Määruse avalikult 15. september 2020, Tartu kohtumaja teatavakstegemise aeg Tsiviilasja number
2-20-4661
Tsiviilasi
T. O. avaldus R. K. O. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende võlausaldaja T. O. (rk XXX; esindajad vandeadvokaat V. V., e-post XXX;
asukoht
XXX),
esindaja
võlgnik R. K. O. (rk XXX; asukoht XXX; e-post XXX), esindaja juhatuse liige S. V.; ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; epost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
19. august 2020
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada R. K. O., registrikood XX; asukoht XXX; juhatuse liige S. V., pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Maanteeameti liiklusregistril kustutada R. K. O. kuuluvatele sõidukitele Citroen Berlingo, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, seatud käsutamise keelumärked ja anda ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalausele õigus R. K. O. nimele registreeritud sõidukite omaniku vahetuse vormistamiseks.
3.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Tiia Kalaust likvideerima R. K. O. kui juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
4.Määrata R. K. O. raamatupidamisdokumentide hoidjaks R. K. O. juhatuse liige S. V. (isikukood XXX; e-post XXX).
5.Jätta pankrotimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada võlausaldaja ja võlgniku esindajale, ajutisele pankrotihaldurile, Maksu- ja Tolliametile ([email protected]) ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 25.03.2020 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu XXX kinnistu raieõiguse võõrandamise lepingust. 28.02.2019 leppis võlausaldaja võlgnikuga kokku, et kui viimane tasub ettemaksuna arve saatmisele järgneva tööpäeva jooksul kogu raieõiguse tasu 80 400 eurot, omandab võlgnik vaidlusaluse kinnistuga seotud raieõiguse ja kokkuleppe kinnituseks allkirjastatakse võlgnikuga ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 280219-1. Võlgnik, aga arvet tähtaegselt nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu jäi võlgniku ja võlausaldaja vahel raieõiguse võõrandamise leping sõlmimata. Võlgnik oli aga asunud omavoliliselt vastava kokkuleppe puudumiseta kinnistult metsa raiuma. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, esitas võlausaldaja võlgnikule arve nr 2919 kohta 20.05.2019 kreeditarve nr 5119 koos teatisega arvete ja arvelduste kohta, samuti maksekorralduse 3700 euro tagastamise kohta. Teatises oli välja toodud, milliste varasemate võlgnevuste katteks on võlgnikult laekunud summa (kokku 53 000 eurot) arvestatud. Varasematest õigussuhetest oli võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus 49 300 eurot (võlausaldaja poolt võlgnikule esitatud arved nr 9018, nr 12218 ja nr 13718) ning võlgniku poolt tasutud 53 000 eurot arvestati nende varasemate võlgnevuste katteks, ülejäänud osa (3700 eurot) tagastati. Kui XXX leping oleks sõlmitud ning võlgniku poolt tasutud 53 000 eurot lugeda tasutuks selle lepingu katteks, oleks võlgnik jätkuvalt viivituses XXX raieõiguse eest 27 400 eurot + 3700 eurot (XXX leping võlgnikule tagastatud osa) ning varasemate lepingute osas vastavalt 6000 eurot (SONDA leping nr 30042018-1), 40 000 eurot (MARDI leping nr 210618-1) ja 06.08.2018 vahenduslepingu alusel 3300 eurot, kokku 80 400 eurot. Need summad kuuluksid maksmisele koos viivistega ja kahjuhüvitisega (sh õigusabikulud). Võlausaldaja andis 20.01.2020 nõudekirjas võlgnikule tähtaja tasuda hiljemalt 02.02.2020 XXX kinnistult metsa mahavõtmisega tekitatud kahju 80 400 eurot ning hüvitada nõudekirjaga tekitatud