K. L. i hagi R. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. L. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. L. (epost: XXX) Kostja R. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja jurist K. V. (e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud K. L. i kanda.
3.Määrata R. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista K. L. ilt välja R. K. kasuks 3600 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada kostja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi ega aadressi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.K. L. (hageja) esitas 18.04.2019 Tartu Maakohtule hagi R. K. (kostja) vastu leppetrahvi 45 000 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 29.05.2018 sõlmisid hageja, kostja ja K. K. , kes on käesoleval ajal kostja XXX, osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli T. S. OÜ 26 200 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 40% osaühingu kapitalist, ning T. S. OÜ 6550 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 10% osaühingu kapitalist.
3.Hageja lõplikest seisukohtadest nähtub, et hageja esitab leppetrahvi nõude alternatiivselt lepingu p 2.1.17, 2.1.18 või p 2.1.19 alusel.
4.Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.17, mille kohaselt oli kostja kohustatud vähemalt kolm aastat ehk vähemalt kuni 01.06.2021 mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km XXXuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu, välja arvatud juhul, kui sellest on hagejale eelnevalt vähemalt 60 päeva e-postiga ette teatatud. Hageja arvates on kostja rikkunud eeltoodud kohustust, jättes pärast lepingu sõlmimist oma Facebook’i profiilis töökohaks T. S. OÜ. Pärast hageja poolt hagihoiatuse saamist on kostja T. S. OÜ töökoha lahtrist maha võtnud, kuid jättis enda kontaktandmeteks T. S. OÜ kodulehe. Hageja hinnangul viitab selline käitumine eesmärgipärasele konkurentsi mitteosutamise kohustuse rikkumisele, kuivõrd sellega eksitas kostja sihikindlalt endiseid ja potentsiaalseid T. S. OÜ kliente, kes võtavadki ühendust kostja kui T. S. OÜ esindajaga vahetult, otsimata T. S. OÜ kodulehelt alternatiivseid kontaktandmeid ning teadmata, et kostjal pole enam selle ettevõttega seotud. Seega on hageja seisukohal, et kostja on selliselt osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi. Kõik viidatud andmed kustutas kostja oma profiilist üksnes pärast hagiavalduse kättesaamist, mis viitab kostja teadlikule tegevusele. Lisaks osutab kostja hagejale konkurentsi, kasutades T. S. OÜ endist telefoninumbrit oma majandusliku tegevuse korraldamiseks. Kuigi hageja on kõnealuse telefoninumbri loovutanud kostjale, leppisid pooled kokku, et numbrit edaspidi kasutav kostja suunab kõik T. S. OÜ-le saabuvad kõned hageja või I. O. numbrile. Kuigi kostja tundus alguses nimetatud kokkulepet järgivat, ei ole T. S. OÜ-le alates 2018. a septembrikuust kuni hagihoiatuse kättesaamiseni saabunud ühtegi kostja poolt suunatud klienti, millest võib järeldada, et kostja kõnealust kokkulepet ei täitnud ning asus ise teenindama kliente, kes on helistanud T. S. OÜ endisele numbrile. Pärast hagihoiatuse kättesaamist on kostja suunanud T. S. OÜ-le vaid kaks klienti. Arvestades kõnealusele numbrile tavapäraselt laekuvate kõnede suuremat arvu, on hageja seega seisukohal, et kostja osutas T. S. OÜ-le konkurentsi, kasutades viimase endist telefoninumbrit oma majandusliku tegevuse korraldamiseks. Nimetatud kohustust on kostja samuti rikkunud, tegutsedes XXXl paiknevas autoremonditöökojas, mida muidu kasutab A. P. OÜ (rg-kood XXX), mis asub aadressil XXX,. 21.02.2019 lõuna paiku seisis A. P. OÜ töökoja ees kostja auto CHRYSLER CONCORDE (1997), registreerimismärgiga XXX. Sama päeva õhtul oli kostja auto ikka töökoja ees ning töökojas toimus töö (tõstukitel oli vähemalt 3 autot ja töötasid mitu inimest).
