Vaga Tehnika Eesti Osaühingu hagi OÜ Netholder vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Netholder apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1 093,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Vaga Tehnika Eesti Osaühing (registrikood 10365671), esindaja Helen Reinvart Kostja OÜ Netholder (registrikood 11355812), esindaja Maia Ploom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Netholder Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks välja võlgnevus 790,80 eurot ületavas osas, viivis 964,34 eurot ületavas osas, jaotati menetluskulud ning määrati need kindlaks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Vaga Tehnika Eesti Osaühingu hagi OÜ Netholder vastu põhivõlgnevuse 84 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 15,85 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning jaotada menetluskulud.
2.Rahuldada OÜ Netholder apellatsioonkaebus osaliselt.
3.2.Mõista OÜ-lt Netholder välja põhivõlgnevus 790,80 eurot, viivis ajavahemiku 09.10.2018-14.10.2019 eest summas 964,34 eurot ning viivis põhinõudelt (790,80 eurot) alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% põhinõude tasumata summalt päevas, Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks.
3.3.Jätta maakohtu menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda.
2-19-116916
3.4.Mõista OÜ-lt Netholder Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks välja maakohtu menetluskulud 684 eurot ilma käibemaksuta.
3.5.OÜ-l Netholder tuleb tasuda Vaga Tehnika Eesti Osaühingule viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Vaga Tehnika Eesti Osaühing (hageja) esitas 17.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Netholder (kostja) vastu 2 158,30 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.09.2019 hagi, milles nõudis kostjalt 2 037,50 eurot (1 124,80 eurot põhivõlgnevus ja 912,70 eurot viivis) ning edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.08.2015 veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sanitaartehnika toodete müügilepingu nr 2015008. Müüja ja ostja leppisid kokku viivises 0,1% päevas. Kostja tegi tellimuse nr 118743, millega tellis hagejalt 1) sadeveekaevud SK800/630, 2) EVOR sadeveetorusid SN8 ID 600 ja SN8 ID 500 ning 3) EVOR sadeveetihendeid ID 600 ja ID 500 ehitusobjektile Tööstuse, Lagedi. Kostja tellis hagejalt täiendavalt juurde 4 tk EVOR sadeveetihendeid ID 600 (kauba kood 676242). Pooled leppisid kokku, et tooted antakse kostjale üle enne tellimuse nr 118743 ettemaksuarve tasumist. Tellitud tooted anti kostjale pakkelehega nr 118743 üle 07.05.2018. Tellimuse alusel saadud toodete eest esitas hageja 03.09.2018 kostjale arve nr 20182931 13 864,80 eurot maksetähtpäevaga 08.10.2018. Arve tasumine toimus kostja poolt osade kaupa. Kostja kogu arvet ära ei tasunud. Arve esitamisest möödus üle aasta ja kostja polnud hagejale pretensioone kauba osas esitanud.
3.Hageja saatis 20.05.2019 kostjale kohustuse täitmise ja viivitusintressi nõude palvega tasuda arve põhivõlas 1 824,80 eurot ja lepingujärgses viivises alates 09.10.2018 790,68 eurot hiljemalt 27.05.2019. Kostja võlga tähtpäevaks ei tasunud. Kostja maksis 500 eurot 07.06.2019, misjärel jäi arve võlasaldoks 1 324,80 eurot. Pärast maksekäsu hagimenetlusse üleandmise kohtumäärust tasus kostja 15.08.2019 hagejale 200 eurot. Hagi esitamise seisuga oli tasumata 1 124,80 eurot. Pärast hagi vastuse esitamist tasus kostja hagejale veel 250 eurot. Seega võlgnes
2-19-116916 kostja seisuga 29.10.2019 hagejale põhivõlana 874,80 eurot ja viivisena 980,19 eurot. Viivise summa ületas põhivõlga, kuna kostja tasus hagimenetluse kestel võlgnevuse osaliselt.
