Kiviarks Ehitus OÜ hagi Lüganuse Valla (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) ja S. I. vastu 4 396, 95 euro ja viivise nõudes
Hagihind
4777,35 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
03. september 2020.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Kiviarks Ehitus OÜ (RK 12669820, asukoht: Kraavi tn 4, Kiviõli linn, Lüganuse vald 43125; e-post: [email protected])
Hageja seaduslik esindaja: Kostja I:
S. K. (IK xxx; e-post: xxx, tel xxx) Lüganuse Vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) (RK 77000223, asukoht: Keskpuiestee 20, 43125 Kiviõli, e-post: [email protected])
1.Jätta Kiviarks Ehitus OÜ hagi Lüganuse Valla (Vallavalitsuse kaudu) ja S. I. vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
2.1 Välja mõista Kiviarks Ehitus OÜ-lt S. I. menetluskulude katteks 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) eurot. 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Kiviarks Ehitus OÜ esitas 29.02.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Lüganuse Valla (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) vastu võla nõudes. Kohus tegi 18.03.2020 makseettepaneku, mis toimetati 18.03.2020 võlgnikule kätte. Võlgnik esitas 01.04.2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.04.2020.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.02.2020 Kiviarks Ehitus OÜ (töövõtjana), Lüganuse Vald Vallavalitsuse kaudu (KOV, maksjana) ja S. I. (tellijana) töövõtulepingu, mille p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks xxx ehitustööde teostamine lepingus ja selle lisades toodud mahus, tingimusel ja korras. Tulenevalt lepingu p 1.7 rahastati lepingut kohaliku omavalitsuse 16.08.2019.a otsuse nr 477 alusel; p 1.8 järgi finantseeris tellija S. I. kohandustöid oma vahenditega summas 380, 40 eurot. Lepingujärgsete tööde maksumus lepiti poolte vahel kokku summas 4718, 40 eurot (koos käibemaksuga, vt lepingu p 5.1). Vallavalitsus pidi tasuma vannitoa kohandusest 4 338 eurot ning tellija S. I. omaosaluse ehk 380,40 eurot.
3.Hageja teostas ehitustööd S. I. korteri vannitoas aadressil xxx vastavalt lepingu lisas 1 toodud kirjeldusele. 07.02.2020.a andis hageja esindaja A. K. tehtud tööd kostjatele üle. Selle kohta koostati teostatud tööde akt, mille allkirjastasid töövõtja esindaja A. K., tellija S. I. ja Vallavalitsuse esindaja. Vastavalt allkirjastatud aktile oli tehtud töö maksumus 4 718, 40 eurot ja maksetähtaeg 10 tööpäeva.
10.02.2020.a esitas hageja Lüganuse Vallavalitsusele arve nr 10/20 4 338 euro tasumiseks vastavalt lepingu p 5.1. Vallavalitsus 10 tööpäeva möödumisel hageja arvet ei tasunud.
19.02.2020.a sai hageja kostjatelt tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse, mis on allkirjastatud tellija ja vallavalitsuse esindaja poolt. Otsuse kohaselt on tehtud töös puudused ja tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, kui tööd ei ole teostatud vastavalt lepingule. Puuduste esinemisel on tellijal õigus alandada lepingu hinda või lükata edasi tööde eest tasumist kuni puuduste kõrvaldamiseni.
4.Hageja on seisukohal, et kostjatel ei ole õiguslikku alust jätta tehtud töö eest tasumata, tuginedes lepingu punkti 7.5. Lepingu punkt 7.5 on vastuolus VÕS § 638 sättega, mille kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmises oli kokku lepitud või see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Lepingu punktis 4.2 leppisid pooled kokku töö üleandmises, sest viidatud p kohaselt vormistatakse võetud kohustuste täitmise lõpetamisel tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Töö omadustest / vannitoa renoveerimine / tuleneb, et tellija, peab sellise töö vastu võtma. Hageja leiab, et S. I.l ei ole õigust keelduda tööde vastuvõtmisest isegi siis, kui tehtud töös on olemas puudused. Tööde vastuvõtmisest keeldumise otsus, mis on tehtud tellija ja KOVi poolt on vastuolus VÕS § 638 sättega. Vallavalitsusel ei olnud õiguslikku alust tugineda lepingu punktile 7.5 ka sel põhjusel, et selles punktis ei ole sätestatud vallavalitsuse õigust tööde vastuvõtmisest keelduda.
