Bondora AS hagi R. B. S. vastu võlgnevuse nõudes 16 589,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: R. B. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
05.08.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja Bondora AS-i 21.05.2025 avaldus hagist osaliseks loobumiseks ning lõpetada tsiviilasja 2-25-6307 menetlus Bondora AS hagis R. B. S. vastu järgmistes nõuetes: laenu tagastamise nõudes lepingu BL2639084 alusel summas 170,95 eurot; intressinõudest nõudes lepingu BL2639084 alusel summas 213,79 eurot; kuni 24.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 1225,93 eurot, sissenõudekulude nõudes summas 19,99 eurot, haldustasu nõudes summas 26,92 eurot, samuti edasiulatuvas viivisenõudes võlgnevuselt 2033,06 eurot alates 24.04.2025 lepingujärgses intressimääras 32,32% aastas.
2.Rahuldada Bondora AS hagi R. B. S. vastu osaliselt.
3.Rahuldada Bondora AS hagi R. B. S. vastu hageja Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel 09.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2700769 tulenevates nõuetes.
Välja mõista kostjalt R. B. S. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel 09.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2700769 tulenev põhivõlg 8400 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 08.08.2022 kuni 24.04.2025 summas 2546,29 eurot, samuti mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (8400 eurot) alates 25.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata Bondora AS hagi R. B. S. vastu hageja Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel 08.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2639084 tulenevates nõuetes.
6.Jätta menetluskulud seoses nõudega, millest hageja loobus, hageja Bondora AS kanda, ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-6307
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 24.04.2025 hagi R. B. S. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 24.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt krediidiandja Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid võlgnevusi. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 08.03.2022 krediidileping nr BL2639084
3.Kostja ja Bondora AS vahel on 08.03.2022 sõlmitud krediidileping nr BL2639084, mille alusel sai kostja krediiti 2020 eurot; krediidi kulukuse määr 49,62% aastas, lepingutasu 120 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 32,32% aastas, 60 osamakset (iga kuu 3. päev), makseperiood 04.04.2022 kuni 03.03.2027.
4.Hagiavalduse p 2.2.4 kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 03.05.2022 osamakse 74,99 eurot, 03.06.2022 osamakse 74,99 eurot, 04.07.2022 osamakse 74,99 eurot, 03.08.2022 osamakse 74,99 eurot. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arve 5 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel ja arve 14,99 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskuludena.
5.Hageja edastas 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav 30-päevane tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ütles lepingu 08.08.2022 üles, kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr BL2639084 järgmised nõuded: põhivõlg kokku 2006,14 eurot; intressid 213,79 eurot; haldustasu 26,92 eurot; võla sissenõudmiskulud 19,99 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviseid 1782,23 eurot võlgnevuselt 2033,06 eurot alates 08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 32,32% aastas; edasiulatuvad viivised võlgnevuselt 2033,06 alates 24.04.2025 lepingujärgses intressimääras 32,32% aastas; 09.04.2022 krediidileping BL2700769
7.Kostja ja Bondora AS vahel on 09.04.2022 sõlmitud krediidileping nr BL2700769, mille kohaselt sai kostja krediiti 8931 eurot; krediidi kulukuse määr 38,01% aastas, lepingutasu 531 2
2-25-6307 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 23,83%, 60 kuumakset (iga kuu 3. päev), makseperiood 03.05.2022 kuni 05.04.2027.
8.Hagiavalduse p 2.3.4 kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 03.05.2022 tagasimakse 244,39 eurot, 03.06.2022 tagasimakse 285,81 eurot, 04.07.2022 tagasimakse 285,81 eurot ja 03.08.2022 tagasimakse 285,81 eurot.
9.Hageja edastas 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav 30-päevane tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ütles lepingu 08.08.2022 üles, kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr BL2700769 järgmised nõuded: põhivõlg kokku 8400 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviseid 2546,29 eurot põhivõlgnevuselt 8400 eurot alates 08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 24.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisest
11.Hagiavalduse kohaselt on 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 2387,16 eurot. Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 393,31 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 716 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum. Arvestades uue laenu kuumakset (74,99 eurot), teisi kohustusi (393,31 eurot), elamiskulusid (716 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1202,86 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
12.Hagiavalduse kohaselt on 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 971,35 eurot.