4.Lepingu punkti 7.2 kohaselt pikenes müügileping aasta kaupa. Juhul, kui üks pool ei soovinud lepingu pikenemist pidi ta sellest teatama 30 päeva enne lepingu tähtaja saabumist teisele osapoolele. Kostja polnud müügilepingut üles öelnud ega teatanud soovist lepingut mitte pikendada. Seega müügileping kehtis. Nimetatud lepingu alusel tehti perioodil 27.08.201503.09.2018 mitmeid tellimusi kostja majandus- ja kutsetegevuse raames. Kui kliendiga sõlmitav müügileping oli seotud konkreetse ehitusobjektiga, siis selliselt seda lepingus ka kajastati ja lepingu kehtivus seoti objekti valmimisega. Juhul kui kostjal ei olnud hagejaga kehtivat müügileping, siis ei oleks müüja võimaldanud ostjale krediiti ega toimetanud 07.05.2018 kauba kostja objektile enne arve väljastamist ja täies ulatuses tasumist. Kostja ei olnud pärast arve saamist kordagi vastu vaielnud, et arvele märgitud toodete (EVOR sadevee tihendite ID 600) kogus ei vastanud kokkulepitule või et ta ei saanud täiendavalt märgitud kauba kätte. Kostja minetas lepingutingimuse mittevastavuse vastuväite esitamise õiguse. Kostja eksis tellimuse esitamisel EVOR sadevee tihendite ID 600 koguse arvestusega, ostis varasemalt tellitud 29 tk hageja laost ise juurde 4 tk. Ost lisati koostamisel olevale arvele. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli seisukohal, et müügileping sõlmiti tähtajaliselt ja lepingu lõppkuupäev oli 31.12.2015. Kostja ei avaldatud soovi lepingut tähtajatult pikendada, kuna see oli ühe projekti leping ning pikendamise vajadus puudus. Arvel nr 20182931 ei nähtunud ühtegi viidet väidetavale lepingule. Arve kohaselt oli maksetähtaeg 35 päeva, lepingu kohaselt aga 28 päeva. Sellest nähtus, et pooled ei pidanud sõlmitud lepingut enam kehtivaks. Pakkelehel puudus üleandmise kinnitus arve viimase rea kohta (EVOR sadevee tihend ID 600 4 tk üleandmine). Kostja oli teinud hagejale ettemaksu 40 eurot. Kostja tasus hagejale enne arvel toodud maksetähtaega järgmisi summasid: 3 000 eurot; 1 000 eurot ja 4 000 eurot. Seega maksetähtajaks 08.10.2018 pidi kostja tasuma 5 740,80 eurot (13 864,80 – 40 - 3000 - 1000 - 4000 – üle andmata kaup 84). Kuna arvel ei märgitud lepingujärgset viivist, siis tuli arvestada seadusest tuleneva viivisega. Isegi kui arvel oleks toodud viivise suurus, polnud arve allkirjastatud ja seetõttu tuli ikkagi lähtuda seadusest tulenevast viivisearvestusest. Viivisesumma hagi seisuga pidi olema 193,70 eurot. Kuna hageja jättis tõendamata ühe kaubakategooria üleandmise ja kostja sellist kaupa ei saanud, siis tuli lugeda tasumata põhisumma jäägiks 1 040,80 eurot. Pooltevaheline leping lõppes ja osaliselt tasumata arvel polnud selle lepinguga pistmist. Puuduvate kaupade osas teavitati müüjat ning müüja oleks pidanud ise kontrollima arvet ja saatelehte. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Kohus rahuldas hagi 09.03.2020 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 874,80 eurot, viivise 980,19 eurot ja edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt (720 eurot, millele lisandus viivis). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus järgmist: hageja ja kostja sõlmisid 27.08.2015 müügilepingu nr 2015008, mille p 1.1 kohaselt hageja (müüja) müüb ja kostja (ostja) ostab veevarustuse-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja sanitaartehnikatooteid vastavalt lepingus sätestatud tingimustel ja korras; lepingu tingimusi kasutatakse kõigi tarnete puhul;
