Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
2-18-16503 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tallinn, Põllu tn 21 korteriühistu esitas 02.11.2018 Harju Maakohtule hagi E S ́i vastu 2 187,65 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt majandab Tallinnas Põllu tn 21 asuvat korteriomanditeks jagatud kinnisasja hageja. Hageja majandataval kinnisasjal asub ka kostja korteriomand. Hageja vahendab korteriomanikele teenuseid ning on sõlminud teenuslepingu AS-ga Tallinna Vesi. Kostjal on hageja ees võlgnevus veekulu eest 197,60 eurot. Hageja selgitas, et ta palus 25.12.2013 kirjas, et kostja annaks teada veemõõtja näidu. 26.12.2013 vastuskirjas teatas kostja, et külmaveearvesti näit valduse ülemineku hetkel oli 116 (tl 8). 09.06.2017 kirjas teatas kostja algselt teatatud veenäidule järgneva näidu, s.o 211 (tl 12). Saades kostjalt veenäidu, koostas hageja kostjale majandamiskulude arve, märkides selles tasumisele kuuluvaks vee- ja kanalisatsioonikuluks 197,60 eurot. Kostja vastavat summat tasunud ei ole. 01.05.2018 märkasid Põllu tn 21 elanikud kinnistul ulatuslikku veeavariid. Selgus, et kostja korterist voolab vett aeda ja maja ees olevale teele. Hageja seaduslik esindaja teavitas veeavariist koheselt AS Tallinna Vesi avariinumbrile. Vee-ettevõttest suunati kohapealset olukorda kontrollima spetsialist T A, kelle koostatud aktist (tl 17) nähtuvalt oli veeuputus eeldatavasti pikemat aega, kuna korteri esimesel korrusel keegi sees ei ela. Spetsialist fikseeris, et veetorustik läks katki külma tõttu, samuti seda, et torustik on antud momendil parandatud ja veejooks likvideeritud. 01.05.2018 ilmnes lisaks, et toru katkes kostja korteri piirest - korteri alla ehitatud maa-alusest korteri osast. Veeavariiga kaasnes ulatuslik veejooks ja seetõttu vee tarbimiskoguse oluline suurenemine. Vahetult pärast avariijuhtumit sai hageja AS-ist Tallinna Vesi arve (lisa 10) summas 1931,56 eurot, millest hageja nõuab kostjalt 1890,05 euro tasumist. Arve järgi on veekoguseks mõõdetud 1 653m3. AS Tallinna Vesi arvestas antud koguse pealt ka 6 m3 heitvett. Seoses avariijuhtumiga kutsus hageja sündmuskohale avariibrigaadi Toruabist. Tehnikud lõikasid läbi kostja korterisse viiva veetrassi ja sulgesid selle. Teostatud tööde kohta sai hageja Lavateir AS-ist (Toruabi) arve summas 55 eurot (tl 21). Kuivõrd vastavad kulud tekkisid kostja korterist alguse saanud kahjujuhtumi likvideerimise käigus, on kostja kohustuseks antud summa hagejale tagasi maksta. Kostja ei ole tekkinud kahju hüvitanud. Hageja pidas enne kohtusse pöördumist kostjaga kirjavahetust ning seega tekkisid hagejal kulutused õigusabile. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on 45 eurot (tl 25). Vastav summa moodustub kuludest kohtuhoiatuse koostamisele (juristi tööaeg 0,5h x tunnitasumäär 90 eurot). Hageja palus hagiavaldus menetlusse võtta, hagiavaldus rahuldada ning mõista E S (S) Tallinn, Põllu tn 21 korteriühistu kasuks välja 2187,65 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.17.12.2018 seisukohas kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud veekuluga summas 197,60 eurot. Vee tarbimise hulk (95 m3) ei ole eluliselt usutav. Veemõõtja oli paigaldatud valesti ning samuti oli see rikkis. Kostja ei ole korteris vett tarbinud
2-18-16503 kuni ehituse alguseni, s.o. kuni 2017. aasta aprillikuuni. Kostja on hagejale selgitanud, et reaalne veetarbimise maht võis olla 1 - 2 m3. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu rikkis veearvestile. Veeavariist tuleneva kahjunõude aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendamata. T A poolt koostatud aktis fikseeritud selgitused veeuputuse kohta rajanesid aktis nähtuvalt üksnes Põllu 21 elanike väidetel. Aktis ei ole fikseeritud veetoru väidetava purunemise asukohta ega purunemise ulatust, mille põhjal võiks järeldada, kus veeleke tekkis ja kui intensiivse lekke võis purunemine põhjustada. Lisaks ei ole 1653 m3 vee väljajooks eluliselt usutav. Hageja ei ole tõendanud, kus väidetav veetoru purunemine toimus ning kas see oli kostja korteriomandi piires. Samuti, juhul kui see oli kostja korteriomandi piires, kuid maa-aluses osas, ei ole tegemist kostja korteriomandi osaga, vaid korteriomanike kaasomandisse kuuluva osaga. AS Tallinna Vesi veearve on esitatud perioodi 01.05.2018 – 10.05.2018 eest ja tegemist on kogu Põllu 21 kinnisasja veearvega. Kostjalt ei saa nõuda kostjalt kahjuna teiste Põllu 21 korteriomandite veetarbimise maksumust. Hageja kirjeldatud kahjusündmuse põhjustas hageja enda tegevus või tegevusetus. Olukorras, kus kostja oli veemõõdiku hagejale tagastanud (tl 41) ja korteris käisid ehitustööd, pidanuks hageja aru saama, et kostja korteriomand ei vaja antud hetkel veevarustust. Hageja pidanuks kostja korteriomandi osas veevarustuse sulgema, mis oleks välistanud hageja väidetud veelekke tekkimise võimalikkuse. Ülaltoodust tuleneb, et isegi, kui hageja väidetud asjaolud oleks tõendanud, on hageja rikkunud KrtS § 34 lg-st 2 tulenevat kohustust, mis tõi kaasa hageja kirjeldatud tagajärje. Hageja vastutab suures osas ise kahju eest. Arvestades sedavõrd suurt lekkinud vee hulka, ei ole võimalik, et see toimus lühiajaliselt. Hagejal on juurdepääs veearvestile ning hageja omab ülevaadet Põllu 21 kinnisasja veetarbimise kohta. Kui veetarbimine järsult kasvab, peaks hageja seda koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul märkama ja välja selgitama võimalikud põhjused. Kostja rikkumine oleks vabandatav. Enne 01.01.2018 reguleeris korteriomanike suhtes korteriomandiseadus, mille § 11 lg 4 esimese lause järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Olukorras, kus kostja oli alates 2017. aprillis alustanud korteriomandi piires ehitustegevust ja tagastanud veemõõtja, eeldades, et hageja hoiab veetorustiku korras, sh sulgeb veevarusutuse ehitamise ajaks, siis isegi kui etteheide kostja rikkumise tõttu oleks põhjendatud, on kostja rikkumine vabandatav ning ta ei vastuta rikutud kohustuse eest.