5.Hageja leiab, et kostjatel ei olnud õiguslikku alust tugineda lepingu p 7.5 ka sel põhjusel, et 07.02.2020.a. võeti tehtud tööd vastu, mida tõendab teostatud tööde akt. Akti koostamisel ei tehtud märkusi võimalike puuduste osas. 07.02.2020.a teostatud tööde akt vastab lepingu punktis 4.2. sätestatule, mille kohaselt lepingus võetud kohustuste täitmise lõpetamisel vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning tööd loetakse tellija ja vallavalitsuse poolt vastuvõetuks ainult pärast akti allakirjutamist. Vaatamata sellele, et 07.02.2020 vormistatud akti nimetus erineb lepingu p 4.2. toodud akti nimetusest, vastab selle sisu ja tähendus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti sisule ja tähendusele. 07.02.2020.a teostatud tööde aktis on märgitud töö kirjeldus, sealhulgas maht ja maksumus, ning see, et töövõtja esindaja andis töö üle, aga kohaliku omavalitsuse esindaja ja tellija võtsid vastu. Akti allkirjastamisega tellija ja vallavalitsuse esindaja poolt loetakse, et tööd on vastuvõetud. Lepingu p 7.6 kohaselt on tellijal õigus alandada lepingu hinda, kui tellija võtab vastu mittekohase täitmise või aktsepteerib puudustega tööde kohta koostatud akti või töövõtja poolt lepingu olulisel rikkumisel ka enne täitmise vastuvõtmist või akti aktsepteerimist. Sellest sättest nähtub hageja arvates, et kui töö on teostatud puudustega ja tellija on töö vastu võtnud või aktsepteerinud puudusi koostatud aktis, on tellijal ainult üks õiguskaitsevahend – alandada lepingu hinda. Seega koostades ja allkirjastades 07.02.2020 teostatud tööde akti, võttis tellija mittekohase täitmise ja aktsepteeris puudustega tehtud tööd lepingu p 7.6 mõttes.
6.Kuivõrd kostjad ei ole käesoleva ajani hagejale teostatud tööde eest tasunud, palub hageja Lüganuse Vallavalitsuselt välja mõista 4 338, 00 eurot ja viivise seisuga 27.04.2020.a. 58,95 eurot (kokku 4 396,95 eurot) ning S. I.lt 380, 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
7.03.09.2020 toimunud kohtuistungil tegi hageja esindaja kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et S. I. leiab ise firma, kes parandab puudused. Hageja esindaja tunnistas eksperdiarvamuses loetletud puudusi, nõustus ka sellega, et parandab need, kuid praegu tal ei ole ehitajat, kes tööd teostaks. Hageja leidis, et S. I. võiks leida ettevõtja,
kes vajalikud tööd teeks, kuid tööde eest arve tuleks esitada vallavalitsusele, mitte hagejale. Hageja esindaja sõnul ei vasta tegelikkusele kostja väide, et ta käesoleva ajani vannituba kasutada ei saa.
LÜGANUSE VALLAVALITSUSE VASTUVÄITED
8.Lüganuse Vallavalitsus Kiviarks Ehitus OÜ esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
9.Kostja kinnitab, et Kiviarks Ehitus OÜ, Lüganuse Vallavalitsuse ja S. I. vahel on sõlmitud kolmepoolne töövõtuleping. Leping on sõlmitud Lüganuse Vallavolikogu 30.04.2019 määruse nr 75 „Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused ja kord Lüganuse vallas“ § 7 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt Vallavalituse korralduse alusel ja pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist sõlmib vallavalitsus kohanduse saaja (S. I.) ja tööde tegijaga (hageja) kolmepoolse lepingu. Ehitustööde teostamise eesmärk on puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumi kohandamine vastavalt tema puudest tulenevatele vajadustele, mille tulemusel paraneb isiku iseseisev toimetulek ja väheneb hoolduskoormus ning tagab puudega inimesele paremad elamistingimused (sh hügieenitoimingute läbiviimise). Kostja S. I. on sügava liikumispuudega isik, kes vajab liikumiseks ratastooli.
