukohal, et kuivõrd 31.12.2012 lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 1 on kostja tööandjaga kokku leppinud, et: „käesoleva lepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamisel lõppevad mis tahes muud Tööandja ja Töötaja vahel sõlmitud töölepingud või muud lepingud“ (tlk 18-19), lõppes selle kokkuleppe allkirjastamisel ka ärisaladuse hoidmise kokkulepe. Seega ei saa kohus lugeda igakuist 9 000 euro tasumist ärisaladuse hoidmise kokkuleppe alusel tasutuks.
23.Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks peale 31.12.2012 eksisteerinud lepinguline suhe. Selliseid väiteid (peale konkurentsikeelu ja ärisaladuse kokkulepe) ei ole välja toonud ka pooled. Pooled ei ole tuginenud ka sellele, et nende vahel olnuks lepinguväline võlasuhe (käsundita asjaajamine vms), mille alusel oleks vaidlusalused maksed tehtud. Seega ei tuvastanud kohus, et maksete tegemiseks oleks esinenud õiguslik alus.
24.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. III Alusetu rikastumine
25.VÕS § 1028 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 peab seega (1) võlgnik olema rikastunud võlausaldaja arvel, (2) rikastumine peab olema toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena), (3) võlausaldaja soorituseks peab puuduma õiguslik alus ning (4) puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud.
26.VÕS § 1028 lg 1 esimese eeldusena peab kostjale olema midagi üle antud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi alates jaanuarist 2013 kuni septembrini 2018 kostja Soomes asuvale pangakontole xxxx iga kuu 9 000 euro suuruse väljamakse, s.o kokku 69 * 9 000 = 621 000 eurot.
27.Alusetu rikastumise järgmiseks eelduseks on võlausaldaja sooritus, mille all mõeldakse teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist. Antud juhul on võlausaldaja soorituseks hageja arvelduskontolt kostja arvelduskontole ülekannete tegemine.
28.Kolmandaks eelduseks on soorituse õigusliku aluse puudumine. Pooled ei vaidle selle üle, et perioodil 04.05.1995 – 31.12.2012 kehtis kostja ja N Aktsiaselts vahel tööleping ja 01.01.2010 – 31.12.2012 oli kostja Xxxx peadirektor. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu alusel maksis kostjale tasu N Aktsiaselts eest ja asemel hoopis hageja. Hageja selgitas asjas toimunud istungil, et selline tasumise kord tulenes hageja ja N AS vahel sõlmitud kokkuleppest, mille täpsem sisu ei ole hagejale teada. Kostja ei vaielnud sellele väitele vastu. Seega tuvastas kohus, et hageja tasus kostjale palka N Aktsiaselts eest. Eeltoodust järeldub seega üheselt, et hageja rahalised ülekanded kostjale olid seotud töölepingust tuleneva palga tasumisega. Tööleping lõppes 31.12.2012. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud alates sellest ajast ühtegi õiguslikku suhet. Seega alates 01.01.2013 puudus hagejal kohustus kostjale töölepingu alusel palka (ega muud töölepinguga seonduvat hüvitist) maksta – kohustust ei olnud alates töölepingu lõppemisest olemas.
29.Neljandaks eelduseks nõude rahuldamisel VÕS § 1028 lg 1 alusel on, et puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemist ja sellele ei tuginenud ka pooled.
30.Seega on täidetud VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud eeldused saadu tagasi nõudmiseks saajalt.
31.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.
32.Hageja on palunud kohtul jätta aegumine hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohaldamata. Ta leiab, et kuivõrd kostja lasi enam kui 5 aasta jooksul igakuiselt kanda enda kontole 9 000 euro suuruse summa ja teadis, et tal selleks õigust ei ole, sellest hagejat teavitamata, on ta käitunud hea usu põhimõttega vastuolus olevalt. Riigikohtu praktikas on mööndud, et erandlikel asjaoludel võib kohus jätta VÕS § 6 lg 2 alusel aegumise hea usu põhimõtte rikkumise korral kohaldamata (vt
RKTKo 3-2-1-169-15, p 1). Nii on Riigikohus pidanud VÕS § 6 lg 2 alusel aegumise kohaldamata jätmist põhjendatuks näiteks kostja vastuolulise käitumise puhul – andes alusetult saadud raha osas lubadusi teha vastusooritus, kuid seda mitte tehes. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta aegumise kohaldamata. Ainuüksi teadvalt õigustamatu raha saamine selle kohaldamist ei tingi. Kohus ei jäta aegumist hea usu põhimõtte rikkumisele tuginedes kohaldamata.
