Tsiviilasi, hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4159,51 € Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (11269248, Liiavalaia 12, Tallinn), esindaja K. R., e-post: xxx Puudutatud isik I K. L. (xxx, xxx), e-post:xxx Puuduatud isik II: E. R. (ik xxx, xxx), e-post: xxx Puudutatud isik III: Tallinn, Wismari 32a KÜ (80391285, Wismari 32a), seaduslikud esindajad E. R., E. M., T. A., epost: xxx Hagita menetlus
Kohus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. L.ult Swedbank P&C Insurance AS- i kasuks kahju hüvitist 1500 € ja viivist 53,92 €.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta menetlemata K. L. ́u 21.09.2020 esitatud avaldus. Määruse peale võib esitada määruskaebust Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda lõivu 50 €. Avaldaja nõue, põhjendused
1.Avaldaja palub K. L. ́ult välja mõista kahju hüvitist 4 015,18 eurot ja viivist 144,33 eurot ja jätta menetluskulud K. L. ́u kanda.
2.27.04.2016.a toimus Tallinnas Wismari 32A asuvas korteris nr x kahjujuhtum, kus K. L. kuuluvas korteris nr x tekkis nõudepesumasina äravoolu vooliku purunemise tagajärjel veeavarii ja all asetseva korteris sai kahjustada siseviimistlus ja kodune vara. Korter nr x kuulus E. R. (R.) omandisse ning oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis nr xxx.
3.Vara kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 11.05.2016 fikseeris hageja koostööpartner X OÜ sündmuskohal järgmised kahjud: köögis värvitud kipslaelt värv/pahtel lahti, köögis värvitud betoonseinalt ja kipsseinalt värv/pahtel lahti, köögimööbli valamu kohal ülemine seinakapp paisunud.
4.12.08.2016 ja 19.08.2016 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS eelpool nimetatud lepingu alusel kokku kahju summas 2625 eurot, millest 255 € on hüvitatud E. R.le vastavalt X OÜ 05.08.16 arvele nr 160077 (koogimööbli taastamine). Lisaks hüvitas 2370 € AS X OÜ-le vara (korteri siseviimistluse taastamine) taastuse maksumuse 01.08.2016 arve nr 2016369 alusel. Septembris 2016 ilmnesid lisa kahjustused eelpool nimetatud veeavarii tagajärjel. 19.12.2017 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS eelpool nimetatud lepingu alusel lisa kahju summas 1 390,18 eurot. Seega on hageja hüvitanud kahju 2370+255+1390,18=4015,18 eurot. Sellele lisandub viivis VÕS § 113 nimetatud määras alates 14.november 2018, kuna 13. november 2018 oli viimaseks tähtajaks, milleks avaldaja palus K. L. oma nõude täita. Avalduse esitamise seeisuga on lisandunud viiviseks 144,33 eurot.
5.Puudutatud isik oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustasid teiste korteriomanike korteriomandeid, kuid rikkus neid kohustusi, mille tulemusel tekkis kahju.
