Eesti Energia AS hagi T D H Se vastu põhivõla 5449,25 euro, viivise 1012,81 euro ja alates 18.07.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras 6899,74 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10424629; asukoht Lelle 22, 11318 Tallinn) Hageja esindaja: Aleksandr Tikka (e-post [email protected]) Kostja: T D H S (isikukood xxxx; asukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja esindaja: Siim Mägi (e-post: [email protected]) 19.08.2020 Hageja lepinguline esindaja Aleksandr Tikka, kostja T D H S, kostja lepinguline esindaja Siim Mägi
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T D H Selt Eesti Energia AS-i kasuks põhivõlgnevus 5449,25 eurot, kuni 17.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1012,81 eurot ja alates 18.07.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras põhinõudelt (5449,25 eurolt) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 4436 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista T D H Selt Eesti Energia AS-i kasuks menetluskulu 450 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Eesti Energia AS esitas 18.09.2019 Harju maakohtusse hagi T D H Se vastu põhivõla 5449,25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1012,81 euro ja alates 18.07.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Poolte vahel on sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr xxxx.
3.Elektrilevi OÜ 26.01.2017 avastas, et kostja elektrienergia tarbimiskohas asukohaga xxxx maakond, on toimunud arvesti rikkumine, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr xxxx. Tegemist on kohtloetava mõõtearvestiga. Akti kohaselt on arvesti nr xxxx taatlusplommidel muljumisjäljed ning kruvidel, milledega on kinnitatud arvesti korpus on ilmnenud avamisjäljed. Aktil fikseeriti arvesti näidud vastavalt päev xxxx ja öö xxxx. Elektrilevi OÜ saatis arvesti mõõtevahendi erakorralisse kontrolli, mille käigus tuvastati, et plommid on rikutud, plommitraadid on liimiga kinnitatud, numeraatorite numbrirullide servadel on täkked ja numbritel kriimustused. Metroloogiliselt aga arvesti vastas standardi EN 61036 nõuetele.
4.Arvesti numeraatori numbrirulle oli taha keritud niivõrd, et võla asemel tekkis kostjal ettemaks. Tulenevalt sellest, et kostja ei esitanud võrguettevõtjale kohtloetava arvesti elektrienergia tarbimise koguse näite, esitas võrguettevõtja kostjale igakuiselt kuni jaanuar 2017 arveid prognoosi alusel. Tabelist selgub, et 2017 peale arvesti vahetust kaugloetava arvesti vastu kostja aastane elektrienergia tarbimine kasvas 11 korda võrreldes sama perioodiga aastal 2016. Kaugloetav arvesti nr xxxx hakkas edastama mõõteandmeid alates 06.06.2017. Eelnimetatud kuupäevaks pärast arvesti vahetust arvesti edastas võrguettevõtjale kauglugemisel teel kostja tegelikult tarbitud elektrikoguseid iga tunni kohta alates veebruar kuni mai 2017 eest koguses 13 876kWh. Eelnimetatud tarbitud koguse jaotas/korrigeeris võrguettevõtja nelja kuu peale.
5.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007. a määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (maksumuse määramise kord) §-des 4 ja 5 on sätestatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning selle maksumuse määramise arvutusmetoodika. Eelnimetatud arvutusmetoodikat kasutades koostas Elektrilevi OÜ kalkulatsiooni 3-faasilise peakaitsme alusel 12 kuu eest perioodil 26.01.2016 kuni 26.01.2017. Kalkulatsioonist selgus, et kostja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguseseks on 41 826,00 kWh. Võrguettevõtja esitas kostjale arve nr xxxx summas 5449,25 eurot, mis muutus sissenõutavaks 22.03.2017. Arve on tasumata.
6.Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on 18.07.2019 seisuga 1012,81 eurot. Lisaks taotleb hageja edasise viivise väljamõistmist.
7.Elektrilevi OÜ on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks kinnituskirja.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole paigaldanud ühtegi mõõdikut ega oma infot mõõtja tagasikerimise, liimimise ja plommide eemaldamise kohta. Kostjal ei ole arusaadav kuidas on talle võlgnevus arvestatud. Elamu, mis on ahjuküttega, on seisnud 15 aastat tühjana, kuna kostja elas väljaspool Eesti Vabariiki.
