Rediem Capital AB hagi N.G vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
764,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697, asukoht Lilla Brogatan 6, Borås, 50330 Västra, Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (XXX) Kostja: N.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 86817, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt N.G (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697) kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 24.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9245478 ning 01.09.2024 nõude loovutusest tulenev põhivõlgnevus 597,55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 100,33 eurot.
3.Välja mõista kostjalt N.G hageja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 597,55 eurot alates 25.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata kindlaks Rediem Capital AB menetluskulud. Määrata Rediem Capital AB põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 505 eurot (riigilõiv 245 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot). 1
2-24-137714
7.Mõista välja kostjalt N.G hageja Rediem Capital kasuks menetluskulude hüvitis summas 505 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Asjaolud
1.Rediem Capital AB esitas 18.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1403,42 euro saamiseks. Kohus tegi 21.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik N.G esitas 03.12.2024 nõudele vastuväite. Kohus teavitas avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule esitatud ei ole. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 08.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 24.01.2025 esitas hageja hagi N.G vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi 09.04.2025 määrusega käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused. 29.04.2025 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaali vahel 24.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9245478, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 2549,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st jäi õigeaegselt tasumata täielikult või osaliselt 10.07.2022, 10.08.2022, 10.09.2022 osamaksed, mistõttu saatis esialgne krediidiandja 8.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne krediidiandja 23.10.2022 lepingu üles. 01.09.2024. a on toimunud nõude loovutamise leping, millega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõuded kostja vastu Rediem Capital Ab-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 597,55 eurot ja sissenõutavaks 2
2-24-137714 muutunud viivis 100,33 eurot ning viivis alates 25.01.2025 kuni põhinõude summas 597,55 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja selgitas kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgnevalt. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (Lisa 8.1. ja Lisa 8.2.), lisaks kontrollis hageja kostja aktiivseid maksehäireid (Lisa 9.1 ja 9.2), mis osutus negatiivseks ning kostja taotluse andmed Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 282.97 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 126.72 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 156,25 eurot (282.97-126.72).
4.Kohus võttis hagi 05.05.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
5.Kostjale on hagimaterjalid ja 05.05.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 15.05.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.05.2025) ega ka käesolevani vastanud. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
7.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 3
2-24-137714
9.Kohus on kontrollinud, et hageja nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 406 lg 1 märgitud ülempiiri. Lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, lepingu krediidi kulukuse määraks oli hagiavalduse kohaselt 19,17%.
10.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 24.09.2021 järelmaksulepingu nr. 9245478. Järelmaksulepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda esialgsele võlausaldajale intresse. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
11.Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
12.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
13.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse 4
2-24-137714 põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
15.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse kohaselt hinnati kostja maksevõimet järelmaksulepingu sõlmimisel tuginedes Pensioniregistrist kogutud andmetele, lisaks kontrollis hageja kostja aktiivseid maksehäireid mis osutus negatiivseks ning kostja taotluse andmed. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 282.97 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 126.72 eurot. Statistikaameti andmetel oli 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot, krediidiandja poolt tuvastatud kostja sissetulek järelmaksulepingu sõlmimise ajal ületas seda 49,40 euro võrra. Arvestades krediidiandja poolt tuvastatud kostja sissetuleku suurust ja lepingulise kohustuse suurust jäi kostjal enda igapäevaste kulutuste (põhivajadused) katmiseks 156,25 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hagiavaldusest aga ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt enne järelmaksulepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni tema muude kohustuste, sh ka selliste püsikulude nagu majapidamiskulud, suurust. Hagiavalduses toodust nähtuvalt on krediidiandja vaid veendunud, et järelmaksulepinguga võetav igakuine kohustus ei oleks suurem kui kostja sissetulek. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei kogunud piisavalt teavet, mille pinnalt enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust hinnata.
16.Asjas ei ole tuginetud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks lähtumist laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ja Pensionikeskuse andmete alusel tarbija sissetulekute suuruse hindamisest ja maksehäirete puudumise tuvastamisele. Enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
18.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 5
2-24-137714 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 0,0%. Hageja ei ole intressinõuet esitanud.
19.Kohus ei pea menetluslikult otstarbekaks hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. Ülesütlemise kehtivuse määramine on oluline hageja nõude sissenõutavuse hindamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt on krediidiandja ja kostja kokku leppinud makseperioodis 24 kuud. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2021–10.09.2023. Kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea Hageja nõue on hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt sissenõutavaks muutunud 11.09.2023.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid peale intressi. Hageja on arvestanud kõik kostja poolt krediidiandjale teostatud maksed tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Peale lepingu lõpptähtaja saabumist on kostja täiendavalt tasunud 730,55 eurot, millest hageja arvestas põhisumma katteks 680,55 eurot ja 50.00 eurot sissenõudmiskulude katteks. VÕS § 415 lg 2 p 1 ütleb, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 2549 1270,90 - 680,55 = 597,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Hageja nõuab kostjalt viivist alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 11.09.2023 kuni põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumiseni VÕS § VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine mõjutab lepingupoolte lepingulisi õigusi, siis ei võta see lepingupoolelt seadusest tulenevat õigust nõuda viivist ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada.
22.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
23.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja 6
2-24-137714 kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
24.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
25.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
26.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Taotluse kohaselt on hageja esindaja tutvunud ja analüüsinud täiendavaid dokumente, valmistanud ette ja koostanud hagiavalduse, kogunud ja komplekteerinud lisad ning esitanud dokumendid kohtule.
28.Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
29.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).
30.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 505 eurot (riigilõiv 245 eurot + TsMS § 4842 alusel 20 eurot + õigusabikulud hagi esitamisel 240 eurot).
31.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui 7
2-24-137714 kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
34.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.