Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming
2-15-1661 05. august 2020, Narva kohtumaja T Šabarova N Z hagi I B (T V õigusjärglane) ja M L’i vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes Hageja N Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostja 1 I B (isikukood xxx, T V üldõigusjärglane), määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja 2 M L (isikukood xxx), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Hagimenetlus Läbi vaatamata jätmine
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
Tsiviilasi nr 2-15-1661
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-1661, N Z hagi I B (T V õigusjärglane) ja M L’i vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja 29.06.2020 teatas kohtule kirjalikult, et pooled sõlmisid kohtuasjas 18.06.2020 notariaallepingu nr 583. Notariaallepingu järgi kustutas I B täielikult põhivõla hageja ees ja kustutas osaliselt hageja menetluskulud. Seega on kostjad täitnud hageja haginõude ja hageja nõus loobuma haginõudest käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt summas 1903 eurot. Seisuga 18.01.2017 oli hageja menetluskulud summas 1883,60 eurot ja täiendavalt kandis kostja hageja pangakontole veel 117 eurot. Alates märtsist 2018 kuni detsember 2019 kandis hageja täiendavalt menetluskulusid summas 2020 eurot, millest on hagejale hüvitatud 117 eurot. Hageja esitas kohtule Narva Notar Oksana Bauer-Karle poolt 18.06.2020 notariaalselt tõestatud dokumendi (edaspidi notariaalleping) (registreerimise number 583): Keelumärke kustutamise avaldus. Laenuraha hoiule võtmise avaldus. Korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Lepingu pooled on M L, xxx AS, I B ja N Z. Kostja I B 30.06.2020 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas märgib, et hageja esitas kohtule 29.06.2020. a menetlusdokumendi, milles kirjutab, et hageja on nõus hagist loobuda seoses nõuete täitmisega kostja 1 I B poolt. Pooled sõlmisid 18.06.2020. a notariaalse kokkulepe, millega oli lahendatud kohtulik vaidlus ja hagejal ei ole enam pretensioone kostjate vastu. Kostjal 1 ei ole hageja taotluse osas hagist loobumise osas vastuväiteid. Kostja märgib, et hageja palub täiendavalt jätta menetluskulud summas 1903 euro ulatuses kostjate kanda. Pooled on aga jõudnud kokkuleppele, et kostjad tasuvad hagejale kokku 2000 eurot ja käesolev vaidlus lõpetatakse (vt. kirjavahetus esindajate vahel – kostja esindaja 1 pakkus välja 1500 euro tasumist, hageja esindaja on teinud ettepaneku 2000 euro tasumiseks ja viimase summaga kokkulepe oligi vormistatud notari juures). Hageja kinnitab ka oma menetlusdokumendis, et see summa on täielikult tasutud. Kostja 1 on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest see oleks ebamõistlikult koormav kostjatele ja ei vasta poolte kokkulepitule, st menetluskulude summa 2000 eurot oli eelnevalt enne notariaalse lepingu allkirjastamist kokku lepitud. Kostja 1 leiab, et täiendavate menetluskulude esitamisega hageja kuritarvitab oma menetlusõigusi. Kostja 1 palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja vastuseks kostja 1 menetluskulude vastuväitele märgib, et kostja 1 lepinguline esindaja on ebatäpne väites, et notariaalse kokkuleppe sõlmimisega ei ole enam hagejal pretensioone kostja vastu. 18.08.2020 notariaallepinguga on kinnitatud, et kohtuvaidluse ese on sisuliselt ammendatud. Kuid menetluskulude suuruse kohta ei ole pooled mingit kokkulepet sõlminud. 2000 eurot menetluskuludega, millega hageja nõustus, oli summa, mille tasumisel andis hageja nõusoleku notariaalkorras lahendada põhinõue. Ilma menetluskulude osalise tasumiseta ei ole ta nõus sõlmima notariaallepingut. Viru Maakohus 12.07.2020 kohtunõudega nõudis hagejalt oma taotluse täpsustamist seoses menetluse lõpetamisega. Kohus leidis, et hagejal tuleb täpsustada oma menetluslik taotlus (kas hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi). Kohus selgitas hagejale menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-1661
Hageja esitas 22.07.2020 kohtule hagi tagasivõtmise ja menetluskulude hüvitamise avalduse. Hageja teatab, et kostjate poolt hagejale põhivõla jäägi vabatahtliku väljamaksmisega (18.06.2020 notariaallepingu alusel) rahuldasid kostjad hageja nõude. Et kostjad rahuldasid tema hagi 5 aasta pärast hagi esitamist, siis kannavad kostjad hageja menetluskulud. Kostja 1 esitas seisukoha, et temal ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Menetluskulude jaotuse ja kindlaks määramise osas jääb kostja varem esitatud vastuväidete juurde. Kostja 2 ei ole kirjalikku seisukohta esitanud.
