Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni.

Terviseameti peadirektor andnud välja üldkorralduse „Haiglates ja hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“, mille kohaselt kehtib külastuskeeld haiglates ja hoolekandeasutustes külastuskeeld edasi. Terviseameti korraldus jõustus 18.05.2020 ja kehtib kuni 01.06.2020. Seonduvalt pärast hagi esitamist ilmnenud asjaoludega ja soovib hageja käesolevaga hagiavalduse alust ja eset täiendada. Hageja selgitab, et hagi esitamise hetkel ei olnud teada, kui kaua Eestis eriolukord kestab ning kui kaua Vabariigi Valitsuse korraldus nr 77 kehtib. Hageja märgib, et kuna hagiavalduses esitatud nõue on esitatud seoses korraldusega 77, kuid asjaolude muutumise tõttu kehtib külastuskeeld edasi Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduse alusel ning külastuskeeldu võidakse pikendada veel täiendavate järgnevate Terviseameti korralduste alusel, siis soovib hageja täiendada nõude aluseks olevaid asjaolusid (hagi alust) ning laiendada hagiavalduses esitatud nõuet (hagi eset). Käesoleval juhul täiendab hageja hagi alust Terviseameti 17.05.2020 üldkorraldusest tulenevate asjaoludega, mille sisuks on jätkuva külastuskeelu kehtestamine. Arvestades et ka hagi aluseks oli samadel asjaoludel (külastuskeeld) põhinev nõue (millise nõude juurde hageja sealjuures endiselt jääb), siis ei muuda faktiliste asjaolude täiendamine hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. 24.04.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja märgib, et soov saada sissepääs Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse ei ole põhjendamatu, kuivõrd pankrotivara seisundi ja turuväärtuse hindamine seostub otseselt pankrotimenetluse läbiviimise ning pankrotivara valitsemisega. Kostja märgib, et korraldusega nr 77 on kehtestatud keeld hoolekandeasutustes ja haiglates patsientide külastamisele, kuid mitte selliste ühekordsete toimingute tegemisele, milleks on kostja taotlenud volitatud hindajale sissepääsu. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kostja leiab, et õiguskaitsevajaduse puudumisest tulenevalt esineb asjas alus ühtlasi hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel. Kostja toob esile, et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud vääramatu jõu olemasolu, mis takistab tal võimaldama sissepääsu, mistõttu ei ole hageja rikkumine vabandatav. Kostja on pankrotihaldurina õigustatud pankrotivara valitsemisel sisenema Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse pankrotivara seisundi ja turuväärtuse tuvastamiseks. Tegemist on pankrotimenetluse läbiviimisega seostuvate tegevuste ja toimingutega. Kostja märgib, et väidetava vääramatu jõu olemasolu ei saa õigustada halduri töö takistamist võlgniku pankrotimenetluse läbiviimisel. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb haldurile üle pankrotivara valitsemise õigus ning PankrS § 124 lg-d 1 ja 2 annavad sealjuures haldurile kõik õigused pankrotivara valitsemiseks, mis on vajalikud pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgil pankrotivaraga toimingute tegemiseks. Samuti annab PankrS § 124 lg 3 haldurile võlgniku juhatusega võrdsed õigused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Kostja on seisukohal, et ta on õigustatud saama takistusteta sissepääsu Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse. Kostja on valmis olnud arvestama maksimaalselt hageja huvidega, kes on aga ebamõistlikult kõikidest alternatiividest keeldunud. Kostja toob esile, et eriolukorra meetmed on leevenemas ning taastamisel on ka näiteks plaaniline ravi haiglates. Eriolukorda on pikendatud 24.04.2020 valitsuse otsusega kuni 17.05.202, seega on äärmiselt ebatõenäoline, et käesolev vaidlus jõuaks sisulise läbivaatamise raamistikus jõustunud kohtuotsuseni enne eriolukorra lõppemist. Kostja arvates oligi hageja püüdeks saavutada asjaolude moonutamise teel hagi esitamisega kohtult õigussuhte reguleerimise kaudu halduri tegevuse takistamise seadustamine, mis võimaldanuks hagejal jätkuvalt keelduda kostja õigustatud sissepääsunõude täitmisest. 19.06.2020 esitas kostja vastuse hageja 26.05.2020 hagiavalduse täiendusele. Kostja palub keelduda hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmisest. Kostja hinnangul ei ole alust väita, et Terviseameti üldkorraldus, millele hageja tugineb, kehtestab keelu kostjale teostada pankrotivara ülevaatus. Hageja ei ole ka ise selliseid põhjendusi arusaadavalt esitanud ning