9.Tõendatud pole, et xxxx OÜ 30.01.2017 protokolli koostanud töötajatel A T või R R oleks erialased teadmised ja pädevus mõõtevahendi suhtes ekspertiisi tegemiseks. Protokollile ei ole lisatud mõõteseadme fotosid, mis võimaldaksid hinnata protokollis toodud väidete paikapidavust. Protokolli tellijaks on hageja, mis viitab omakorda kontrolli teostaja võimalikule erapoolikusele. Hageja ei ole kostjale andnud võimalust teostada arvestile omapoolselt kontrolli. xxxx OÜ protokoll sisaldab vastuolulisi andmeid.
10.Elektrilevi aktis ei ole märgitud tunnistaja kontaktandmeid. Samuti ei ole aktile lisatud kostja seletuskirja. Seega on akt koostatud puudulikult ja ilma kohustusliku kostja selgitusteta, millega on võetud kostjalt võimalus veenduda kontrolli teostamise sisulises korrektsuses ja esitada kontrolli asjaolude suhtes omapoolne seisukoht.
11.Hageja kohustus on tagada tema võrgust väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramine, sh kontrollida mõõteseadme korrasolekut. Riigikohtu lahendis 3-2-12-11 punktis 14 välja toonud põhimõtte kohaselt võib isegi juhul, kui kohus loeb tõendatud mõõteseadme rikkumise, olla kostjalt hüvitise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldati, kas see oli mõõteseadme paigaldamise ajal uus või kasutatud, kas mõõteseade oli paigaldamise ajal tehniliselt korras ja kas mõõteseadme plommid olid rikkumata ning kas hageja on enne väidetava rikkumise tuvastamist mõõteseadet kontrollinud ja kui on, siis millised olid kontrolli tulemused. Hageja ei ole tõendanud, et just mõõteseade nr. xxxx kostja tarbimiskohta paigaldati, millal see mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldati ja et see oli paigaldamisel rikkumata. Hageja väide ei lükka ümber võimalust, et 01.03.2005 teostati kostja arvestiga töid, mis võisid arvestit ning selle elemente kahjustada või kriimustada. 01.04.2008 programmkella vahetus tõendab, et kostja arvestil esines 27.01.2017 olukorra fikseerimise akti koostamisele eelneval perioodil tehnilisi probleeme, millega seoses hageja enda töötajad teostasid kostja arvestiga remonttöid ja võisid nende tööde teostamise käigus põhjustada arvestile või selle elementidele kahjustusi ning kriimustusi, millest tulenevalt hageja nüüd väidab, et kostja on arvestit rikkunud.
13.Hageja ei ole esitanud kostjale väljastatud arveid, millest nähtuks, mille eest, millises summas ja millise arvutuskäigu alusel on kostjale kuni jaanuar 2017 arveid esitatud. Ka ei ole tõendatud, et peale arvesti vahetust kaugloetava arvesti vastu kostja aastane elektrienergia tarbimine kasvas 11 korda. Jääb arusaamatuks, mis perioodist alates hakkas uus arvesti võrguettevõtjale andmeid edastama. Hageja ei ole tõendanud, et arvesti numbrirulle oli taha keritud.
14.Hageja on arvutanud elektrienergia koguse maksumuse määramise korra § 4 lg 2 valemi abil. Samas pole tõendatud selle kohaldamise eeldused.
15.Kostja hinnangul on ebaselge, kas pooled on maksumuse määramise määruses viidatud „kaitseseadme nimivoolu“ kokku leppinud, kuna võrgulepingu nr. xxxx sellist mõistet
kasutatud ei ole. Lepingus on hageja poolt viidatud näitajate juures märked „Võrguühenduse läbilaskevõime“ ja „Faaside arv“. Maksumuse määramise kord ega elektrituruseadus mõistet „kaitseseadme nimivool“ ei sisusta. Hageja nõue puudutab perioodi 26.01.2016 – 26.01.2017, mis on oluliselt hilisem hageja poolt viidatud hinnakirja kehtivuse algusest. Kui hagejal oli kohustus elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht arvestada maksumuse määramise korra §-is 4 lg 1 p 1 alusel, ei täitnud hageja selle sätte nõudeid. Hageja väide täkete tekkimise põhjuste kohta on paljasõnaline, kuid viitab samas sellele, et ka hageja tunnistab asjaolu, et numbri rulliku muutmine jõu abil on vaid üldjuhul täkete tekkimise põhjuseks ja need võivad tekkida ka muul põhjusel. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • Hageja ja kostja vahel on kehtiv elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr xxxx (t.lk 4, 84 pöördel); • Elektrilevi OÜ teostas 26.01.2017 xxxx kontrolli ja koostas olukorra fikseerimise akti nr xxxx (t.lk 3); • Elektrilevi OÜ esitas 28.02.2017 kostjale arve summas 5449,25 eurot, mida kostja ei ole tasunud (t.lk 6); • Elektrilevi OÜ kinnitas 13.02.2015, et loovutas Eesti Energia AS-ile üle võrguteenuse osutamisest tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded klientide vastu (t.lk 9).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tarbis enne 2017.a elektrit ebaseaduslikult ja peab hüvitama võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia.
