Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-18-19665
Kohtuasi
Arctoriinos OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 28.11.2016 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1420
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Arctriinos OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Arctoriinos OÜ (registrikood 12913645), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Teder Puudutatud isik I kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II sissenõudja Thai Rose SPA OÜ (registrikood 11460785), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.04.2020 määrus jätta muutmata.
2.Arctoriinos OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus jättis 31.01.2020 määrusega avaldaja kaebuse puudutatud isiku I 28.11.2016 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1420 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2019 määrusega jäeti avaldaja määruskaebus rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seotud kulud avaldaja kanda. Riigikohus keeldus 16.09.2019 määrusega avaldaja määruskaebust menetlemast. Kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kohtulahend jõustus 16.09.2019.
2.Puudutatud isik II esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on tema kuluks esindajakulud 3112.50 eurot (käibemaksuga; ajakulu 20,75h; tunnihind 150 eurot). Esindaja on teinud järgmised toimingud: 1) kaebuse ja selle lisadega tutvumine 2h; 2) kaebusele vastuse koostamine 11,5h; 3) maakohtu määrusega tutvumine 0,5h; 4) määruskaebusega tutvumine 0,5h; 5) vastuse koostamine määruskaebusele 6h; 6) kohtutäitur T. Saarma vastusega tutvumine 0,25h. Puudutatud isik II kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et tal puudub võimalus lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestamiseks.
3.Avaldaja leidis, et põhjendatud on esindaja kulusid vähendada. Määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud ajast 6h-st on põhjendatud 2,5h. Põhjendatuks ei saa pidada kaebusele vastuse koostamise ajakulu 11,5h. Mitmed punktid, sh kohtutäituri poolt 15.04.2019 seisukohas viidatud sissenõudja 23.01.2019 vastuse punktid 1.1–1.20 ei ole käesolevas asjas asjakohased. Põhjendatud ajakuluks kaebusele vastuse koostamisel saab pidada 2,5h. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 23.04.2020 määrusega puudutatud isiku II avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isikule II välja menetluskulude hüvitise 2287.50 eurot. Avaldus jäi rahuldamata 825 euro ulatuses.
5.Asjas jõustus menetlust lõpetav lahend 16.09.2019. Puudutatud isiku II lepinguline esindaja esitas 20.09.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lõigete 1 ja 5 ning § 174 lõike 10 nõuetele.
6.Kohus tugines TsMS § 138 lõikele 1, § 144 punktile 1 ja § 175 lõikele 1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, punkt 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Alljärgnevalt analüüsis kohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulusid. Kohus leidis, et kaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks kulunud 13,5h on osaliselt ülemäärane. Arvestades vastuse sisulist mahtu (ca 7 lk) ning selle sisu (mh sisaldab tarbetut ülevaadet menetlusosaliste arusaamatuste ajaloost), leidis kohus, et selle koostamise põhjendatud ajakuluks on 8h, vähendades toimingute märgitud ajakulu 5,5h võrra. Kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja
2-18-19665 vajalikkust, leidis kohus, et kõik ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud määradega.
8.Kokku luges kohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 15,25h (20,75h-5,5h), mis puudutatud isiku II esindaja tunnitasu (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2287.50 eurole, milline summa tuleb avaldajalt puudutatud isikule II välja mõista. Puudutatud isiku II avaldus jäi rahuldamata 825 euro ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega täiendavalt vähendada puudutatud isiku II menetluskulude suurust.
10.Kohus on jätnud arvestamata avaldaja seisukohad. Avaldaja nõustus, et valdavalt sisaldab puudutatud isiku II vastus avaldusele tarbetut ülevaadet pooltevaheliste arusaamatuste ajaloost. Samas ei nõustunud avaldaja kohtu hinnanguga võimalikule töömahule vastuse koostamisel. Arvestades, et vastuse maht oli ca 7lk ja see sisaldas tarbetut ülevaadet, peaks põhjendatud olema ajakulu vähemalt alla 7h (kohus leidis, et 8h on põhjendatud). Avaldaja jäi endiselt seisukohale, et asjaolusid arvestades saaks põhjendatud olla 2,5h. Samuti leidis ta jätkuvalt, et määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud ajast on põhjendatud 2,5h. Avaldaja ei ole vaidlustanud puudutatud isiku II välja toodud menetluskulu seoses menetlusdokumentidega tutvumisega, kokku 2,75h, kuid see kulu on sisuliselt menetlusdokumendi koostamise ajakulu sees või siis seda tuleb vastavalt arvestada.
11.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab määruse osas, milles kohus rahuldas puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis menetluskulud avaldajalt välja. Osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2020 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
2-18-19665 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus puudutatud isiku II õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu osas ei ole määruskaebuses ka vastuväiteid esitatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Määruskaebuses kordab avaldaja üksnes maakohtus esitatud vastuväiteid puudutatud isiku II menetluskuludele, leides, et kohus ei ole nendega arvestanud. Sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohus ei oleks neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Lisaks tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Maakohus nõustus osaliselt avaldaja vastuväitega ja vähendas vastavalt taotletavaid kulusid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Avaldaja ei ole ka selgitanud, millest lähtuvalt peab ta nii avaldusele vastuse koostamisel kui ka määruskaebusele vastuse koostamisel põhjendatuks just 2,5h. Seoses menetlusdokumentidega tutvumise ajakuluga märgib ringkonnakohus, et menetlusosalisel ei ole kohustust arvestada dokumentidega tutvumise kulu menetlusdokumendi koostamise ajakulu sisse, tutvumise kulu võib ka eraldi toiminguna kulude nimekirjas välja tuua. Antud juhul ongi puudutatud isik II selliselt toiminud ning maakohus on menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu taotletud mahus ka põhjendatuks pidanud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse sekkuda. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel.
18.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
19.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) / Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.