6.Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku väidetega (02.12.19) ja leidis, et need (katuse läbijooksud) on tõendamata. Puudutatud isikute vastused K. L. ́u (puudutatud isik I) arvamus
7.Puudutud isik I (K. L.) ei olnud avaldusega nõus ja palus jätta avalduse rahuldamata. Wismari 32a korter x kahjustuste puhul ei ole tõendatud, et need oleks põhjustatud korteris x toimunud tegevuste põhjal. Wismari 32a hoone katus on ehituskonstruktsiooniliste vigadega, katusest toimunud vee läbijooksud on tekitanud hoone elanikele probleeme alates hoone valmimisest 2004.a. Tegemist on juba hoone valmimise käigus tekkinud katusekonstruktsiooni veaga. Näiteks korter x asub samal korrusel (kolmandal) korteriga x, kes esitas pidevate läbijooksude tõttu kohtule kahjunõude arendust teostanud Wismari 32a OÜ ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu ja arendajad olid kohustatud aastatepikkuse veekahjude kulu hüvitama. Korteri x omaniku E. R.i korteris on aastate jooksul olnud korduvalt vee läbijookse, mis on samuti tingitud katuse konstruktsioonivigadest. Korter x rõdu ehitati veel sel põhjusel kinni, et vähendada vee läbijooksu riski E. R.i korterisse. Korduvalt on E. R. süüdistanud korter x omanike tegevust erinevates aspektides, alates laste kõndimisest tekitatud helimürast kuni ka veekahjudeni (mis on mitmel juhul tõendatud katusest tingitud läbijooksuna). Mais pöördus E. R. korteriühistu Wismari 32a poole ja süüdistas korterit nr x vee läbijooksus, kuna tema vannitoas oli leke. Korteriühistu esindaja vaatas korteri nr x läbi, kuid ei tuvastanud nad mingit põhjust, et vee läbijooks oleks saanud tulla korterist nr x. Kogu Wismari 32a trepikoda on saanud viimase seitsme aasta jooksul igal aastal kahjustus selle tõttu et maja katus jookseb läbi ja trepikoja seinad on kahjustud ning põrandal on olnud vesi. Samamoodi toimus see 2016.a. aastal, millal toimus väidetav
kahjujuhtum. Esitatud fotodelt nähtub Wismari 32a koridori kahjustus, mis on tingitud katuse konstruktsioonist läbi jooksnud veest. Fotodel on parema ääre sein see, mis on vastu korter nr x lage ja külge.
8.Nõudepesumasina äravooluvoolik lekkis, kuid tegemist oli vaid tilkumisega, mis avastati 22.04.19 ja kohe paigaldati kauss ka selle alla ning nõudepesumasinat ei kasutatud selle korrastamiseni. Pärast seda kuupäeva oli edasine leke välistatud. Leke oli väga piiratud, isegi korteris ei olnud märgata vett põrandal. Avaldusega esitatud X OÜ koostatud aktis on märgitud, et 03.05.2016 tuvastati korteris nr x kahjustused ning korteris nr x katkine nõudepesumasina voolik. See on tehtud kaks nädalat peale viimast nõudepesumasina voolikust toimunud tilkumist Seega ei ole võimalik tuvastada, et korteri nr 8 kahjude põhjus oli nõudepesumasina voolikust väljavoolanud vesi. Arvestades, et hoones oli toimunud eelnevatel kuudel ka läbijooksud katusest koridoridesse, puudub otsene tõendus, et korteri 8 kahjustused on seotud korteri nr x poolse tegevusega.
9.Wismari 32a hoone on neljakorruseline, kuid läbijooksudest kannatas peamiselt kolmas korrus, kus asuvad korterid x, x, x ja x. Neljandal korrusel ehk katusekorrusel ei ole olnud probleeme läbijooksudega, kuna katusekonstruktsioonidest voolas vesi maja välisseina vahele ning sealt voolas maja koridori x. ja x. korruse vahel ning x. korruse korteritesse. Kahjujuhtumis mainitud korter x asub just probleemsel kolmandal korrusel ning on aastate jooksul palju probleeme omanud katusest tulenevate läbijooksudega. Läbijooksud olid 2011.a. korterites x, x. x. 17.08.17 korteris 10/11. 2015-2019 tekkisid probleemid vee läbijooksu tõttu trepikodades. Korteri x sein on vastu trepikoja seda külge, kus läbijooksud on olnud kõige suuremad. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid pidevate läbijooksudega, mille tulemusel oli seintel veel jooksmine ja vesi koridori põrandatel. 2019. aastal paigaldati korteriühistu tellimusel täiendavad trapid (korteriühistu otsusega 17.05.2019.a.), mis peaksid selle probleemi likvideerima. Korteris nr x toimunud kahjud esinesid just sel perioodil ning olid suure tõenäosusega tingitud just katusekonstruktsioonide puudulikkusest. Elamu 3. ja 4. korruse koridoride seintel on visuaalselt nähtavad läbijooksude kahjud (maha koorunud värv, niiskus seinas). Korteris x toimus 2016.a. oktoobris üks uus läbijooks ehk peale avalduses toodud kahjujuhtumit. Kui kahjujuhtum toimus aprillis 2016.a., siis on arusaamatu, kuidas on põhjendatav täiendavate kahjude leidmine 2016.a. septembris. Tööde teostamise eest esitatud arvel puuduvad ka detailid ja ainus selgitus on “Remonttööd, vastavalt garanteeritud summale”, arvestades seda, et hoones toimusid sel ajal ka muud läbijooksud. Esimene kahjunõue esitati puudutatud isikule I 26.04.2019 koos vaidluses esitatud avaldusega, mistõttu ei saa viivist nõuda alates 14.11.18. Fotod, mis on tehtud kahjude ilmnemise kohta, on selliselt, et näha on vaid detailid ja mitte üldplaan. Selliselt ei ole aru saada, millises korteris või majas on antud kahjujuhtum toimunud.