Väljas oli pargitud vähemalt 6-7 autot, mida lõuna paiku seal ei olnud. Seega toimub kõnealuses töökojas tihe töö iga päev hilisõhtuni. Pärast hagihoiatuse kättesaamist on kostja viinud oma tegevuse üle teisele kohale ning hakanud pakkuma oma teenuseid teises remonditöökojas M. OÜ (rg-kood XXX) aadressil XXX. Nimetatud töökoja juures on korduvalt märgatud mõlemat kostjale kuuluvat autot – Chrysler 300 (reg-nr XXX) ja Chrysler Concorde (reg-nr XXX). Kostja sõidukid (ja ka nt T. S. OÜ endise kliendi V. M. sõiduk) on paiknenud XXX tn töökoja ees korduvalt erinevatel päevadel ja erineval kellajal, lisaks on kostja sõiduk olnud ühe päeva jooksul ka sama töökoja ees ümber pargitud. Lisaks erinevates töökodades paiknemisele ja tegutsemisel on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja pakub T. S. OÜ-le konkurentsi osutavat autoremondi teenust, tulenevalt asjaolust, et kostja on pärast T. S. OÜ võõrandamise lepingu sõlmimist soetanud varuosi ja tööriistu mahus, mis viitavad äritegevusele. Konkureeriva autoremonditeenuse osutamist kinnitab ka kostja 21.02.2019 saadetud teade, et ta soovib 60 kalendripäeva pärast alustada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu. Olukorras, kus kostjal puuduks huvi autoremonditeenuseid osutada, poleks kostja ka sellist teadet esitanud.
5.Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.19, mille kohaselt kohustus kostja vähemalt kolm aastat mitte kasutama T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu. Kostja on asunud osutama autoremonditeenuseid isikutele, kes olid varem T. S. OÜ kliendid, ning käinud korduvalt T. S. OÜ koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas koguses, mis viitab äritegevusele.
6.Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.18, mille kohaselt kohustus kostja vähemalt kolm aastat mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu varuosade müügiga ja vahendamisega kauplustes, edasimüüjate kaudu, e-poe kaudu või posti teel. Arvestades kostja poolt erinevatele automudelitele soetatud varuosade ja tööriistade mahtu ning mitmekesisust, on hageja seisukohal, et selline tegevus hõlmab endas paratamatult ka varuosade müüki ja vahendamist. Kostja seisukohad
7.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab erinevate kostja isiklikus omanduses olevate autode ja kolmandate isikute autode parkimine ja paiknemine linnas viidata kostja lepinguga võetud kohustuste rikkumisele.
9.Kostja on teostanud ja jätkuvalt teostab autoremonditöid üksnes isiklikuks otstarbeks. Kostja ei ole teostanud ühtegi konkureerivat autoremonditööd ärilistel eesmärkidel, st tulu teenimiseks. Samuti ei ole kostja kasutanud T. S. OÜ tarnijaid, sh I. C. E. OÜ-d ärilistel eesmärkidel. I. C. E. OÜ-st soetatud tööriistad ja varuosad on soetatud mitteärilistel eesmärkidel isiklikuks otstarbeks ja mobiilne tööriistakapp on soetatud mittekonkureerivaks tegevuseks kostja põllumajandusega tegelevale ettevõttele H. OÜ.
10.Alternatiivselt leiab kostja, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja palub seda vähendada nullini. Arvestades et kostja on hagejale andnud üle osa äriühingust, mille väärtuseks on hageja ise hinnanud 26 200 eurot, on nii suure leppetrahvi nõudmine ebamõistlik. Kostja ei
ole kahjustanud T. S. OÜ huve ja seega ei saa hagejal olla tekkinud kahju, mida leppetrahv peaks katma. Lisaks palub kostja arvestada kohtul oma majandusliku seisundiga. Kostja on töötu ning XXX lapse isa. Oma varalise olukorra tõttu satuks kostja ja tema perekonna liikmed leppetrahvi täies ulatuses väljamõistmise korral raskesse majanduslikku olukorda.
KOHTU SEISUKOHT
11.Hageja on esitanud kohtule hagi leppetrahvi 45 000 euro väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
12.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 12).
13.Vaidlus puudub selles, et 29.05.2018 sõlmisid hageja (lepingus ostja), kostja (lepingus müüja) ja K. K. (end V., lepingus müüja), osaühingu osa müügilepingu (hagiavalduse lisa 1, I kd tl 19-28), mille esemeks oli T. S. OÜ 26 200 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 40% osaühingu kapitalist, ning T. S. OÜ 6550 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 10% osaühingu kapitalist.
14.Lõpliku nõudena nõuab hageja kostjalt leppetrahvi alternatiivselt lepingu punktide 2.1.17, 2.1.18 või 2.1.19 alusel.