33.Kostja hinnangul tuleks kohaldada TLS §-s 39 sätestatut, mille kohaselt tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada TLS § 39. Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et maksed oleks tehtud ekslikult töötasu või töötasu ettemakse katteks. Tegu ei ole ka töösuhtest tuleneva rahalise nõudega, kuivõrd kohus on tuvastanud, et alates 01.01.2013 tehtud maksete osas tekkis hageja ja kostja vahel alusetu rikastumise õigussuhe. Sama moodi on TLS § 39 sisustanud sarnases vaidluses ka Tallinna Ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2020 määrus ts.asjas nr 2-192752, p 6). Eeltoodust tulenevalt ei kohalda kohus aegumisele TLS §-s 39 sätestatut.
34.Alusetu rikastumise õigussuhtest tekkinud nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 151 lg 1. Selle kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuivõrd tegu oli igakuiste eraldi maksetega, arvestab kohus vastavalt Riigikohtu praktikas väljendatud põhimõtetele aegumist iga makse osas eraldi. Riigikohus on leidnud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (RKTKo 3-2-1-129-16, p 46). Seega, kui hageja tegi alusetult makseid, sai ta Riigikohtu hinnangul rikastumisest teada iga makse tegemisel (RKTKo 2-18-7948, p 22).
35.Kuivõrd hageja näol oli tegu juriidilise isikuga, tuleb alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust teadasaamist vaadelda läbi selle, millal sai nõudest teada või oleks pidanud teada saama hageja juhatuse liige. Juhatuse liikmel on kohustus tegutseda ühingu parimates huvides, näidates üles vajalikku hoolsust. Äriühingu nimel maksete tegemisel on juhatus kohustatud andma korraldusi maksete tegemiseks ja kontrollima teostatud makseid ning nende põhjendatust. 31.12.2012 töölepingu lõpetamise kokkuleppe on Xxxx poolt allkirjastanud P. K. (tlk 18, 19), kes oli vastavalt hageja registrikaardile 31.12.2012 seisuga hageja esindusõiguslik isik ja kuulus hageja juhtkonda. P. K. teadmine 31.12.2012 maksete tegemise kohustuse lõppemisest ja tehtud maksete õigusliku aluse puudumisest tuleb seega TsÜS § 133 lg 1 järgi omistada hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, millega töösuhe loeti lõppenuks 31.12.2012. Seega algas hageja nõude aegumine TsÜS § 151 lg 1 järgi iga 31.12.2012 järgnenud makse tegemise momendist.
36.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi on esitatud 16.08.2019. Seega on nõue maksete osas, mis on tehtud enne 17.08.2016, TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Aegunud ei ole alusetust rikastumisest tulenev nõue maksete osas, mis on tehtud peale 16.08.2016. Peale 16.08.2016 on hageja teinud kostjale kokku 26 makset (tlk 35-36, 142-153). Seega rahuldab kohus hagi põhinõudena kokku 26 * 9 000 = 234 000 eurot.
IV Viivisenõue
37.Lisaks põhinõudele palub hageja viivise väljamõistmist. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
38.Hageja esitas kostjale nõude tasutu tagastamiseks 23.01.2019 (tlk 38-40). Kostja sai kirja kätte samal kuupäeval (tlk 41). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega muutus viivisenõue sissenõutavaks alates 24.01.2019. Hageja palus välja mõista viivis seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kostja vaidles vastu viivisenõudele kui sellisele (leides et põhinõuet ei ole tekkinud ja seega puudub ka viivise nõue), kuid kinnitas asjas toimunud istungil, et ta viivise arvutustele vastu ei vaidle (tlk 162).
39.Kohus arvestab VÕS § 113 lg 1 kohast viivist kuni hagi esitamiseni ehk kuni 15.08.2019. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise (8% aastas ehk 0,022% päevas) järgnevalt 0,022 * 234 000 * 204 (päeva) = 10 462,68 eurot.
40.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt RKTKo 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29).