19.Mõõteseadme paigaldamisest
19.1.Kostja väidetel ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldati, kas see oli mõõteseadme paigaldamise ajal uus või kasutatud, kas mõõteseade oli paigaldamise ajal tehniliselt korras ja kas mõõteseadme plommid olid rikkumata ning kas hageja on enne väidetava rikkumise tuvastamist mõõteseadet kontrollinud ja kui on, siis millised olid kontrolli tulemused. Kostja leiab, et 01.03.2005 ja 01.04.2008 teostati arvestiga töid, mis võisid arvestit ning selle elemente kahjustada või kriimustada.
19.2.Hageja esitas 15.04.2020 Elektrilevi OÜ väljavõtte, milles on fikseeritud, kellele paigaldati vaidlusalune arvesti, millal arvesti paigaldati ja millise lepingu alusel. Samuti nähtuvad sealt tarbija andmed ja tarbimiskoha aadress.
19.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et arvesti nr D090619 ei asunud kostja tarbimispaigal. Kohus leiab, et paigaldamise teatisega (t.lk 62) on tõendatud, et arvesti nr xxxx paigaldati kostja tarbimispaika. Tõendist nähtub kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu nr xxxx ja kostja tarbimiskoha aadress. Kohus loeb 26.01.2020 olukorra fikseerimise aktiga (t.lk 3) tõendatuks, et kostja kasutuses oli xxxx arvesti nr xxxx. Kohus on seisukohal, et hageja on veenvalt põhistanud, et väljavõttest nähtuval toimus 01.03.2005 kostja objektil tariifivahetus (kostja valis teise tariifipaketi), arvesti jäi samaks. Tegemist on protseduurilise meetmega. Hageja selgituste kohaselt teostati 01.04.2008 objektil programmkella vahetus seoses programmkella rikkega, arvesti jäi samaks. Programmkella vahetusel arvestit ei vahetata. Kohus leiab, et kostja ei ole veenvalt põhistanud, et hageja viidatud tegevused oleks saanud kostja tarbimiskohal asuvat arvestit kahjustada või kriimustada.
20.Mõõteseadme rikkumisest
20.1.Hageja leiab, et kostja elektrienergia tarbimiskohas xxxx on toimunud arvesti rikkumine. Arvesti nr xxxx taatlusplommidel on muljumisjäljed ning kruvidel, millega on kinnitatud arvesti korpus on ilmnenud avamisjäljed. Arvesti mõõtevahendi erakorralises kontrollis tuvastati, et plommid on rikutud, plommitraadid on liimiga kinnitatud, numeraatorite numbrirullide servadel on täkked ja numbritel kriimustused. Metroloogiliselt aga arvesti vastas standardi xxxx nõuetele.
20.2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole paigaldanud ühtegi mõõdikut ega oma infot mõõtja tagasikerimise, liimimise ja plommide eemaldamise kohta.
20.3.Kohus loeb olukorra fikseerimise aktiga nr xxxx (t.lk 3) tõendatuks, et kostja tarbimiskohas xxxx ilmnes arvesti vahetamisel, et vana arvesti xxxx taatlusplommidel on muljumisjäljed ning kruvidel, millega on kinnitatud arvesti korpus on ilmsed avamisjäljed. Kohus loeb veenvaks hageja selgitused selle kohta, et numeraatori servadele tekitatud täkked tekivad vaid siis, kui numeraatorit on jõuga muudetud mistahes suunas. Täkked olid numbrirulliku kaitse kattel.
20.4.Kohus leiab, et olukorra fikseerimise aktist tulenev on selge ja arusaadav. Täiendavate selgituste lahtris on kirjeldatud rikutud arvestit. Kohus ei näe akti kontrollruudustiku andmete vastuolulisust täiendavate selgitustega. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et arvesti oli aktis märgitust teistsuguses seisundis s.t rikkumata.
