Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht XXX, 10151), lepinguline esindaja F.C (XXX) Kostja: W.J (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX-i, 79001, tegelik elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt W.J (isikukood XXX) hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks kostja ja Bondora AS AS vahel 17.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL2062123 ning 20.07.2022 nõude loovutusest tulenev põhivõlgnevus 328,22 eurot.
3.Välja mõista kostjalt W.J hageja OÜ GS Core kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 328,22 eurot alates 08.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata OÜ GS Core nõudes mõista W.J-ilt välja hagiavalduse esitamise seisuga (alates 08.11.2024 kuni 30.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivis (õige summa 56,11 eurot) ja viivis mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest 31.10.2024 kuni 07.07.2025 (kaasa arvatud) osas.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulud 1
2-24-123045
6.Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
7.Määrata kindlaks OÜ GS Core menetluskulud. Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 160 eurot (riigilõiv 140 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot).
8.Mõista välja kostjalt W.J hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude hüvitis summas 136 eurot. W.J-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (136 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–9 ning edasikaebamise kord.
11.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Sauna 5, Rapla, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Asjaolud
1.OÜ GS Core esitas 14.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1050,00 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 14.10.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese 2
2-24-123045 astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus palus 14.10.2024 esitada hagiavaldus ettenähtud vormis, mh tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse 31.10.2024 ning vastusena 09.01.2025 määrusele esitas uue hagiavalduse tervikteksti 21.01.2025.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel kostja ja Bondora AS vahel 17.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL2062123. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 531 eurot, tema pangakontole kanti 500 eurot. Kostja tasus lepingust tulenevate kohustuste katteks kogusummas 171,78 eurot. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr BL2062123 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Hageja märgib, et temal ei ole võimalik tõendada, et täidetud oleks kohtupraktikast tulenev miinimumnõue nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Hageja on teinud ümberarvestuse arvestades järgmisi tegureid: lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 531,0 eurot, millest 31,0 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 500,0 eurot. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 171,78 eurot, seega on kostja põhivõlg 328,22 eurot (500 – 171,78 = 328,22). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades asjaolu, et hageja hinnangul on laen väljastatud vastutustundetult ning kohus võib lugeda 29.10.2021 krediidiandja poolt tehtud lepingu ülesütlemise mitte õiguspäraseks, arvestab hageja kostja poolt tasutud 171,78 eurot laenulepingu maksegraafiku (vt Lisa 4) põhiosamakseteks. Kostja on tasunud põhiosa maksed täielikult kuni 05.04.2023 makseni ja 1,15 eurot 05.05.2023 põhiosa maksest. Hageja on seisukohal, et nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks 06.05.2023 ning palub kostjalt välja mõista viivis alates sellest kuupäevast. Hageja arvestuste kohaselt on hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 59,1 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 328,22 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 01.11.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kohus võttis hagi 20.02.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
4.Kostjale on hagimaterjalid ja 20.02.2025 määrus kätte toimetatud avalikult, vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.03.2025. Menetlusdokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 21.03.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (04.04.2025) ega ka käesolevani vastanud. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 3
2-24-123045
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
8.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.07.2020 laenulepingu nr BL2062123. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
9.Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
10.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija 4
2-24-123045 esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
13.Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja kostja krediidivõime hindamisel tuginenud kostja enda poolt sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta ning Krediidiinfo andmebaasi tehtud päringutele maksevõime hindamiseks. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et esialgne võlausaldaja on laenu väljastanud vastutustundetult. Kohus nõustub hageja hinnanguga. VÕS § 4034 lg 2 kohustab krediidiandjat arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole esialgne võlausaldaja astunud samme, et teha kindlaks kostja teisi varalisi kohustusi. Viimaseid on võimalik kontrollida tarbijalt täiendava info, sh arvelduskonto väljavõtte, küsimise teel. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagiavalduses nähtuvalt ei ole kostjalt lisaks laenutaotluses toodud andmetele täiendavaid andmeid sh arvelduskonto väljavõtet, küsitud. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
15.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 0,0%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel muutub kehtetuks poolte kokkulepe intressimäära suuruse osas, kuid kehtima jääb kokkulepe selle kohta, kas intress on fikseeritud või ajas muutuv. Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingus kokku lepitud fikseeritud intressimääras ning kuna järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0,0%, intressivõlgnevus puudub ning hageja ka ei nõua kostjalt intressi väljamõistmist. 5
2-24-123045
16.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud esialgsele võlausaldajale lepinguliste kohustuste täitmiseks makseid kogusummas 171,78 eurot. Arvestades kogu kostja poolt tasutu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks, on kostja tasunud põhiosa maksed täielikult kuni 05.04.2023 makseni ja 1,15 eurot 05.05.2023 põhiosa maksest. Esialgne võlausaldaja on laenulepingu üles öelnud 29.10.2021.