3.18.01.2019 seisukohas leidis hageja, et kuna kostja veenäite ei teatanud, on kostja poolt pahauskne väita, et 95m3 vee tarbimine ei ole eluliselt usutav. Seda, kuidas on kostja veekulud ajavahemikul 26.12.2013 - 09.06.2017 kuude lõikes jaotunud, saab teada kostja ise, sest üksnes kostjal oli võimalik veearvesti näitu näha. Kostja ei ole tõendanud veearvesti tehnilist seisukorda. Hageja osundab ÜVVKS § 11 lg-le 3, mis sätestab üheselt, et veearvesti toimimise ja säilivuse peab tagama omanik. Hagejal ei ole põhjust AS Tallinna Vesi arve õigsuses kahelda. Arvestades, et kostja korterist voolas aeda suurtes kogustes vett ning kogu kostja korteri maa-alune osa oli veega täidetud, on arve andmed usutavad. Kui vaadata arve kogusummat, s.o 1931.56 eurot, ei saa väita, et hageja nõuab kostjalt nende kohustuste täitmist, mida peaksid kandma teised omanikud. Hageja esitas koondväljavõtte veeettevõtte arvetest perioodil 2015-2018 (tl 53-54). Näiteks aastal 2018 oli 11 arvestuskuu keskmine maksekohustus 39,82 eurot (välja on jäetud avariijuhtumiga kokkulangeva perioodi arve). Kui
2-18-16503 arvestada, et AS Tallinna Vesi 01.06.2018 arvest on 41,51 eurot (1931,56 - 1890,05) nõude kujunemisel välistatud, nähtub ainuüksi dokumentide sisu võrreldes, et kostjalt teiste omanike maksekohustust ei nõuta. Kuivõrd hagejal puudus võimalus kostja korteriomandis toimuvast ülevaadet saada ja torustiku purunemise kohta ja ulatust hinnata, aga samuti hinnata võimalike teisi avariiolukorda soodustanud tegureid, on VÕS § 103 lg-st 1 ja hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskohustus kostjal. Kahju lähtus kostja mõjusfääris olevast omandist ja hageja on seda tõendanud, seega on kostjal kohustus tõendada, et rikkumine on vabandatav. Kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja omandist ei saanud kahjud tekkida. Veemõõtja tagastamine ja ehitustegevuse alustamine kostja kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks alust ei anna. Kuivõrd ehitusprotsessi korraldas kostja, sai ainult kostja hinnata, millal tuleb veevarustus sulgeda.