10.Põhjendamata on, et korteri x kahjud on tingitud korteri x tegevusest. Esiteks oli nõudepesumasina vooliku leke sedavõrd vähene tilkumine, et see ei saa põhjustada sellises ulatuses kahjujuhtumit. Teiseks on Wismari 32a hoones olnud aastate jooksul väga palju juhtumeid vee läbijooksuga 3. korruse korteritesse, mis on just põhjustanud selliseid kahjusid nagu toodud korter x kahjujuhtum - niiskusest ning vee voolamisest tingitud.
11.Menetluskulu palub jätta avaldaja kanda.
E. R. (R., puudatud isiku II) arvamus
12.Juhtumi päeva hilisõhtul hakkas köögis valamu kohalt laest vesi alla jooksma mööda seina. Ta läks kohe ülemist naabrit (korter x) teavitama, kuid seal ei avanud keegi ust. Kuna korter kuulub K. L., siis helistas K. L.ule ja ütles, et ilmselt on tema korteris uputus, sest korteris jookseb suures koguses vett laest mööda seina alla köögikappidesse. E. R. palus tal selles osas kiiresti midagi ette võtta. K. L. vastas et ta seal ei ela ja andis H.-M. A. telefoninumbri. E. R. helistas viimasele, et korteris x töötab nõudepesumasin. E. R. palus masina peatada, et kontrollida, kas ka läbijooks peatub. Masina seiskamisel veejooks peatus. H. M A. teatas, et ei saa nõude pesemist pooleli jätta ning masin töötas oma aja lõpuni ja kogu selle aja jooksis ka vesi E. R.i kööki. Kindlustuse poolt esitatud dokumentides on näha ja kirjas kahjustused. K. L. lubas peale seda intsidenti kõik kahjud kinni maksta. Puudutatud isik III ehk Tallinn, Wismari 32a KÜ oma seisukohta ei avaldanud. Kohtu põhjendused
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kahjujuhtum, kahju tekkimine, nõude üleminek avaldajale
15.Avaldaja poolt kohtule esitatud korteri nr x ülevaatuse aktist 11.05. 2016 (lk 6) nähtuvalt on avaldaja koostanud xxx asuva koreteri ülevaatuse akti, mille kohaselt on 28.04.2016 leidnud aset selles korteris kahjujuhtum, kus puudutatud isikule I kuuluvas korteris nr x oli katki läinud nõudepesumasina äravoolu ja seetõttu jooksis masinast vesi välja all asetsevase korterisse nr x. Korteriomand nr 1083901, mille koosseisu kuulub reaalosana korter nr x, kuulus juhtumi ajal puudutatud isikule II (kontrollitav elektrooniliselt kinnistusraamatust). Korteromand nr 10839701, mille koosseisu kuulub eriomandina/reaalosana korter x, kuulus avarii toimumise ajal puudutatud isikule II, mis on tõendatud asjas kogutud kinnistusraamatu väljavõttega (lk 33). Seega on asjas tõendatud, et korteris nr x asetleidnud nõudepesuna vooliku purunemise tagajärjel tekkis korteris nr x juhtum ja kahju. Mis puudutab puudutatud isiku I väidet, et juhtum leidis aset 22.04.16 või avaldaja väidet, et see leidis aset 27.04.16, siis esitatud tõendid neid väiteid ei kinnita, vaid nagu kohus eespool tuvastas, et see leidis aset 28.04.16 (vt ülevaatuse akt).
