Osaühingu Bullmann Balti hagi aktsiaseltsi Meistri Projekt vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
12 726,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Bullmann Balti (registrikood 11187680, asukoht Raavi, 88313 Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post xxx); Hageja lepinguline esindaja: M M (isikukood xxx, xxx); Kostja: Aktsiaselts Meistri Projekt (registrikood 10049958, asukoht Meistri 10, 13517 Tallinn, e-post [email protected]), Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige J J (isikukood xxx).
Asja läbivaatamine
18.02.2020 kohtuistungil ja 29.05.2020 kohtuistungil.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt (registrikood 10049958) hageja osaühingu Bullmann Balti (registrikood 11187680) kasuks välja pooltevahelise töövõtulepingu alusel võlgnevus 7 560 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 158,23 eurot (viivise periood 04.02.2017-03.01.2019). Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt hageja osaühingu Bullmann Balti kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2019 põhivõlasummast 7 560 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 6 401,77 eurot. Hagi jääb rahuldamata 2 760 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27 % ulatuses hageja kanda, välja arvatud tunnistaja tasu 16,50 eurot, mis jätta hageja kanda.
Määrata kindlaks, et hageja menetluskulud on 1 515 eurot (v.a tunnistaja tasu) ja kostjal menetluskulud puuduvad.
5.3.Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt hageja osaühingu Bullmann Balti kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 1 105,95 eurot.
5.4.Kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt (1 105,95 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Osaühing Bullmann Balti (hageja) esitas 04.01.2019 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Meistri Projekt (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja täpsustas hagi 08.01.2019. Nõude sisuks oli kolme meteoroloogilise jaama ehitamine kostja tellimusel. Kostjal oli omakorda riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud hankeleping Keskkonnaagentuuriga meteoroloogia ja hüdroloogiajaamade taristu uuendamisega kaasnevate ehitustööde tegemiseks 55 hüdromeetriajaamas ja 16 meteojaamas.
2.Kohus võttis hagi 09.01.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 24). Kostja vastas hagile 30.01.2019 (t lk 27-29), ja vaidles nõudele vastu. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 05.03.2019 ja 06.03.2019.
3.Kohus määras 26.04.2019 kirjaga pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, selgitas tõendiskoormust ning millises vormis peab tõend olema esitatud (tunnistaja ütlus). Kohus selgitas, millised asjaolud tuleks hagejal täiendavalt esile tuua ja tegi pooltele ettepaneku esitada tõendeid (t lk 55).
4.Hageja vastas kohtu kirjale 13.05.2019, esitas asjaolude kohta täpsustusi, täiendusi ja seletusi (t lk 56-58). Hageja esitas lisaks muudele täiendavatel tõenditele ka taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
5.Hageja esitas 15.10.2019 menetluskulude nimekirja.
6.22.10.2019 uuendas kohus menetluse ja rahuldas hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse ning määras tsiviilasjas kohtuistungi (t lk 78).
7.18.02.2020 toimus tsiviilasja kohtuistung, osalesid hageja juhatuse liige J J ja lepinguline esindaja M M ning kostja juhatuse liige J J. Samuti ilmusid istungile kohale hageja tunnistajad A A ja S K.