13.Harju Maakohus kohustas 25.04.2025 kohtumäärusega hagejat täpsustama hagiavaldust (täpsustama nõudeid, asjaolusid ja hagihinda) ning haginõuet. Kohus asus 25.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
14.Hageja esitas 06.05.2025 vastuväite kohtu tegevusele, menetluskulude nimekirja ja kostja pangakonto väljavõtte.
15.Kohus asus 06.05.2025 kohtumääruses pärast kostja pangakonto väljavõttega tutvumist taaskord esialgsele seisukohale, et kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja 3
2-25-6307 oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 20. mai 2025.
16.Hageja esitas 21.05.2025 ümberarvutuse, mille kohaselt on hageja nõudeks põhivõlgnevus kokku 10 235,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised hagiavalduse esitamiseni 3102,59 eurot ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (10 235,19 eurot) alates 24.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud nõuetest kostja vastu hageja loobus. Teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hageja ei esitanud.
17.Hageja selgitab, et 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 alusel sai kostja krediiti 2020, millest kostjale väljastati 1900 eurot ja 120 eurot arvestati lepingutasuks ning 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8931 eurot, millest kostjale väljastati 8400 eurot ja 531 eurot arvestati lepingutasuks. Kostja kohustus krediidi tagastama vastavalt lepingute maksegraafikule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu edastas hageja kostjale 05.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei kõrvaldanud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingud 08.08.2022 üles.
18.Hageja selgitab, et kuivõrd kostja sai krediidilepingu nr BL2639084 alusel krediiti 1900 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 64,81 eurot, on hageja põhinõudeks 1835,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisteks 556,30 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed. Krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8400 eurot ja ei teinud ühtegi tagasimakset, seega on hageja põhinõudeks 8400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisteks 2546,29 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed.
19.Kostjale R. B. S. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 22.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (05.06.2025) oma vastust esitanud ei ole. Hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.06.2025, kuid kostja oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 17.06.2025) ei esitanud. Kohtukutse 05.08.2025 kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.07.2025, kuid kostja 05.08.2025 kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Loobumise vastuvõtmine
20.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest osaline loobumine (s.o seadusjärgseid nõudeid ületavas osas) tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja menetlus osaliselt.
21.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Hageja esitas 08.05.2025 avalduse osaliselt hagiavaldusest loobumiseks, milline on kostjale kätte toimetatud ja kostja seisukohta ei esitanud.
4
2-25-6307
22.Hageja loobus nõuetest järgmiselt: laenu tagastamise nõudest lepingu BL2639084 alusel summas 170,95 eurot (2006,14 – 1835,19); intressinõudest nõudest lepingu BL2639084 alusel summas 213,79 eurot; kuni 24.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 1225,93 eurot (1782,23 - 556,30) ja sissenõudekulude nõudest summas 19,99 eurot, haldustasu nõudest summas 26,92 eurot, samuti edasiulatuvast viivisenõudes võlgnevuselt 2033,06 alates 24.04.2025 lepingujärgses intressimääras 32,32% aastas.
23.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.
25.Vastavalt eeltoodule võtab kohus hageja Bondora AS-i 21.05.2025 avalduse hagiavaldusest osaliselt loobumiseks vastu ning lõpetab tsiviilasja 2-25-6307 menetluse ülal punktis 22 loetletud nõuete osas seoses hageja hagiavaldusest osalise loobumisega. Hagi lahendamine
26.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud, s.o krediidilepingust nr BL2700769 tuleneva põhinõude ja viiviste osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
27.Vastavalt 21.05.2025 hagiavalduse täiendusele nõuab hageja kostjalt krediidiandja Bondora AS ja kostja R. B. S. vahel sõlmitud järgmistest tarbijakrediidilepingutest tulenevaid võlgnevusi:
27.1.08.03.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2639084 tulenev on põhivõlg 1835,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 556,30 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;
27.2.09.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr BL2700769 tulenev põhivõlg 8400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 8400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 08.08.2022 kuni 24.04.2025 eest 2546,29 eurot ning edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
28.Kohus tuvastab, et kostja ja Bondora AS sõlmisid 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 laenusummaga 2020 eurot (dtl 11 jj) ja 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 laenusummaga 8931 eurot (dtl 32 jj). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud.