4.16.04.2019 seisukohas leidis kostja, et perioodil 26.12.2013 – 09.06.2017 tarbitud vee hulk (95 m3) ei ole usutav, kuna kostja ei olnud seal vett tarbinud kuni ehituse alguseni, s.o. kuni 2017. aasta aprillikuuni. Nimetatud veenäidu (95 m3) põhjuseks oli rikkis veearvesti. Kõik hageja poolt kahjunõude aluseks esitatud asjaolud on tõendamata ning ei ole eluliselt usutav, et lekkida sai 1653 m3 vett. Hageja ei ole tõendanud kahju põhjustanud sündmuse toimumist ja selle põhjust, kostja rikkumist, põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning kahju suurust. Hageja poolt 18.01.2019 esitatud fotodel (tl 36-38) puudub tõenduslik väärtus seoses asjaoludega, mida hageja kahjunõude alusena väidab. Fotodelt on näha üksnes, et ehitises on vesi. Selle põhjal ei ole võimalik järeldada, palju on seal vett ja mis põhjusel vesi sinna tekkis. Seega ei saa järeldada, et hageja esitatud fotodel nähtav vesi kostja hoones oleks täies ulatuses põhjustatud veelekkest. Kostja esitas erakorralise auditi aruande nr C-1519 (tl 79-82), millest nähtub, et võimaliku veelekke kostja korteriomandis sai põhjustada Põllu 21 kinnisasjale paigaldatud veetoru külmumine põhjusel, et veetoru ei olnud paigaldatud piisavalt sügavale maapinna sisse. Sealjuures ei omanud tähtsust kostja hoones toimunud ehitustegevus. Samuti, lekke suurus sai olla keskmiselt 5m3 ööpäevas, mida tuleb arvestada toru sulamisest kuni lekke likvideerimiseni. Võttes arvesse asjaolu, et veetoru lõhkemine leidis aset 2017 – 2018 talvel, samuti talve tavapärast õhutemperatuuri (tavapäraselt miinuskraadid), siis kõige varem sai toru sulama hakata 2018. aasta märtsis. Isegi, kui eeldada, et toru hakkas sulama
1.märtsil 2018 ja sellel ajal tekkis leke, mis hagiavalduse kohaselt likvideeriti 1. mail 2018, pidi leke maksimaalselt esinema 61 päeva. Võttes arvesse eksperdiarvamusega tuvastatud lekke mahtu (5m3), pidi lekkinud vee hulk olema maksimaalselt 5 x 61 = 305 m3. Kirjeldatud arvutuse põhjal saab teha järelduse, et hagiavalduses toodud faktiväited võimaliku lekke ulatuse kohta on ebaõiged. AS Tallinna Vesi arve (tl 18) esimesel real on toodud veemõõdiku näit kogu Põllu 21 kinnisasja tarbimise kohta. Seega ei saa vaidlust olla, et see sisaldab ka teiste Põllu 21 korteriomandite veekulu. On tõenäoline, et see sisaldab veekulu ka varasemate perioodide tarbimise eest, kuna Põllu 21 kinnisasjal fikseeritakse näitu vaid paar korda aastas. Samuti, hageja 18.01.2019 vastuse lisast 1 on näha, et 2018. aastal on enne maikuu arvet olnud kolm järjestikku arvet fikseeritud summaga 41,42 eurot. See kinnitab asjaolu, et veenäitu ei esitatud, vaid lähtuti eelduslikult tarbimisest. Tegelik tarbimine (mis sisaldas Põllu 21 teiste korteriomandite tarbimist) oli tõenäoliselt oluliselt suurem ning see lisandus alles 31.05.2018 arvele.
EELISTUNG, KOHTUISTUNG
2-18-16503
5.24.04.2019 toimunud eelistungil leidis kostja, et tõendamiskoormis on hagejal. Hageja leidis, et antud juhul on tõendamiskoorimis ümber pööratud ning kostja peab tõendama, et tema korterist veeavarii alguse ei saanud. Kohus märkis, et tõendamiskoorimist selgitab kohus põhjendatud määrusega. 18.08.2020 toimus tsiviilasjas nr 2-18-16503 kohtuistung, kus kohus kuulas vande all ära hageja seadusliku esindaja I K ja tunnistajana ekspert M P. Istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et avastasid 01.05 õhtupoolikul veeavarii, siis kui hakkas keldrikorruselt vett välja voolama. Hageja seaduslik esindaja rääkis Tallinna Vee dispetšeriga, kes küsis, kas avarii on suur, et vett lausa purskas - kellele hageja seaduslik esindaja vastas, et ei ole, alumiselt korruselt jookseb vesi läbi. Tallinn vesi saatis avariibrigaadi tänavalt vett sulgema järgmisel hommikul, lõunaks tuli Toruabi, tegi töö ära ja teatas Tallinna Veele, et nad võivad vee uuesti avada. 02.05 õhtul saatis hageja seaduslik esindaja korter kolmele teate, et nende korteris on suur veeavarii, mis on likvideeritud. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei pursanud vett, vett jooksis, ei olnud eluohtlik, et uputaks, Tallinna Vee dispetšer ütles, et see ei kvalifitseeru suureks veeavariiks. Tehnik Tallinna Vee poolt tuli 15.05, millal ta koostas akti. 02.05 ülevaatuse kohta on hagejal ainult Toruabi poolt teostatud tööde arve, ülevaatuse kohta tõendit pole. „KÜ veemõõdik asub maja ees olevas kaevus, igal korteril on oma veemõõtja, mõõtmine käib nii, et iga algava kuu esimesel kuupäeval KÜ liikmed teatavad oma andmed ja aastas kaks korda käime kaevus kontrollimas, kui avame õuEe, mis on mõeldud kastmiseks, autode pesemiseks jm ja oktoobris, kui selle vee sulgeme. Kastmisveele on tehtud Tallinna Veele avaldus, et nad teevad selle kohta tagasiarveldust. Kuna kastmisveele ei ole eraldi mõõdikut paigaldatud, siis tavaliselt oktoobri arvega Tallinna Vesi arvestab tagasi 20 kuupmeetrit. 