Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada 1(5)
määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hageja teostas kostja korteris aadressil: xxx vannitoa remonttöid. Teostatavad tööd lepiti kokku hinnapäringu-pakkumise käigus (Lisa 1). Kostja aktsepteeris hageja pakkumist osaliselt, st. kostja soovis hagejalt ainult ehitustöid, materjalid pidi ostma ja tarnima kostja ise. Hageja nõustus kostja ettepanekuga ning kostjaga lepiti kokku tööde teostamine summas 2171,50 eurot km-ta. Tööde teostamise käigus lepiti lisatööna suuliselt kokku kipslae ehitus ja lae hüdroisolatsiooni tööd. Hageja ja kostja vahel tekkisid lahkarvamused vannitoa plaatimistööde käigus siis, kui plaaditud oli ca 80% põranda mahust ning 50% seinte mahust. Osapoolte suulisel kokkuleppel jäeti lahkarvamuse tekkimisel tööd pooleli. Selleks hetkeks oli hageja teostanud vastavalt hinnapakkumisele torutööd, kipsseinte ehituse, põranda betoneerimise ja hüdroisolatsioonitööd. Samuti teostas hageja lisatööna kipslae ehituse ja kipslae hüdroisolatsioonitööd. Hageja nõuab kostjalt lisaks üldehitustööde teostamisele ka ehitusmaterjalide ja tehnika transpordiga seotud kulude katmist, kuna vaatamata varasemale kokkuleppele, et materjalid hangib ja toimetab objektile kostja, kostja seda ei teinud ning materjalide soetamiseks ja transpordiks kasutati hageja töötajaid ning transpordivahendit. 30.01.2020 edastati teostatud tööde akt ja arve kostjale e-maili teel aadressile, mille kostja hagejale andis ning mille kaudu ka osapooled suhtlesid. Kostja tähtajaliselt allkirjastatud akti hagejale ei tagastanud ning arvet ei tasunud. Hageja saatis kostja e-mailile 11.02.2020 meeldetuletus akti allkirjastamiseks ja arve tasumiseks. Meeldetuletusele kostja vastas, tuues selles välja asjaolu, et tööd on lõpetamata. Hageja tunnistab, et algselt kokkulepitud tööd jäid lõpuni täitmata. Erimeelsuste tekkimisel ei soovinud kostja, et hageja plaatimistööd lõpetab. Teostatud tööde aktis on arvestatud asjaoluga, et plaatimistööd jäid hageja poolt lõpuni teostamata ning arve koostati tegelike töömahtude põhiselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 2178,19 eurot;
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt esitas hageja hinnapakkumise 09.septembril 2019. Kostja keeldus sellest ja teatas, et on leidnud endale teise ehitaja. Hageja esindaja oli siiski huvitatud sellest tööst ning 17.septembril 2019 sõlmisid pooled suulise lepingu vannitoa remondiks. Tööde maksumuseks lepiti kokku 1500 eurot ja töö pidi valmima kahe nädala jooksul. Lisaks lepiti kokku, et kostja maksab ehitusmaterjalide kulu. Hageja pakkus kostjale ehitusmaterjalide kohale toomiseks oma transporti. Hilisemalt lepiti kokku kipslae paigaldamine, kuid selle maksumus pidi selguma peale remonditööde lõpetamist. Hageja alustas remonditöödega 18.septembril 2019, kuid tööd on tänase päevani lõpetamata. Probleemid ilmnesid kohe, ehitustöid teostati kuidas jõuti- mõnel päeval tuldi tööd tegema 1-2 tunniks. Töö kvaliteet oli halb- põrand valati valesti ning see vajas hilisemalt korrigeerimist ja parandamist. Hüdroisolatsiooni paigaldus oli peaaegu olematu. Korteriühistu X esimees R. A. ei kinnitanud veevärgi ehitust ja nõudis, et ehitaja torud ümber paigutaks, mida viimased olid sunnitud ka tegema. Täpselt kaks nädalat peale ehitustööde algust, saatis hageja tööobjektile