10.Hageja kohustus teostama tööd vastavalt lepingus toodud tingimustele. Lepingu p 6.11 kohaselt kohustus töövõtja tegema töö kvaliteetselt kõrgel professionaalsel tasemel lähtudes lepingust ja selle lisadest ning vastavalt heale ehitustavale, asjakohastele kvaliteedinõuetele, Eestis kehtestatud ja teistele ehitusvaldkonnas kasutatavatele normidele, standarditele ning seadustele, ametlikele nõuetele ja ettekirjutustele. E-äriregistri infosüsteemis kajastub, et hageja põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus, seega on hageja ettevõtja VÕS § 1 lg 6 tähenduses, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, mistõttu vähemalt üldjuhul saab arvestada majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja kõrgema hoolsuskohustusega.
11.Kostja leiab, et teostatud tööde akti eesmärk on fikseerida teostatud tööd, aga mitte teostatud tööde vastuvõtmine ja üleandmine. Väär on hageja seiskoht, et teostatud tööde akti sisu ja tähendus vastab tööde üleandmisevastuvõtmise akti sisule ja tähendusele. Muuhulgas hageja ja vallavalitsuse varasema praktika kohaselt antakse tööd üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Käesoleval aastal, 13.01.2020. a, on hageja, Lüganuse Vallavalitsuse ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud nii teostatud tööde akt kui tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille alusel võeti vastu kohaselt teostatud töö. Hageja ei saa tugineda väitele, et tööd on vastu võetud, sest tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole lepingupooled allkirjastanud. 07.02.2020. a saatis hageja e-kirjaga kostja S. I.le allkirjastamata tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Vastavalt lepingu p 4.2 loetakse tööd tellija ja KOV-i poolt vastuvõetuks ainult pärast akti allakirjutamist.
12.Lüganuse Vallavalitsus saatis 19.02.2020. a hageja e-posti aadressile kostjate digitaalselt allkirjastatud tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse vastavalt lepingu p-le 4.3. Keeldumise otsuses on kirjalikult fikseeritud töös avastatud vead ja puudused, mida hageja oleks pidanud parandama või kõrvaldama hageja kulul mitte hiljem kui 15 tööpäeva jooksul (p 6.20). Otsuses tegid kostjad hagejale ettepaneku kõrvaldada töös esinevad puudused esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 25.02.2020. a. Eeltoodust tulenevalt on kostjad teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 kohaselt ning andnud tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Pärast saadetud dokumenti ei ole hageja võtnud kostjatega ühendust ega vastanud kostjate tööde vastuvõtmisest keeldumise otsusele. Hageja teostatud tööde kvaliteet ei vastanud kõrgele professionaalsele tasemele, tööl puuduvad kokkulepitud omadused. Töödel on puudused, mille vältimine oli ootuspärane ehitusalal tegutsevalt hoolikalt ettevõtjalt. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja kohustus lõpetama tööd mitte hiljem kui 15.03.2020. a (lepingu p 4.1. ja 6.7.). Seega, kuna tööl puudub kokkulepitud kvaliteet ning tööd ei ole valminud täies ulatuses, saab möönda, et lõplikult valminud tööde üleandmist VÕS § 636 lg 1 alusel ja vastuvõtmist § 638 alusel ei ole tähtaegselt ega hagiavaldusele vastuse koostamise ajaks toimunud.