2- 3 aasta tagant Tallinna Vesi vahetab mõõdikut ja nii see kontroll käib./---/ Mõõdikud on kõikidel korteritel, va korteril xxx, kes oma veemõõdiku eemaldas. Arvestus põhineb korteriomanike poolt edastatud näitudel ja selle viimase näidu fikseeris Tallinna Vesi. Arvestus on tehtud selle põhiselt, et on maha võetud KÜ liikmete näidud, heitvesi mis on olnud 20 kuupmeetrit ja sealt on arvestatud vahe.“. Küsimusele, kas teine jaotustorustik, mis läheb nii kostja korteri, kastmiskraani juurde kui ka sauna, kas nende veetarbimist on võimalik eraldi mõõta, vastas hageja seaduslik esindaja, et see läheb üldvee sisse. Kinnistu üldine veemõõdik nii ulatuslikku leket ei näidanud, sest viimati võeti oktoobris 2017.a veenäidud ja siis ei olnud veetarbimine suurenenud, järgmine kord oli kavas kontrollida mai keskel, kui avavad õuEe, kuna 1.05 avastasime selle, siis järgmise näidu võttis Tallinna Vesi. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et korteriühistu vastutab selle eest, et kõikidel korteritel oleks veevarustus olemas ja kontrollib veetarbimist. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei olnud varem võimalik leket tuvastada, kuna korter xxx omanik piiras oma aia piirdeaiaga. TL 53p oleva arvetelt nähtuva jaanuarikuu arve erinevuse võrreldes detsembri ja veebruarikuu omast kohta arvas hageja seaduslik esindaja, et ei oska peast öelda, kas Tallinna Vesi vahetas veemõõtjat ja kui on, on Tallinna Vesi teinud tasaarvestuse. Ekspert M P hinnangul võis vett lekkida toru täisvõimsusest 5-10% ööpäevas. Korter nr xxx veetarbimise mõõtmine iseseisvalt teistest tarbijatest oleks põhimõtteliselt võimalik, kui sinna oleks paigaldatud veemõõtja, aga seda seal ei olnud, see ei olnud paigaldatud ning sel hetkel kui ekspert paikvaatlust teostas, oli toru külmunud ja ka mõõtjast ei oleks kasu olnud, see oleks samamoodi ära külmunud. Eksperdi hinnangul, et leke oli suhteliselt väike, veevool väike, tegemist on liivapinnasega, keldripõrand ei ole valatud, kelder ei ole ehitustehnilises mõttes vettpidav konstruktsioon – ekspert ei tea, kui palju tekkis loiku, tagantjärele raske öelda, aga veeladin tühjast keldriruumist, kus on avatud avad, oleks pidanud kuulma normaalselt. Eksperdi hinnangul oli käesoleval juhul veeavarii põhjuseks ainult torustiku külmumine, seal ei olnud rohkem midagi sellist näha, millest võiks arvata, et mingi muu asi oli põhjuseks. Kõne alla võiks tulla inimlik unustamine, et nt hoone esimesel korrusel, kust põranda seest tuleb välja püstik, et see kuulkraan jäeti lahti, kui ekspert tegi vaatlust, olid mõlemad kuulkraanid suletud asendis ja üks oli purunenud. Lekkest väljavoolava vee kogus see sõltub toru läbimõõdust, siis ka torustikus olevast survest ja sellise maja puhul ja ka käesoleval juhul, kus kinnistul on hoonete vahel veevõrk, siis seda voolu hulka mõjutab ka see, kui palju tarbitakse teistes
2-18-16503 tarbimispunktides, kui avatakse korraga mitu kraani majas, siis surve langeb, sellega koos ka vooluhulk väheneb. Eksperdil oli võimalik kontrollida toru läbimõõtu – oli see, mis oli nähtaval – survet ei olnud võimalik kontrollida, kuna hoonesse ei olnud paigaldatud ühtegi manomeetrit. Iga avatud ava suurendab vee kogust, aga kahjuks ei olnud eksperdil võimalik peale silmaga nähtava vigastuse tuvastada teisi võimalikke lekkeid, kuna ei olnud võimalik seda teha, trass ei olnud surve all. Ekspert ei oska kommenteerida teisest ekspertiisist lähtuvat 5% läbilaskevõimet. Ekspert toob välja, et kelder ei pretendeeri oma tehnilise lahenduse poolest vettpidavaks konstruktsiooniks – seinad on columbiakivist laetud, kuna ka põrand oli valamata, see on kohalik liiv, vähemalt tehnilises mõttes on liiva pinnas, kui selline, väga hea filtratsiooniga – Et selles nn keldriruumis oleks tekkinud selline veetase, on absoluutselt välistatud selle lekke juures, kui oleks ka täistoruga lekkinud, ei oleks olnud selline kogus vett võimalik. Ekspert ei tea, kust on tulnud väide, ei ole näinud ühtegi pilti sellest, kus selline veetase oleks olnud, tehniliselt ei ole see võimalik, kui nt tuletõrje pumpaks hetkeks selle vee sinna, siis saaks, muidu mitte. On näha, et [vett] on pritsinud kuulventiilist, roostejäljed olid seina peal, peaaegu lae all, kui seal oleks olnud mingi kogus vett seisnud, oleks pidanud olema seinal tasemest jäljed. Ekspert ei pea 1653 m3 kogust võimalikuks läbi selle katkise kuulventiili ja selle aja jooksul, kus arvatavalt jooks võis olla. Eksperdi hinnangul võis lekkida 30 m3 kuus. Eksperdi hinnangul tuleneb vahe Tallinna Vee arvel nähtuva 1653m3 ja eksperdi hinnangu vahel lähtuvalt algnäidust 2900, kuid fikseeritud ei ole, millisel kuupäeval fikseeriti näit 2900m3 – kui võtta nii, et Tallinna Vee veemõõtjast käib läbi vesi, mis tuleb Tallinna veetrassist, läheb majja ja aeda, siis, et saada teada, palju aias või selle trassi poolel vett kulutati, tuleb lahutada sama ajavahemiku korterite kogu tarbimine, siis saaks reaalse nr, mis võiks olla nn kadunud vesi, mis on sama anomaalia, et kuhu, mis viitab kas lekkele või ma ei tea millele, fakt on see, et kui on võetud kogu vesi, mis Tallinna Vesi on sinna kinnistule pumbanud ja maha võetud eelnev näit ja saadud mingi number, sealt ei ole selgelt maha võetud korterite tarbimine. Hageja seaduslik esindaja selgitas „oktoobris kui fikseeriti näidud 2017.a, sealt alates oleme edastanud iga kuu 1. kuupäeval arvestuslikult näidu 20 kuupmeetrit, mis on esitatud korterite 1 ja 2 veemõõdikute arved. 