plaatija. Plaatija selgitas, et plaatimine on võimatu, sest valatud põranda kalle ei olnud õige ning oli ebaühtlane. Plaatija teatas, et ei ole nõus võtma vastutust tööde teostamise eest, sest kui plaadid paigaldada olemasolevas seisukorras põrandale, astutakse need katki. Lisaks juhtis plaatija tähelepanu hüdroisolatsiooni puudulikkusele. Hageja alustas põranda parandamisega, mille tulemusena tõsteti põranda kõrgust ja selle tulemusena vähenes eelnevalt seina paigaldatud EC poti kõrgus 4 cm. Hüdroisolatsiooni parandati, kuid seda tehti ebakvaliteetselt. Lõpuks parandas hageja seaduslik esindaja ise hüdroisolatsiooni. Peale seda hageja seaduslik esindaja hakkas kostja kõnesid vältima. Kostja pidi teda taga otsima. Kostja kohtus hageja seadusliku esindajaga alles 7 päeva peale tööde tähtaja lõppemist ning küsis, miks on tööd lõpetamata, mille peale hageja esindaja midagi ei vastanud. Plaatimistöid alustati alles 09.oktoobril 2019. Töö jäi pooleli, sest plaatija pidi lahkuma Saksamaale. Töid lubati jätkata 12-13 oktoobril ja viimane plaatimine pidi toimuma 14.oktoobril 2019. 14.oktoobril plaatimistöödega ei 2(5)
jätkatud. Hiljem jätkas plaatimistöödega hageja seaduslik esindaja ise. Kostja ei ole teostatud töödega rahul ja nõudis kvalifitseeritud plaatijat tööde teostamiseks, millest hageja esindaja keeldus. Kostja ei olnud töödega rahul ja pakkus, et pooled lõpetavad lepingu kokkuleppel ning kostja tasub tööde eest 750 eurot. Hageja keeldus sellest. Kostjale saadeti P. L. poolt arve nr.1014 22.novembril 2019 1720, 98 eurot tasumiseks. Kostja keeldus tasumisest motiivil, et tööd on lõpetamata. 30.jaanuaril 2020 saadeti kostjale uus arve nr. 1040 2178,19 euro tasumiseks. Kostja keeldus tasumisest. Hageja arvele oli lisatud seekord transpordi teenus. 11.02.2020 saatis hageja kostjale järjekordse kirja, milles nõudis arve tasumist. Kostja keeldus motiivil, et tööd on lõpetamata. Kostja oli sunnitud hilisemalt ise tööd lõpetama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 17.septembril 2019 suulise lepingu vannitoa remondiks. Töö pidi valmima kahe nädala jooksul. Kokkulepitud töödeks oli: üldehitustööd (torutööd, betoneerimine, kipsitööd jms) ning põrandate ja seinte plaatimine. Hiljem täiendati lepingut täiendava tööna ripplae ehituse kokkuleppega. 2) Hageja alustas remonditöödega 18.septembril 2019, kuid töid kokkulepitud mahus ei lõpetanud. 3) kostja sai hagejalt 30.01.2020 teostatud tööde akti ja arve teostatud tööde eest. 4) tähtaja ületamisel (kaks nädalat) nõustus kostja pikendama tööde valmimise tähtaega ühe nädala võrra.
6.Kostja vastuväidete kohaselt lepiti tööde esialgseks maksumuseks kokku 1500 eurot ja kokkulepitud tööd pidi valmima 2 nädala jooksul. Hageja teostas tööd ebakvaliteetselt, ületas kokkulepitud tööde lõpetamise tähtaega, jättis kokkulepitud töö lõpetamata ja kostja oli sunnitud ise tööd lõpuni teostama. Kostja möönas, et pooled sõlmisid lisakokkuleppe ripplae paigaldamiseks. Nimetatud tööde maksumuse osas kokku ei lepitud. Kuigi kostja tellis juurde ripplae paigaldamise, eeldas ta et selle paigaldamine mahub kokkulepitud tähtaja (kaks nädalat) sisse. Kuna tööd pidi valmima kahe nädala jooksul, kuid kestsid neli nädalat, siis leiab kostja, et ta võib kokkulepitud summat (1500 eurot) vähendada poole võrra ehk põhjendatud summaks oleks 750 eurot (1500 : 2= 750).
