Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Menetlustoiming Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Liisi Vernik 11. august 2025, Tallinn 2-25-6193 hagi läbi vaatamata jätmine Louis Kahni Eesti Sihtasutuse hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse vastu võla nõudes Hageja: Louis Kahni Eesti Sihtasutus (registrikood 90010315; e-post xxx) Hageja seaduslik esindaja: M.W (isikukood XXX; e-post xxx) Kostja: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340; e-post xxx)
2 võetud „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärus“, Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi, Finantsmehhanismide Komitee ja Norra Välisministeeriumi vahel on 09.11.2017 sõlmitud kahepoolsete suhete fondi leping, Vabariigi Valitsuse poolt on 05.07.2018 määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord. Lisaks juhindutakse Norra finantsmehhanismi rakendamisel Norra määruse § 4 alusel perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuste seadusest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas nimetatud seaduse § 65 lõikega 3 on riigihalduse minister 14.11.2017 määrusega nr 84 võtnud vastu Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) põhimääruse, mille § 1 kohaselt RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses. RTK täidab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames elluviija ja riikliku kontaktasutuse ülesandeid. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja vaheline suhe on avalik-õiguslik esmalt seetõttu, et kostja on valitsusasutus, kes tegeleb avaliku võimu teostamisega – RTK on käesoleval juhul kontaktasutuseks Norra finantsmehhanismis (riikidevaheline toetusmeede). Pooltevahelist suhet reguleerivad avaliku õiguse normid, nt struktuuritoetuste seadus. Samuti ei ole pooltevaheline suhe võrdne, vaid tegu on subordinatsioonisuhtega: näiteks esitab hageja kostja nõudmisel vajalikke dokumente projekti elluviimise kohta ning kostja otsustab, kas tegu on abikõlblike kuludega vastavalt esitatud õigusraamistikule, sealjuures on hagejal selliste otsuste peale võimalik esitada vaie vastavalt HMS 5. peatükile. Eeltoodust nähtub seega, et käesolev hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 punkti 13 alusel läbi vaatamata. Hagejal on võimalus esitada kaebus halduskohtusse. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Hagejal puudub alus kahelda, et toetuslepingu punkt 6.4 kohaselt kokku lepitud vaidluste lahendamine Harju Maakohtus oleks olnud lepingu sõlmimisel kostja poolt ekslik. Puuduvad ka alused või veenvad selgitused, miks selline eksitus on aset leidnud, või mis on poolte õigussuhte iseloomu mõjutavalt vahepeal muutunud. Kostja seisukohad hageja ja kostja õigussuhte iseloomu kohta ei ole veenvad. Kostja on viidanud oma vastuses Norra välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingutele ning Eesti Vabariigi õigusaktidele. Analüüsimata iga antud akti eraldi, võib tervikuna väita, et nimetatud aktid on riikidevahelised kokkulepped või siseriiklikud aktid, millega on antud kostjale ehk RTK-le üle finantsvahendid, mida ta kasutab teiste ja kasutas muuhulgas hagejaga sõlmitud projektilepingu täitmiseks. Kostja on esitanud väite, et kostja näol on tegemist haldusorganiga, mis teostab riigivõimu seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Antud väited on tõesed, kuid asjassepuutumatud. Küsimus, kas mõni isik on avalik-õiguslik ei tähenda iseenesest, et ta ei osaleks eraõiguslikes suhetes (näiteks kaupade või teenuste ostmine) või et tema põhitegevuses ei võiks kolmandate isikutega luua või sõlmida eraõiguslikke lepinguid, nagu ka käesoleval juhul on tehtud. Juhime tähelepanu, et antud toetuslepingu sõlmimisega ei teosta kostja avalikku võimu. Riigil oleks olnud ja on jätkuvalt võimalik valida fondide ja projektide teenindamiseks ka teisi partnereid, sealhulgas ka eraõiguslikke (näiteks pangad või investeerimisfondid või sihtasutused). Asjassepuutumatu on ka kostja viide, et RTK täidab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames elluviija ja riikliku kontaktasutuse ülesandeid. Pooltevaheline leping sätestab ennekõike kostja kui makseasutuse rolli. Kostjat puudutav sisemine või täiendav regulatsioon ja tema õigused võivad küll üle kanduda tema erinevatesse lepingutesse, kuid ei ole määravad kostja ja hageja õigussuhte