15.Hagiavalduses ning menetluse käigus viitas hageja ka lepingu punktis 2.1.15 sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisele ning õigusele nõuda kohustuse rikkumise eest leppetrahvi lepingu punkti 2.1.16 alusel. 24.04.2020 määrusega andis kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, paludes välja tuua iga lepingupunkti alusel nõutava leppetrahvi summa eraldi. Kuna hageja leppetrahvinõuet lepingu punkti 2.1.16 alusel ei esitanud, saab kohus järeldada, et hageja on sellel alusel leppetrahvi nõudmisest loobunud.
16.Lepingu p 2.1.17 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat (vähemalt kuni 2021. aasta 1. juunini) mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu (välja arvatud juhul kui autoremonditeenuse pakkumise alustamisest on ostjale eelnevalt vähemalt 60 päeva e-postiga ette teatatud). Nimetatud kohustuse rikkumise korral oli ostjal õigus nõuda R. K. lt iga rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.
17.Lepingu p 2.1.18 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat (vähemalt kuni 2021. aasta 1. juunini) mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu varuosade müügiga ja vahendamisega kauplustes, edasimüüjate kaudu, e-poe kaudu või posti teel. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda R. K. lt iga rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.
18.Lepingu p 2.1.19 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat mitte kasutama T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda R. K. lt iga rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.
19.Vaidlus puudub selles, et 21.02.2019 edastas kostja hagejale teadaande, et kostja soovib 60 kalendripäeva pärast alustada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu (I kd tl 45). Seega alates 22.04.2019 on kostjal lubatud konkurentsi osutamine. Endiselt oli kostjal keelatud pakkuda konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel varuosade müügiga ja vahendamisega ning kasutada T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingu punktist 2.1.17 tulenevat keeldu mitte pakkuda T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu, lepingu punktist 2.1.18 tulenevat keeldu mitte pakkuda T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel varuosade müügiga ja vahendamisega ega lepingu punktist 2.1.19 tulenevat keeldu mitte kasutada T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel.
21.Hageja väitel kostja osutas T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust esmalt XXXl paiknevas autoremonditöökojas, mida muidu kasutab A. P. OÜ (rg-kood XXX), ning seejärel M. OÜ (rg-kood XXX) remonditöökojas aadressil XXX. Sealjuures osutas kostja hageja väitel konkureerivat autoremonditeenust T. S. OÜ endistele klientidele.
22.Kohus käsitleb esmalt hageja väiteid, mis puudutavad autoremonditeenuse osutamist T. S. OÜ endistele klientidele.
23.Hagiavalduse kohaselt on XXXl paikneva töökoja ees märgatud T. R. sõidukit, kes oli T. S. OÜ klient ajani, mil kostja oma osaluse võõrandas. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule foto sõiduki paiknemisest, millel on näha auto registrinumbriga XXX (hagiavalduse lisa 5, I kd tl 47) ning H. L. OÜ (rg-kood XXX) kliendikaardi (hagiavalduse lisa 12, I kd tl 64-65), millest nähtub kontaktnumbrina T. R. telefoninumber ning H. L. OÜ-le T. S. OÜ poolt väljastatud arved (hagiavalduse lisa 13, I kd tl 67-68). Hageja esitas kohtule ka T. R. kõnesalvestise (hagiavalduse lisa 14), milles T. R. kinnitab, et XXXl parkinud sõiduk oli tema oma ja ta viis sõiduki R. K. juurde, et ta kontrolliks pihusteid, kuna R. on kogu aeg seda bussi teinud. Kostja selgituste kohaselt pihustite kontrollimine eesmärgiga aidata oma sõbral aru saada, kas auto vajab hooldust või remonti, ei ole konkureeriva autoremonditeenuse osutamine ärilistel eesmärkidel. Kostja ei saanud sellisest abi osutamisest mingit rahalist kasu ning ei teostanud mingit sisulist tööd. Ta lihtsalt aitas sõbral aru saada, kas tema sõiduk vajab mingeid tegevusi ilma sellest ise kasu saamata ja mingeid töid teostamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks osutanud teenust ärilistel eesmärkidel.
24.Hageja esitas kohtule fotod selle kohta, et XXX autoremonditöökoja juures on märgatud T. S. OÜ endiste klientide M. OÜ ja V.M. autosid (02.04.2019 kell 15.03 M. auto garaaži juures, I kd tl 127, 29.04.2019 kell 20.49 V. auto ja R. auto, I kd tl 134, 29.04.2019 kell 20.51 R. auto ja V. auto, I kd tl 135), ning hageja XXX M. S. kinnituskirja (I kd tl 120-121) kohaselt M. S. pildistas XXX garaaži juures R. autot Chrysler Concorde ja M. OÜ autot WV Golf Cabriolet ka 10.05.2019 kell 10.09 ning 29.04.2019 tegi kaks pilti, kust on nähtav R. Concorde ja V. M. a Dodge RAM (pilt 29.04 kell 20.49 V. auto ja R. auto ja 29.04 kell 20.51 R. auto ja V. auto). I. O. vande all antud ütluste (10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 105) kohaselt on ta kostjat näinud ringi sõitmas T. S. OÜ endise kliendi V. M. a autoga.