2-19-116916 tooted antakse üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele; ostja oli kohustatud tarnitud tooted koheselt üle vaatama; ülevaatuse käigus avastatavatest puudustest toodete nimetuste, koguse, kvaliteedi ja/või transpordikahjustuste osas tuli saatelehele viivitamata teha märkused; saatelehele märkuste mittetegemisega kaotas ostja õiguse tugineda visuaalsel vaatlusel avastavatele puudustele ning eeldatakse puuduste tekkimist ostja poolt toodete mittekohasest käitlemisest (lepingu p 4.3); kostja kohustus tasuma tarnitud toodete eest 28 päeva jooksul alates arve väljastamisest hageja poolt (lepingu p 5.2); arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega viivitamise eest oli hagejal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest (lepingu p 5.4); leping jõustus sõlmimise kuupäevast ja kehtis kuni 31.12.2015 (lepingu p 7.1); juhul, kui üks pool ei teatanud teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa (lepingu p 7.2); pooled pidid edastama lepinguga seotud teated kirjalikult taasesitatavas vormis poole lepingus märgitud või poole poolt lepingu kehtivuse ajal teatatud või äriregistrile teatatud aadressile või elektronpostiaadressile; kirjalik teade loeti teise poole poolt kätte saaduks, kui saatmisest möödus 3 kalendripäeva (lepingu p 8.3); kumbki pool ei teatanud teineteisele, et ta ei soovinud lepingu pikenemist; hageja esitas kostjale 03.09.2018 arve nr 20182931 summas 13 864,80 eurot ja kostja sai nimetatud arve kätte; 07.05.2018 pakkelehe nr 118743 kohaselt oli kostja vastu võtnud sadeveekaevu SK800/630 2 tk, EVOR sadeveetorusid SN8 ID 600 174 m ja SN8 ID 500 72 m ning sadeveetihendeid ID 600 29 tk ja ID 500 12 tk seoses projektiga Lagedil; 07.05.2018 pakkelehel nr 118743 ei olnud märgitud arvel nr 20182931 märgitud EVOR sadeveetihendeid ID 600 kauba koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot (70€+20%); kostja tasus ajavahemikul 02.07.2018 kuni hagi esitamiseni hagejale seoses arvega nr 20182931 12 740 eurot ning pärast hagi esitamist 250 eurot (kokku 12 990 eurot). Kostja ei olnud hagejale maksnud 874,80 eurot.
7.Tulenevalt müügilepingu punktidest 7.1 ja 7.2 pikenes leping ühe aasta kaupa ja oli kehtiv ka 2018, kui kostja esitas ja hageja täitis 07.05.2018 pakkelehel nr 118743 märgitud tellimuse ja väljastas 03.09.2018 arve nr 20182931. Pole tõendatud, et üks lepingupool esitas teisele lepingupoolele müügilepingu p 8.3 kokku lepitud vormis ja viisil teate selle kohta, et ta ei soovinud lepingu pikenemist. Samuti ei leidnud tõendamist, et leping oleks lõpetatud kokkuleppel või et üks lepingupooltest oleks esitanud lepingu ülesütlemisavalduse. Kohtule esitatud lepingust ei nähtunud, et leping sõlmiti konkreetselt ühe projekti jaoks. Hageja esitas kostjale arveid ka 2016-2018. aastate eest koguses, millest sai järeldada, et poolte vahel olid püsivad lepingulised suhted ja aktiivne majanduslik koostöö. Tõenditest ei nähtunud, et poolte vahel oli hiljem, peale vaidlusalust lepingut, sõlmitud mõni muu leping, mille alusel väljastati arveid pärast 2015. aastat. Kuna arve nr 20182931 aluseks oli 27.08.2015 müügileping nr 2015008, siis ei olnud tähtsust asjaolul, et arvel puudus viide lepingule ja viivise määrale. Samuti ei viidanud uuele lepingule asjaolu, et hageja märkis arvel maksmise tähtajaks 35 päeva, mitte 28 päeva nagu oli lepingus kokku lepitud (tähtaeg oli kostjale soodsam).