20.5.Kostja on akti allkirjastanud ja ei ole pidanud vajalikuks aktis märkida tarbija s.t kostja enda selgitust. Kostja on märkinud tarbija allkirja lahtrisse märkuse „näinud“. Kostjal oli võimalus olukorda selgitada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et selgitas hagejale olukorda hiljem. Kostja on asunud väitma, et aktis puudub tunnistaja selgitus ja kontaktandmed. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra nr 34 (edaspidi maksumuse määramise kord) § 3 lg 3 kohaselt kirjutavad aktile alla selle koostaja, elektrienergiat ja võrguteenuste ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja või nende puudumisel tunnistaja. Sama paragrahvi lg 4 alusel elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja aktile allakirjutamisest keeldumisel nõutakse temalt kirjalik seletus allakirjutamisest keeldumise kohta. Kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja keeldub kirjaliku seletuse andmisest, teeb akti koostaja aktile sellekohase märke. Seega puudus tunnistajal vajadus selgituse märkimiseks olukorras, kus kostja kohapeal akti allkirjastas ja sellele vastuväiteid ei esitanud. Samas leiab kohus, et tunnistaja või kostja kui tarbija selgituste puudumine ei muudaks olukorra fikseerimise aktis märgitud andmeid ebaõigeks.
20.6.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et xxxx OÜ töötajad ei ole pädevad või ei omaks erialasi teadmisi ja pädevust mõõtevahendi ekspertiisi teostamiseks. Kohus loeb xxxx OÜ akrediteerimistunnistusega (t.lk 74-78) tõendatuks, et osaühing vastab EVS-EN ISO/IEC 172020:2012 nõuetele kui inspekteerimisasutus mh elektripaigaldiste auditi ja mõõtevahendite taatlemise vastavushindamise valdkonnas.
20.7.xxxx OÜ kostja mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolliga (t.lk 5 pöördel) loeb kohus tõendatuks, et mõõtevahendi taatlusplommid ja tootjaplommid olid vigastatud, arvesti skeem oli vigastatud. Vigastustena on kirjeldatud, et plommid on rikutud, plommitraadid on liimiga kinnitatud, numeraatorite numbrirullide servadel on täkked ja numbritel kriimustused. Metroloogiliste omaduste vigade määrad võivad olla lubatud kuni ±3%. Kõikide vigade määr on alla lubatud määra. Seega vastas arvesti metroloogiliselt standardi EN 61036 nõuetele. Kohus
leiab, et protokollist ei nähtu vastuolulisi andmeid. Dokumendis esitatud andmed on arusaadavad.
20.8.Kohus loeb fotoga kostja arvestist (t.lk 61) tõendatuks, et taatluskleebis asub arvesti kaanel kohas, mis ei välista arvesti avamist ja rikkumist. Foto kinnitab, et taatluskleebis on informatiivne ja ei ole mõeldud mõõtevahendite elementidele juurdepääsu sulgemiseks. Fotolt arvesti näit on sama, mis aktis märgitud arvesti öine näit. Seega on tegemist fotoga kostja arvestist.
20.9.Kohus leiab, et väited selle kohta, et hageja valitud arvesti kontrollija ei ole usaldusväärne, kuna isiku valiku on teinud hageja, on asjakohatu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda akrediteeritud ettevõtte poolt teostatud kontrolli õigsuses.
20.10.Samuti on asjakohatu kostja väide, et hageja ei ole kostjale andnud võimalust omapoolse seadme kontrollimiseks, kuna kostja ei ole hagejale enda kontrolli teostamise soovist teatanud.
20.11.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et olukorra fikseerimise akt ja Inspecta Estonia OÜ mõõtevahendi erakorraline kontrollimise protokoll oleks vastuolus. Tegemist on arusaadavate ja selgete dokumentidega. Kohus loeb nimetatud tõenditega tuvastatuks, et kostja tarbimiskohas olevat mõõtevahendit on rikutud.
20.12.Kohus leiab, et kostja tarbimiskohas asuva mõõtevahendi rikkumisest tulenevalt on kostjal olnud võimalik tarbida elektrit enam kui kostja tegelikult on tarbinud.
