Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud.

-

-

Credit Invest OÜ ja Sliiv OÜ sõlmisid 13.02.2019.a laenulepingu nr Ci201714687. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% (st 240 eurot) kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 13.02.2019.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot; Credit Invest OÜ ja S. L. sõlmisid 13.02.2019.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017146872; käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot; laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 13.03.2019.a. laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud; laenusaaja ei ole teinud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks ühtegi makset; hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 5416 eurot; laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt 2 ehk laenu käendajalt võlgnevuse tasumist edastades kostjatele nende poolt lepingutes märgitud e-posti aadressidele hagihoiatuse, kuid need on jäänud vastusteta;

-

20.05.2019.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. hagejal on Laenulepingust tulenevalt õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingu alusel antud laenu tagastamist, laenu kasutamise eest intressi tasumist ning laenu tagastamisega viivitatud aja eest viivise tasumist. hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 Käenduslepingu alusel Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. laenusaaja ja kostja 2 vastutavad Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 8000 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma).

Kostjate vastuväited hagile.

Kostjad esitasid hagile järgmised vastuväited: -

-

-

hagis nimetatud lepingud (nii laenuleping kui ka käendusleping) on allkirjastatud kasutades S. L.ile kuulvat ID-kaarti, kuid lepingute tegelikuks sõlmijaks ei olnud S. L.; S. L.ile kuuluv ID- kaart on kadunud hiljemalt alates detsembrist 2019.a, mistõttu hagi aluseks olevad laenulepingud on sõlminud keegi teine isik kasutades S. L.’ile kuuluvat ID-kaarti; S. L.ile ei ole lepingu sõlmimise asjaolud teada; ilma kriminaalmenetlust läbi viimata ei saa kostja oma vastuväiteid tõendada; kostjad ei nõustu hageja väitega, et kui digiallkirjad on antud kolmanda isiku poolt ilma kostja 2 nõusolekuta, ei too see kaasa lepingute tühisust. Kostjad leiavad, et kahtlemata toob see kaasa lepingu tühisuse, täpselt samamoodi nagu toob lepingu tühisuse kaasa käsitsi kirjutatud allkirja võltsimine; kostjad leiavad, et kui hageja on laenu andmisel jätnud laenu taotleja isikusamasuse tuvastamata, on hageja ise võtnud riski, et ID-kaardi omanik ja selle kasutaja ei pruugi olla üks ja sama isik ning sellest tuleneva kahju tekkimise riisikot kannab hageja.

Selliste asjaolude põhistamine, mille esinemise korral võib eeldada, et dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja, ei ole kostjatel kriminaalmenetluse väliselt võimalik tõendada. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse, kes oli isik, kelle kontole kogu laenusumma koheselt pärast selle laekumist kostja kontole edasi kanti, millisest arvutist (IP aadress) tehti nii ülekande toimingud ja kui ka lepingute allkirjastamise toiming. Peale selliste andmete kogumist saab menetleja võrrelda saadud andmeid näiteks kostja 2 mobiiltelefoni asukohaga sellel ajal, või andmetega kostja 2 töökohal viibimise kohta, et määrata kindlaks kas lepingute allkirjastamise ja ülekannete tegemine oli kostja 2 poolt võimalik, või viibisid kostja 2 ja tema ID- kaart samaaegselt erinevates asukohtades. Kuna aga käesolevaks ajaks ei ole kriminaalmenetlust veel lõpule viidud, ei ole kostjal võimalik nimetatud tõendeid ka käesolevas menetluses esitada. Alternatiivselt hagi rahuldamata jätmisele paluvad kostjad rahuldada hagi summas 3900 eurot jättes viivise, intressi ja lepingutasu välja mõistmata või vähendada neid mõistliku suuruseni. Kohtuotsuse põhjendused.

avaldusega, mille alusel algatati kriminaalasi KarS § 209 lg 1 alusel ja kus uuritakse erinevaid S. L.i ja tema ettevõtte nimele võetud laene, millest S. L. väidetavalt teadlik ei olnud (t/l 55). Kohus nõustub hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et S. L. pöördus politsei poole alles 17.04.2019 seoses oma väidetava ID-kaardi kadumisega, kui nimetatu kadus tal ära juba 2018.a novembris või detsembris nagu ta ise kohtule väidab. Samuti kinnitab kohtule esitatud Sliiv OÜ arvelduskonto nr EE8xxx väljavõte, et pärast laenusumma kostja 1 pangakontole laekumist 13.02.2019.a, on kostja 1 kandnud samal päeval laenusummast 3890 eurot isikule T. T. selgitusega arvuti ost, millest saab järeldada, et Sliiv OÜ ostis Credit Invest OÜ-lt saadud laenu eest arvuti T. T.ult ning on ka 2019.a veebruaris ja sellele järgnevatel kuudel teinud Sliiv OÜ pangakontol olevat raha tavapäraste tehingute tegemiseks, sh kindluste teenuse eest tasumiseks, ostetud kaupade eest tasumiseks jne (t/l 161). Kohus nõustub hagejaga, et kui S. L.i ID-kaart ja PIN-koodid oleks olnud varastatud tema poolt väidetud ajal ehk 2018 novembris või detsembris, ei oleks ta nimetatud tehinguid 2019.a teha saanud. S. L. oli äriregistri infosüsteemi kohaselt ainule Sliiv OÜ juhatuse liige (t/l 23). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olev laenuleping ja käendusleping on sõlmitud ja allkirjastatud S. L.i poolt ning kostjad kui laenuvõtja ja laenu käendaja vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees, sest poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 20.05.2019.a sõlmisid laenuandja Credit Invest OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale, mida kinnitab ka vastavasisuline teade kostjatele (t/l 17).

käibemaksuta) ja kokku osutati õigusabi 14,51 tunni ulatuses hagimenetluses ja 20 euro ulatuses maksekäsu kiirmenetluses. Menetluskulude väljamõistmisel palub hageja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjad ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, mis on tekkinud seoses käesoleva kohtuasja menetlemisega maksekäsu kiirmenetluses ja jätkuvalt hagimenetluses, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad hageja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Kuna hageja on tasunud hagi esitamisel kokku riigilõivu 475 eurot ja advokaat on esindanud kohtus hagejat kokku 14,51 tunni ulatuses + 20 euro ulatuses makskäsu kiirmenetluses, on kohus seisukohal, et advokaadi poolt märgitud ajakulu ei ole ülepaisutatud, vaid on kooskõlas koostatud ja esitatud menetlusdokumentide mahu ja arvuga. Kohtu hinnangul on advokaadi tunnitasu 120 €/h tunnis + käibemaks samuti põhjendatud kulu ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 2921,20 eurot, mis sisaldab riigilõivu 475 eurot ja hageja esindaja õigusabikulu summas 2446,40 (sisaldab käibemaksu). Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse. Tsiviilasja hinna väljamõistmine.

määramine

ja

kostjatelt

täiendava

riigilõivu

riigi

tuludesse

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.