8.Pooled olid üksmeelel selles, et kostja sai 07.05.2018 kätte pakkelehel nr 118743 märgitud kauba ja mille eest esitati 03.09.2018 arve nr 20182931. Pooled ei olnud üksmeelel selles, kas hageja andis kostjale üle arvel nr 20182931 märgitud EVOR sadeveetihendeid ID 600 kauba
2-19-116916 koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot (70 eurot+20% käibemaks). Ülejäänud arvel nr 20182931 märgitud kauba sai kostja kätte 07.05.2018 vastavalt pakkelehele nr 118743. Hageja selgitas, et oli kostja tellimusel müünud kostjale täiendavalt 4 tk EVOR sadeveetihendit ID 600. Arvestades pooltevahelisi ärisuhteid, so sõlmitud lepingut, aktiivset koostööd, kostja poolt tehtud ettemakseid ja asjaolu, et hageja andis kostjale kauba üle mitu kuud enne arve esitamist, oli veenvalt põhistatud, et hageja märkis pärast 07.05.2018 kostjale üle antud kauba 03.09.2018 arvele. Kostjale esitati arve 03.09.2018 ja kostja ei olnud enne kui käesolevas kohtumenetluses(st aasta pärast arve saamist), arve suurusele vastu vaielnud. Samuti tasus kostja esitatud arvet osadena alates 12.09.2018. Kohus ei pidanud usutavaks, et kostja jätkaks arve maksmist ja ei teataks hagejale arvel märgitud kaubast, mida kostja väidetavalt ei saanud. Kostja ei vaielnud arvele nr 20182931 vastu mõistliku aja jooksul (võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1 ja 3). Seega tuli eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4).
9.Lähtudes eeltoodust oli hageja põhinõue tervikuna põhjendatud ja tõendatud (VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2, § 103 lg 1, § 208 lg 1). Hageja viivisenõuded olid VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 ja müügilepingu p 2.6 kohaselt põhjendatud. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osaliselt. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse põhinõude 84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 753,07 eurot osas ning nõustus tasuma viivist seadusjärgses, mitte lepingus kokkulepitud s määras. Lisaks vaidlustas kostja otsust menetluskulude osas. Kostja taotles uue otsus tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 790,80 eurot, viivis ajavahemiku 09.10.2018-14.10.2019 eest 227,12 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras põhinõude tasumata summalt päevas. Kostja taotles menetluskulude jätmist nii maa-kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
11.Kostja tõi kaebuses esile järgmised väited: Maakohus rikkus menetlusõigust. Hageja esindaja diplom ei vastanud seaduses ettenähtud nõuetele. Hageja esitas arve kauba kohta, mis saadi 07.05.2018. Kostja ei saanud kätte ega kinnitanud nelja EVOR sadeveetihendi ID 600 kauba (kood 676242) kättesaamist. Hageja poolt koostatud pakkelehel puudusid andmed nende kohta. Arvele olid need märgitud põhjendamatult. Hageja ei tõendanud nende esemete üleandmist. Nende esemete eest kostja ei tasunud. Seega ei olnud kohtu seisukoht põhjendatud, et need esemed anti kostjale üle. Kostja sai kauba mais ja arve septembris. Kostja ei saanud asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale teatada mais, kui ta asja nägi. Kaubaga koos saadud pakkelehel olid saadud kauba andmed õiged. Kostjale ei olnud siis veel teada, et septembris tuleb juurdekirjutusega arve. Ajal, mil kostja kauba vastu võttis, vastas see tema tellimusele - asi vastas suulisele lepingutingimusele. Raamatupidamise algdokument oli tõend, mille sisu ja vorm pidid vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument pidi sisaldama majandustehingu kohta vähemalt majandusliku sisu kirjeldust. Arvel nr 20182931 polnud viidet lepingule ja viivisemäärale. Arve ei saanud olla seotud pooltevahelise müügilepinguga.
2-19-116916 Hageja viitas viivisenõudes lepingule, kuid ta ei tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu seost vaidlusaluse arvega. Arvel viivist ei nähtunud. Arvel kajastatavad andmed ja kohustused, pidid olema üheselt arusaadavad kõigile. Kostja väljastas ise enda jaoks tõendi pealkirjaga „kliendi arvežurnaal“. Hageja märkis dokumendis arve summa taha aadresse, mis ei saanud olla hagejale teadaolevad andmed kostja majandustegevuse kohta. Dokumendis ei olnud ühtegi viidet müügilepingule. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, selle kohta, et leping oleks üles öeldud või lõppenud, kuid „kliendi arvežurnaalis“ ei olnud alates kostjale vaidlusaluse arve esitamist enam ühtegi kannet. Hageja ei tõendanud ettemaksu arve olemasolu (kostja tegi hagejale ettemakse). Pooled ei kaubelnud mais 2018 omavahel enam vaidlusaluse müügilepingu alusel. 07.05.2018 saadud kauba tasumisega seotud asjaolud ei ühtinud pooltevahelise lepingu p-ga 5.1. Lepingus ei olnud juttu ettemaksetest, mida kostja väidetavalt tegi. Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust põhivõlgnevuse 790,80 euro (vaidlustas 84 eurot) ja viivise 227,12 eurot (vaidlustas 753,07 eurot) väljamõistmise osas. Samuti nõustus kostja tasuma põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuse summat 84 euro ulatuses, muuta maakohtu otsust väljamõistetud viivise suuruse osas ning jaotada tuleb uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad kumbki ise oma menetluskulud apellatsiooniastmes. TsMS § 654 lg st 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja lepingulise esindaja haridustase ei vasta TsMSis ettenähtud nõuetele. TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Lepinguline esindaja võib TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 vastuvõetud määruse nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus (jõustunud 12.06.2005) § 12 lg 1 p 1 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 01.06.2002 Eesti hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel
2-19-116916 väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Hageja seaduslikule esindajale anti 1996. aastal Tartu Ülikooli poolt baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Hageja lepingulise esindaja haridus on võrdsustatud magistrikraadiga. Hageja esindajal on TsMS kohaselt õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindajana.
16.Hageja esitas kostja vastu lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et poolte vahel oli vaidlusaluse 03.09.2018 arve esitamise ajal kehtiv müügileping. Müügilepingu p-de 7.1 ja 7.2. kohaselt leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni 31.12.2015. Juhul, kui üks pool ei teata teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa. Lepingu p 7.3. kohaselt võisid pooled lepingu olenemata põhjustest igal ajal ennetähtaegselt üles öelda esitades 30 päeva enne vastaspoolele kirjaliku ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise toimumist või lõppemist esitatud tõendite alusel pole tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt lepingulise suhte jätkumise poolte vahel.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt tellitud tooted andis hageja kostjale üle 07.05.2018 pakkelehega, st enne arve esitamist. Arve sisaldas EVO sadeveetihendit ID 600 (4 tk), mida pakkelehel kirjas polnud. Pooled vaidlevad, kas nimetatud sadeveetihendid anti kostjale üle ning kas hageja saab nõuda nende eest arvel märgitud tasu. Müügilepingu p 1.2. kohaselt määratakse müüdavate toodete sortimendid ja kogused vastavate tellimuste ja tellimuste kinnitustega. Tellimust ja selle kinnitust asendavad nende puudumisel arved ja/või saatelehed. Asjakohased dokumendid moodustavad lepingu lahutamatu osa. Tellimuste esitamine võis toimuda nii kirjalikult kui suuliselt vastavalt lepingu p-le 2.1. Lepingu p 4.3. esimese lause kohaselt antakse tooted üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele. Käesoleval juhul esitas hageja tõenditena saatelehe ja arve, mis ei olnud aga omavahel kooskõlas. Ühtegi muud tõendit (nt tellimuse kinnitust) hageja sadeveetihendite üleandmise kohta ei esitanud. Hageja pole tõendanud mh ka seda, et kostja tellis talt täiendavalt 4 EVO sadeveetihendit ID 600. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul sai lugeda põhjendatuks, arvestades pooltevahelisi ärisuhteid, kauba üleandmist kostjale. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi hageja tõendama vaidlusaluste tihendite üleandmist tõendama. Hageja ringkonnakohtu hinnangul seda ei teinud ja selles osas jäi hagi tõendamata. Maakohus oleks pidanud jätma hagi vaidlusaluste toodete osas koguhinnaga 84 eurot rahuldamata (hind 70 eurot + 20% käibemaks 14 eurot). Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 220 lg-d 1 ja 3, kuna need sätted reguleerivad üleantud asjade lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval juhul vaidlesid pooled selle üle, kas asjade üleandmine üldse toimus. Seetõttu polnud alus maakohtul alust VÕS § 220 lg 1 ja 3 ning ka § 76 lg 4 kohaldamiseks.
18.Hageja viivisenõude aluseks sai olla seadus või leping, mitte hageja poolt väljastatud arve. Pooled leppisid lepingu p-s 5.4 kokku, et arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega viivitamise eest on müüjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Leping on lepingupooltele VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Seetõttu rahuldas maakohus õigesti hageja viivisenõude. Viivise tasumise kohustus ei tulene üksnes viivisemäära märkimisest arvel ja ka vastupidi, viivise märkimata jätmine arvel ei vabasta kostjat viivise tasumise kohustusest, kui selline kohustus on kostjal tulenevalt lepingust või seadusest. Samuti ei kohusta raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile viivise märkimist. Kostja toodud väited ei anna ringkonnakohtule alust muuta maakohtu otsust viivise määra osas, sh edasiulatuva viivise määra osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigesti viivise lepingust tuleneva määraga.
2-19-116916
19.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja vähendab põhivõlgnevuse summat, siis tuleb muuta ka maakohtu poolt väljamõistetud viivise summat. Ringkonnakohus lähtub maakohtu arvutuskäigust (otsuse lk 6 pöördel ja 7), kuna pooled ei olnud seda vaidlustanud ja muudab arvutuskäigus põhivõlgnevuse summat 84 euro võrra väiksemaks (põhinõude rahuldamata jäetud ulatus). Viivise arvestus, viivise määr 0,1% päevas tasumata summalt on kokku 964,34 eurot:
09.10.2018-17.10.2018, summa 5 740,80 eurot, 9 päeva – 51,67 eurot; 18.10.2018-11.12.2018, summa 4 740,80 eurot, 55 päeva -260,74 eurot; 12.12.2018-16.01.2019, summa 3 740,80 eurot, 36 päeva -134,67 eurot; 17.01.2019-26.02.2019, summa 3 490,80 eurot, 41 päeva -143,12 eurot; 27.02.2019-05.04.2019, summa 2 490,80 eurot, 38 päeva -94,65 eurot; 06.04.2019-14.05.2019, summa 1 990,80 eurot, 39 päeva -77,64 eurot; 15.05.2019-07.06.2019, summa 1 740,80 eurot, 24 päeva – 41,78 eurot; 08.06.2019-15.08.2019, summa 1 240,80 eurot, 69 päeva -85,62 eurot; 16.08.2019-14.10.2019, summa 1 040,80 eurot, 60 päeva -74,45 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, tingib see maakohtu menetluskulude jaotuse muutmist (TsMS § 173 lg 3). Menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda.
21.Hageja menetluskulud olid maakohtus 745 eurot (riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 495 eurot). Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt, leides, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud olid kokku 720 eurot. Maakohtus kostjal puudus lepinguline esindaja ja kohtutoimiku materjalide kohaselt puudusid kostjal maakohtus menetluskulud. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks, et hageja enda kanda jääb 36 eurot ja kostja kanda 684 eurot hageja kuludest.
22.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kaebuse osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Tulenevalt ringkonnakohtu kulude poolte endi kanda jätmisest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.