8.29.05.2020 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung, osalesid samad isikud ja tunnistaja H K. Hageja esitas istungil ka täiendava menetluskulude nimekirja (t lk 133). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 320,00 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 1 581,08 eurot (periood 04.02.2017-03.01.2019) ning alates hagi esitamisest 04.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja toob esile järgmised asjaolud: Kostja sõlmis 2015. aastal Keskkonnaagentuuri poolt läbiviidud riigihankes „Hüdro- ja meteoroloogilise vaatlusvõrgu taristu projekteerimis- ja ehitustööd“ (hanke viitenumber 160766) eduka pakkujana hankelepingu meteoroloogia ja hüdroloogiajaamade taristu uuendamisega kaasnevate geodeetiliste, projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks 55 hüdromeetriajaamas ja 16 meteojaamas (edaspidi lühendamise huvides Hankeleping). Kohus märgib koheselt ka seda, et kostja täpsustuse kohaselt on Hankeleping (töövõtuleping nr 3-6/116) sõlmitud 16.07.2015 ning kostja esindas ühispakkujaid – kaaspakkuja hankemenetluses oli Osaühing XXX. Selles osas pooltel vaidlus puudub. Vt ka t lk 27 kostja vastus 30.01.2019. Hankelepingu alusel teostas hageja kostja tellimusel kokku kuue objekti – Pärnu meteoväljaku, Nurme kaldatrepi, Laadi, Uue-Lõve ja Riisa hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama – ehitustööde teostamise. Kõikide nimetatud objektide osas esitas tellimuse hagejale M H, kes esines tellija esindajana lisaks tööde tellimisele ka kogu tööde teostamisega seonduvas asjaajamises (sh tööde korraldamine, kohapealsete kontaktide vahendamine, arvete osas vajadusel selgituste küsimine jms). Riisa kokkulepe ja teostatud tööd kajastub A.A 13.09.2016 e-kirjas (t lk 56); Kihnu kokkulepe M.H 15.10.2016 e-kirjas (t lk 56 pöördel). 31.10.2016 teatas hageja kostjale Riisa hüdromeertiajaama valmimisest (J.J e-kiri M.Hile). Vastavalt kostjalt saadud juhistele edastas hageja 22.11.2016 kostjale arvestused tööde maksumuse kohta, mille osas tegi kostja oma korrektuurid: Kihnu osas max 2 000 eurot, Riisa osas – aia ja sademetemõõtja vundament 2 000 eurot, raudbetoon trepi ehitamine 1 500 eurot ja suuremate putkade maksumus 2 800 eurot. Kõigele lisandub käibemaks. Eeltoodu alusel esitas hageja 27.12.2016 kostjale arve nr 40 summas 10 320 eurot. Arve sisaldab Riisa hüdromeetriajaama trepi ehitustöid maksumusega 1 500 eurot + km, sama objekti sademetemõõtja vundamendi ja aia ehitustöid maksumusega 2 000 eurot + km ning vaatlusonni ehitustöid maksumusega 2 800 eurot + km, Kihnu meteojaama ehitustöid maksumusega 2 000 eurot + km ning Laadi hüdromeetriajaama lisatrepiastme maksumust summas 300 eurot + km. Arve edastati kostjale 04.01.2017 ja see muutus VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel sissenõutavaks 04.02.2017 (vt ka t lk 57 pöördel p 2.3). Kostja arvet ei tasunud.
Poolte vahel tööde teostamise tasu osas eelnevat kokkulepet ei olnud, hageja esitas arve vastavalt sellele, kui palju kostja oli nõus maksma (M.Hi e-kirjades antud juhised). Hageja poolt tehtud tööd saab lugeda valminuks hiljemalt 16.11.2016. Teostatud tööd saab lugeda vastuvõetuks 02.12.2016, kui kostja teatas, et arve tuleb ära teha. Eraldi tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ei ole pooled vormistanud. Kostja nimel on hagejaga suhelnud M H. Sama Hankelepingu raames hagejalt tellitud ülejäänud tööde eest on hageja samuti esitanud arve kostjale ja need arved on tasutud. Hageja nõuab viivist perioodi 04.02.2017-03.01.2019 (699 päeva) eest seadusjärgses määras summas 1 581,08 eurot (vt ka t lk 17).
11.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 865 eurot 10,5 töötunni eest tunnihinnaga 80 eurot + sõidukulu 25 eurot (vt ka t lk 71, lk 133-134). Hageja kinnitab, et lepingulise esindaja kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, millest tulenevalt on kohtuvälised kulud esitatud ilma käibemaksuta maksumuses. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja on toonud esile järgmised vastuväited:
13.Kostja ja osaühing XXX (registrikood XXX), mida esindas ühispakkujate volikirja alusel kostja juhataja J J, sõlmis 16.07.2015 Keskkonnaagentuuriga (registrikood 70009540) töövõtulepingu nr. 3-6/116 meteoroloogia ja hüdroloogiajaamade taristu uuendamisega kaasnevate geodeetiliste, projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks (vt ka otsuse p 10 esimene lõik).
14.Hanekelepingu järgselt olid Keskkonnaagentuuri esindajad: lepingust tulevates ja sellega seotud õigustes ja kohustustes J M kuni 01.12.2015 ning seejärel T A kuni lepingu täitmiseni 17.12.2018; töödega seotud õigustes ja kohustustes M H kuni november 2015 ning seejärel. A S kuni lepingu täitmiseni 17.12.2018.
15.Kostja esindajad: lepingust tulevates ja sellega seotud õigustes ja kohustustes J J; töödega seotud küsimustes H K.