7.Hageja selgituste kohaselt esitas hageja kostjale esialgses pakkumises tõesti tööde valmimise tähtajana kaks nädalat, kuid kostja selle pakkumisega ei nõustunud. Kui kostja uuesti viie päeva möödudes ise hageja poole pöördus, oli hageja juba sõlminud teise töövõtulepingu teisel objektil töötamiseks. Selleks ajaks ei olnud seoses kahel objektil töötamisega tööde valmimine kahe nädala jooksul võimalik. Samas uuest pikemast tähtajast kostjaga kokku ei lepitud. Tööde teostamise ajal kostjat ei häirinud, et tähtaega ületati.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud lepingu järgi oli kostja tellijaks ja hageja töövõtjaks. 3(5)
VÕS § 636 lg.1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kostja kinnitas oma vastuses, et sai hagejalt 30.jaanuaril 2020 teostatud tööde akti ja arve. Aktis ja saatekirjas on märgitud, et tellijal on kohustus töö 5 päeva jooksul vastu võtta. Maakohus on seisukohal, et antud juhul VÕS § 638, mille kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ei kohaldu, sest hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud mahus. Vaidlust ei ole selle üle, et tellija ei võtnud tööd vastu. Kuigi kostja sai kätte tööde üleandmise akti, oli kostja enne akti kätte saamist pidevalt viidanud puudustele teostatud töödes. Seega puudus vajadus eraldi uuesti teatada töö lepingule mittevastavusest, so teostamata jäänud töödest. Selle üle vaidlus tegelikult puudub. Kohtule esitatud väljakirjutusest poolte sõnumivahetusest nähtub, et pooled arutasid töökäigus selgunud probleeme ja otsisid neile lahendusi. Kostja on sõnumivahetuses viidanud mitmetele puudustele, millest osa puuduseid kõrvaldati: „uus põrand valati valesti, mis vajas hiljem korrigeerimist ja parandamist“, „korteriühistu esimees nõudis torustiku korrektset ehitust ning nõudis, et ehitaja torud ümber paigutaks, mida ehitajad ka olid sunnitud tegema“, „Plaatija ei olnud nõus võtma vastutust tööde teostamise eest ... . Hageja alustas põranda korrigeerimist. Lõpuks R. K. hakkas isiklikult hüdroisolatsiooni parandama.“ Samas vaidlust ei ole selle üle, et plaatimistööd jäid lõpetamata- hageja väidab hagiavalduses, et plaaditud sai 80% põranda lepingulisest mahust ja 50% seinte lepingulisest mahust. Kohtule esitatud 30.01.2020 teostatud tööde aktist nähtub, et kokkulepitud lammutus ja üldehitustöödest teostati 80%, kipslae paigaldus 100%, põranda plaatimine 80%, seinte plaatimine 50%, lisatöö materjalide transpordil 100%. Kostja neid väiteid ümber ei lükanud. Kostja vaidles vastu üksnes lisatööle transpordi eest.
9.Pooled vaidlevad kokkulepitud tööde maksumuse üle: hageja väidab, et pooled leppisid kokku tööde maksumuseks 2171,50 eurot (ilma käibemaksuta), kostja väidab, et pooled leppisid kokku tööde maksumuseks 1500 eurot, millele pidi lisanduma täiendavalt kokku lepitud kipslae paigalduse maksumus. Kipslae paigalduse ja hüdroisolatsioonitööde maksumuseks on hageja märkinud (55,25+32,50) = 120,25 eurot. Kostja nimetatud tööde maksumuse osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja tunnistas, et esialgu lepingu sõlmimisel lisatöös materjalide transpordi osas kokku ei lepitud ja ka esialgse arve esitamisel selle lisatöö eest raha ei küsinud. Hiljem, kui kostja keeldus tasumisest, mõtles hageja ümber ja lisas nõudele ka tasu lisatöö eest 420 eurot. Maakohus, võrreldes tööde pakkumises esitatud tööde maksumust ja teostatud tööde aktis esitatut leiab, et hageja on korrektselt esitanud arvestused vastavalt poolte kokkuleppele (kostja poolt aktsepteeritud pakkumist) ja faktiliselt teostatud töödele. Kuigi kohus andis kostjale võimaluse omapoolseid arvestusi ja tõendeid esitada, kostja seda õigust ei kasutanud, so kostja ei ole esitanud tõendeid, et ümber lükata hageja väiteid teostatud tööde mahu kohta. Tõendamist ei leidnud kostja vastuväide, et tööde maksumusena lepiti kokku summas 1500 eurot + kipslae paigaldamise ja hüdroisolatsiooni töö tasu. Kostja ei eita, et 17.septembril 2019 sõlmitud lepingus lähtuti hageja poolt 09.septembril 2019 esitatud pakkumisest. Juhul, kui eelpool nimetatud kokkulepe (tööde 4(5)
maksumus 1500 eurot) leidnuks tõendamist, oleks kogusumma olnud 100% tööde täitmisel 1500+32,50+55,25=1587,75 eurot.
10.Maakohus leiab, et hageja nõue lisatöö eest materjalide transpordil summas 420 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest selles pooled kokku ei leppinud.
11.Kostja vastuväide, et kuna tööd pidi valmima kahe nädala jooksul, kuid kestsid neli nädalat, siis kostja võib kokkulepitud summat (1500 eurot) vähendada poole võrra ehk põhjendatud summaks oleks 750 eurot (1500 : 2= 750). Maakohus on seisukohal, et lepingu täitmisest (tehtud töö eest tasu maksmine) keeldumine seoses tähtaja ületamisega, ei põhine seadusel ega ka poolte vahelisel lepingul ja on ebaproportsionaalne võrreldes lepingu tingimuste rikkumisega hageja poolt. Maakohus juhib siinjuures kostja tähelepanu ka selle, et kohtuistungil kostja võttis omaks, et pikendas tööde valmimise tähtaega ühe nädala võrra. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuvõttes maakohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt summas 1395,16 eurot + 20% käibemaksu ehk kokku summas 1674,16 eurot. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 76,86 % ulatuses (1674,16/2178,19), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 76,86 % kostja kanda ja 23,14 % hageja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. Muid kulusid ei ole hageja esitanud. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 192,15 eurot (250*76,86 %). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.