13.Hageja ei ole töös esinevaid puudusi kõrvaldanud, kuigi kostjad on tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuses seda nõudnud, seega on tööde ülevaatamise kohustus, teatamise kohustus ja puuduste kirjeldamise kohustus kostjate poolt täidetud. Hagejal puudus lepingu täitmisest keeldumise alus. Tasunõue muutub sissenõutavaks lepingutingimustele vastava töö valmimisel ja üleandmisel ning pärast kostjate poolt vastuvõtmist. Määruse § 8 lg 1 sätestab, et tööde tegija annab tehtud tööd üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis allkirjastatakse kohanduse saaja, tööde tegija ja vallavanema poolt. Nõuetekohaselt teostatud tööde eest toimub tasumine ühes osas, pärast lepingujärgsete tööde teostamist ja akti vormistamist kooskõlas lepingu p-ga 4. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostatud ja allkirjastatud ei ole, seega ei ole hageja teostatud töid vastu võetud, tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
KOSTJA SVETLAVA I. VASTUVÄITED
14.S. I. ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata.
15.S. I. leiab, et kostjal on õigus hagejale tasu maksmisest keelduda, sest hageja nõue pole sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et seda, kas tellijal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu 03.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 p 14; 02.03.2015 otsus nr 3-2-1-145-14 p-d 14-16). Kostja S. I. põhjendab tasu maksmisest keeldumist sellega, et hageja nõue pole muutunud sissenõutavaks (I). Alternatiivselt tugineb kostja õigusele keelduda omapoolse kohustuse täitmisest hageja töös esinevate puuduste tõttu (II), millega seoses on kostja esitanud ka alternatiivse hinna alandamise avalduse (III).
16.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt lepingule töö üle andmine ja selle eest tasumine toimub peale tööde vastuvõtmist. Seega hageja tasunõude eelduseks on see, et S. I. tellijana on ehitustööd vastu võtnud või tööd loetakse vastuvõetuks. S. I. ei ole hageja tehtud töid vastu võtnud. S. I. kasutas õigust lepingutingimustele mittevastav töö jätta vastuvõtmata ning nõuda samaaegselt töö kokkulepituga vastavusse viimist. Hageja keeldus seda tegemast. Tellijal peab olema võimalus mõjutada töövõtjat oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ning seda S. I. teha püüdiski.
17.Selleks, et tööd saaks lugeda tellija poolt vastuvõetuks peab VÕS § 638 teise lause kohaselt, p töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja. Antud juhul pole hageja tõendanud, et tehtud töö vastas lepingutingimustele ning et ta andis tellijale mõistliku täiendava tähtaja töö vastuvõtmiseks. Lepingu kohaselt võtab tellija nõuetekohaselt tehtud töö vastu peale seda, kui töövõtja poolt on kohaselt täidetud kõik lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud kohustused. Sellest järeldub, et töö vastuvõetuks lugemise eelduseks on, et töö vastab lepingutingimustele. Kostja S. I. tellis X OÜ-lt xxx korteri teostatud tööde tehnilise auditi, mille punktis 5.1 on toodud välja hageja töödes tuvastatud puudused. Kuivõrd töödes tuvastati puudused, siis lähtuvalt lepingu p 7.5 oli tellijal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Töödest tuvastatud puuduste eest on vastutav hageja. S. I. viitab VÕS §-le 642 lg 21 sätestatule, et töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Kostja leiab, et arvestades puuduste olemust, on ilmne, et need ei saanud olla tekkinud kostja tegevuse tagajärjel.