16.Vaidlust ei olnud avaldaja ja puudutatud isiku I vahel selles, et nõudepesumasina vooliku purunemisest tingitud vee läbijooksu tõttu sai kahjustada puudutud isikule II kuuluv korteriomand ja selles asuv vara, samuti selles, et avaldaja ja puudutud isiku II vahel oli sõlmitud varakindlustusleping. Kuna avaldaja ja kannatanust puudutatud isiku II vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanust puudutatud isikule II, kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kahju kannatanule avaldaja poolt puudutatud isikule II hüvitatud, seega on avaldajale üle läinud kannatanu nõue hüvitatud ulatuses kahju tekitaja vastu kooskõlas VÕS § 476 lg 1.
17.Nii on avaldajal õigus esitada kahjunõue isiku vastu, kes kahju põhjustamise eest on vastutav. Kohustuse rikkumine
18.Kahju juhtumi ajal kehtis Korteriomandiseadus (kehtiv kuni 31.12.2017). Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. KOS § 12 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
19.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata sellest, kas on loodud korteriühistu korteriomandite haldamiseks või ei) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes ja sellele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. KOS § 12 lg 3 järeldub, et reaalosa eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes ning et hoiduda tuleb omanikel tegevusest, mis kahjustavad teiste kaasomanike õiguse. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning reaalosa kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel põhimõtteliselt kohustus kasutada oma korteriomandi reaalosa selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustada. VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist.
20.Seega vastutab korteriomandi omanik tema korteriomandist tuleneva kahju tekitamise eest teisele korteriomanikule korteriomandite omanike vahelisest erilisest võlasuhtest tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 järgi.
21.Kuna avaldaja ja puudutatud isiku I vahel ei olnud vaidlust selle üle, et puudutatud isikule II kuuluva korteromandi reaalosas (korter nr x) purunes nõudepesumasina voolik ja vee läbijooksu tõttu sai kahjustada puudutud isikule II kuuluv korteriomand ja selles asuv vara, siis asub kohus seisukohale, et puudutatud isik I on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 tulenevat korteriomaniku kohustust – hoida ära tema korteriomandi reaalosast lähtuv oht ja kahju tekkimine teisele korteriomandi omanikule. Seega vastutab puudutatud isik I
puudutatud isikule II tekitatud varakahju eest VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3 järgi.
Põhjuslik seos, kahju ulatus
22.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kahju kannatanule avaldaja poolt puudutatud isikule II hüvitatud, seega on avaldajale üle läinud kannatanu nõue hüvitatud ulatuses kahju tekitaja vastu kooskõlas VÕS § 476 lg 1. Puudujatud isik I vaidlustas kahju ulatuse ja selle, et kogu puudutatud isikule II tekkinud kahju ei saanud olla põhjustatud tema korteris tekkinud nõudepesumasina voolikust väljavoolanud vee tõttu, sest majas on aastaid olnud katuse läbijookse. Lisaks leidis ta, et kui arpillis oli kahjujuhtum, ei ole usutav, et veel sama aasta septembris ilmnesid aprillis aset leidnud nõudepesumasina vooliku purunemise tõttu täiendavad kahjustused.
23.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 3 sätestab, et ui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
24.Avaldaja poolt kohtule esitatud vara kahjujuhtumi ülevaatuse aktist nähtuvalt on avaldaja kahjukäsitleja 11.05.2016 fikseerinud koos puudutatud isikuga II (kahjustada saanud korteriomanik) järgmised kahjud: köögis värvitud kipslaelt värv/pahtel lahti, köögis värvitud betoonseinalt ja kipsseinalt värv/pahtel lahti, köögimööbli valamu kohal ülemine seinakapp paisunud (lk 6). Seega on tõendatud, et vaidlusaluse juhtumi tagajärjel sai kahjustada korteri nr 8 köögi lagi, osaliselt sein, köögimööbel, mis on VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi otsene varaline kahju.