17.VÕS § 416 lg 1 kohaselt on ülesütlemine kehtiv, kui - tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; - tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; - ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; - ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
18.Tuginedes hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ei ole esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingut kehtivalt üles öelnud, kuna ümberarvestuse tulemusena ei olnud kostja esialgse krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise ajal ühegi osamaksega viivituses.
19.Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled 17.07.2020 laenulepingu sõlmimisel kokku, et lepingu täitmise tähtpäev on 07.07.2025 ja seega on kostja poolt hagejale võlgnetav summa sissenõutavaks muutunud 08.07.2025.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid peale intressi. Laenulepingus kokku lepitud lepingutasu langeb samuti muude tasude alla ning seda kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei võlgne. Lepingu alusel maksti kostjale välja laen summas 500 eurot. Arvestades, et kostja on esialgsele võlausaldajale teinud tagasimakseid summas 171,78 eurot, on kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 500-171,78=328,22 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Hageja palub, et kostjalt mõistetaks välja viivis alates 05.06.2023 kuni hagi esitamiseni ning arvutustes on võtnud aluseks, et kostja on enne hagi esitamist enda kohustuste täitmisega viivituses kuni 31.10.2024. Hagi esitati kohtule 31.10.2024. Kohus märgib, et hageja on hagi esitamiseks sissenõutava viivise arvestamisel teinud arvutusvea ning nõuab kostjalt viivise väljamõistmist suuremas summas, kui see hageja viivisenõude aluseks olevatele andmete tuginedes oleks. Hagiavalduse p 3.7 tabelis on hageja viivise arvestamisel märkinud, et 2023 juuni kuus oli kostja tasumisega viivituses ajavahemikul 06.05.2023-30.06.2023, kuid on märkinud viivituses oldud päevade koguarvuks 26 päeva asemel 56 päeva ning on järgnevalt perioodi eest viivise arvestamisel samuti lasutanud arvutustest päevade arvu 56 päeva ja perioodi viivise summaks on hageja saanud 5,29 eurot. Kuna perioodis 05.06.202330.06.2023 on aga 26 päeva, on õigeks perioodi viivise summaks 2,45 eurot (võlgnevus 328,22 eurot, periood 26 päeva ning viivise määr 10,5%). Samuti on hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel ekslikult arvestanud, et hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud ka hagi esitamise päeva viivis. Arvestades hagis välja toodud hageja nõuet ja hagi esitamise aega sai hageja hagis toodud asjaoludel nõuda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kuni 30.10.2024, mitte 31.10.2024, nagu on hageja enda arvestustes aluseks võtnud. Hagejal on õigus viivist nõuda ühe päeva võrra lühema perioodi eest millele vastab 0,11 eurot (võlasumma 328,22 eurot, % aastas 12,25 ehk protsent päevas 0,03347 eurot). Täiendavalt on hageja hagiavalduse p 3.7 perioodi 01.07.2024-31.10.2024 eest nõutava viivisesumma märkimisel teinud trükivea ning 6
2-24-123045 arvutustest tuleneva tegeliku summa 13,51 euro asemel on tabelisse märkinud ja edasistes arvutustest kasutanud summat 13.55 eurot. Hageja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivisesumma suuruseks on eeltoodust tulenevalt mitte hageja märgitud 59,10 eurot vaid 2,45+19,86+20,40+13,40 = 56,11 eurot.
22.Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtpäeva möödumist ehk 08.07.2025. Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni 08.07.2025 (kaasa arvatud).
23.VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
24.Põhivõlgnevus muutus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel sissenõutavaks 08.07.2025, sellest kuupäevast alates on kostja võlgnevuse tasumisega viivituses ning seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista alates 08.07.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni hageja poolt taotletud VÕS § VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
26.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
27.TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised 7
2-24-123045 ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
29.Hageja on hagihinnaks märkinud 427,53 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt võib kohus hagihinna määrata siis, kui leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist arvestades teinud mitmeid vigu ja kasutanud hagihinna määramisel vale viivisenõude summat. Kohus on käesoleva otsuse p 21 selgitanud, milline on tegelik hagiavalduses hageja poolt nõutud enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise summa (56,11 eurot) ja sellest tulenevalt on õige hagihind: 328,22 (põhivõlgnevus) + 56,11 (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis)+ 40,21 (edasiulatuv viivis) = 424,54 eurot. Hageja on hoolimata eksimustest viivisenõude suuruse ja hagihinna arvestamisel tasunud hagi esitamisel riigilõivu õiges määras.
30.Kohus rahuldas hagi põhinõude ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude osaliselt. Seega rahuldas kohus hagi u 85% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
32.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
33.Hageja põhjendatud menetluskulu on seega (140+20) 160 eurot. Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 85% hageja menetluskuludest ehk 136 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.
35.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
36.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
37.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb 8
2-24-123045 kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.