Võlaõigus

eurot.

2

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 26.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega kostja sai laenu 1600 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9% aastas või 0,04% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 20,67% aastas ja krediidi kogukulu 2291,82 eurot. Kostja sai enda kasutusse krediiti 1565 eurot, kuna väljamaksest arvestati maha lepingutasu 35 eurot. 13.10.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu lisa. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli laenu jääk 1424,20 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena alates 15.10.2021 summas 17,13 eurot kuni viimase osamakseni 15.05.2025 summas 47,58 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 15,90% aastas või 0,04% päevas ja haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse määr oli 20,21% aastas ja krediidi kogukulu 1982,22 eurot. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2022 osamakseni. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 15.06.2022 osamaksest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.04.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud. Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

3

krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et hageja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja toob esile, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimet lähtudes kostja laenutaotlustest esitatud infost, tegi päringud Maksu- ja Tolliametile ning avalikesse registritesse kontrollimaks maksehäirete puudumist. Kohus on seisukohal, et pelgalt taotluses esitatud andmetest lähtumine ning avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine kostja maksehäirete kohta ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kui sissetulekute kontrollimisel on krediidiandja täiendavalt võrrelnud taotluses esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetega, ei ole krediidiandja teinud ühtegi toimingut, et tuvastada kostja igakuiste kohustuste suurus. Kohtu hinnangul ei näidanud krediidiandja üles piisavat hoolsust, tegemaks kindlaks kostja võime pakutud krediit kokkulepitud tingimustel tagastada. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta või et need on krediidiandjale teatavaks saanud muul viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on 22.07.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud krediiti kokku 1565 eurot. Perioodil 10.02.2021 kuni 10.09.2021 tagastas kostja 376,32 eurot. Pärast 13.10.2021 lepingu lisa sõlmimist on kostja tagastanud 284,90 eurot. Arvestades kostja tagasimaksed laenu põhiosa katteks, on kostjal tagastamata 903,78 eurot. Hagiavalduses on esile toodud, et 13.10.2021 lepingu lisa sõlmimisel tasus kostja 15 eurot lepingutasu ning hageja ei ole nõude ümberarvestuses esile toonud, et ta oleks selle summaga arvestanud. 13.10.2021 sõlmitud lepingulisa järgi tuli kostjal krediit tagastada hiljemalt 15.05.2025, seega on kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 888,78 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

4

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (45%), tuleb menetluskulud jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3,5 tunni eest 427 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu kahe tunni eest. Esindaja tunnihind 122 eurot (koos käibemaksuga) vastab kohtupraktikas tunnustatule. Kuna hageja on kinnitanud, et ei saa tasutud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 614 eurot (350 + 20 + 244), millest 45% ehk 276,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.