25.Avaldaja on tuginenud sellele, et OÜ X tegi remonttööde kalkulatsiooni summale 2753,81 €, mida avaldaja, arvestades puudutatud isiku II omavasutust 90 €, aktsepteeris 2370 € ulatuses (on hüvitanud). Lisaks on avaldaja hüvitanud mööbli maksumuse 255 € vastavalt kohtule esitatud OÜ X arvele nr 16077 (05.08.2016, lk 12). Avaldaja poolt kohtule esitatud X OÜ kalkulatsioonist nr K010816 (lk 7) 01.08.2016 nähtuvalt hõlmavad remonditööd elutoas tehtavaid töid ja vannitoas tehtavaid töid. Samas ei nähtu korteri ülevaatuse aktist 11.05.16, kus fikseeriti koos kannatanuga (puudutatud isik I) köögi ja mööbli kahjustused, et kahju oleks tekkinud sama korteri vannitoale. Avaldaja ei hüvitanud kahju X OÜ kalkulatsiooni 21.05.16 (lk 13) järgi (hüvitas X. OÜ kalkulatsiooni järgsed tööd 2370 €),
kuid sellest X. OÜ kalkulatsioonist nähtavalt hõlmasid korteri nr x remonditööd lae, köögi, elutoa, mööbliga seotud töid ja lisaks veel korisutstöid, ent mitte vannitoa taastamise töid. Avaldaja poolt kohatule esitatud X. OÜ (lk 27- 28p) 11.05.2016 dateeritud aktist nähtuvalt on see koostatud 03.05.16 ehk juhtumi järgselt ja sellest nähtuvalt sai kahjustada korteri nr 8 lagi, sein ja osaliselt mööbel.
26.X. OÜ kalkulatsiooni, X. OÜ kalkulatsiooni, X. OÜ akti, korteri ülevaatuse akti kogumis hinnates leiab kohus, et neist ei järeldu, et vaidlusaluse kahju juhtumi tagajärjel oleks saanud kahjustada korteri nr x vannituba, mille taastamisremondi tööde maksumus on X. OÜ kalkulatsiooni järgi 795 € pluss käibemaks, kokku 954 €. Nii leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et vaidlusaluse 2016.a. aprillikuise juhtumi järgi oleks korteris nr x kahjustada saanud vannituba ning seega ei ole vannitoa remondikulud 954 € kui väidetav kahju VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses puudutatud isiku I poolt KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 tuleneva kohustuse rikkumisega. Nii ei kuulu selline kahju ka VÕS 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 127 lg 1 järgi puudutatud isiku I poolt avaldajale, kellele on läinud üle kannatanu nõue, hüvitamisele. Samas on tõendatud X. OÜ kalkulatsiooni, X. OÜ kalkulatsiooni, X. OÜ akti ja korteri ülevaatuse aktiga, et ülejäänud varakahju tekkimine köögile, mööblile, korteri laele on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses puudutatud isiku I poolt KOS 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 tuleneva kohustuse rikkumisega ja ta on vastav puudutatud isikule II, kelle nõue on üle läinud avaldajale, tekitatud varakahju eest VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3 järgi.
27.Avaldaja poolt kohtule esitatud X. OÜ akti lisadest nähtuvalt (lk 27- 28p) on elutuba – köök ühine (vt plaan/joonis lk 28p). Seega on kohtu arvates põhjendatud ja tõendatud märgitud akti, selle lisadega ja X. OÜ kalkulatsiooniga, et vajalik oli tE. nn elutoa seinte, lagede viimistlustööd, kuivõrd elutuba-köök moodustab ühtse terviku ning vaid laest ja seinast ühe osa (köögi lae, sein) taastamine ei taga nn ühtse terviku tekkimist ja kahjueelse olukorra ennistamist VÕS §127 lg 1 järgi. Seega leiab kohus, et asjas on tõendatud X. OÜ akti lisaks oleva plaani ja X. OÜ kalkulatsiooniga, et korteri köögi-elutoa taastamisremondi maksumus on VÕS § 132 lg 3, § 128 lg 2 järgi VÕS §127 lg 1 järgse kahjueelse olukorra taastamiseks 1560 €, sh käibemaks (2460 € - 954). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud fotodega (lk 8-9) ja eelpool viidatud X. OÜ akti, korteri ülevaatuse aktiga ning arvega nr 16077 (lk 12) 05.08.16, et köögimööbli taastamismaksumus on 255 € VÕS § 132 lg 3, § 128 lg 2, VÕS §127 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on puudutatud isikul I kohustus VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 2, § 132 lg 3 ja § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 alusel kahju hüvitada 1506 € ja 255 €, kokku 1761 €.