25.Kostja esitas kohtule M. OÜ omaniku A. H. i ning XXX R. K. , kes töötab V. M. a ettevõttes P. OÜ, kirjalikud tunnistused ning kohus kuulas nad kostja taotlusel ära ka tunnistajatena.
26.A. H. i 09.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 165) ja vande all antud ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 83) kohaselt tunnevad nad R. K. ga teineteist juba pikka aega, on sõbrad ning käivad perekonniti läbi. A. H. on andnud R. le enda autosid kasutada, kuna R. l vahepeal ei olnud endal autot. Ka 2019. a aprilli alguses oli tema Volkswagen Golf R. käes. A. H. i sõnul on R. aidanud teda kui sõpra.
27.Hageja leidis, et A. H. i ütlused, mille kohaselt ta on andnud oma ettevõtte sõidukeid kostjale isiklikuks kasutamiseks, on ebausaldusväärsed, kuna ta ei suutnud kohtuistungil välja tuua kostja abikaasa eesnime, kuigi väitis, et nad on kostjaga sõbrad, käivad perekonniti läbi ning kostja abikaasa hoiab tema lapsi. Kohtu hinnangul ei anna asjaolud, et A. H. mäletas valesti kostja abikaasa eesnime ning ei osanud öelda kostja lapse nime, alust tema ütluste ja kirjaliku tunnistuse arvestamata jätmiseks. A. H. i sõnul tema naine viib kostja naisele last hoida. Kostja on selgitanud (02.03.2020 menetlusdokument, II kd tl 140-141), et A. H. ja kostja abikaasa ei puutu igapäevaselt kokku, läbi käivad tihedamalt eelkõige A. ja kostja abikaasad omavahel ning A. ja kostja omavahel; A. nimetas kostja abikaasat M.ks, kuna see on tema hüüdnimi.
28.R. K. 21.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 159) ja vande all antud ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 83) kohaselt on tööandja poolt talle antud kasutada Dodge RAM (numbrimärgiga XXX). Töövälisel ajal on auto olnud R. kasutada, kui tal on selleks vajadus olnud. Autoremonditeenust ta V. M. ale või ta ettevõtetele Dodge RAM-i remontimiseks osutanud ei ole. Hoolduse viis R. K. ise läbi, kuid R. on tellinud talle varuosasid.
29.Hageja taotles J. R. tunnistajana ärakuulamist, kelle ütlustega soovis tõendada, et kostja on osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi, teenindades T. S. OÜ klienti I. OÜ, mille juhatuse liikmeks on J. R. XXX M. R. . Kuna J. R. teatas kohtule, et ei saa istungil osaleda, siis hageja loobus tema ülekuulamise taotlusest. Kostja esitas kohtule M. R. 16.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 166) ja kohus kuulas M. R. kostja taotlusel tunnistajana ära. M. R. kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 83) kohaselt on nad R. K. ga head tuttavad. R. K. ei ole tema autosid pärast T. S. OÜ-st lahkumist remontinud. Nüüd käib M. R. autosid remontimas XXX tänaval, kuid on vahepeal R. K. lt nõu küsinud ja R. K. on talle varuosasid tellinud.
30.Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt T. S. OÜ endistele klientidele autoremonditeenuste osutamine ning nende kasutamine ärilistel eesmärkidel.
31.Järgnevalt käsitleb kohus hageja ülejäänud väiteid, mis puudutavad T. S. OÜ-le konkureeriva autoremonditeenuse osutamist.
32.Kohus märgib, et ei nõustu hagejaga, et jättes Facebook’i profiilil oma töökohaks T. S. OÜ ning enda kontaktandmeteks T. S. OÜ kodulehe (hagiavalduse lisad 7 ja 8, kd I tl 48-51), on kostja osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi. Kostja Facebooki lehel oli viide T. S. OÜ kodulehele, kus olid olemas T. S. OÜ kontaktandmed. Kohus nõustub, et kostja Facebook’i profiilil kuvatav info võis T. S. OÜ endisi ja potentsiaalseid kliente küll eksitada, kuid see ei saa tõendada konkurentsi osutamise keelu rikkumist kostja poolt.