2900 on sama, mis tuleb, kui on fikseeritud näit, vahearve on see, mis Tallinna Vesi fikseeris sel hetkel, kui nad käisid akti tegemas, selle vahemiku peale nad esitasid arve. Sealt on maha arvestatud heitvesi, meie arve oleks olnud topelt suurem, tagasi on arvestatud kanalisatsiooni teenus.“ Kostja hinnangul oleks hagejal mõistlik hagist loobuda, hagi on kogu ulatuses põhjendamatu, seda kinnitab eksperdi arvamus. Hageja hinnangul tuleneb eksperdi hinnangust välja põhjuslik seos, ekspert on rõhutanud, et omanik jättis korteri hooletusse, külm pääses ligi, mille tagajärjena toru lõhkes. Hageja hinnangul eksperdi lõppjäreldused ei vasta akti eelnevale sisule. Ühelt poolt on põhjuslik seos olemas, teisalt ei ole kahju suurus tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus toonitas, et juhul, kui on koguse leidmine ebamõistlikult raske või keeruline, on kohtul võimalik lähtuda VÕS § 127 lõikest 6 (2-06-3097). Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele
2-18-16503 tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus selgitas seda ka menetlusse võtmise määruses. Seega kui kohus sedastab otsuses, et mingi asjaolu üle puudub vaidlus, tähendab see seda, et kohtu hinnangul on see omaks võetud ning puudub vajadus seda tõendada.
8.Aegumise vastuväide Kuna kostja on esitanud kohtule aegumisvastuväite, siis esmalt annab kohus hinnangu aegumisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on olulises osas aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja hinnangul, kuna hageja ei oska välja tuua, millal toimus veetarbimine, on tõenäoline, et kogu osundatav veekulu tekkis enne 02.12.2015, alternatiivselt kui kogu hageja nõue jaguneb vähemalt võrdselt perioodi 26.12.2013-09.06.2017 ees, on hageja nõue 55,99% ehk vähemalt 110,63 euro osas aegunud (I kd tl 76p). Hageja tõi oma 13.05.2019 seisukohas välja, et antud juhul takistab aegumise kohaldamist ainuüksi kostja enda käitumine, kuna kostja ei teatanud pikema perioodi jooksul veenäite. Hageja hinnangul saavad järeldused põhineda faktidel, mitte aga hageja infopuudusel kostja veekoguste perioodilisest jaotusest. Kostja väited, mille kohaselt on veekogused tekkinud enne 02.12.2015, on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud veekoguste ajalist jaotust ega ole väitnud ja tõendanud, et veenäidud on hagis märgitud kuupäevast varem teatatud. Seega puudub võimalus tuvastada, et hageja veekulunõue on osaliselt või täies ulatuses aegunud. Hageja esitas kostjale veekuluarve samal kuul näidu teatamisega. Hageja esitatud arve maksetähtaeg oli 16.06.2017. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Veekulunõude osas algas aegumise kulg seega 01.01.2018. TsÜS § 160 lg 1 alusel peatus nõude aegumine 02.11.2018, mil hageja esitas hagiavalduse. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada nõude aegumist, kuivõrd hageja esitas kostjale arve vahetult pärast kostjalt arve aluseks olevate tarbimisandmete saamist, nõue muutus sissenõutavaks 17.06.2017 ning arve aegumine peatud hagi esitamisega 02.11.2018.
9.Võlanõue Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esmalt esitanud nõude hüvitise saamiseks vee- ja kanalisatsioonikulu eest 197,60 eurot. Kostja leiab, et nimetatud kulud ei ole õiged, kuna vee tarbimise hulk (95 m3) ei ole eluliselt usutav, samuti oli veemõõtja paigaldatud valesti ning see oli rikkis. Hageja on selgitanud, et vastavalt hageja põhikirjale määratakse korteriomaniku veekulud korteriomaniku esitatud näidu põhjal. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Käesoleval juhul ongi kostja esitanud hagejale oma veenäidud (tl 8 ja 12) ning hageja on selle järgi määranud kindlaks vee tarbimise hulga. Hageja täpsustas 16.04.2019 menetlusdokumendis, et tegemist on vee tarbimisega perioodil 26.12.2013-09.06.2017, kuid tõi oma 13.05.2019 menetlusdokumendis välja, et viitas ka 18.01.2019 menetlusdokumendis asjaolule, et ei ole väitnud, et 09.06.2017 arvelt nähtuv veekogus 95m3 puudutab üksnes ühte arvestuskuud ning et hagejal puudub info, kuidas kostja veekulud enne veenäidu teatamist kuude või aastate lõikes jaotusid, sest üksnes kostjal oli võimalik korteris asuva veearvesti näitu näha. (I kd tl 92-92p). Hageja toob välja, et kostja ei ole tõendanud, et veearvesti oli rikkis või valesti