21.1.Hagi kohaselt esitas võrguettevõtja kostjale igakuiselt kuni jaanuar 2017 arveid prognoosi alusel, tulenevalt sellest, et kostja ei esitanud võrguettevõtjale kohtloetava arvesti elektrienergia tarbimise koguse näite. Tabelist selgub, et 2017 peale arvesti vahetust kaugloetava arvesti vastu kostja aastane elektrienergia tarbimine kasvas 11 korda võrreldes sama perioodiga aastal 2016.
21.2.Kostja väidetel on elamu ahjuküttega ja on seisnud 15 aastat tühjana, kuna kostja elas väljaspool Eesti Vabariiki ning seetõttu ei ole arusaadav, kuidas on võlgnevus tekkinud. Ka ei ole tõendatud, et peale arvesti vahetust kaugloetava arvesti vastu kostja aastane elektrienergia tarbimine kasvas 11 korda.
21.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et elamu xxxx aadressil xxxx on seisnud 15 aastat tühjana. Samuti ei ole kostja tõendanud, et elas väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja esitas kohtule rahvastikuregistrist elukoha andmete väljavõtte (t.lk 118), mille kohaselt on kostja kehtivaks elukohaks xxxx alates 23.11.2018. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõend, et kostja varem nimetatud aadressil ei elanud. Samuti ei tõenda nimetatud tõend, et kostja elas enne väljaspool Eesti Vabariiki. Lisaks ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kas või kes nimetatud tarbimiskohal elas, kuna lepingu elektri tarbimiseks viidatud aadressil oli sõlminud kostja. Seega on kostja kohustatud tasuma nimetatud tarbimiskohal tarbitud elektri eest.
21.4.Kohus loeb hageja programmi väljavõttega (t.lk 8) tõendatuks, et kostja arveldatud tarbimine muutus peale tarbimispaiga arvesti vahetust kaugloetava arvesti vastu oluliselt suuremaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema tegelik tarbimine erines hageja esitatud tabelis ja graafikus märgitust.
21.Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse arvestus
21.1.Hageja kasutas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“
§-des 4 ja 5 sätestatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning selle maksumuse määramise arvutusmetoodikat. Elektrilevi OÜ koostas kalkulatsiooni 3faasilise peakaitsme alusel 12 kuu eest perioodil 26.01.2016 kuni 26.01.2017. Kalkulatsioonist selgus, et kostja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguseseks on 41 826,00 kWh. Võrguettevõtja esitas kostjale arve nr xxxx summas 5449,25 eurot, mis muutus sissenõutavaks 22.03.2017 ja on kostja poolt tasumata.
21.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud määramise korra kohaldamise eelduseid ja arvutused ei ole arusaadavad.
21.3.Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud enne arvesti vahetust esitatud arvete esitamise aluseid. Kuivõrd kostja ise arvesti näite regulaarselt ei edastanud, arvestas hageja kostja tarbimist esitatud andmete keskmise põhjal.
21.4.Peale arvesti vahetust 2017.a kaugloetava arvesti vastu edastab arvesti andmeid hagejale automaatselt iga tunni järel. Hageja on selgitanud, et hagejal ei olnud võimalik ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramisel rakendada maksumuse määramise korra § 4 lg 1 p 1 ja p 2, sest olukorra fikseerimise aktis puudub märge teostatud voolude mõõtmisele ehk hetke koormused, samuti juhtme ristlõige ning seetõttu määras hageja koguse ja võrguteenuse mahu maksumuse määramise korra § 4 lg 2 p 1 alusel. Elektrilevi OÜ kasutas kalkulatsiooni koostamisel peakaitsme suurust 3x40A. Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppest (t.lk 4) nähtuvalt on kostja tarbimispaigas sisestuskaabli ühendusliini mastis võrguühenduse läbilaskevõime 40A ja faaside arv 3.
21.5.Maksumuse määramise korra § 4 lg 2 p 1 kohaselt kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on ettevõtja ja tarbija vahel kokku lepitud või kui tuvastatakse, et võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on kokkulepitust suurem, arvutatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus 3-faasilise võrguühenduse korral järgmise valemi abil E= √3 x U x l x t, kus E – ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus kilovatt-tundides; U – 0,380 kV pingesüsteemi 3×380 V korral või 0,220 kV pingesüsteemi 3×220 V korral, kui ei ole kokkulepitud teistsugust pinget; I – kaitseseadme nimivool amprites; t – kuni 1 aastane periood tundides alates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani.