33.Ka T. S. OÜ endisele numbrile helistanud ning kostja poolt edasi suunatud klientide vähesusest ei saa kohtu hinnangul järeldada konkurentsi osutamise keelu rikkumist. Hageja väljatoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostja asus ise teenindama kliente, kes helistasid T. S. OÜ endisele numbrile, ning osutas T. S. OÜ-le seeläbi konkurentsi. Samuti
nõustub kohus kostjaga, et jääb arusaamatuks, kuidas eristada seda, millised on kostja suunatud kliendid ning millised mitte.
34.Hageja esitatud fotomaterjali (hagiavalduse lisad 5, 10, 11, 15, I kd tl 47, 55, 57-62, 70-71, hageja 19.06.2019 seisukoha lisa 2, I kd tl 126-135) osas märgib kohus, et need kinnitavad üksnes kostja ja kolmandate isikute autode paiknemist autoremonditöökodade juures. Hagiavalduse lisaks 10 (tl 55) oleva fotoga soovis hageja tõendada, et 21.02.2019 lõuna paiku seisis A. P. OÜ töökoja ees kostja auto CHRYSLER CONCORDE (1997), registreerimismärgiga XXX. Hagiavalduse lisaks 11 (tl 57-62) olevate fotodega soovis hageja tõendada, et sama päeva 21.02.2019 õhtul oli kostja auto ikka töökoja ees ning töökojas toimus töö (tõstukitel oli vähemalt 3 autot ja töötasid mitu inimest). Väljas oli pargitud vähemalt 6-7 autot, mida lõuna paiku seal ei olnud. Eelnevast järeldas hageja, et töökojas toimub kostja osavõtul tihe töö iga päev hilisõhtuni. Kohus märgib, et hagiavalduse lisaks 11 olevad fotodelt ei ole tuvastatavad hageja märgitud asjaolud, et tõstukitel oli vähemalt 3 autot ja töötas mitu inimest. Hageja ei ole väitnud, et üks töötavatest isikutest oli kindlasti kostja ja ei ole teda fotodele jäädvustanud. Kohtu hinnangul ei võimalda need fotod teha järeldust, et töökojas toimus kostja osavõtul tihe töö iga päev hilisõhtuni.
35.XXX töökoja juures tehtud fotodega soovis hageja tõendada, et kostja sõidukid (ja T. S. OÜ endiste klientide V. M. a ja M. OÜ sõidukid – mille osas on kohus juba seisukoha võtnud) on paiknenud XXX töökoja ees korduvalt erinevatel päevadel ja erineval kellaajal, lisaks on kostja sõiduk olnud ühe päeva jooksul ka sama töökoja ees ümber pargitud, mis viitab hageja hinnangul kostja poolt lepingu rikkumisele.
36.Hageja XXX M. S. kinnituskirja ja vande all antud ütluste kohaselt on ta näinud XXX garaaži juures ka R. K. d ennast. M. S. kinnituskirjast (I kd tl 120-121) nähtuvalt 12.04.2019 hommikul nägi R. K. d XXX garaaži ees kohvi joomas ja suitsu tegemas, R. K. kandis sinist töötunket nagu on T. S. OÜ töötajatel; 17.04.2019 nägi R. K. d garaažis tõstuki taga. M. S. vande all antud ütluste kohaselt (10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 104 pöördel, tl 105) kahel, kolmel korral nägi ta R. t XXX garaaži juures. Seljas olid tööriided ja tegi tööd. Töötunked olid seljas ja tegi autoremonti. Põhilised autod, mida M. S. nägi, olid sõiduautod ja mikrobussid, traktoreid ei näinud. Kui uksest sisse vaatas, nägi tõstuki peal olevaid autosid ja nägi M. A. ut, kes samuti remontis autosid. Garaaž oli suhteliselt hämar. Isiklikud autod need tunnistaja arvates ei olnud.
37.Kostjat on näinud XXX autosid remontimas ka I. K. , kelle vande all antud ütlustest (10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 105) nähtuvalt nägi ta kostjat, kui viis oma auto M. A. u juurde remonti eelmise aasta kevadel. Ühel korral on I. K. ka R. K. le auto võtmed andnud. R. K. ga ta ei rääkinud, mis autol teha vaja. Esimene kord, kui I. K. viis auto XXX garaaži, oli R. K. T. S. vormis auto all, auto oli ülesse tõstetud. Teine kord tuli R. K. talle vastu võtit võtma T. S. tunkedega. I. K. ile jäi mulje, et R. K. teeb koos M. A. uga seal tööd. Raha I. K. R. le andnud ei ole. Kokku on I. K. näinud R. t seal kolm korda. Kolmas kord oli kuskil kuu aega hiljem.