2-18-16503 paigaldatud ning isegi kui mõne korteri veearvesti on valesti paigaldatud või on arvesti rikkis, kannab sellega kaasnevat riisikot konkreetse korteri omanik (I kd tl 92p). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Arvega nr 5-3 ja sellele järgnenud poolte vahelise kirjavahetusega on tõendatud, et arve on kostjale esitatud, kostja on arve kätte saanud ja, et arvel märgitud makse tuli tasuda hiljemalt 16.06.2017. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast päevast ehk 17.06.2017.a ning tähtaegselt mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Kostja on esitanud seisukoha, millest lähtuvalt oli tema korterisse paigaldatud veemõõtja paigaldatud valesti ning oli rikkis. Kostja oma väiteid ei tõendanud, mistõttu ei ole neid võimalik hinnata. Kostja esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei olnud 95m3 vee tarbimine eluliselt usutav võttes arvesse, et hageja ei määranud kostjale 2014-2016.a veekulusid (I kd tl 1p, tl 9) ning et kostja ei tarbinud vett kuni aprillini 2017.a, mil kostja alustas korteriomandis ehitustegevust ning ka siis oli kostja hinnangul veetarbimine 1-2 m3. Kohtu hinnangul on kostja väited tõendamata. Eelpooltoodust ja poolte esitatud seisukohtadest nähtuvalt saab kohus hinnata, et kostja kulud seoses 95m3 vee tarbimisega võisid tekkida perioodil 01.01.2017 – 09.06.2017 ning kohtu hinnangul võib olla eluliselt usutav ehitusega seotud suurem veekulu võrreldes nn tavamajapidamisliku veetarbimisega. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud, kuivõrd lähtub veetarbimise määramisel kinnistu üldveemõõtja ja korteriomandites asuvate veemõõtjate näitudest, mille jäägi moodustab üldvee tarbimine, mida eraldi ei mõõdeta. Olukorras, kus kostja on ise teatanud veetarbimise näidu, puudub hagejal võimalik alternatiivsetest andmetest nõude arvutamisel lähtuda. Kohus mõistab kostjalt välja kulu veele ja kanalisatsioonile 95m3 ulatuses ehk summas 197,60 eurot.
10.Kahjunõue Hageja kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel. Nõude rahuldamise eeldused on järgmised: korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud kahju
2-18-16503 (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.1.Esimene eeldus ja teine eeldus lähtuvad VÕS § 115 lõikest 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja lähtus nõudes asjaolust, et veeavarii põhjustas toru, mis katkes kostja korteri piirest – korteri alla ehitatud maa-alusest korteri osast ja kuna toru lõhkemine teiste korterite kommunikatsioone ei mõjutanud, saab konkreetset toruosa käsitleda kostja korteri koosseisu kuuluvaks (RKTKo 2-17-7999, p 13.4; RKTKo 2-16-8344). Hageja hinnangul on kostja korteriomanikuna kohustatud hoidma korterit korras, sh tagama korteris asetsevate torude korrashoid. Kuna toru lõhkes külmumise tagajärjel, saab hageja hinnangul kahjujuhtumi põhjuseks pidada korteri alaköetust ja/või toru olematut või ebapiisavat soojustamist (I kd tl 3p). Kostja vaidles kahjunõudele vastu ja tõi välja, et kui hageja nõuab hagis esitatud viidetest lähtuvalt lepingu rikkumisest tulenevat kahju, tuleb hagejal nõuet täpsemalt selgitada. Kostja hinnangul tuleb Põllu 21 kinnisasja korteriomandite kasutuses olevat veetorustikku tuleb pidada korteriomandite kaasomandite osaks KrtS § 34 lg 2 mõttes, mida valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Kostja hinnangul on hageja rikkunud KrtS § 34 lõikest 2 tulenevat kohustust, mis tõi kaasa hageja kirjeldatud tagajärje (I kd tl 38p). Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 28 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu ning korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. Ekspertiisaktiga on tuvastatud, et veeavarii põhjuseks oli korter nr xxx veetorustiku külmumise tagajärjel kuulkraani purunemine, mis torustiku lahti sulamisel põhjustas avariilise veevoolu korteris (I kd tl 122). Kohus lähtub seisukohast, mille kohaselt on võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata ning sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi. Eelpooltoodust lähtuvalt asus külmunud toru kostja eriomandi osas ning seetõttu lasus kostjal KrtS § 31 lg 1 punktist 1 tulenev kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning lõikest 5 tulenev kohustus korteriomanikule korraldada oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Ekspertiisaktist tulenevalt ei olnud Põllu tn 21 korterit nr xxx teenindav toru enne avariijuhtumit soojustatud, asjakohaste ühendustega ja tihendatud läbiviikudega. Korteris oli teostatud suuremahulisi lammutustöid, majal puudus üks sein, korteri maa-alusesse osasse sissepääs on välisõhule avatud, korteri veesisendi ava on sulgemata ja tihendamata, korteri I korrusel asuv veepüstak asub sisuliselt õues – nimetatud asjaolud põhjustasidki veetorustiku külmumist. (I kd tl 122p) Eelpooltoodust nähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et hageja nõude esimene ja teine eeldus on täidetud, kuivõrd korteriomanik on kohustust rikkunud ja korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest.