28.Avaldaja leidis, et täiendavalt tekkis sama juhtumi, mis leidis aset 2016.a. aprillis, tõttu veel ka sama aasta septembris kahjustused korteris nr x. Sellise kahju tekkimine 1390 €, mille on avaldaja tasunud X. OÜ-le 06.12.18 arve nr 2017608 järgi (lk 5), ei nähtu mitte ühestki esitatud tõendist. Avaldaja enda e-kirjavahetus 16.10.2016 -18.10.2016 puudutatud isikuga III ehk KÜ–ga Wismari 32a selle kohta, et kahju on tekkinud juhtumist, mis oli fikseeritud 03.05.16 aktist, ei võimalda järeldada ei kahju tekkimist ennast ja selle seost puudutatud isiku I poolt kohustuse rikkumisega. Nimelt viidatakse kirjavahetuses hoopis 09.09.16 aset leidnud juhtumile, ent mis siis juhtus 09.09.16, sellest e-kirjast ei nähtu (lk 24-24p). Samuti ei nähtu, mis sai kahjustada ja millised tagajärjed ilmnesid. Sellise kahju hilisemat tekkimist või ilmemist pärast 2016.a. aprillis aset leidnud juhtumit, ei ole väitnud puudutatud isik II
ega ka puudutatud isik III. Nii ei ole tõendatud avaldaja väide, et 2016. septembris oleks tekkinud täiendav kahju 2016.a. aprillis aset leidnud juhtumi tõttu ja õige on puudutatud isiku I vastuväide, et sellise kahju tekkimine ja põhjuslik seos temapoolse kohustuse rikkumisega pole tõendatud. Kui avaldaja on hüvitanud sellise kulu X. OÜ-le, ei tähenda märgitu seda, et puudutatud isikul I oleks kohustus VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 2, § 132 lg 3 ja § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 järgi hüvitada avaldajale selline tõendamata tekkinud kahju. Hüvitise suurus
29.Järgnevalt vaatleb kohus, kas kahju hüvitist on võimalik vähendada. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
30.Puudutatud isik I on väitnud, et majas toimus aastaid katuse läbijooks. Oma kohtule antud selgitustes (isungi protokoll 19.02.2020) ütles ta, et sellised läbijooksud tekkisid eriti kevadel ja sügisel. Puudutatud isiku I poolt kohtule esitatud fotolt (puudutatud isiku I vastus 16.09.19 lisa, lk 46, 46p) nähtuvalt on elamu koridori kahes vastastikuses nurgas vee läbijooksu jäljed. Avaldaja poolt kohtule esitatud X. OÜ akti lisadest (lk 28p) nähtuvalt asub puudutatud isiku korter nr x nii, et köögiosa jääb elamu välisseina nurka ja võimaldab kohtul puudutatud isiku I poolt fotodega koos hinnates järeldada, et korteri nr x köögi kahjustuste, eriti seinte kahjustuste teket mõjutas ka elamu katusest tingitud vete läbijooks. Puudutatud isik II ja III ei ole puudutatud isiku I sellistele väidetele ja esitatud tõenditele vastuväiteid esitanud. Hinnates eelviidatud viidatud tõendeid, leiab kohus, et VÕS § 140 lg 1 järgi on põhjendatud vähendada hüvitamisele kuuluvat kahju hüvitist, kuivõrd kogu nõutud kahju hüvitamine oleks äärmiselt ebaõiglane puudutud isiku I suhtes. Kohus leiab, et kahju hüvitist on põhjendatud vähendada 1500 eurole. Seega on avaldaja kahju hüvitamise nõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud 1500 € ulatuses. Kuivõrd puudutatud isik I ei ole vabatahtlikult nõus kahju hüvitama, on avaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 2, § 132 lg 3, § KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 alusel temalt kahju hüvitamist ning VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel kahju hüvitamise viivitamise eest seadusjärgset viivist. Viivis
31.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
32.TsÜS § 14 lg 1 järgi on isiku elukohta koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab ning § 14 lg 2 järgi võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. TsÜS § 69 lg 2 II lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