38.M. OÜ omaniku M. A. u 12.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 164) ja vande all antud ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 82 pöördel, tl 83) kohaselt tema teada ei ole R. K. tema garaažis teiste autosid remontinud, vaid on käinud omi asju tegemas. On käinud garaažis keevitamas, enda põllutehnikat remontimas ja ka autot hooldamas. Mõnikord on ta käinud garaažis mitu korda päevas mingi detailiga tegelemas. Kui R. l aega rohkem on olnud, siis on M. A. palunud tal möödaminnes linnast ka enda ostetud varuosasid ära tuua. Kuna ta on tihti linnast ära, siis on R. vahepeal oma autosid M. A. u garaaži juures hoidnud. M. A. mäletab ka hetki, kui R. ja ta naise autod mõlemad olid korraga rivist väljas ja seisid tema garaaži juures päris mitu päeva, kuna R. ise oli põllutöödega tegelemas. Kui R. linnas
on, siis on nad sageli kohtunud garaaži juures ka niisama juttu ajamiseks ja kohvipausiks. Garaaži juures on olnud ka R. XXX auto. R. kasutab tema garaaži 2019. a märtsikuust, siis oli kevad ja tal oli vaja traktoril juppe vahetada. Vahepeal olid R. l garaaži võtmed ja ta sai sinna ise sisse, see oli oktoobri kuus 2019. a.
39.M. S. kinnituskirjast ja vande all antud ütlustest ning I. K. i vande all antud ütlustest nähtuvalt M. S. ja I. K. on üksnes mõned korrad näinud kostjat XXX garaažis tööd tegemas. Sealjuures puuduvad andmed selle kohta, milliseid konkreetseid autosid kostja parajasti remontis. Samas ei ole kostja autoremonditööde teostamist eitanud, vaid on väitnud, et on töid teinud isiklikul otstarbel, mitte ärilistel eesmärkidel. Kohus loeb M. A. u kirjaliku tunnistuse ning vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja autod on ka niisama garaaži juures seisnud või kostja on käinud tema juures kohvi joomas ja juttu ajamas. Kohus leiab, et hageja esitatud fotod, M. S. kinnituskiri ning tunnistajate ütlused ei võimalda lugeda tõendatuks kostja poolt konkureeriva autoremonditeenuse osutamist ärilistel eesmärkidel. Hageja ei ole suutnud ära tõendada mitte ühtegi konkreetset juhtumit, mil kostja on tasu eest autoremonditeenust kolmandatele isikutele osutanud. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui hageja ei suutnud ise ühtegi isikut leida, kes olnuks nõus kostjalt autoremonditeenuse ostmist tunnistama, olnuks hagejal võimalik näiteks saata vihjete kontrollimiseks ise kedagi kostja juurde autoremonditeenust küsima. Hageja on märkinud, et „lisaks puudub hagejal huvi kaasata menetlusse T. S. OÜ kliente, kuna T. S. OÜ klientidel puudub kohustus tellida ka edaspidi teenust T. S. OÜ-lt“ (hageja 19.06.2019 menetlusdokumendi p 1.4.14.2, I kd tl 112). Hageja seisukoht on mõistetav, kuid hageja on ise riskinud võimalusega, et tema hagi aluseks olevad asjaolud võivad jääda tõendamata.
40.Järgmiselt analüüsib kohus, kas lepingurikkumised saab lugeda tõendatuks kostja poolt soetatud varuosade ja tööriistade mahust tulenevalt.
41.Hageja hinnangul on põhjendatud alus arvata, et kostja pakkus T. S. OÜ-le konkurentsi osutavat autoremondi teenust tulenevalt asjaolust, et kostja on pärast T. S. OÜ osa võõrandamist soetanud varuosasid ja tööriistu mahus, mis vastab äritegevusele. Arvestades kostja poolt erinevatele automudelitele soetatud varuosade ja tööriistade mahtu ning mitmekesisust, on hageja seisukohal, et selline tegevus hõlmab endas paratamatult ka varuosade müüki ja vahendamist. Hageja väitel on kostja käinud korduvalt T. S. OÜ koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas, ning soetatud varuosade maht viitab ärilisele eesmärgile.