3 iseloomu silmas pidades. Nii näiteks võib haldusorgan olla kohustatud järgima riigihangete seadust, kuid hankemenetluse tulemusena sõlmitakse eraõiguslikud lepingud, mis alluvad tsiviilõiguse normidele ja samuti tsiviilkohtule. Hageja ei vaidle küsimuses, et haldusorgani sisemisi otsuseid vaidlustatakse seejuures avaliku õiguse normide alusel. Avaliku võimu teostamiseks võib samuti pidada kostja poolt viidatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee 14.04.2022 otsuse tegemist, mis on aluseks pooltevahelisele (eraõigusliku) lepingu sõlmimisele. Seejuures olid otsustuskomitee ette oodatud ilmselt kõik kvalifitseeritud ja asjakohased projektid. Hageja märgib, et antud organi otsus on halduse kaalutlusotsus, mis tõepoolest alluks vaidlustamisel halduskohtu pädevusele. Nimetatud otsuse tegemisel on haldusorgan rakendanud diskretsiooni ning otsustanud, millised esitatud projektid kuuluvad rahastamisele ja millised mitte. Antud otsuse osas poolte vahel vaidlus puudub. Peale haldusorgani poolt otsuse tegemist on 10.08.2025 sõlmitud tsiviilõiguslik leping otsuse täitmiseks ja ellu viimiseks. Nimetatud lepingu sõlmimisel on muutunud ka kostja õiguslik roll. Käesoleva vaidluse aluseks olevas lepingus ei oma tähtsust RTK muud rollid, mis tulenevad tema avalik-õiguslikust staatusest ja/või riikliku kontaktasutuse ülesannetest. Lepingu täitmisel ei ole see enam oluline või ei ole vähemalt määravalt oluline. Lepingu täitmisel on ennekõike määrav kostja kui väljamakseasutuse funktsioon lähtuvalt pooltevahelises lepingus sätestatule. Kokkuvõtvalt palub hageja jätta kostja seisukohad hagi läbi vaatamata jätmise osas tähelepanuta. Kostja ja hageja vahel on tsiviilõiguslik suhe, mis kuulub lahendamisele vastavalt lepingus sätestatud kohtualluvusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus on selgitanud, et pädeva kohtu määramisel on oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-4-1-03). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.04.2022 toetuslepingu Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi raames makstava toetuse kasutamiseks, mille kohaselt määrati hagejale projekti elluviimiseks toetust 70 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on projekti raames väljamaksmata summa kokku 15 044,78 eurot. Hageja heidab kostjale ette kohustuste täitmatajätmist. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemine maakohtu pädevusse. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et antud asi kuulub lahendamisele halduskohtus. Kohus märgib, et avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt. Kohus selgitab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse (põhimäärus) § 1 järgi on Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses. Põhimääruse § 6 kohaselt keskuse tegevusvaldkonnaks on keskusele delegeeritud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste korraldamine, rakendamine, sertifitseerimine ja kontroll, tugiteenuste osutamine ning muudest õigusaktidest või kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine kooskõlas §-ga 7. Põhimääruse § 6 lg 3 järgi keskuse teenuseid osutatakse riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning vajaduse korral avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate
4 avalike ülesannete täitmisega. Kohtu hinnangul on kostjaks peetav Riigi Tugiteenuste Keskus täitmas suhtes hagejaga avalikku ülesannet. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 2 lg 1 järgi halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Täiendavalt nõustub kohus kostja väljatooduga, et pooltevahelist suhet reguleerivad avaliku õiguse normid ning poolte vahel on subordinatsioonisuhe. Kõigest eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist avalikõiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest, tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal leiab kohus, et hagejal on võimalik oma nõudega pöörduda halduskohtusse. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada kohtule taotlus hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.