Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-8631 Advokaadibüroo Advocatus arveldusarvele nr EEXXX.

Katrin

Prükk

tema

kohustustest

J.

J.

(pankrotis)

2(9)

2-19-8631 Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamist PankrS § 123 mõttes ei ole teostatud. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevalt väljamakseid tehtud ei ole. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele PankrS § 147 mõttes tehtud ei ole. Pankrotimenetluses puuduvad massikohustused PankrS § 148 mõistes. Halduri tasu - halduri tasu määratud ei ole, mistõttu ei ole seda ka makstud. Pankrotitoimkonna liikmete tasu - pankrotitoimkonda ei ole moodustatud. Seega ei ole ka toimkonna liikmete tasu arvestatud ega makstud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks - Harju Maakohtu 09.12.2019 määrusega määrati J. J. (pankrotis) ajutise halduri tasuks 768 eurot ja otsustati hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Katrin Prükk ́ile tehtud kulutused summas 36.83 eurot. Kohtumäärust ei vaidlustatud. Ajutise pankrotihalduri tasust hüvitas riik 397 eurot (sisaldab riigimakse). Muus osas ei ole tasu ega kulusid välja makstud. Ülejäänud tasu summas 371 eurot ja väljamõistetud kulud summas 36.83 eurot on hüvitamata. Pankrotivarast pole väljamakseid teostatud. Välja on maksmata halduri tasu tehtud töö eest. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Harju Maakohtu 18.08.2020 määrusega kinnitati jaotusettepanek pankrotimenetluses. Jaotiste alusel pole väljamakseid tehtud. Väljamaksete tegemiseks puuduvad rahalised vahendid. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müüdav vara puudus. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

3(9)

2-19-8631

4(9)

2-19-8631 Seega on võlgniku maksjõuetuse põhjuseks majanduslangus ja sellega kaasnenud kinnisvarahindade üldine langus. Kui seda poleks toimunud, oleks võlgnik ilmselt suutnud laenukohustuse täita kinnisvaratagatiste arvelt. Kohustustest vabastamise menetlus Haldur ei toeta J. J. (pankrotis) taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur pani võlgnikule kohustuse teatada viivitamatult, kui ta asub tööle, või juhul kui võlgnik tööle ei asu, siis teatada iga kuu 10. kuupäevaks, mida võlgnik on teinud töö otsimiseks. Võlgnik ei ole nimetatud kohustust täitnud, seda hoolimata halduri meeldetuletusest ja selgitusest. Töötamisest X AS-is teatas võlgnik alles pärast halduri järjekordset meeldetuletust, töötamisest X OÜ-s ei ole võlgnik üldse teatanud. Sissetulek ei ole laekunud halduri määratud kontole. Tõsi, pankrotivara oleks sissetulekust moodustunud vähesel määral, kuivõrd enamasti jäi võlgniku sissetulek alla summa, millele seadusega on lubatud pöörata sissenõuet. Seega, halduri hinnangul ei suhtu võlgnik oma kohustustesse vastutustundlikult ega täida neid. Juhul kui kohus siiski algatab J. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse, ei ole haldur nõus olema asjas võlgniku usaldusisikuks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. J. J. (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud viie võlausaldaja nõudeid kokku summas 6078.79 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub

5(9)

2-19-8631 vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb J. J. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et J. J. (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, ehk täpsemalt 2008. aasta majanduslangus ja sellega kaasnenud kinnisvarahindade üldine langus. Halduri selgituste kohaselt, kui majanduslangust ei oleks toimunud, oleks võlgnik ilmselt suutnud laenukohustuse täita kinnisvaratagatiste arvelt. Kohtu hinnangul on võlgniku makasejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ega pole hinnanud oma majanduslikke võimalusi, et tagada võetud kohustuste täitmine kokkulepitud tingimustel. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest J. J. (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Katrin Prükk on 11.05.2020 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 11 tunni eest kokku 1056 eurot, sealhulgas riigimaksud. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ Advokaadibüroo Advocatus arveldusarvele nr EEXXX. -

Haldur on menetluses teinud järgmised toimingud: teavitas võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ja suhtles jooksvalt võlausaldajatega (1 tund); teavitas võlgnikku tema kohustustest pankrotimenetluses, tuletas vastavate kohustuste täitmist meelde, selgitas kohustusi ja suhtles sellega seoses võlgnikuga (1 tund); koostas pankrotivara nimekirja, valmistas ette võlausaldajate I üldkoosoleku, vormistas koosoleku protokolli ja edastas selle kohtule (sh taotluse toimkonna moodustamata jätmiseks) (1 tund); registreeris esitatud nõuded, saatis need võlgnikule tutvumiseks, kontrollis nõudeid, viis läbi nõuete kaitsmise koosoleku ja koostas jaotusettepaneku (3 tundi); kogus tõendeid maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks ja koostas asjaomase ettekande (3 tundi); viis läbi muid pankrotimenetluses vajalikke toiminguid (muu kirjavahetus, andmepäringud, pangaarvete ümbervormistamine, pankrotivara arvestuse koostamine jmt (2 tundi). Kohus, tutvunud Katrin Prükk ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1056 eurot (sh maksud). Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 1 1 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel

6(9)

2-19-8631 on OÜ Advokaadibüroo Advocatus käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100920323). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, sealhulgas pankrotihalduri tasu. Kohus on 25.08.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti J. J. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt ei ole haldur oma kulutusi otstarbekuse kaalutlusel välja arvestanud, kuivõrd nende hüvitamiseks puuduvad rahalised vahendid. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

7(9)

2-19-8631 PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J. J. (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J. J. kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur ei toeta J. J. (pankrotis) taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuivõrd halduri hinnangul ei suhtu võlgnik oma kohustustesse vastutustundlikult ega täida neid. Haldur märgib, et juhul kui kohus siiski algatab J. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse, ei ole haldur nõus olema asjas usaldusisikuks. 17.09.2020 kohtukirjaga palus kohus halduril pöörduda võlausaldajate poole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas, selgitamaks välja võlausaldajate seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku määramise osas. Võlausaldaja S AS teatas, et on arvamusel, et võlgnik ei ole ise suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ning palub kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlausaldaja P OÜ märkis seisukohas, et võlausaldajal ei ole välja pakkuda kedagi, kes võiks täita võlgniku usaldusisiku kohustusi, mistõttu nõustub võlausaldaja sellega, et võlgnik täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja X teatas, et ei oska välja pakkuda võlgniku usaldusisiku kandidaati. PankrS § 171 lõike 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata järgnevatel põhjustel: - punkti 1 kohaselt kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; - punkti 2 kohaselt kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; - punkti 3 kohaselt kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; - punkti 4 kohaselt kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete

8(9)

2-19-8631

-

rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; punkti 5 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et käesolevalt ei esine ülaltoodud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus algatab võlgniku J. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole tekkinud veendumust esitatud andmete põhjal selles osas, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb J. J. ́l (pankrotis) juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub J. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 29.09.2021. Kohus selgitab J. J. ́le (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J. J. ́l (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.