42.Kohus nõudis hageja taotlusel I. C. E. OÜ-lt, T. OÜ-lt, T.K. OÜ-lt, M. U. OÜ-lt, K.G. K. AS-lt, L. A. OÜ-lt, T. OÜ-lt ja FIE-lt S.K. välja kõik arved, mis on perioodil alates 29.05.2018 kuni kohtu nõudele vastamise kuupäevani esitatud kostjale, tema XXX K. K. le või nendega seotud ettevõtetele H. OÜ-le, A. OÜ-le, N. B. OÜ-le.
43.T. K. OÜ (II kd tl 40), T. OÜ (II kd tl 42), K.G. K. AS-i (II kd tl 43), FIE S. K.i (II kd tl 46), M. U. OÜ (II kd tl 49), T. OÜ (II kd tl 51) ja L. A. OÜ (II kd tl 53) vastustest nähtuvalt ei ole kostjale, tema XXXle ega nendega seotud ettevõtetele arveid nimetatud perioodil väljastatud.
44.I. C. E. OÜ edastas 29.10.2019 kohtule H. OÜ-le esitatud arved (II kd tl 1-38).
45.Hageja väitel temale teadaolevalt on kostja soetanud varuosasid ja tööriistu vähemalt 9-10 erinevalt ettevõttelt, kuid see hageja väide ei ole tõendatud.
46.Hageja esitas 13.01.2020 kohtule kaks kõnesalvestist, tõendamaks et kostja on käinud korduvalt hageja koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas ning soetanud kaupu sh jaekliendina: 25.01.2019 kell 15:43 toimunud hageja kõne T. K. OÜ Tartu kauplusega (alates 0:49) ja 12.02.2019 kell 13:45 toimunud hageja isa I. O. kõne L. A. OÜ esindajaga (alates 3:25). Kohtu hinnangul esitatud kõnesalvestistelt nähtub küll, et kostja on nende T. S. OÜ
koostööpartnerite juures käinud, aga puuduvad andmed selle kohta, millises mahus kaupu kostja neilt on ostnud ning millisel otstarbel.
47.Lisaks esitas hageja kohtule T. K. OÜ kaupluse juhataja R. J. i tunnistuse (hageja 26.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1, II kd tl 113), mille kohaselt ta kinnitab, et R. K. on korduvalt käinud alates 29.05.2018 ostmas erinevate automarkide varuosasid ning temale sai väljastatud isikustamata sularaha või kaardimakse arved ehk arved jaekliendi nime all. R. K. on ostnud erinevate automarkide varuosasid arvestatavas ulatuses. Tavaliselt ostavad sellises mahus varuosasid autoremonditöökodade esindajad, mitte eraisikud, kes remondivad enda ja oma lähedaste sõidukeid.
48.Kostja omakorda esitas kohtule tõendid selle kohta, et R. J. alustas tööd T. K. OÜ-s alles juulis 2019 (kostja 16.03.2020 seisukoht, II kd tl 156-160) ning leidis, et R. J. ei saanud seetõttu kõnealust tunnistust anda. Hageja selgitustest nähtuvalt on tegemist kaupluse müüjatelt saadud infoga; kaupluse müüjad tunnevad kostjat kui pikka aega autode remondiga tegelenud isikut nägupidi (hageja 07.05.2020 menetlusdokument, II kd tl 175). Kohus leiab, et R. J. i tunnistus kinnitab küll lisaks eelnevalt viidatud kõnesalvestisele, et kostja on varuosasid ostnud ka T. K. OÜ-st. Samas on kohus seisukohal, et hinnang ostetud varuosade koguste osas on ebamäärane ning kohtu poolt kontrollimatu. Seetõttu ei võimalda R. J. i kinnitus teha järeldust selle kohta, et kostja on T. K. OÜ-d ärilistel eesmärkidel kasutanud.
49.I. C. E. OÜ edastatud arvetest nähtub, et perioodil 23.10.2018 kuni 29.01.2010 on I. C. E. OÜ esitatud H. OÜ-le arveid kokku summas 4517,61 eurot. Kostja on selgitanud, et 397,1 euro ulatuses on kostja algselt tellitud tooteid tagastanud ja I. C. E. OÜ on nende kohta kreeditarved esitanud.