2-18-16503 10.2 Nõude kolmas eeldus lähtub sellest, et hagejale on tekkinud kahju, seejuures on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (VÕS § 127 lg 1, § 128). Hageja on välja toonud, et kandis veeavariist tingitud kahju kokku 1945,05 eurot, millest AS Tallinna Vesi arvega seotud kohustus oli summas 1890,05 eurot ja Lavateir AS-i ees tekkinud kohustus oli summas 55 eurot (I kd tl 18-21). Veeavariiga kaasnes ulatuslik veejooks ja seetõttu vee tarbimiskoguse oluline suurenemine – 01.06.2018 arvelt on veekoguseks mõõdetud 1653 m3, millelt arvestati ka 6m3 heitvett. Seoses avariijuhtumiga kutsus hageja sündmuskohale avariibrigaadi Toruabist, kes lõikas läbi kostja korterisse viiva veetrassi ja sulges selle. Hageja hinnangul on kostja kohustuseks antud summa hagejale tagasi maksta. Kostja hinnangul on hageja lähtunud kahju suuruse osas veearvest perioodil 01.05.2018-10.05.2018 – tegemist on kogu Põllu 21 kinnisasja veearvega, lisaks on kostja hinnangul tõenäoline, et arve sisaldab tarbimist ka varasema perioodi eest, kuna hagiavalduse lisas 9 on märgitud, et veearvesti näitu fikseeritakse paar korda aastas. Kostja viitab ka VÕS § 139 lõigetele 1 ja 2 hinnates, et hageja vastutab suures osas ise kahju eest ning palub VÕS § 140 alusel kahjuhüvitist vähendada, kui kohus siiski peaks leidma, et kostja vastutab ainuisikuliselt tekkinud kahju eest. Kostja hinnangul on kõik hageja poolt kahjunõude aluseks esitatud asjaolud tõendamata ning ei ole eluliselt usutav, et lekkida sai 1653 m3, s.o. 1 653 000 liitrit vett. Ekspertiisaktist ja eksperdi vastustest 18.08.2020 toimunud kohtuistungil lähtuvalt ei ole veeavariiga kaasnenud väidetav veejooks koguses 1653m3 reaalne, kuna purunenud veetorustik on ehitatud tsingitud terastorudest läbimõõduga 15 mm ja sellise läbimõõduga tervete torude maksimaalne vooluhulk/läbilaskevõime on normaalsurvel (2,5-3,5 bar) ca 0,45m3/h ehk ca 10.8 m3/d. Reaalselt oli purunenud torustikust välja voolanud vee hulk veel väiksem, kuna lekkis purunenud korpusega kuulventiil läbimõõduga 15 mm, mitte ei jooksnud vesi läbi täielikult avatud toru. Eksperdi hinnangul võis pilust tulla vett umbes 10% sellest kogusest, mille ekspert oma hinnangus välja tõi ehk umbes 1m3/d. (I kd tl 124p-125; 183) Kohtu hinnangul on hageja tõendanud AS Tallinna Vesi ja Lavateir AS-i arvetega kahju tekkimist, kuid ei ole ammendavalt tõendanud veeavariist tingitud kahju kogusuurust s.o. kahju osa, mis puudutab AS Tallinna Vesi arvel esitatud veetarbimist, mille hageja seostas veeavariiga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on AS Tallinna Vesi inspektor kontrollinud Põllu 21 kinnistu tarbimist veeavariieelselt viimati 12.08.2016 (I kd tl 155), mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohane lähtuda pelgalt prognoositavatest keskmistest tarbimistest võimaliku veeavariist tingitud täiendava veekulu arvutamisel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda ekspertiisiaktis esitatud andmetest, mille kohaselt oli lekkeperiood hinnanguliselt 30 päeva pikkune ning lekkeperioodil lekkis vett torustiku külmumisest tingitud paisumise tõttu kuulventiili juurde tekkinud praost koguseliselt hinnanguliselt 1m3/päevas ehk kohtu hinnangul on veeavariist tingitud veekoguseks kokku 30m3, mille eest tuleb kostjal tasuda hagejale hinnaga 0,95 eurot/m3, millele lisandub käibemaks ning proportsionaalselt sama suur osa heitvee ärajuhtimise teenuse eest, nagu AS Tallinna Vesi arvel nr A2018071653 märgitud ehk 0,11m3 eest (6/1653*30=0.11) hinnaga 0,78 eurot/m3, millele lisandub käibemaks ning tasu Lavateir AS-i teenuste eest summas 55 eurot
2-18-16503
10.3.Nõude neljanda eelduse kohaselt on hageja nõude rahuldamiseks vajalik, et kahju oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 alusel, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul on nõude neljas eeldus täidetud, kuna tõendatud on, et kostja rikkus KrtS § 31 lg 1 punktist 1 ning KrtS § 31 lõikest 5 tulenevaid kohustusi, mis tingisid veetorustiku külmumise kostja eriomandi osas ning millest oli tingitud veeavarii.