29.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR5
2-25-6307 Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
30.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
31.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
32.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
33.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
34.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
35.Hagiavalduse kohaselt on 08.03.2022 krediidilepingu nr BL2639084 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 2387,16 eurot. Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 393,31 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 716 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum. Arvestades uue laenu kuumakset (74,99 eurot), teisi kohustusi (393,31 eurot), elamiskulusid (716 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1202,86 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud 6
2-25-6307 kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
36.Hagiavalduse kohaselt on 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek 971,35 eurot.
37.Kohus asus 25.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.
38.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses.
39.Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtetest. Hageja esitas 06.05.2025 kostja pangakonto väljavõtte perioodi 16.02.2021 kuni 09.04.2022 kohta. Hageja lisatud kontoväljavõttest nähtub, et kostjal on mitmeid erinevaid arvelduskontosid, milliste väljavõtteid hageja ei ole kohtule esitanud. Lisaks nähtub kontoväljavõttest, et hageja kontolt on toimunud suures ulatuses väljaminekud erinevatele hasartmänguportaalidele (sh Optiwin OÜ, Unibet, Triogames OÜ). Samuti on eeltoodud portaalidest näha sissetulekuid. Lisaks on kostjal kohustused AS Inbank, Holm Bank AS, Telia Eesti, Nord Collect OÜ ees.
40.Seega pole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule.
41.Hageja väited, mille kohaselt olukorras, kus hageja tugineb väitele, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjel võiks olla kokkulepe lepingujärgse intressi kohaldamiseks tühine, on hageja hinnangul piisav väite põhistamisest TsMS § 235 järgi, on selges vastuolus Riigikohtu lahendis 2-21-13098 (p 24) märgituga, mille kohaselt krediidiandjal lasub tõendamise, mitte põhistamise kohustus, kuivõrd krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse.
42.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
43.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
44.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse 4
7
2-25-6307 sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
ja
45.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 34-40), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
46.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 08.03.2022 krediidileping nr BL2639084
47.Hageja 21.05.2025 ümberarvutuse (dtl 115 jj) kohaselt on hageja põhinõudeks 1835,19 eurot. Hageja selgitab, et kuivõrd kostja sai krediidilepingu nr BL2639084 alusel krediiti 1900 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 64,81 eurot, on hageja põhinõudeks 1835,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisteks 556,30 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed.
48.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 08.03.2022 krediiti 1900 eurot (dtl 53). Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 64,81 eurot.
49.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61-62), milles anti kostjale täiendav 30päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 05.07.2022, oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022. Hageja ütles 08.08.2022 lepingu üles (dtl 63), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
50.Hageja ei ole esitanud tagasimaksete uuesti määramist (maksegraafikut) vaatamata kohtu asjaomasele tähtajale ja selgitustele. Krediidilepingu nr BL2639084 alusel sai kostja krediiti 1900 eurot, mille kohustus tagastama 60 osamaksena perioodil 04.04.2022 kuni 03.03.2027. Lepingujärgse maksegraafiku kohaselt oli 04.04.2022 makse põhiosa summa 13,86 eurot, 03.05.2022 makse põhiosa summa 14,23 eurot, 03.06.2022 makse põhiosa summa 14,61 eurot ja 04.07.2022 makse põhiosa summa 15,01 eurot. Kostja tegi tagasimakseid 64,81 euro ulatuses. Seega on kostjal tasutud järgmised osamaksed: täielikult 04.04.2022, 03.05.2022, 03.06.2022 ja 04.07.2022 makse põhiosa summad ning osalisel 03.08.2022 makse põhiosa summas 7,1 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 05.07.2022 ja leping öeldi üles 08.08.2022. Hageja poolt 21.05.2025 seadusjärgse nõude (dtl 115 jj) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 05.07.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses ühegi osamaksega, veel vähem kolme üksteisele järgneva osamaksega.
51.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 05.07.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 08.08.2022 üles öelda ning leping kehtib. Seega ei ole hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet summas 1835,19 eurot.
52.Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõuded krediidilepingu nr BL2639084 osas selged. Kohus andis hagejale 8
2-25-6307 25.04.2025 ja 06.05.2025 kohtunõuetega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja ei esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta (s.o maksegraafikut) kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Seetõttu pole kohtul võimalik tuvastada, kas ümberarvutuse puhul oleks krediidilepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv lähtuvalt uuesti määratud tagasimaksetest ega ka seda, kas ja millised osamaksed on muutunud sissenõutavaks ja/või muutuvad tulevikus sissenõutavaks.