33.Puudujatud isik I väitis (15.11.2019 vastus), et ta sai nõudest teada alles koos avaldusega ja viivist saaks arvestada alles 26.04.19, mitte alates 14.11.18. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, millest nähtuvalt saatis ta puudutatud isikule nõude 06.11.2018 (lk 14) ja andis tähtaja kahju hüvitamiseks 13.11.2018. Eelnev hoiatus oli saadetud 18.10.2018 (lk 15). Mõlemad avaldused on saadetud aadressil xxx, Tallinn ehk puudutatud isikule I kuuluva korteriomandi aadressil. Puudutud isik on esimeses vastuses avaldusele (lk 35, 30.06.19) viidanud oma kontaktiks samuti xxx. Seega oli avaldajal õigus saata oma nõudekirjad puudutatud isiklikule I tema korteriomandi aadressil xxx, kust pidi puudutatud isik I nõudekirjad kätte saama ja kust ta sai nendega mõistlikult võttes tutvuda TsÜS 69 lg 2 II lause järgi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja on andnud tähtaja VÕS § 82 lg 1 järgi puudutatud isikule I kahju hüvitamiseks 13.11.19 ja kuivõrd puudutatud isik kahju ei hüvitanud, jäi ta oma kahju hüvigamise kohustusega rikkumisse VÕS § 100 järgi (kohustuse täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine), siis on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult I kahju hüvitiselt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi alates 14.11.2018. Seega on avaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 2. lause järgi seadusjärgset viivist. Avaldaja on nõudnud viivist kuni avalduse esitamise aja seisuga 26.04.19 144,33 €. Kuna kohus leidis, et avaldaja kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning vähendas ka hüvitist 1500 eurole, siis on viivis perioodi 14.11.201826.04.2019 eest 1500 eurolt vastavalt 53,92 €. Seega on ka avaldaja viivisenõue osaliselt põhjendatud.
34.Eeltoodu alusel kuulub avaldus osalisele rahuldamisele ja puudutatud isikult I tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitist 1500 € ja viivist 53,92 €. Muud väited, tõendid, puudutatud isiku I 21.09.2020 avaldus
35.Asja ei oma tähtsust puudutatud isiku I väide selle kohta, kas korteri nr 8 omanik on esitanud etteheiteid seoses müraga ja kohus sellele sisulist hinnangut ei anna.
36.Kuivõrd vannitoa taastamisremondi kulude nõue pole põhjendatud, ei anna kohus selle kohta esitatud fotodele hinnangut (lk 17 -23).
37.TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem tE., kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise
tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
38.Kohus võimaldas 19.06.2020 e-kirjaga puudutatud isikul I avaldada arvamust puudutatud isiku II vastusele hiljemalt 15.08.2020. Puudutatud isik I arvamust ei avaldanud. Seejärel teatas kohus 04.09.2020, et avaldab lahendi 23.09.2020. Oma arvamuse esitas puudutatud isik I kohtule alles 21.09.2020 ehk vahetult mõni päev enne asjas tehtava lahendi avaldamist ja pärast 19.06.2020 kirjas antud tähtaja 15.08.2020 möödumist. Selle tõttu ei menetle kohus 21.09.2020 esitatud puudutatud isiku I avaldust TsMS § 66, § 331 lg 1 järgi, sest menetlemine põhjustaks asjas tehtava lahendi edasilükkamise ja menetluse venimise. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tE.kse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
40.Avaldus kuulus osalisele rahuldamisele. Seega jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause järgi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.
41.Avaldajal on õigus taotleda enammaksud lõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4, 6 järgi, kuna hagita menetluses tasumisele kuuluv lõiv on 50 €.
42.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3 järgi avalduse esitamise ajal olnud avalduse väärtus ehk 4159,51 €. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.