18.Hageja andis lepingu p 9.1 töödele 2-aastase garantii. VÕS § 650 lg 1 järgi töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega vastutab hageja ehitusega seotud puuduste eest lepingu ja VÕS § 642 alusel ning vastuvõetud tööde puhul lepingu ning VÕS § 642 lg 21 ja § 642 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt kuivõrd hageja tööd oli puudustega, ei ole võimalik töid tellija poolt vastuvõtuks lugeda ei VÕS § 638 ega ka lepingu p 4.1 ja 6.7 alusel, kuivõrd neil alustel saab vastuvõetuks lugeda üksnes nõuetekohaselt tehtud tööd. Kostjal puudus kohustus puudustega töö vastu võtta. Ehitustööd ei ole vastu võetud ning hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt tugineb kostja õigusele keelduda hagejale tasu maksmisest VÕS § 110 alusel. Kostja esitab vastuses hagiavaldusele alternatiivse hinna alandamise avalduse leides, et põhjendatud on alandada tasumisele kuuluvat hinda 100%, kuna kõik mittevastavused/puudused on likvideerimata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
20.Kiviarks Ehitus OÜ (töövõtja), S. I. (tellija) ja Lüganuse Vallavalitsuse (maksja) vahel oli 20.01.2020.a. sõlmitud töövõtuleping (tl 24-27), mille esemeks oli tellija korteris aadressil xxx ehitustööde teostamine vastavalt lepingu Lisas nr 1 toodud kirjeldusele mahule, tingimustele (lepingu p 1.1 ja 1.2). Lüganuse Vallavalitsus sõlmis lepingu vastavalt valla volikogu 30.04.2019.a. määruse nr 75 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused ja kord Lüganuse vallas“ § 7 lg 1 alusel (tl 62-65) ja rahastas vastavalt 16.08.2019.a. otsusele nr 477.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses. VÕS § 635 lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine. Tulenevalt VÕS § 641 lg 1 peavad töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb tingimused, milliste esinemisel ei vasta töö lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks eeltoodule on töövõtjal kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasnevatest riskidest, eelkõige sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-116-16 p 66, 3-2-1-18010 p 9) Tuleb arvestada ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15)
22.Hageja on seisukohal et teostatud tööd olid lepingukohased ja kostjad on alusetult keeldunud tööde eest maksmast. Hageja on esitanud Lüganuse Vallavalitsusele tasumiseks arve nr 10/20 (tl 31), kuid arve on tasumata.
23.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 p 14).
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd on kostjatele üle antud ja kas kostjad on tööd vastu võtnud. Hageja väitel andis töövõtja tehtud tööd kostjatele üle 07.02.2020.a. aktiga (teostatud tööde akt, tl 30). Hageja leiab, et kuigi akti nimetus („teostatud tööde akt“) erineb lepingu p 4.2 akti nimetusest („tööde üleandmise-vastuvõtmise akt“), vastab selle sisu ja vorm tööde üleandmisevastuvõtmise aktile. Kostjad sellega ei nõustu. Lüganuse Vallavalitsuse selgituse kohaselt on teostatud tööde akti eesmärk fikseerida teostatud tööd, mitte nende vastuvõtmine ja üleandmine (tl 57, 163), Kiviarks Ehitus OÜ ja Lüganuse Vallavalitsuse vaheline praktika aga tõendab, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (mis koostatakse ja allkirjastatakse lisaks teostatud tööde aktile).
Kostja on eeltoodud väidete tõendamiseks esitanud Kiviarks Ehitus OÜ, Lüganuse Vallavalitsuse ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud nii teostatud tööde akti kui ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 68, 69).
25.Kohus nõustub sellega, et arvestades Kiviarks Ehitus OÜ ja Lüganuse Vallavalitsuse omavahelist praktikat, ei saanud hageja eeldada, et tööd on vastu võetud / tuleb lugeda vastuvõetuks 07.02.2020.a teostatud tööde aktiga. Pooltevahelise töövõtulepingu p 2.1 kohaselt tõlgendatakse lepingu iga punkti koos teiste vastavate punktidega, lähtudes lepingu eesmärgist ja mõttest ning poolte omavahelisest praktikast. VÕS § 29 lg 5 p 6 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada muuhulgas lepingupoolte vahelist praktikat. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et hageja saatis 07.02.2020 tellijale e-kirja, mille manuses oli vormistatud tööde vastuvõtmise- üleandmise akt (tl 70,71). Akti ei allkirjastatud (digitaalallkirjade leht puudub, tl 163 ja pöördel). Eeltoodule vastuseks sai hageja kostjate tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse (tl 32-43), vastavalt lepingu p 4.3. Kohus on seisukohal, et hageja /töövõtja teadis, et tööde vastuvõtmiseks vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (lisaks tehtud tööde aktile) ning kuna Lüganuse Vallavalitsus ja tellija saatsid hagejale tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse, ei ole teostatud töid vastu võetud.
