AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu hagi E. T. vastu kahju hüvitamiseks 1097,42 eurot
Hagihind Menetlusosalised
Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (11223507, Lõõtsa 2b, Tallinn), esindaja M. A. Kostja: E. T. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetluse liik
Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud 19.05.2025, Tallinn, osalesid M. A., E. T., vandeadvokaat Ilya Zuev
RES0LUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E. T.lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks kahju 1097,42 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud Eduar T. kanda ja tema menetluskulud tema enda kanda.
4.Välja mõista E. T.lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulusid 280 eurot. Edasikaebamise kord
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.16.04.2024 toimus Jõhvis, Jaama 24 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk Subaru registrimärgiga XXX, mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud Peugeot ́le registrimärgiga XXX. Kostja lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tuginedes kannatanu poolt deklareeritud andmetele (hagiavalduse Lisa 1) tagurdas Subaru juht otsa pargitud sõidukile Peugeot ning lahkus sündmuskohalt. liiklusõnnetuse pealtnägija ning politsei abiga sai välja selgitatud, et kostja on kahju tekitaja.
2.Kostja on seletuskirjas Insurance Company Eesti filiaali (edaspidi BTA) kahjukäsitlejale selgitanud ja võtnud liiklusõnnetuse põhjustajana vastutuse omaks, kirjutades seletuses (hagiavalduse lisa 2) järgmist (vaba tõlge): „Mina, E. T., aadressil XXX asuval parkimisplatsil, juhtides sõidukit Subaru XXX riivasin pargitud sõidukit. Õnnetus toimus 16.04. kell 11.00. Tunnistan oma süüd.“
3.Antud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab Subaru juht kostja. Liikluskahju põhjustanud Subaru valdaja liikluskindlustusleping (hagiavalduse lisa 3, poliis C0050765824) oli sõlmitud hagejaga. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 24 hüvitas hageja (ka edaspidi BTA) liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju 1097,42 €.
4.Kahjukäsitluse Keskus OÜ vaatas Peugeot üle ning selgitas välja, et tolle juhtumieelsesse olukorda viimiseks oli vaja teha vasaku tagatiiva laiendi vahetus, värvida ning vahetada lisaks kleebised. Vajalikud tööd on kajastatud hinnapakkumises (haguavalduse lisa 5) ja arvel (hagiavalduse lisa 6). Samuti tehti fotod sõiduki kahjustustest (hagiavalduse lisa 8). Vastavalt Kahjukäsitluse Keskuse OÜ hinnapakkumisele oli taastusremondi maksumus 1097,42 eurota, millest värvitööde maksumus oli 442,20 eurot, vasaku tagatiiva maha- ja peale panemise tööd 152,82 eurot, vasaku tagatiiva laiendi, tüüblite ja kleebiste maksumus oli kokku 414,59 eurot, plekitööde maksumus oli 65,58 eurot ja lisatarvikute maksumus kokki 22,23 eurot. Kõik kokku on 1097,42 eurot (kõik eeltoodud summad käibemaksuta).
5.12.08.2024 hüvitas hageja Hansarent OÜ-le, kes on Peugeot vastutav kasutaja, Peugeot taastusremondi maksumuse 1097,42 € maksekorraldusega I2361163 (hagiavalduse lisa 4) vastavalt Kahjukäsitluse Keskus OÜ arvele J-11599 (hagiavalduse lisa 5) ja Hansarent OÜ esitatud maksekorraldusele (hagiavalduse lisa 6).
6.13.08.2024 saatis hageja kostjale tagasinõude nr RE-002965-2024 summas 1097,42 € (hagiavalduse Lisa 7), millele kostja ei reageerinud.
7.Hageja hinnangul on Peugeot taastusremont summas 1097,42 € põhjendatud, sest see vastab kostja poolt Peugeot`ile tekitatud kahju tagajärgede likvideerimise mõistlikele kuludele.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1097,40 eurot (põhinõue) ja menetluskulud. (dtl 5, 42, 54). Kostja seisukoht
9.Hagi on osaliselt põhjendatud.
10.Kostja pöördus sündmuskohale tagasi ja osales politsei poolt protokolli koostamisel. Kostja tegutses heauskselt, täitis kohustused. Ta pole sündmuskohalt süüliselt ja õigusvastaselt lahkunud. Kahjunõue pole selles ulatuses hageja tõenditega tõendatud ega tõenda kahju ulatust, pole tõendatud remondivajadus ja maksumus ja kõik remonditööd oleksid seoses antud liiklusõnnetusega. Välja tuli vahetada kahjustatutud plastdetail (V laiend tagatiib), kuid selle värvimine polnud vajalik, detaili maksumus oli 77,35 eurot. Lisaks oli võib-olla vajalik kasutada lisadetaile: tüübleid, mille maksumus on 17,10 eurot. Varustusdetailide maksumus on kokku 94,45 eurot. Töömahtu ja sellele kuluvat aega ei ole kostjal võimalik hinnata, kuid kostja on valmis kompenseerima remondikulud kokku 300 eurot, mis peaks olema piisav nende kahjustuste kõrvaldamiseks. Lisaks märkis, et fotod sõidukist on tehtud pärast õnnetust ega kajasta tegelikku õnnetusejärgset sündmuskohta.