kostja hinnangul peaks peaministri büroo selgitus, mis oli Korraldusega 77 kehtestatud külastuskeelu sisu, ulatus ja eesmärk, olema piisav, et tõlgendada ka Terviseameti üldkorralduse mõju. Tegemist on patsientide külastuskeeluga, mitte keeluga teostada halduril pankrotivara ülevaatus. Seega ei anna Terviseameti üldkorraldus hagejale mitte mingisugust õigustust keelata kostjale üürilepingus sätestatud viisil juurde- ja sissepääs Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse ja teostada haldurina pankrotivara valitsemisest tulenevaid õigusi. Täiendavalt märgib kostja, et hageja ei saa esitada abstraktseid tuvastusnõudeid õigusaktide alusel, mida ei ole välja antud. Tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks konkreetsel õiguslikul alusel. Sellist alust ei ole tekkinud. TsMS § 368 lg 1 kohaselt saab tuvastushagi esitada konkreetsel õiguslikul alusel ning konkreetse õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Antud juhul soovib hageja, et kohus kehtestaks tuvastushagi alusel kostjale keelu siseneda ruumidesse selliste õigusaktide alusel, mida välja ei ole antud ja mille sisu ja mõju ei ole seega võimalik mitte mingil viisil ega vormis määratleda. Hageja poolt hagi aluse ja eseme täiendamine ei ole lubatav TsMS § 376 kohaselt. Kostja hagi muutmiseks oma nõusolekut ei anna. Kostja taotleb kohtult hagi täienduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumist. Arvestades, et hageja on esitanud kaks uut nõuet ning täiendanud hagi alust asjaoludega, ei saa lugeda 26.05.2020 hagi täiendust väheoluliseks hagi muutmiseks, vaid tegemist on uute nõuetega, mille kohus peaks eraldi määrusega menetlusse võtma. Seega ei ole tegemist hagi täiendamise, vaid selle muutmisega ja uute nõuete esitamisega, mis ei ole TsMS § 376 lg 1 alusel lubatav. Kostja leiab, et kohus peaks keelduma hageja täiendatud hagi menetlemisest ja mitte võtma vastavaid nõudeid menetlusse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et hageja esitas 31.03.2020 hagiavalduse OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu ruumidesse sisenemise õiguse puudumise tuvastamiseks, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldus nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“. Hageja on 26.05.2020 esitatud hagiavalduse täienduses põhjendanud oma taotlust asjaoluga, et 17.05.2020 lõppes eriolukord ning sellega ka 13.03.2020 korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ kehtivus. Seega on hagi aluseks olev asjaolu ära langenud. Hageja on märkinud, et nimetatud asjaolu ei lõpeta hageja tuvastushuvi tuvastada, et eriolukorra ja külastuskeelu kehtivuse ajal puudus korralduse nr 77 alusel halduril ja tema volitatud isikutel õigus nõuda juurdepääsu võimaldamist Sihtasutus Hiiu Ravikeskuse üüripinnale. Kohus märgib, et hageja küll nendib tuvastushuvi olemasolu, kuid hageja ei ole seda millegagi põhjendanud ega toonud esile tuvastushuvi olemasolu aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata, kuivõrd eriolukorra lõppemisega 17.05.2020 lõppes ka 13.03.2020 korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ kehtivus, millest tulenevalt ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Hageja esitas 26.05.2020 kohtule hagiavalduse täienduse ning palub täiendada hagiavalduse resolutsiooni järgnevate nõuetega: − tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel

sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduses nr 1.1-1/20/27 „Haiglates ja hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud haiglate ja hoolekandeasutuste külastuskeelu kehtivuse lõpuni; − tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni. Kostja esitas 19.06.2020 seisukoha hagiavalduse täiendusele, mille kohaselt kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei anna ning palub keelduda hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmisest. Kohus on seisukohal, et hageja esimese nõude puhul on tegemist nii hagi aluse kui ka hagi eseme muutmisega. Esialgses hagiavalduses tugines hageja Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 77 ja selle kehtivuse ajal valitsenud õiguslikule olukorrale. Hageja nõue tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduses nr 1.1-1/20/27 „Haiglates ja hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud haiglate ja hoolekandeasutuste külastuskeelu kehtivuse lõpuni, on seotud uue korraldusega, mida ei olnud vastu võetud ja millele hageja ei tuginenud hagiavalduse esitamisel ning mis ei kehtesta üldist liikumispiirangut, vaid patisentide külastuskeelu lähedastele. Eelnevast tulenevalt on tegemist hagi aluse muutmisega. Samuti on tegemist ka hagi eseme muutmisega, kuivõrd hageja esitas uue nõude, millega soovib hagiavalduse resolutsiooni täiendada antud korraldusele tuginedes. TsMS § 376 lg 1 alusel võib pärast hagi menetlusse võtmist muuta üksnes hagi eset või alust. Käesoleval juhul on tegemist nii hagi eseme kui aluse muutmisega, mis ei ole seadusega lubatud. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hageja Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorraldusega nr 1.1-1/20/27 seotud nõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuivõrd 17.05.2020 üldkorraldus kehtis kuni 01.06.2020. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastusnõude, mis on seotud Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorraldusega nr 1.1-1/20/27, menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd tegemist on hagi eseme ja aluse muutmisega. Samuti märgib kohus, et nimetatud nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna Terviseameti vastav korraldus kaotas kehtivuse 01.06.2020. Kohus leiab, et hageja teine nõue on perspektiivitu ning nõudega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja nõue tuvastada õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni, on tulevikku suunatud ning sellel puudub konkreetne õiguslik alus. Kohus märgib, et kohus ei saa reguleerida tulevikus tekkida võivat olukorda, mille alust ei ole võimalik käesoleval hetkel ette näha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõudega tuvastada õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti

korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni, taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, mistõttu keeldub kohus nimetatud nõude menetlusse võtmisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.