26.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4.2 kohaselt vormistatakse lepingus võetud kohustuste täitmisel tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning tööd loetakse tellija ja kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetuks ainult pärast akti allakirjutamist. Lepingu p 4.2 ja 5.2 tulenevalt on ilmne, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmises tervikuna mitte etapiviisiliselt. Seega lähtus käesoleval juhul tasu sissenõutavus töö vastuvõtmisest (mitte selle valmimisest ehk 07.02.2020.a teostatud tööde akti allkirjastamisest). Kuivõrd kostjad töid tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud ei ole, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
27.Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Vastavalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna kostjad töid vastu ei ole võtnud, pidi tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (hageja) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-61484/71 p 18). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (st töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Ka tellijapoolse keeldumise alusetust tuleb tõendada töövõtjal (vt Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38 p 23-24).
Kostjad esitasid hagejale tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse (tl 32-42) ja tuginesid lepingu p 7.5 leides, et tööd ei ole teostatud vastavalt lepingus sätestatule (loetletud puudused). Samas keeldumise otsuses tegid tellija ja vallavalitsus hagejale ettepaneku kõrvaldada puudused täiendava tähtaja jooksul (vastavalt lepingu p 6.20). Hageja loetletud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Tellija S. I. tellis X OÜ-lt tema korteris hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi uuringu (tl 97116). Uuringus on loetletud puudused teostatud töös ning soovitused sanitaarsõlme normaalseks toimimiseks tehtavate tööde osas. Kohtuistungil 03.09.2020.a tunnistas hageja esindaja ekspertarvamuses toodud puudusi (tl 165) ja märkis, et ehk on kostjatel võimalik leida tööde teostaja kuna hagejal ei ole hetkel ehitajat, kes tööd teeks ning parandustööde kulud tuleks hageja arvates katta vallavalitsusel. Eeltoodud hageja seisukoht ei ole tõsiseltvõetav. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud ja sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
28.Lepingu p 6.20 tuleneb hageja / töövõtja kohustus avastatud vead ja puudused töövõtja omal kulul parandada ja/või kõrvaldada. Hageja seda p 6.20 ja tellija ning vallavalitsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuses antud tähtaja jooksul teinud ei ole. Kohus nõustub sellega, et kostjatel oli õigus lepingu p 7.5 keelduda tööde vastuvõtmisest. Väär on hageja seisukoht, et kuivõrd p 7.5 sätestab tellija õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest, ei saanud vallavalitsus vastuvõtmisest keelduda. Kuigi lepingu p 7.5 sätestab tellija õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest, ei ole mõeldav, et kohandustööde peamine rahastaja (lepingu p 1.7) ja toetuse saaja / tellija nõustaja ning ka tööde kontrollija (lepingu p 8) ei omaks õigust ega võimalust väljendada omapoolset seisukohta tööde vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise osas. Kohus juhib tähelepanu, et tööde vastuvõtmisest keeldumise otsuse on allkirjastanud nii tellija S. I. kui Lüganuse Vallavalitsuse esindaja (vallavanem). Kohus on seisukohal, et hageja töövõtjana ei ole millegagi tõendanud, et tema poolt teostatud tööd olid nõuetekohased ning tellija (koos vallavalitsusega) keeldus alusetult nende vastuvõtmisest.
29.Hageja on seisukohal, et lepingu p 7.5 on vastuolus VÕS § 638. Kohus eeltoodud väitega ei nõustu. Tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 järgi nii juhul kui töö on tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (näiteks kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3). Kuigi hageja esindaja üritas kohtuistungil selgitada, et põrandakalle oli vale, kuna esialgu soovis tellija dušikabiini ning põrand sai tehtud vastavalt sellele, pärast aga ütles S. I., et tal ei ole mugav dušikabiiniga, aga põrand oli juba tehtud (tl 162 pöördel), ei saa eeltoodut lugeda tellija juhisest tulenevaks puuduseks VÕS § 641 lg 3 mõttes.
Tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja kontrollikohustuse sätestab ka lepingu p 6.9. Ei ole eluliselt usutav, et X OÜ uuringus toodud puudused, mille olemasolu muuhulgas hageja esindaja kohtuistungil omaks võttis, tulenesid tellija juhistest.
30.Kostja S. I. väidab, et töödes esinenud puuduste tõttu ei ole tal võimalik vannituba (dušši) sihipäraselt kasutada (tl 149, 164). Arvestades asjaolu, et tellija näol on tegemist liikumispuudega inimesega ning Lüganuse Vallavalitsuse 30.04.2019.a. määruse nr 75 Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuste andmise tingimused ja kord ning selle alusel sõlmitud töövõtulepingu eesmärk oli puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruum(id) kohandada vastavalt tema puudest tulenevale vajadusele parandamaks isiku elamistingimusi ja iseseisvat toimetulekut ning vähendamaks tema hoolduskoormust, eeldas see ka hagejalt kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt ettevõtjalt / töövõtjalt kõrgendatud hoolsuskohustust lepingutingimuste täitmisel (tööde kvaliteedi ja lepingutingimustele vastavuse osas). Hea usu põhimõttega võib olla kohtu hinnangul vastuolus selline tellija käitumine, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Käesoleval juhul ei saa puuduseid pidada ebaoluliseks kuivõrd liikumispuudega inimesel puudub sisuliselt korteris normaalne pesemisvõimalus (duši kasutamine). S. I. kinnitas kohtuistungil, et võimalik on kasutada vannitoas kraanikaussi ja WC-d.
31.Kuivõrd pooled leppisid lepingus kokku, et töö võetakse vastu ja tasutakse ühes osas tervikuna (lepingu p 5.2), saab hageja tehtud töid vaegtöö (puuduste) tõttu lugeda lepingu mittekohaseks täitmiseks, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Teostatud tööde lepingutingimustele vastavust hageja tõendanud ei ole. VÕS § 642 sätestab eeldused, mille esinemisel vastutab töövõtja lepingu objektiks oleva töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tulenevalt VÕS § 640 lg 2 läheb töö vastuvõtmisega tellijale üle töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Kuivõrd käesoleval juhul töid tellija / rahastaja poolt vastu võetud ei ole, on töövõtja vastutav töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 peab töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (käesoleval juhul lepingu p 1.1-1.6, 6.11, 6.20).
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjad on õigustatult keeldunud puudustega tööde vastuvõtmisest. Tasunõude maksmapanekuks tuleb hagejal esmalt täita lepingujärgsed kohustused (kõrvaldada puudused) ja anda teostatud tööd kostjatele üle vastavalt lepingu p 4.2 .
33.Hageja 21.09.2020.a. maakohtule esitatud seisukoha ja A. K.i seletuskirja jätab kohus tähelepanuta, kuna on esitatud pärast asja sisulise arutamise lõppu.
Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja S. I. on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu kokku 836 eurot (millest 476 eurot õigusabikulu, tl 170-174 ja 360 eurot auditi/uuringu läbiviimise kulu, tl 120, 175). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Õigusabi (lepingulise esindaja) kulu on kohtuväline kulu (TsMS § 144 lg 1) ja auditi/uuringu kulu asja läbivaatamise kulu (kohtukulu TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja õigusabikulu on mõistliku suurusega (TsMS § 175 lg 1) arvestades esindaja tunnihinda, õigusabitoimingutele kulutatud aega ning tsiviilasja keerukust ja mahukust (tavapärase keerukuse ja mahuga tsiviilasi).
35.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.