2.Välja mõista A Vlt (V, isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 13 671,22 (kolmteist tuhat kuussada seitsekümmend üks koma kakskümmend kaks) eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus A V (isikukood xxx) vastu lepingu sõlmimise tasu 20 (kakskümmend) eurot tasumise nõudes.
Välja mõista A Vlt (V, isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis 0,06% (null koma null kuus protsenti) päevas põhinõude 8526,03 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend kuus koma null kolm) eurot tasumata osalt alates 26.07.2019.a (kahekümne kuuendast juulist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3380,84 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend koma kaheksakümmend neli) eurot.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud A V (isikukood xxx) kanda.
7.Välja mõista A Vlt (V, isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks menetluskulud riigilõiv 700 (seitsesada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.
8.Välja mõista A Vlt (V, isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis menetluskulude 1060 (üks tuhat kuuskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) avaldus lepingulise esindaja kulu 60 (kuuskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja A Vlt (V, isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
2 (6)
TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus on hagi menetlusse võtmisel hagihinna määranud valesti, mistõttu muudab kohus hagihinda. Kohus määras hagi menetlusse võtmiseks tsiviilasja hinnaks 15 560,02 eurot. Uueks hagihinnaks on 15 558,42 eurot (põhinõue 8526,03 eurot + põhinõue 20 eurot + kuni 17.07.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1415,90 eurot + põhinõudelt 8526,03 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 3729,29 eurot (ajavahemik 26.07.2017 kuni 25.07.2019) + põhinõudelt 8526,03 eurot arvestatud ühe aasta viivis määraga 0,06% päevas 1867,20 eurot).
2.Kohus võttis hagi menetlusse 05.09.2019. Kostja vastas hagile 11.11.2019. Kohus jättis 11.06.2020 määrusega kostja vastuse käiguta, sest kostja vastus ei sisaldanud kõiki taotlusi ja väiteid ning tõendeid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kohus andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus tehti kostja vandeadvokaadist lepingulisele esindajale avalikus e-toimikus kättetoimetatavaks 11.06.2020. Kostja lepinguline esindaja ei võtnud määrust avaliku e-toimiku vahendusel vastu. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja lepinguline esindaja avaldas 08.11.2019 kostja vastuses enda elektronpostiaadressi xxx. Kohus saatis 11.06.2020 kohtumääruse kostja lepingulisele esindajale 25.06.2020 e-kirjaga elektronpostiaadressi xxx. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt loetakse määrus kostjale kättetoimetatuks 01.07.2020. Kostja vastuse puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 15.07.2020. Kostja ei kõrvaldanud vastuse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 3 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Kostja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kostja vastuses, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kostja vastuse, mis on esitatud kohtule digitaalselt allkirjastamata 08.11.2019 ja kostja lepingulise esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna 11.09.2019.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hagejal oli kostja vastu põhinõue 8526,03 eurot ja viivisenõue 1842,93 eurot, mis tulenesid lepingust „Väikelaen Nr. xxx, 04.07.2016“. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2017 lepingu „Kompromissileping /Võlatunnistus /Vahekohtu kokkulepe nr xxx“, mis sisaldas järgmisi kokkuleppeid: hageja loobus viivise 427,03 eurot tasumise nõudest; kostja kohustus hagejale tasuma kompromissisumma 9941,93 eurot, mis koosnes põhinõudest 8526,03 eurot ja viivisest 1415,90 eurot, osamaksetena; kostja kohustus tasuma maksekohustuse rikkumisel hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt; kompromissisumma muutub koheselt 3 (6)
sissenõutavaks, kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et esimese osamakse tasumise tähtpäev oli 25.07.2017 ning kostja ei tasunud kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on viivitanud põhinõude 8526,03 eurot tasumisega ajavahemikus 26.07.2017 kuni 25.07.2019. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja avaldatud asjaoludest nähtuvalt on pooled sõlminud lepingu, mille kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma raha ning raha tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse 17.07.2017 lepingust tulenevates põhinõude 8526,03 eurot ja kuni 17.07.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1415,90 eurot tasumise nõuetes.
4.Hageja nõuab kostjalt põhinõude 8526,03 eurot tasumisega ajavahemikus 26.07.2017 kuni 25.07.2019 viivitamise eest viivise 3729,29 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,06% päevas ja põhjendab seda viivisekokkuleppe sõlmimisega. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud asjaoludel on viivisekokkulepe kehtiv. Hageja avaldatu kohaselt viivitas kostja tasumisega ajavahemikus 26.07.2017 kuni 25.07.2019, mis teeb kokku 730 päeva. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt võlgnetava viivise summaks 3734,40 eurot (8526,03*730*0,0006=3734,40). Kuivõrd kohus ei saa väljuda nõude piirest, rahuldab kohus hageja viivise tasumise nõude kostja vastu 3729,29 euro ulatuses.
5.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 8526,03 eurot tasumist ja sissenõutavaks muutunud viivise 5145,19 eurot (1415,90+3729,29=5145,19) tasumist. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 8526,03 eurot tasumata osalt ulatuses 0,06% päevas alates 26.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3380,84 eurot (viivis põhinõude 8526,03 eurot ulatuses – sissenõutavaks muutunud viivis 5145,19 = 3380,84 eurot).
6.Hageja nõuab kostjalt lepingu sõlmimise tasu 20 eurot tasumist. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millisest lepingust või seadusest tulenevast alusest hageja nõue tuleneb. Kohus jätab hagiavalduse 20 euro tasumise nõudes rahuldamata, sest nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (TsMS § 407 lg 6).
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmine moodustab menetlusest väga väikese osa (0,15% hageja nõudest), mistõttu on põhjendatud TsMS § 163 lg 1 järgi jätta menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu 4 (6)
tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihind oli 15 558,42 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt riigilõivu hüvitamist põhjendatud ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud tasutud riigilõivu osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 700 eurot.
9.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas lepingulise esindajana M Š. Esindaja on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi ja on seega TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud esindajaks. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on avaldanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, sest ei ole käibemaksukohuslane (TsMS § 174 lg 10). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 120 eurot = 360 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 420 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 60 eurot (420-360=60) kindlaksmääramiseks ja puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 (6)
Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1060 eurot (riigilõiv 700 eurot + lepingulise esindaja tasu 360 eurot = 1060 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.