11.Menetluskulud palub jätta hageja kanda (dtl 66, 78, 118). Kohtu põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
13.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel, § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.
14.Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab liiklusseaduse (LS) § 169, mis reguleerib muuhulgas seda, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ja millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vajalik liiklusõnnetusest politseile teatada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 I lause sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju
saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
15.16.04.2024 toimus Jõhvis, Jaama 24 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk Subaru registrimärgiga XXX, mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile Peugeot registrimärgiga XXX ja viimane sai kahjustusi. Sõidukite juhid, sh kostja ei vormistanud dokumenti, millest nähtuks, et nad oleksid ühel arvamusel kuidas juhtum aset leidis, kas Peugeot ́le tekkis varaline kahju, kes on kahju kannatanud isik, kes on tekkinud kahjustuste ja varalise kahju eest vastutav isik, samuti pole fikseeritud juhtide/kasutajate või omanike andmeid ja pole ka allkirjastatud dokumente või dokumenti, mille järgi oleks võimalik isikuid tuvastada. Kostja ei jäänud pärast õnnetust sündmuskohale ega selgitanud välja kannatanu isikut ega teatanud politseile juhtunust. Seega ei ole vaidlusalust sündmust fikseeritud LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause järgi. Need asjaolud on tõendatud hageja esitatud kostja seletuskirjaga hagejale kahju käsitlemise käigust, kannatanu seletuskirja ning fotodega kahjustatud sõidukist (dtl 46, kannatanu kahjuteade dtl 43, fotod, dtl 534-57). Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures liikluskindlustuslepinguga, mida tõendab poliis nr C0050765824 (dtl 48). Seega oli hageja LKindlS § 24 järgi kohustatud isik hüvitama Peugeot ́le tekitatud vigastuste eest kahju Hansarent OÜ-le. Poolte vahel ei olnud ka eeltoodud asjaolude üle vaidlust.
16.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
17.Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et liiklusõnnetuses sai kahjustada Peugeot ́i vasakpoolne tagatiib (dtl 53-57, 107- 109, 112, 113). Kostja väitis, et kahju on väiksem, sest vaja oli vahetada vaid tagatiib 77,35 eurot, mida polnud vaja värvida ning lisaks oli vaja lisamaterjali 17,10 euro eest. Seega pidas kostja kahjuks 94,45 eurot ja oli nõus maksma kahju hüvitist koos remonditööde endaga kokku 300 eurot. Märgitud summad 17,10 eurot ja 94,45 eurot on kajastatud ka hageja esitatud Peugeot ́ hinnapakkumises (dtl 32-34, eriti dtl 34). Seega on kahju ulatus igal juhul tõendatud kostja poolt vaidlustamata osas ca 300 eurot, mida kostja pole ka vaidlustanud. Kahjukäsitluse Keskus OÜ koostatud hinnapakkumises on näidatud, et Peugeot ́ juhtumieelse olukorra taastamise vajalikud tööd on vasaku tagatiiva laiendi vahetus, värvimine ning lisaks ka kleebiste vahetus (dtl 32). Hinnapakkumise kohaselt on taastusremondi maksumus kokku 1097,42 eurot (käibemaksuta), millest värvitööde
maksumus on 442,20 eurot (käibemaksuta), vasaku tagatiiva maha- ja peale panemisega seotud tööd 152,82 eurot (käibemaksuta), vasaku tagatiiva laiendi, tüüblite ja kleebiste maksumus on 414,59 eurot (käibemaksuta), plekitööde maksumus 65,58 eurot (käibemaksuta) ja lisatarvikute maksumus 22,23 eurot (käibemaksuta). Hageja on tõendanud fotodega, et need kahjustused on likvideeritud (dtl 115-116). Fotodega on tõendatud, et sõiduki vasakul tagatiival on silt, mis polnud küll kahjustatud, kuid hinnapakkumisega (dtl 32) on tõendatud, et silti puudutav töö oli vajalik ja on tehtud. Hageja esitatud Kahjukäsitluse Keskuse OÜ arve nr J-11599 11.07.2024 (dtl 39) kohaselt on sõiduki parandamise kulude ja tööde kohta esitatud arve 1097,42 eurot (käibemaksuta). Hinnates kogumis fotosid, tekkinud vigastusi ja tehtud töid, hinnapakkumist ja eelviidatud arvet, asub kohus järeldusele, et hinnapakkumises toodud tarvikud, tööd, sj sildi parandamise tööd olid otseselt vajalikud ja seoses liiklusõnnetuses tekkinud vigastuste asukohaga. Seega on ka sildi vahetusega seotud kulud kahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel ehk kostja poolt Subaruga sõites Peugeot ́le otsa VÕS § 127 lg 4 järgi. Kohtul puudub alus kahelda kahjude hüvitamisele ja vastavaid töid tegevate spetsialiseerunud äriühingute oskustele hinnata kahjustuste suurust, nende likvideerimiseks tehtavaid töid ja vajaminevaid materjale. Eelviidatud hageja tõendid kogumis hinnates, leiab kohus, et hageja tõendas, et Peugeot ́ vigastuse kõrvaldamise kulud ehk kahju ulatus VÕS § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi on kokku 1049,42 eurot, millega on ümber lükatud kostja väited, et kahju on väiksem. Kostja väited, et hageja tõendid pole usutavad, veenvad, et pole originaaldokumente, ei ole põhjendatud, sest hageja seletas, et dokumendid koostakse elektrooniliselt. Hageja tõendas kohtule esitatud maksekorraldustega (dtl 31, 40), et vaidlusaluse remondi eest on kannatanule tasutud 1049,42 eurot.
18.LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, lg 5 järgi on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
19.Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, ilma et oleks selgitanud välja LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause kohaselt, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses, seda dokumenteerinud või kutsunud asjaolude ebaselguse korral välja politsei. Kostja väitis, et ta ei käitunud süüliselt, kuna tuli politsei kutsel sündmuskohale tagasi ning osales protokolli koostamisel. Tema ärakuulamisel antud seletuste kohaselt ei saanud ta üldsearu , et Peugeot ́l oleks tekkinud mingid kahjustused, kuigi ta oli oma autost välja tulnud ja vaadanud. Istungil antud seletuste kohaselt vedas ta klienti (osutas BOLT-i kaudu teenust) kellel oli kiire ja kohe, kui politseist helistati, tuli tagasi sündmuskohale. Kui tagasi tuli, ei vaadanud ta üle Peugeot ́d, millele oli ta vigastused tekitanud. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud klient vedada tollel päeval, mistõttu kiirustas klienti viima, sj ei väitnud ta, et ta oleks teisele sõidukile (näiteks esiklaasile) jätnud info enda kontaktandmete kohta, võimaldamaks
sündmuse, kahjude hilisemat fikseerimist. Hageja esitatud fotodelt on nähtav, et Peugeot ́ tagatiib on kahjustunud nii, et selle üks osa on sõiduki kerest veidi rebenenud. Too pidi olema kostjale tähelepanelikul vaatamisel nähtav. Kohus leiab, et asjaso n tõendatud, et kostja rikkus süüliselt ehk hooletusest VÕS § 104 lg 3 järgi ja seega õigusvastaselt LS § 169 lg 4 p 4, 5 lg 5, tulenevat kohustust a) selgitada välja, kes on liiklusõnnetuses kannatanu (kelle vara sai kahjustada), b) kes on vastutav liiklusõnnetuse eest ja see dokumenteerida ning c) andmete ebaselguse selle üle, kes on kannatanu või vaidluse korral, kes on vastutav õnnetuse eest, kutsuda sündmuskohale politsei ja d) lahkus sündmuskohalt (ilma kõike eelnevat tegemata). Asjaolu, et kostja tuli seletuste tagasi politsei kutse peale sündmuskohale, ei välista tema süüd eelviidatud sätte järgi õigusvastases käitumises.
20.Kuna kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, kes on hüvitanud kannatanule Peugeot ́ vigastustest tekkinud kahju1097,42 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi hüvitatud kahju LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi.
21.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
22.Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis kostjalt kirjaga 13.08.2024 (dtl 42) kahju hüvitamist hiljemalt 30.08.2025. Siis muutus hageja kahju hüvitamise tagasinõue kostja vastus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 järgi. Kostja ei ole vaidlustanud kirja saamist.
23.Kuna kostja ei ole kahju hagejale hüvitanud, siis rikub ta hüvitise tagasimaksmise kohustust kostja ees VÕS § 100 (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine on kohustuse rikkumine) järgi. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist LKindlS § 53 lg 1 p 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 127 lg 1, 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 1097,42 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja kulude suurus jääb seetõttu kindlaks määramata.
25.Hageja menetluskuluks on lõiv 280 eurot TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.