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 2 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja võtab hagi tagasi, sest kohtuvaidlus on lahendatud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe sõlmimisega. Kostjal 1 ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Kostja 2 ei ole kirjalikku seisukohta esitanud. Kohus järeldab TsMS § 424 lg 3 teise lause alusel, et ei ole kostjal 2 vastuväiteid hagi tagasivõtmise taotluse osas ning loeb et ta on nõusoleku hagi tagasivõtmiseks andnud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja võtab hagi tagasi, sest kostjad täitsid hageja nõude pärast hagi esitamist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1903 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kandnud menetluskulusid kokku summas 3904,90 eurot. Kostja 1 on tasunud sellest 2000 eurot ja tasumata menetluskulude jääk on 1904,90 eurot, mille palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja. Kostja 1 vaidleb hageja taotlusele vastu. Kostja 1 on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest see oleks ebamõistlikult koormav kostjatele ja ei vasta poolte kokkulepitule, st menetluskulude summa 2000 eurot oli eelnevalt enne notariaalse lepingu allkirjastamist kokku lepitud. Et hageja võtab hagi tagasi, sest kostjad täitsid hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleks menetluskulude jaotuse määramisel kõne alla TsMS § 168 lg 4. Samas poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg 4 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt Riigikohtu 26.01.2011. a määrus 3-2-1-14210 p 9). 3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-1661
TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtule esitatud notariaallepingu punkti 2.5.1.3 järgi kuulus N Z väljamaksmisele 4981,44 eurot: tsiviilasjas nr 2-12-46137 tulenevate nõuete täitmine (3067,84 eurot) ja tsiviilasjas nr 2-15-1661 kulude hüvitamine (1883,60) eurot. Hageja kinnitab, et väljamaksed on temale tehtud. Samuti tema kinnitab, et kostja 1 tasus hagejale täiendavalt veel umbes 117 eurot menetluskulude katteks. Et menetluskulude summa 2000 eurot oli eelnevalt enne notariaalse lepingu allkirjastamist kokku lepitud nähtub ka kohtule esitatud kostja 1 ja hageja esindajate kirjavahetusest. Kohus leiab, et kuna pooled on jõudnud menetluskulude osas (suurus ja tasumine) kokkuleppele menetluskulude summas 2000 eurot tasumises, oleks täiendavate menetluskulude kostjatele panemine ebaõiglane. Menetluskulude suurus oli hagejale teada enne notariaallepingu sõlmimist. Notariaallepingus ei ole märgitud, et tegemist on tsiviilasjas nr 2-15-1661 kantud menetluskulude osaliselt hüvitamisega. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjad olid sellest teadlikud. Nendel asjaoludel leiab kohus, et on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaks määramist. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. 2.Viru Maakohtu 27.06.2019 määrusega rahuldati kostja 1 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostjale 1 anti riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohus 05.08.2020 määrusega määras riigi õigusabi tasu suuruseks 701,40 eurot. Et kostjal 1 puudub riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustus, jäävad need Eesti Vabariigi kanda. Hagi tagamise abinõu tühistamine Viru Maakohtu 24.04.2015 määrusega rahuldati hageja taotluse hagi tagamiseks ja kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x III jakku M Lile kuuluvale korteriomandile aadressil: X tn x, käsutamise keelumärge N Z kasuks. Et kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada hagi tagamine. /allkirjastatud digitaalselt/ T Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.