50.Kostja andis ostetud tööriistade ja varuosade kohta järgnevad selgitused (II kd tl 63-65) ning esitas omapoolse tabeli selgitustega I. C. OÜ-lt soetatud esemete kohta (II kd tl 66-73): 1023,91 euro eest ostis kostja oma marjakasvatusega tegelevale ettevõttele mobiilse tööristakapi. Kostja esitas tõendina ettevõtte raamatupidaja kinnituskirja, millest nähtuvalt tööriistakapp osteti H. OÜ-le (II kd tl 75); 737,75 euro eest ostis kostja erinevaid tööriistu ja tarvikuid enda oma pere (kaasa arvatud XXX, XXX ning XXX) tarbeks; 777,48 euro eest ostis kostja tooteid, mida ta ei ole erinevatel põhjustel kasutanud; 1581,38 euro eest tellis kostja tooteid oma sõpradele abiks olles. Kostja selgitab, et abistas sõpru varuosade tellimisel ning ei ole nimetatud varuosadega ühtegi tööd teostanud ega teeninud tulu nende varuosade tellimisest. Osad tellimused on kostja sõbrad I. C. OÜ-st ise ära toonud ja arve ise kinni maksnud koheselt omalt poolt.
51.Hageja pidas kostja selgitusi erinevatel põhjustel eluliselt ebausutavateks (02.03.2020 menetlusdokument, II kd tl 144-146).
52.Kohus leiab, et praegusel juhul ei pidanud mitte kostja tõendama, et ostis varuosad isiklikul otstarbel, vaid hageja pidi hagi alusena tõendama, et kostja ostis varuosad ja tööriistad ärilistel eesmärkidel. Praegusel juhul ei saa kohtu arvates pidada ostetud tööriistade ja varuosade mahtu sedavõrd suureks, et ainuüksi sellest võiks järeldada nende soetamist ärilistel eesmärkidel autoremonditeenuse osutamiseks, varuosade müügiks või vahendamiseks. Kuna hageja ei olnud esitanud tõendeid varuosade ja tööriistade soetamise kohta ärilistel eesmärkidel, ei olnud kostjal kohustust esitada tõendeid selle kohta, milleks ta konkreetsel juhul iga varuosa ja tööriista kasutas. Kohus märgib siiski, et tõendatuks saab lugeda asjaolu, et mobiilse tööriistakapi ostis kostja oma ettevõttele H. OÜ-le. Osa sõpru, kelle abistamiseks kostja enda sõnul varuosasid tellis, on kohus ka vande all ära kuulanud –
M. R. ja kostja XXX R. K. on kinnitanud, et kostja on aidanud tellida varuosasid, ei ole remonti teostanud (II kd tl 83), A. H. i ütluste kohaselt on R. aidanud teda kui sõpra (II kd tl 83).
53.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjapoolseid lepingurikkumisi ei ole võimalik lugeda tõendatuks tulenevalt kostja poolt soetatud varuosade ja tööriistade mahust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Arvestades et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
55.Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja on kohtuasja esimeses astmes kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 6420 eurot (sh käibemaks). Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot + km, st kokku 120 eurot tunnis ning ajakulu 53,5 tundi.
56.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu õigusliku analüüsi, istungite ettevalmistamise ja istungitel osalemise ning 02.03.2020 menetlusdokumendi koostamise ajakulu osas.
57.Kohus nõustub osaliselt hageja põhjendustega ning loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, kokku 30 tundi. Kohus nõustub, et kuna lepinguline esindaja esindas kostjat juba enne kohtuvaidluse algust, pidi õiguslik olukord olema esindajale arusaadav. Hagiavaldusega tutvumise, õigusliku analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 7 tunni ulatuses; hageja 19.06.2019 seisukohaga tutvumise, õigusliku analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu kokku 4 tunni ulatuses; 30.09.2019 istung kestis 1 tund ja 11 minutit, istungi ettevalmistuse ja istungi ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja vajalikuks 2,5 tunni ulatuses; hageja 23.09.2019 seisukohaga tutvumise, õigusliku analüüsi ajakulu 2 tunni ulatuses; tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 1 tund on põhjendatud ja vajalik, samuti kohtult tulnud dokumentide analüüsi ajakulu 1 tund ja 19.01.2020 seisukoha koostamise ajakulu 1 tund; 20.01.2020 kohtuistung kestis 1 tund ja 15 minutit, istungi ettevalmistuse ja istungi ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja vajalikuks 2,5 tunni ulatuses; 10.02.2020 kohtuistung kestis 1,5 tundi, istungi ettevalmistuse ja istungi ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ulatuses, 02.03.2020 kohtule esitatud arvamuse koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ulatuses ning 16.03.2020 arvamuse koostamise ajakulu samuti 2 tunni ulatuses; hageja esitatud seisukohtade analüüsi ja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 3 tunni ulatuses).
58.Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
59.Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 3600 eurot (30*120).
60.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Isikuandmete asendamine
61.Kostja taotlusel asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus kostja nime initsiaalidega ning ei avalda tema isikukoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.