41.Hageja palub mõista kostjalt välja täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamisele järgneva aja eest mõistab kohus kostjalt alates 16.08.2019 kuni põhinõude (234 000 eurot) täitmiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagihind Hagihind arvutatakse TsMS § 133 lg 1 kohaselt põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 376 on sätestatud, et kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagi hind käesolevas asjas on seega 621 000 (põhinõue) + 27 902,47 (sissenõutavaks muutunud viivised) + 49 680 (alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis aasta eest arvestatuna) = 698 582,47 eurot. Menetluskulud Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
43.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kokku 234 000 (põhinõue) + 10 462,68 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 18 720 (alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis aasta eest arvestatuna) = 263 182,68 euro ulatuses.
44.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 263 182,68 : 698 582,47 = 38% ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramine
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hageja on esitanud kohtule 14.09.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 3 450 eurot, tõendite saamise kulust 26 eurot, tõlkekuludest 180 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 14 451,26 eurot (millele lisandub istungil osalemisega seonduv kulu) ning asja läbivaatamise kuludest summas 1 500 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Järgevalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust iga kululiigi osas.
48.Hageja on taotlenud tõendite saamise kulu hüvitamist 26 eurot ja tõlkekulude hüvitamist 180 eurot. Kohus on seisukohal, et registri väljavõtete ja teiste dokumentaalsete tõendite saamisega seonduvad kulud olid põhjendatud ja asjakohased asja õigeks lahendamiseks. Sama leiab kohus tõlkekulude osas.
49.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 49,65 h vältel, millele lisandub istungil esindamisele kulunud aeg vastavalt istungi protokollile (istungi kestus 1 h 30 m - A. Ots 340 eurot/h ja M.-J. Raude 320 eurot/h).
50.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas dokumentide analüüse, kommunikatsioonide pidamist,
konsultatsioone, esindatavata teavitamisi jmt. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
51.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus enne istungit kokku 21 tundi. Kohus ei pea kahe esindaja osalemist menetluses vajalikuks ega põhjendatuks. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga (kahest esindaja tasust kõrgeim) 302,88 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) kogusummaks enne istungit 21 *302,88 + istungi kulu 1,5 * 340 = 6 870,48 eurot.
52.Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks (3 450 + 26 + 180 + 6 870,48) * 38% = 4 000,06 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramine
53.Kostja on esitanud kohtule 14.09.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludest summas 3 313,20 eurot (millele lisandub istungil osalemisega seonduv kulu).
54.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 176,23 eurot (käibemaksuga). Istungil esindamisel oli esindaja tunnitasuks 204 eurot/h (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas dokumentide analüüse, kommunikatsioonide pidamist, konsultatsioone, esindatavata teavitamisi jmt.
55.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus enne istungit 19 tundi. Kohus ei pea kahe esindaja osalemist vajalikuks ega põhjendatuks. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) kogusummaks enne istungit 19 * 176,23 + istungi kulu 1,5 * 204 = 3 654,37 eurot.
56.Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 654,37 * 62% = 2 265,71 eurot. Menetluskulude nõuete tasaarvestamine
57.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4 000,06 - 2 265,71 = 1 734,35 eurot.
58.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 734,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Hagi tagamise tühistamine
60.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
61.Maakohtu 04.09.2019 määrusega on hageja hagi tagatud. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse osaliselt rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi osaliselt tühistada ka hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades osaliselt hagi tagamise osas, milles kostja kasuks on seatud kohtulikud hüpoteegid hageja kinnisasjadele nõude rahuldatud osa ületavas ulatuses. Kohus rahuldas hagi kokku 234 000 (põhinõue) + 10 462,68 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 18 720 (alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis aasta eest arvestatuna) = 263 182,68 euro ulatuses, millest lähtub ka hagi tagamise küsimuses.
62.Pooled ei vaidle selle üle, et Helsingi kohus on rakendanud käesolevas asjas esitatud nõuete tagamiseks kostja Soomes asuva vara suhtes hagi tagamise abinõusid. Hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded kostja vastu on tagatud Soomes vähemalt 285 000 euro ulatuses. Seega on hagi Soome kohtu lahendiga täielikult tagatud. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Harju Maakohtu 04.09.2019 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine täies ulatuses. Kohus
selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustaud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna ringkonnakohtu 30.06.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.10.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.