21.6.Hageja selgitas 19.08.2020 istungil kalkulatsiooni. Kalkulatsioonilt nähtub ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia arvestamise aastaseks perioodiks on võetud 26.01.2016 kuni 26.01.2017 (lahtrid 2 ja 3) s.o 366 päeva (lahter 4). Kalkulatsioonis võeti kasutustundide arvuks ööpäevas 8 tundi (lahter 5), millega saavutati analoogsete elektripaigaldiste tarbimisgraafikutega. Kasutustundide arv (lahter 6) arvestatud perioodil leiti lahtrite 4 ja 5 korrutamisel. Peakaitsme suuruseks on märgitud tabeli real 7 40 amprit. Vaatamata sellele, et kostjal oli kolmefaasiline mõõtesüsteem arvestati kostja kasutatud pingesüsteem kostjale soodsamalt s.o ühefaasilise mõõtesüsteemi järgi. Seda näitab tabeli 8 lahtris number 0,22. Seda, et tegemist on soodsama arvestusega on hageja näidanud 15.04.2020 menetlusdokumendi võrdlevates arvestuses (t.lk 58 ja 58 pöördel). Faaside arvuna pingesüsteemis on arvestatud lahtris 9 kolme faasiga. Lahter 10 näitab kokku nimetatud perioodi kogust s.o 44629 kWh. Arvestuse teine tabel näitab kogus, mille eest kostja varasemalt perioodil 26.01.2016 kuni 26.01.2017 tegelikult tasus s.o 2764 kWh. Arvestuse kolmandast tabelist nähtub kogus 41 826 kWh, mis on saadud kogutarbimisest 44 629 kWh fikseeritud tarbimise 2764 kWh lahutamisel. Kostja kinnitas 19.08.2020 istungil (t.lk 124 pöördel), et sai aru, millist valemit hageja arvestamisel kasutas ja kust on võetud arvestusele alusarvud.
21.7.Kohtu hinnangul selgitas hageja piisavalt selgelt ka seda, et nimivool on peakaitsme suurus st maksimaalne püsiv elektrivool, mille korral kaitse ei rakendu s.o käesoleval juhul 40 amprit, mille pooled on kokku leppinud lepingus ja nähtub võrguühenduse fikseerimise kokkuleppest (t.lk 4). See on võrguettevõtja poolt tarbijale garanteeritud võrguühenduse läbilaske võime.
21.8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja arvestus ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramisel on arusaadav ning arvestusel märgitu vastab kostjale 28.02.2017 esitatud arves (t.lk 6) nõutule.
22.Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia eest tasumise kohustus
22.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on elektrit tarbinud. Pooled vaidlesid vaid asjaolu üle, kas kostja tarbis elektrit suuremas koguses, kui enne 2017 paigaldatud arvesti mõõdik näitas. Kohus on eespool tuvastanud, et kostja tarbis elektrit suuremas koguses kui näitas enne 2017 paigaldatud mõõdik.
22.2.Elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 1 kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil. Kohus tuvastas, et kostja tarbimiskohas olev mõõdik oli rikutud. Kostja ei ole muutnud usutavaks asjaolu, et mõõdiku võis rikkuda hageja.
22.3.ELTS § 68 lg 2 kohaselt turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Kohus leiab, et 28.02.2017 kostjale esitatud arve tuleneb hageja õigest arvestusest ja on kooskõlas elektrituruseaduse ja maksumuse määramise korra § 4 lg 2 punktiga 1. 22.4 Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul ei saa olla hageja poolt tagasiulatuvalt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia eest tasu küsimine vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega ning seetõttu on viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-2-11 punktile 14 asjakohatu. Kohus on tuvastanud, et kostja tarbimiskohal tarbiti elektrit, mida rikutud mõõtevahend ei mõõtnud ning mille eest kostja tasu ei maksnud ja mida on hagejal õigus kostjalt ELTS § 68 lg 1 p 1, lg 2 ja maksumuse määramise korra § 4 lg 2 punkti 1alusel õigus tagantjärgi nõuda.
22.5.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 5449,25 eurot elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise eest.
23.Viivisest
23.1.Hageja nõuab seadusjärgses määras kostjalt kuni 17.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 1012,81 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 18.07.2019.
23.2.Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud.
23.4.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
23.5.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista kuni 17.07.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 1012,81 eurot.
23.6.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras alates 18.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Menetluskulud
24.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
24.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.