Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Tresmark osaühing esitas 16.06.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: tegevusalaks oli toitlustus- ja meelelahutuskohtade pidamine, sh pubid ja restoranid Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx; nimetatud tegevuskohad asuvad sadama ja südalinne vahel ning nende käive on otseses sõltuvuses turistidest – eelkõige laevaliiklusest Tallinna ja Helsingi vahel; eriolukorra kehtestamise, riigipiiride sulgemise ja laevaliikluse lõpetamise tõttu lõppes võlgniku majandustegevus alates märtsikuust; kuid jätkusid igakuised jooksvad kohustused koostööpartnerite ja töötajate ees ning 2020. aasta esimese nelja kuu kahjum oli 1 302 044 eurot; senises mahus pole võimalik tegevust jätkata ka peale piirangute lõppemist, sest lähikuudel toitlustusasutuste külastatavus varasemas mahus ilmselt ei taastu; 08. mail teavitati Töötukassat ning 25. mail said koondamisteate kõik 79 töötajat, võlgasid on 697 110 eurot, kuid vara on bilansilise väärtusega vaid 25 745 eurot; juhatuse hinnangul on maksejõuetus püsiv. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas veel järgmist: püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks aprillis 2020; puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu; kõik töölepingud on lõpetatud; kehtivad on veel vaid sõidukite liisinglepingud; raamatupidaja on E Li, xxxx tel. xxxx; töötajate kollektiivseks koondamiseks oli olemas Tööinspektsiooni eelnev nõusolek. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis on vara järgmiselt: 3 eurot real „Raha“, mis peaks olema jääk Xxxx kontol; 20 625 eurot real „Põhivara“, mis on 3 liisitud transpordivahendit. Ning liisitud vara ei saa arvata pankrotivarasse, sest nende omanik on liisinguandja. Raamatupidamises arvatakse kapitalirendi lepingu alusel liisitud vara põhivarasse, kuid enne viimase liisingmakse täielikku tasumist ei teki sellele varale liisinguvõtja omandiõigust. Võlgnikul puudub igasugune muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad „omad“ sõidukid. Ajutise halduri andmetel on võlgniku Xxxx kontod tühjad. Seega puudub võlgnikul igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade suuruseks märgitud 697 110 eurot. Võlgniku bilansis seisuga 30.06.2020 on võlgade suuruseks märgitud 789 564 eurot, sh: 132 269 on võlad tarnijatele; 274 213 on muud võlad (H OÜ); 114 214 on maksuvõlg; 243 952 on võlg töötajate ees; 24 916 on pikaajalised laenud. Ametlik Teadaanne 22.06.2020: Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond toimetab võlgnikule kätte makseettepaneku ts. asjas 2-20-120175, aluseks Aktsiaselts B nõue 1912,75 eurot. Aprillis 2019 tekkis 19 856 euro suurune maksuvõlg, kuid detsembris 2019 oli selle suurus juba 48 210 eurot. Hetkel on maksuvõlg juba 114 214 eurot. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Võlgnik ei ole 2019. aasta kohta Äriregistrile esitanud raamatupidamise aastaaruannet. Võlgnik esitas haldurile raamatupidamisdokumendid, sh auditeerimata aruande 2019. aasta kohta ning bilansi ja kasumiaruande seisuga 30.06.2020, millest nähtub, et: 2018.aasta majandustulemuseks oli

kahjum summas 428 604 eurot; 2019.aasta majandustulemuseks oli kahjum summas 229 191 eurot; 2020.aasta majandustulemuseks oli kahjum summas 393 574 eurot. Haldur küsis võlgnikult võlgade nimekirja seisuga 30.06.2020, kuid võlgniku esindaja saatis sellesama kohustuste nimekirja seisuga 02.05.2020, mille ta pankrotiavalduse lisana oli juba esitanud kohtule. Vastuolu seisneb selles, et 02.05.2020 nimekirjas on võlg 115 tarnija ees 186 238,57 eurot, kuid 30.06.2020 bilansis on võlg tarnijatele “vaid” 132 269 eurot. Vastuseta jäi, et kas ja millised võlad täpselt vähenesid perioodil 02.05.2020 kuni 30.06.2020. Kui 2020. aasta kahjum võiski tekkida võlgniku tahtest ja tegevusest sõltumatult, seda eeskätt pandeemiast tingitud eriolukorra ja turutingimuste järsu muutuse tõttu, siis 2018. ja 2019. aasta kahjumid said tuleneda ikkagi vaid võlgniku juhtkonna halvast majandamisoskusest tavapärases, mitte kriisiolukorras. Seega ei vastanud turuolukorrale võlgniku äriplaan ja/või selle realiseerimisoskused. Finantsandmetest nähtub, et maksejõuetus pidi juhtkonnale ilmne olema juba 2019. aastal, sest kahjumi tõttu oli võlgniku omakapital muutunud 2018. aasta lõpuks negatiivseks ning võlgniku juhtkond oleks pidanud juba 2019. aastal juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Arusaamatu, et on lõpetamata 3 sõidukite liisinglepingut, kuigi majandustegevus lõppes juba märtsis 2020. Lepingute õigeaegse mittelõpetamisega on võlgnikule ja selle võlausaldajatele tekitatut täiendavat kahju - olukorras, kus võlgnikul puudub igasugune tulu, suurenevad juhatuse tegematajätmise tõttu võlgniku kohustused iga päevaga veelgi. St et tegelikud kasutajad peavad liisinglepingutega seotud kulud liisinguandjale ära maksma. Juhatuse liige jätkab samadel äripindadel ja samade kaubamärkide all majandustegevust juba teiste äriühingutega. Ajutine haldur teostas 11.08.2020 kontrollostud restoranides Xxxx ja Xxxx. Ostutšekkidelt nähtub, et võlgniku endistel äripindadel tegutsevad: pubi Xxxx (xxxx) kaubamärgi all L OÜ, registrikood xxxx, mille juhatuses on S-E T; restoran Xxxx kaubamärgi all N OÜ, registrikood xxxx, xxxx, mille juhatuses oli võlgniku juhatuse teine liige J T kuni 8.05.2020. Tänase seisuga on võlgnik püsivalt maksevõimetu - puudub vara ja majandustegevus ning netovara väärtus ei vasta äriseadustiku § 136 nõuetele - vähemalt 2500 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on enam kui 789 564 eurot, kuid puudub vara, mida saaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotivarana müüa; seega ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; majandustegevus on lõppenud ja töölepingud lõpetatud, jätkamiseks puudub raha; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Võlgniku kinnitusel viis maksejõuetuseni Covid19 viiruse tõttu tekkinud eriolukord, kui restoranide sulgemise tõttu peatus majandustegevus. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul oleks juhtkond juba 2019. aastal pidanud esitama pankrotiavalduse, kui selgus 2018. aasta kahjum ja omakapitali muutumine negatiivseks. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikmete vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3500 eurot. Ajutine haldur on vastavad ettepanekud edastanud AS ́le Xxxx ning Xxxx. Dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige S-E T.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 789 564 euro, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 500 eurot hiljemalt 14.09.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme S-E T (isikukood xxxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 260 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 260. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.