16.Kostja kasutas töövõtulepingu täitmise perioodil mitmeid alltöövõtjaid ning tasus kõigile oma alltöövõtjatele tellimuse alusel teostatud tööde eest tööde mahule ja lepingute tingimustele vastavalt, kuid hagis nimetatud ehitustöid Riisa ja Laadi hüdromeetriajaamas ning Kihnu meteojaamas kostja hagejalt tellinud ei ole.
17.Hageja ei ole hagis nimetatud ehitustööde teostamiseks esitanud eelnevalt hinnapakkumist kostjale, ei ole sõlminud lepingut kostjaga, teostanud ehitustöid kostja tellimusel ega ka esitanud töid vastuvõtmiseks kostjale. Hageja ei olnud kostja alltöövõtja. Hagejal puudub alus arve esitamiseks kostjale.
18.Hagis nimetatud Riisa ja Laadi hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama ehitustööd tellis kostja alltöövõtu korras XXX XXX OÜ-lt (reg.XXX, seaduslik esindaja M H) ning tasus teostatud tööde eest detsembris 2016 XXX XXX OÜ-le.
19.Kostja kinnitab, et M H ja A A ei ole kunagi kostja juures töötanud ega kuulunud ettevõtte juhatusse ega olnud aktsionärideks. Samuti ei ole eelnimetatud isikutele väljastatud ühtegi
volitust (seal hulgas hinnapakkumiste küsimine, tööde tellimine, lepingute sõlmimine või tööde vastuvõtmine) esindamaks kostjat. M H ja A A ei ole tegutsenud kostja esindajatena.
20.Kostja ei vaidlusta, et hageja töid tegi (vt ka 18.02.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 101 ja 29.05.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 130 pöördel), kuid hageja tegi need tööd kokkuleppel M Higa. Hankeleping on täidetud ja tööd on lõpetatud. M Hil oli mitu firmat ja kui ta tellis hagejalt töid, siis mitte kostja nimel.
21.Kostja leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulude suurusele kostja vastu ei vaidle (vt ka 29.05.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 130 all). Kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Taotlused
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
24.Hageja on esitanud 13.05.2019 kohtule taotluse tunnistajate S Ki ja A A ülekuulamiseks, kes saavad tõendada Riisa hüdromeetriajaama ja Kihtnu meteojaama tööde teostamise fakti. 18.02.2020 peetud kohtuistungil selgus, et kostja ei vaidle vastu faktile, et hageja on hagis nimetatud töid teinud. Kohtuistungile ilmunud tunnistajad saatis kohus ära, kuna hageja märkis, et vaidluse puudumise tõttu pole tunnistajaid üle kuulata vaja (vt ka t lk 101 kl 00:40:55. Samas ei ole selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud see, kas hageja loobub tunnistajate ülekuulamisest vms.
25.Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja taotlused rahuldamata, kuna asjaolude kohta, mille kohta tunnistajad saavad ütlusi anda, ei ole poolte vahel vaidlust (TsMS § 231 lg 2 ja § 238 lg 1 p 1). Põhinõue
26.Hageja (töövõtja) taotleb põhinõudena kostjalt (tellija) 10 320 euro tasumist pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Hageja nõue on kvalifitseeritav lepingu täitmise nõudena, mille aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 koostoimes § 635 lg-ga 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
27.Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, et kostjal on kehtiv kohustus arve tasumiseks sh kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja on seda kohustust rikkunud ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
28.Hageja väidab, et teostas ehitustöid kuuel objekti valmistamiseks: Pärnu meteoväljaku, Nurme kaldatrepi, Laadi, Uue-Lõve ja Riisa hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama osas. Arve nr 40 (27.12.2016), mille tasumist hageja kostjalt nõuab, puudutab Riisa ja Laadi hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama ehitamist (t lk 9 pöördel). Teiste hageja ehitatud objektide eest on kostja tasunud.
29.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kostja sõlmis Keskkonnaagentuuriga Hankelepingu (t lk 27, t lk 11 tõend), tööd on lõpetatud ja Hankeleping täidetud (vt ka 18.02.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 101, kl 00:42:36).
30.Kostja väidab, et kolme objekti (Riisa, Laadi ja Kihnu) raames olid tööd tellitud alltöövõtu korras XXX XXX OÜ-lt, mitte hagejalt. Samuti on tööde eest tasutud XXX XXX OÜ-le. Kostja on seda väidet tõendanud tunnistaja H K ütlustega 29.05.2020 kohtuistungil (t lk 129 pöördel ja lk 130): „/.../ Kihnu tööd tegi XXX XXX. Riisa ja Laadi tööd tellis hageja XXX XXXelt. Kostja andis XXX XXXele ülesandeks need tööd tagada/.../. XXX XXXe piirkond olid saared ja LääneEesti. Mina maksin XXX XXXele selle töö eest./.../“ (vt ka ibidem kl 00:10.:56).
31.Tunnistaja H K on andud 29.05.2020 kohtuistungil (t lk 129 jj) ütlusi ka selle kohta, et Kihnu tööd anti Keskkonnaagentuurile üle oktoobris 2016 ja nende tööde maksumus oli 3 500 eurot + käibemaks. Projekteerimistööd tegi kostja ja ehitas XXX XXX. Sama põhimõte toimus Riisa ja Laadiga, töö hind a 860 eurot + käibemaks. Kihnu töö tasuti XXX XXXele detsembris 2016. Tööde eest tasus kostja kas XXX XXX OÜ-le või viimase poolt nimetatud äriühingule (vt ka ibidem, kl 00:21:04). Ühe töö – Pärnu linnaväljaku, mis oli suur töö, tellis kostja hagejalt ja ka maksis hagejale. XXX XXXe nimel tegutses M H, tema reguleeris kogu lääne piirkonda, leppis kokku alltöövõtjad ja nendele makstavad tasud. Kui mõni alltöövõtja esitas arve kostjale, siis kostja küsis XXX XXX OÜ-lt ehk M Hilt, kas see kuulub välja maksmisele või mitte ja vastavalt M Hi juhistele ka talitati.
32.Kostja eitab hagejaga kokkuleppe olemasolu hagis nimetatud tööde teostamiseks. Samuti isikud, kellega hageja suhtles (M H ja A A), pole kostjaga seotud. Seda kinnitab M Hi kirjalik avaldus (26.01.2019, t lk 30). Sõltumata sellest, kas kohus seda tõendit arvestab või mitte (ei vasta TsMS § 251 tõendi vorminõuetele, kostja ei ole esitanud õigeaegselt taotlust tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi kohus seda võimalust kostjale kirjalikult selgitas, vt ka t lk 55), puuduvad tsiviilasjas ka muud tõendid, mis kinnitaks M Hi otsest seotust kostjaga. Tõepoolest M H ei kuulu ega ole ka kuulunud kostja juhatusse ega aktsionäride ringi (t lk 75-77). Tsiviilasjas on tõendeid (nt ajalehe Äripäev artikkel 11.09.2017, t lk 47), et M H töötas Keskkonnaagentuuri asedirektorina, kes samal ajal osales riigihangetel, mille eest ettenähtud raha liikus ka M Hi ettevõtetele, muuhulgas XXX XXX OÜ-le. Tsiviilasjas puuduvad tõendid, et M H oleks hagejaga suhelnud kui kostja esindaja.
33.Tõendid on selle kohta, et Keskkonnaagentuuri töötaja A A on olnud informeeritud Riisal tööde tegemisest hageja poolt (nt e-kirjad t lk 6) ja et kostja on edastanud M Hile juhiseid Riisa objekti tööde kohta (vt ka e-kirjad t lk 6 pöördel).
34.Vaidlust ei ole selles, et osa Hankelepingu raames tehtud tööde eest on kostja hagejale maksnud (vt nt arved t lk 43, 50-52 ja väljavõte hageja pangakonto kohta t lk 45).
35.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
36.Hageja on kostjaga kokkuleppe sõlmimise kohta esitanud tõendina e-kirjavahetuse M Higa (t lk 5-10), kuid ühestki esitatud e-kirjast ei selgu, et M Higa peetud kirjavahetusest tekivad kohustused kostjale. E-kirjavahetusest selgub, et M H on soovinud, et kostja teeks töid Riisa, Laadi ja Kihnu objektidel. Samuti on M H arutanud hagejaga tööde eest makstava tasu suuruse üle. Kuid seda, kellele tuleks tööde eest arve esitada või kes peab tööde eest tasuma, seda pole otseselt ega kaudselt võimalik hageja esitatud e-kirjade alusel kindlaks teha.
Tunnistaja H K on 29.05.2020 kohtuistungil selgitanud, et M H on XXX XXX OÜ osanik ja juhataja ning temalt tellis kostja nii Riisa, Laadi kui ka Kihnu meteojaamade ehitamisega seotud tööd Hankelepingu täitmiseks. Kellelt M H omakorda töö tellis, see ei puudutanud kostjat. Ainult niipalju, et kui mõni võõras firma kostjale arve esitas, siis kostja küsis M Hilt, kas see on kokkulepitud töö ja kas arve kuulub maksmisele. Kui M H arvet ei kinnitanud, siis seda ei makstud.
37.Ainsana saab kohus tuvastada, et kostja H K isikus, andis hagejale 12.09.2016 juhiseid aia ja sademetemõõtja ehitustöödeks Riisal (t lk 46) ja seega saab lugeda, et 12.09.2016 sõlmisid pooled kokkuleppe Riisa hüdromeetriajaama trepi, sademetemõõtja ja aia ehitamiseks, selle kohta on Keskkonnaagentuuri töötaja A A 13.09.2016 e-kirjaga andnud juhiseid (Riisa kaugmõõturi ehitustöödeks, muuhulgas kaugmõõturi onni ehitamiseks, t lk 6) ja M H on need tööd hagejalt esialgselt tellinud 31.05.2016 (e-kiri 31.05.2016 Riisa hüdromeetriajaama trepi, sademetemõõtja vundamendi ja aia ehitustöid (t lk 5 ja 5 pöördel). Tasu osas on pooled kokkuleppe saavutanud 24.11.2016 M Hi e-kirja alusel, kes nõustus, et trepi eest kuulub tasumisele 1 500 eurot + käibemaks ja vundamendi eest 2 000 eurot + käibemaks ja vundamendiga suuremad putkad 2 800 + käibemaks (vt e-kiri t lk 8).
38.Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et Riisa tööd valmisid hiljemalt 16.11.2016 ja saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks 02.12.2016.
39.27.12.2016 kostjale esitatud arvest nr 40 tuleb eeltoodu alusel lugeda seega põhjendatuks Riisa trepi eest nõutav 1 500 eurot + käibemaks ja Riisa sademete mõõtja vundamendi ja aia ehitamise eest nõutav 2 000 eurot + käibemaks ning Riisa vaatlusonni eest 2 800 eurot + käibemaks. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et arvest nr 40 see osa oleks hagejale või mõnele teisele isikule tasutud.
40.Arvel nr 40 märgitud muude tööde osas ei tuvasta kohus, et pooled oleks selles osas kokkulepet sõlminud. Arve alusel nõuab hageja mh Laadi hüdromeetriajaama lisatrepiastme maksumust summas 300 eurot + käibemaks. Hageja poolt esitatud tõendist t lk 66 nähtub M Hi pakkumine Laadi trepi eest summas 1 500 eurot. Samas arve nr 40 kohaselt nõuab hageja tasu lisatrepiastme eest. Arve nr 40 kajastatud Laadi projekt raames tehtud tööde teostamise osas ei ole hageja kokkuleppe lisaastme tegemiseks olemasolu tõendanud. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu ka läbirääkimisi ja arutelu selle töö tegemise osas.
41.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et pooltevahelist kokkulepet on võimalik tõendada vaid hinnapakkumiste ja poolte poolt allkirjastatud lepinguga. VÕS ei sätesta töövõtulepingu sõlmimisele kohustuslikku vormi – seega võib selle sõlmida mistahes vormis (VÕS § 11 lg 1). E-kirjavahetus on seega lubatud vorm töövõtulepingu sõlmimiseks.
42.Arve nr 40 on väljastatud 27.12.2016 (t lk 9 pöördel). M H on 11.01.2017 e-kirjas märkinud, et arve võetakse tasumisel kevadel (t lk 7 pöördel). Seega tuvastab kohus, et Riisa objektil tehtud tööde maksumuse on pooled kokku leppinud ja aktsepteeritud arvel märgitud summas, st Riisa objekti osas 6 300 eurot (lisandub käibemaks). Kihnu ja Laadi objekti osas ei nähtu tsiviilasja materjalidest tasu ja muude kokkulepete olemasolu hageja ja kostja vahel. Välistatud ei ole kokkulepped hageja ja mõne muu isiku, kui kostja vahel.
43.Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel automaatselt omistada igasugust M Hi tegevust kostjale.
44.Eelviidatuga loeb kohus hageja ja kostja vahel töövõtulepingu olemasolu Riisa objekti raames tööde teostamiseks ja tasu maksmiseks tõendatuks.
45.Tasu sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).
46.Hageja tõi esile, et eraldi tööde vastuvõtmise akti ei ole pooled vormistanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooltel oleks sõlmitud kokkuleppe tööde vastuvõtmise ja ülevaatamise kohta.
47.Hageja on kinnitanud 31.10.2016, et Riisa projekt on lõpetatud (t lk 53).
48.Kohus nõustub hagejaga, et tehtud tööd Riisa objekti osas saab lugeda vastuvõetuks 02.12.2016, kui kostja kinnitas, et arve tuleb ära teha (t lk 8). Kostja kinnitusest saab lugeda välja, et hageja poolt on kokkulepitud tööd tehtud ja kostja on nõus nende eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Kostja nõudis arve esitamist ja seda hageja tegigi.
49.Kohus tuvastas, et tööd on teostatud (selles osas vaidlust pole) ja hageja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Järelikult kostja on hageja ees oma kohustusi rikkunud arve tasumata jätmisega.
50.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tuginenud ühelegi vastutusest vabanemise asjaolule. Kohus tuvastab, et rikkumine ei ole vabandatav.
51.Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada osaliselt (kohus ei tuvastanud kokkuleppe olemasolu Kihnu objekti ja Laadi lisa trepiastme tegemiseks). Hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele 6 300 euro + käibemaks ehk 7 560 euro ulatuses (Riisa objektiga seotud tasu). Muus osas ei pea kohus hageja nõuet põhjendatuks ja hagi jääb rahuldamata 2 760 euro osas (10 320 – 7 560). Viivis
52.Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
53.Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras põhisummalt perioodi eest 04.02.201703.01.2019 (hageja arvestab viivist pärast nõude sissenõutavaks muutumist ja kuni hagi esitamiseni).
54.Kohus tuvastas, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue ning kostja on nõude täitmisega viivituses. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist.
55.Kostja ei ole tuginenud ega tõendanud viivise tasumist hagejale. Kostja ei ole hageja viivisenõudele ega viivisearvestusele vastuväiteid esitanud.
56.Kohus kontrollis hageja viivisearvestus ja tuvastas, et arvestuskäik korrektne (t lk 17).
57.Samas peab kohus hageja põhinõuet põhjendatuks vaid osaliselt, st 7 560 euro ulatuses. Seega mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise seadusjärgses määras nimetatud summalt 699 päeva eest (periood 04.02.2017-03.01.2019) kokku summas 1 158,23 eurot:
58.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
59.Kohus rahuldab hageja taotluse edasiulatuva viivise väljamõistmiseks vastavalt hageja taotlusele, st alates hagi esitamisest (04.01.2019) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses määras põhinõudelt 7 560 eurolt, kuid siiski mitte enam, kui on hageja põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
60.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
61.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
62.Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ca 73 % ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
63.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel.
64.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtu toimiku materjalide põhjal puuduvad kostjal menetluskulud.
65.Hageja üheks menetluskuluks käesolevas asjas on riigilõiv hagilt 650 eurot (t lk 14). Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 mõttes.
66.Hageja lepingulise esindaja kulud on 865 eurot järgmiste toimingute eest (t lk 133jj): kostja 29.01.2019 vastuse analüüs ja hageja 05.03.2019 seisukoha koostamine (80 eurot tund 2 töötunni eest ehk 160 eurot); hageja 13.05.2019 täiendavate seisukohtade koostamine vastavalt kohtu 26.04.2019 kirjale (80 eurot tund 3 töötunni eest ehk 240 eurot); hageja esindaja ettevalmistus ja esindus istungil 18.02.2020 kokku 4 tundi, 80 eurot tunni eest ehk 320 eurot + sõidukulu 25 eurot; ja hageja esindaja ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 29.05.2020 kokku 1,5 tundi 80 eurot tunni eest ehk 120 eurot.
67.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 144 p 1 ja § 175 mõttes.
68.Hageja tunnistaja A A sõidukulud 16,50 eurot, mille kohus mõistab (hageja poolt) kohtu deposiitkontole makstud summast tunnistajale välja eraldi määrusega, jätab kohus hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna tunnistaja ülekuulamise taotluse jättis kohus rahuldamata (vt otsuse p 24-25).
69.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulu (mis kokku on 1 515 eurot ehk riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 865 eurot + eraldi lisaks tunnistaja tasu 16,50 eurot) 1 105,95 euro ulatuses (73% summast 1 515 eurot) ja hageja kanda jäävad kulud 409,05 euro ulatuses (27 % summast 1 515 eurot). Lisaks jääb hageja kanda tunnistaja tasu 16,50 eurot.
70.Hageja taotluse ning TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras.
71.TsMS § 178 lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
72.Seega saavad menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada mõlemad pooled.
73.Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).