53.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
54.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 25.04.2025 ja 06.05.2025 kohtunõuetest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded seoses 08.03.2022 krediidilepinguga nr BL2639084 ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu seoses 08.03.2022 krediidilepinguga nr BL2639084 rahuldamata. 09.04.2022 krediidileping BL2700769
55.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 8400 eurot, kuivõrd kostja sai 09.04.2022 krediidilepingu nr BL2700769 alusel krediiti 8400 eurot, kuid kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ega tagasimakseid teinud. Hagiavalduse p 2.3.4 kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 03.05.2022 tagasimakse 244,39 eurot, 03.06.2022 tagasimakse 285,81 eurot, 04.07.2022 tagasimakse 285,82 eurot ja 03.08.2022 tagasimakse 285,81 eurot.
56.Hageja 21.05.2025 ümberarvutuse (dtl 115 jj) kohaselt on hageja põhinõudeks 8400 eurot. Hageja selgitab, et krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8400 eurot ja ei teinud ühtegi tagasimakset, seega on hageja põhinõudeks 8400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisteks 2546,29 eurot (s.o alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) ning edasiulatuvad viivised. Hageja märgib, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022 osamaksed.
57.Hageja on tõendanud (dtl 32, dtl 54), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 8400 eurot.
58.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 05.07.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61-62), milles anti kostjale täiendav 30-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 05.07.2022, oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022. Hageja ütles 08.08.2022 lepingu üles (dtl 63), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 9
2-25-6307
59.Hageja ei ole esitanud tagasimaksete uuesti määramist (maksegraafikut). Krediidilepingu nr BL2700769 alusel sai kostja krediiti 8400 eurot, mille kohustus tagastama 60 osamaksena perioodil 03.05.2022 kuni 05.04.2027. Seega igakuiste võrdsete osamaksetega 140 eurot (8400/60 eurot). Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Seega on kostja võlgnevuses järgiste osamaksetega: 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 ja 03.08.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 05.07.2022 ja leping öeldi üles 08.08.2022. Kuivõrd kostja oli lepingu 05.07.2022 ülesütlemise hoiatuse ja 08.08.2022 lepingu ülesütlemise teate saatmise seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 03.05.2022, 03.06.2022, 04.07.2022 maksetega), sest ei teinud lepingute alusel ühtegi tagasimakset, on lepingu ülesütlemine 08.08.2022 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 8400 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 8400 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.
60.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 2546,29 eurot, s.o krediidilepingu nr BL2700769 puhul põhivõlgnevuselt 8400 eurot alates 08.08.2022 (lepingu ülesütlemise päev) kuni 24.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 24.04.2025. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 8400 eurot perioodi 08.08.2022 kuni 24.04.2025 eest 2546,29 eurot (08.08.2022 kuni 31.12.2022 määraga 8% aastas 268,80 eurot; 01.01.2023 kuni 30.06.2023 määraga 10,5% aastas 437,38 eurot; 01.07.2023 kuni 31.12.2023 määraga 12% aastas 508,14 eurot; 01.01.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 522,12 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 517,31 eurot, 01.01.2025 kuni 24.04.2025 määraga 11,15% 292,54 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude 2546,29 eurot.
61.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 24.04.2025 (s.o hagiavalduse esitamise päevast) kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (8400 eurot) alates 25.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et viiviseid ei saa nõuda ühe ja sama päeva (s.o 24.04.2025) eest topelt, s.o nii sissenõutavaid viiviseid 24.04.2025 seisuga kui ka edasiulatuvaid viiviseid alates 24.04.2025 (s.o hagi esitamise kuupäev). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
62.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud seoses nõudega, millest hageja loobus, hageja kanda.
63.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
64.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
65.Kohus asub seisukohale, et nõude osas, millest hageja ei loobunud, ja mille kohus rahuldas ühe lepingu osas seadusjärgses ulatuses ja teise lepingu osas jättis rahuldamata, on õiglane ja põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
66.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus seoses sellega, et hageja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk hageja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Seega on tarbijale antud laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul 10
2-25-6307 sisuliselt vältimatu. Juhul, kui hageja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust kohtulikult sisse nõuda.
67.Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu. Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
68.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.