lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-1661/236

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-1661/236
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-1661

Tsiviilasi

Natalia Zharinova hagi Irina Bazanova (Tamara Varšavskaja õigusjärglane) ja Marina Leitsingeri vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. augusti 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalia Zharinova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Natalia Zharinova (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustajad (kostjad):

1.Irina Bazanova (isikukood XXXXXXXXXXX; Tamara Varšavskaja õigusjärglane), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev
2.Marina Leitsinger (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. augusti 2020 määrus muutmata.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Natalia Zharinova (hageja) hagi Irina Bazanova (Tamara Varšavskaja õigusjärglane; kostja I) ja Marina Leitsingeri (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja teatas 29. juunil 2020 kohtule kirjalikult, et pooled sõlmisid 18. juunil 2020 notariaallepingu nr X. Notariaallepingu järgi kustutas Irina Bazanova täielikult põhivõla hageja ees ja osaliselt ka hageja menetluskulud. Hageja oli nõus loobuma haginõudest käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt summas 1903 eurot. Alates märtsist 2018 kuni detsember 2019 kandis hageja täiendavalt menetluskulusid summas 2020 eurot, millest on hagejale hüvitatud 117 eurot. Hageja esitas kohtule Narva notar Oksana Bauer-Karle poolt 18. juunil 2020 notariaalselt tõestatud dokumendi (registreerimise number X). Lepingu pooled on Marina Leitsinger, Omega Laen AS, Irina Bazanova ja Natalia Zharinova.
2.Kostjal I ei ole hageja hagist loobumise taotluse osas vastuväiteid. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostjad tasuvad hagejale kokku 2000 eurot ja käesolev vaidlus lõpetatakse (vt kirjavahetus esindajate vahel). Hageja kinnitas, et summa on täielikult tasutud. Kostja I oli seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest see oleks ebamõistlikult koormav kostjatele ning ei vasta poolte kokkulepitule.
3.Hageja märkis, et menetluskulude suuruse kohta ei ole pooled mingit kokkulepet sõlminud.
4.Hageja esitas 22. juulil 2020 kohtule hagi tagasivõtmise ja menetluskulude hüvitamise avalduse. Hageja teatas, et kostjad rahuldasid hageja nõude. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
5.Kostja II ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

6.Viru Maakohus jättis 5. augusti 2020 määrusega hagi läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja leidis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. Maakohus jättis Irina Bazanova riigi õigusabi tasu suuruses 701 eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda ja tühistas Viru Maakohtu
24.aprilli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja võttis hagi tagasi, sest kohtuvaidlus on lahendatud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe sõlmimisega. Kostjal I ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Kostja II ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud. Kohus järeldas TsMS § 424 lg 3 teise lause alusel, et kostjal II ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmise taotluse osas. Hageja võtab hagi tagasi, sest kostjad täitsid hageja nõude pärast hagi esitamist. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 3904 eurot 90 senti. Kostja I on tasunud sellest 2000 eurot ja tasumata menetluskulude jääk on 1904 eurot 90 senti, mille palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtule esitatud notariaallepingu punkti 2.5.1.3 järgi kuulus hagejale väljamaksmisele 4981 eurot 44 senti: tsiviilasjas nr 2-12-46137 tulenevate nõuete täitmine (3067 eurot 84 senti) ja tsiviilasjas nr 2-15-1661 kulude hüvitamine (1883 eurot 60 senti). Hageja kinnitas, et väljamaksed on tehtud. Samuti kinnitas hageja, et kostja I tasus hagejale täiendavalt veel umbes 117 eurot menetluskulude katteks. See, et menetluskulude summa 2000 eurot oli eelnevalt enne notariaalse lepingu allkirjastamist kokku lepitud, nähtub kohtule esitatud kostja I ja hageja esindajate kirjavahetusest. Kohus leidis, et kuna pooled on jõudnud menetluskulude osas (suurus ja tasumine) kokkuleppele menetluskulude summas 2000 eurot tasumises, oleks täiendavate menetluskulude kostjate kanda jätmine ebaõiglane. Menetluskulude suurus oli hagejale teada enne notariaallepingu sõlmimist. Notariaallepingus ei ole märgitud, et tegemist on tsiviilasjas nr 2-15-1661 kantud menetluskulude osalise hüvitamisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad olid sellest teadlikud. Kohus leidis, et põhjendatud on TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1903 eurot. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on ülejäänud menetluskulude kostjate kanda jätmine ebaõiglane. Osaline menetluskulude tasumine summas 2000 eurot oli eeltingimus selleks, et hageja oleks nõus sõlmima notariaalse lepingu ja hagi tagasi võtma. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda on vastuolus TsMS § 168 lg-ga 5.
8.Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja II ei ole oma seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul eksis maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis hagi tagasivõtmisel põhineva määruse tegemisega menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmisel. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud. Praegusel juhul sõlmisid pooled notariaalse lepingu, mille alusel rahuldati hageja põhinõue ning samuti tasuti menetluskulud. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjad on tasunud hagejale menetluskulude katteks 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. Kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi tagasivõtmise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4 ning õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja I esindajate kirjavahetusest tuleneb, et pooled leppisid kokku, et 2000 eurot on see summa, mille kostjad tasuvad hagejale menetluskulude katteks. Poolte esindajate kirjavahetusest ega sõlmitud notariaalsest lepingust ei tulene, et 2000 euro tasumise näol on tegemist hageja menetluskulude tasumisega osaliselt ning ülejäänud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud korras. Tsiviilasja materjalid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel sellega, et pooled on sõlminud notariaalse lepingu ning jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele, millises ulatuses kuuluvad hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude ühe poole kanda jätmine on praeguses menetlusetapis ebamõistlik. Sellise menetluskulude kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

jaotuse

puhul

puudub

vajadus

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

menetluskulude

rahaliseks

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja