2-20-10472/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Redeem Nordics OÜ esitas 20.07.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku poolt ajutisele haldurile edastatud teabepäringu vastuse järgi on võlgnikul alljärgnevad võlakohustused: - Võlgnevus hankijaile – 3 178 605 eurot - Võlgnevused Redeem grupi ettevõtetele – 624 364 eurot Kokku: 3 802 969 eurot Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole, mistõttu täitemenetluse registris andmed puuduvad. Võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 3,8 miljonit eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades 0 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil Redeem Nordics OÜ nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku bilansis on kajastatud debitoorseid võlgnevusi kokku summas 1 152 246 eurot. Tegemist on nõuetega Redeem gruppi kuuluvate ettevõtete vastu. Võlgniku poolt edastatud informatsiooni järgi on ettevõtete juhatus alustanud ettevalmistusi Rootsi tütarühingu Redeem Sweden AB (559032-9180) pankrotiavalduse esitamiseks Rootsis ja Redeem Nordics OÜ Soome filiaali (Soome reg. kood (2548873-5) sealsest registrist kustutamiseks. Redeem Sweden AB suhtes on algatatud pankrotimenetlus ning võlgniku andmeil on ka Redeem Holdings Ltd kui Redeem UK Ltd maksejõuetusmenetluses. Seega debitoorsete võlgnevuste laekumine võib olla ebatõenäoline. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed nõuete esitamise kohta Redeem Nordics OÜ poolt eelviidatud äriühingute pankrotimenetlustes. Võlgniku poolt esitatud bilansis on kajastatud käibevarana käibemaksu võimalik tagastus summas 402 033 eurot. Selgituseks on märgitud, et suurem osa käibemaksust on tagasi nõutav Ühendkuningriigist HMRC-st imporditud toodetega seoses. Käibemaksu tagastuste osas tehti varasemalt koostööd X OÜ-ga, kuid tänaseks on koostöö lõppenud seoses arvete mittetasumisega. X andmeil ei ole käibemaksu tagastuse taotlusi esitatud. Kuna äriühingu juhatus ei asu Eestis ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud saada täiendavaid andmeid käibemaksu tagastusnõude aluseks olevat arvete täpse suuruse ja koostamise aja kohta. Ilmselt on võimalik neid andmeid saada e-maksuametist, kuid ajutisel pankrotihalduril puudub ligipääs e-maksuametile. Pärast täpsemate asjolude s.h koostatud arvete summa ja koostamise aja kohta on võimalik anda hinnang käibemaksu tagastuse osas. Aruande koostamise seisuga võlgnikul reaalne ja kiiresti realiseeritav avara puudub. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Redeem Niordics mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates veebruarist 2020 rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud ning pangakontod on suletud. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige kohustusi hankijate ees. Võlgniku aruandeaasta kahjumiks kujunes summa 1 871 799 eurot. Võlgniku poolt on esitatud viimane majandusaasta aruanne Äriregistrile 2017 majandusaasta kohta, hilisemal perioodil majandusaasta aruandeid esitatud ei ole.

Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduses toodud selgitusi maksejõuetuse tekke põhjuste kohta. Äriseadustiku § 180 lg. 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Äriühing muutus maksejõuetuks 2020 aasta kevadel. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 3,8 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul likviidne vara puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg. 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 5 000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks, riigilõivude jms tasumiseks ning teenuse osutamise jätkamiseks võimaliku käibemaksu tagastamise osas. Ühendkuningriigist. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 3,8 miljoni euro, kuid likviidne vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.09.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 28.09.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme R. J. L. (sünniaeg xxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku 1 404 eurot ning kinnitada kulutused summas 44,44 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku 1 404 eurot ning kinnitada kulutused summas 44,44 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik