Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn Kostja: Q.H (
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Q.H (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks välja poolte vahel 13.08.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1946450, 06.08.2021 Nutikindlustuse lepingust nr 11316245 ja 11.03.2018 sõlmitud Mobiil-ID lepingust nr 7049518 tulenev võlgnevus 417,69 eurot (põhivõlgnevus 407,69 eurot ja meeldetuletustasud 10 eurot) ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised 37,95 eurot.
3.Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 20.12.2024 kuni põhivõlgnevuse (407,69 eurot) tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Rahuldada osaliselt kindlaksmääramiseks.
hageja
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
7.Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot) summas 435 eurot.
8.Välja mõista Q.H-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) viivis 1
2-24-136763 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–8 ning edasikaebamise kord.
10.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.1.Elisa Eesti AS esitas 11.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 523,18 euro saamiseks. Kohus tegi 15.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 15.11.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus tegi 26.11.2024 hagejale ettepaneku esitada oma nõue (hagi) Q.H vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse 19.12.2024. Pärnu Maakohus jättis 17.02.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. 4.03.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 14.03.2025 tegi kohus hagejale kohtunõude, millele hageja vastas 1.04.2025. 2
2-24-136763
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmised lepingud: 13.08.2012 liitumislepingu nr 1946450, 06.08.2021 Nutikindlustuse lepingu nr 11316245 ja 11.03.2018 Mobiil-ID lepingu nr 7049518. Liitumisleping sõlmiti telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks, kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Liitumislepingu nr. 1946450 lisatingimustes on välja toodud, et tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. Samuti on lepingu üldtingimuste punktis 4.2.3 märgitud, et klient on kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Lepingute kehtivuse ajal saatis hageja kostjale kaks tasulist meeldetuletust, millele eelnevalt saadeti ka tasuta meeldetuletused. Hageja selgitab, et viimane arve väljastati kostjale 1.03.2024 ja selle tasumise tähtajaks oli 18.03.2024. Hageja on viivist arvestanud viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 19.03.2024. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 417,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 37,95 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 20.12.2024 kuni põhivõlgnevuse summas 407,69 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 14.04.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
1.3.Kostjale on hagimaterjalid ja 14.04.2025 määrus kätte toimetatud avalikult, vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.05.2025. Menetlusdokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 13.06.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (27.06.2025) ega ka käesolevani vastanud.
2.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.1.TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
3.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3.2.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud summas 338 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
3.3.Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus 3
2-24-136763 tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3.4.Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 15.11.2024 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 4842 kohasele menetluskulude hüvitisele summas 20 eurot.
3.5.Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (millele lisandub käibemaks). Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu taotluses toodud mahus põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-21-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.
3.6.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 435 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot).
3.7.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik).
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 4
2-24-136763 Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.