10.4.Nõude viienda eelduse kohaselt on vajalik, et rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtu hinnangul on eelnevalt välja toodud ja käsitletud, et ekspertiisist lähtuvalt oli veeavarii tingitud veetorustiku külmumisest ning torustiku külmumine oli tingitud asjaolust, et Põllu tn 21 korterit nr xxx teenindav toru ei olnud enne avariijuhtumit soojustatud, asjakohaste ühendustega ja tihendatud läbiviikudega, korteris oli teostatud suuremahulisi lammutustöid, majal puudus üks sein, korteri maa-alusesse osasse sissepääs on välisõhule avatud, korteri veesisendi ava on sulgemata ja tihendamata, korteri I korrusel asuv veepüstak asub sisuliselt õues. (I kd tl 122p) Eelpooltoodust nähtuvalt on kohtu hinnangul välja toodud põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
10.5.Kostja on välja toonud, et tema rikkumine oleks vabandatav, kuna KrtS hakkas kehtima alates 01.01.2018, kuid varem reguleeris korteriomanike suhteid korteriomandiseadus (KOS), mille § 11 lg 4 esimese lause järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja viitab, et olukorras, kus ta oli alustanud alatest 2017.a aprillist korteriomandi piires ehitustegevust ja tagastanud veemõõtja, eeldades et hageja hoiab veetorustiku korras, sh sulgeb veevarustuse ehitamise ajaks, on kostja rikkumine vabandatav ning ta ei vastuta rikutud kohustuse eest. Hageja hinnangul ei anna veemõõtja tagastamine ja ehitustegevuse alustamine alust kostja kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks, kuivõrd kostja ei esitanud hagejale teadet ehitustegevuse alustamise kohta ega palvet veetorustik sulgeda. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, millest nähtuks kostja rikkumise vabandatavus – veetorustik külmus kostja eriomandi osast, mistõttu torustiku külmumise vältimine oli kostja kohustus. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei sulgenud vett torustikus kostja ehitustegevuse ajaks, kuid kostja pole kohtu ette toonud asjaolusid, mis vastavasisulist teadet või palvet oleks sisaldanud. Vastupidiselt on kostja ise kohtule esitatud hagivastuses ja selle lisades välja toonud, et pärast ehitustegevusega alustamist 2017.a aprillis tarbis ta vett hinnanguliselt 1-2m3 ulatuses (nt I kd tl 38). Eelpooltoodust nähtuvalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest nähtuks kostja rikkumise vabandatavus.
10.6.Kostja on välja toonud, et hageja vastutab suures osas ise kahju eest, kuivõrd ka hageja on ise välja toonud, et veeuputus oli pikemat aega, hagejal on juurdepääs veearvestile ning hageja korraldab Põllu 21 korteriomanikele veevarustuse vahendamist – kui veetarbimine järsult kasvab, peaks hageja seda koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul märkama ja välja selgitama võimalikud põhjused. Kostja hinnangul oli hageja kinnisasja veetarbimise osas tähelepanematu ning võimaliku veelekke põhjuseks on asjaolu, et hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt KrtS § 34 lg-st 2 tulenevaid kohustusi Põllu 21 veetorustikuga (I kd tl 39). Hageja vaidleb kostja väitele vastu, olles seisukohal, et hageja saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis hageja-poolse kohustuse rikkumise tagajärjel, mida praegusel juhul tõendatud ei ole ning hageja ei korraldanud ehitustegevust, ei kahjustanud kostja omandiga seotud veevarustussüsteeme ning hageja hinnangul on põhjendamatu kostja viide veetorustiku valele paigaldussügavusele olukorras, kus
2-18-16503 kostjal endal on omanikuna kohustus korteri alune torustik korras hoida ning ei ole tõendatud, et toru sügavuse tõttu konkreetsel juhul kahju tekkis (I kd tl 49). VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on seisukohal, et hageja oleks saanud kahju ära hoida või selle tekkimist vähendada – hageja vaidleb kostja väitele vastu. Tõendatud on, et kahju tekkis seetõttu, et külmus veetorustik korteri xxx eriomandi osas, mis lõhkus korteris xxx olnud kuulventiili ja mille tagajärjel tekkis veeavarii. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et veetorustiku külmumise põhjuseks oli torustiku vale paigaldussügavus ning ka hageja kinnitus, et varasemalt kinnistul ei ole veeavariisid toimunud (I kd tl 185). Eelpooltoodust lähtuvalt ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis tingiksid kahjuhüvitise vähendamise lähtuvalt kahjustatud isiku võimalikust vastutusest.
11.Kohtueelne õigusabikulu Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kohtueelne õigusabi, mis tulenes hageja soovist juristi kaasates soodustada asja kohtuvälist lahendamist, millest lähtuvalt kostja täidab hageja ees oma kohustused. Hageja ülesandel koostas jurist kostjale kohtuhoiatuse (I kd tl 23-24). Hageja kohtueelsed õigusabikulud on 45 eurot, mille tasumist on hageja tõendanud ( I kd tl 25-25p). Kostja vaidles nõudele vastu, leides, et hageja kohtueelne õigusabikulude nõue on esitatud eeldusel, et nõude on põhjendatud, kuid kuna kostja hinnangul nõue ei ole põhjendatud, ei ole ka õigusabikulude nõue põhjendatud (I kd tl 39). Kohus loeb tõendatuks, et avaldajal on tekkinud seoses võlgnevuse välja nõudmisega kahju kohtueelse õigusabitasu näol (I kd tl 23-25p). Riigikohus on 09.02.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 p-s 29 märkinud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Kuigi avaldaja esindaja ei ole advokaat, on tegemist siiski professionaalse õigusabi osutajaga ning kohtu hinnangul oli avaldaja lepingulise esindaja poolt avaldajale võlgnevuse tasumiseks kohtuvälise võimaluse andmine põhjendatud ja sellega seotud kulu iseenesest mõistlik. Eelpooltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja kohtueelse õigusabikulu nõude 45 euro ulatuses.
12.Eelpooltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja veekuluga seotud nõude kostja vastu täielikult ehk summas 197,60 eurot, kahju hüvitamisega seotud nõude osaliselt summas 89,30 eurot (34,30+55=89,30) ning hageja kohtueelse õigusabikulu summas 45 eurot täielikult. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja nõude osaliselt ehk ca 15% ulatuses. Ülejäänud osas jättis kohus hageja nõude rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 163 lõikest 1 leiab kohus, et sellises olukorras on õige
2-18-16503 jaotada menetluskulud proportsionaalselt. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud 15% ulatuses kostja ja kostja menetluskulud 85% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetav määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.