õigusabikulud 3000 eurot, kokku 83 400 eurot. Võlgnik pidi oma kohustused täitma hiljemalt 21.03.2020, kuid ei ole seda siiani teinud. Kohus arestis 26.03.2020 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks R. K. O. (rk XXX) arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ning mistahes muu krediidiasutustes registreeritava R. K. O. vara kokku 85 821 euro ulatuses. Võlgnik selgitas 25.06.2020 eelistungil, et R. K. O. majandustegevus on peatunud 30.09.2019, kui juhatuse liige XXX. Osaühingul on veel võlgnevusi M. G. O. ees 200 000 eurot ja O. O. ees 54 263 eurot, millele lisandub viivis (Tartu Maakohtu 18.02.2020 tagaseljaotus tsiviilasjas nr XXX). Osaühingule kuulub varana kaks sõiduautot, mille väärtus on umbes 2000 eurot. Võlausaldaja tasus 25.05.2020 määruse alusel 26.05.2020 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot. Kohus nimetas 06.07.2020 määrusega R. K. O. ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et R. K. O. on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Üldandmed R. K. O., äriregistri kood 14339280, asukoht XXX, esmakanne 26.09.2017. Juhatuse liikmed alates asutamisest kuni käesoleva ajani: M. N. (ik XXX) perioodil 26.09.2017 – 07.08.2019 ja S. V. (ik XXX) alates 07.08.2019 kuni k.a. Osaühing on asutatud ja ainuosanikuna registrisse kantud M. N., osamakse suurus 2500 eurot. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Osanik M. N. on sissemakse 2500 eurot tasunud 07.01.2019. Tegevusala registri kohaselt on tegevusala metsamajandust abistavad tegevused. Registrile on esitatud majandusaasta aruanne perioodi kohta 26.09.2017 – 31.12.2018. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud raamatupidamise bilansid seisuga 31.12.2019 ja 06.07.2020. Majandustegevus ühingus on lõppenud. Vara
1.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel R. K. O. kinnistuid ei kuulu. Võlgnikule kuulunud kinnisasjad on võõrandatud: K M. (registriosa nr XXX), suurusega 4,95 ha, maatulundusmaa. Kinnistu oli hoonestamata. R. K. O. omandas kinnisasja 11.12.2018 sõlmitud hoonestamata kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga O. L. M. (registrikood XXX). Võlgnik võõrandas kinnistu 23.05.2019 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepinguga R. O. (registrikood XXX). Lepingute kohaselt oli R. K. O. jaoks kinnistu omandamisel hind 45 000 eurot ja kinnistu müügil R. O. oli müügihind 10 000 eurot. Mõlema lepingu sõlmimise ajal oli võlgniku esindajaks juhatuse liikme ja prokuristina tegutsenud M. N. Viimane on ka R. O. juhatuse liige. Lepingul on ostja esindaja kinnitanud, et ostuhind on müüjale enne lepingu sõlmimist tasutud. Võlgnik on esitanud maksekorralduse, mille kohaselt ostja on XXX kinnistu täieliku ostuhinna tasunud võlgniku kontole 21.12.2018, mis on 10 päeva pärast seda, kui võlgnik ise ostis XXX kinnistu. Tasumisel on märge, et hind oli kokkuleppeline. K. S. (registriosa nr XXX), suurusega 5,28 ha, maatulundusmaa. R. K.O. omandas kinnisasja A. I. O. (registrikood XXX), esindaja U. N. (ik XXX) 13.11.2018 sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel hinnaga 15 000 eurot. Võlgnik võõrandas kinnistu 23.05.2019 sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepinguga R. O. hinnaga 8000 eurot. Mõlema tehingu osas oli võlgniku esindajaks M. N. Lepingu kohaselt oli R. O. enne lepingu sõlmimist kinnistu eest võlgnikule tasunud ning pangakontolt on nähtav, et vastav summa oli üle kantud 07.01.2019. Haldur on tuvastanud, et võlgniku poolt võõrandatud kinnistud on müüdud ostuhinnast madalama hinnaga kokku 43 000 euro väärtuses. Kinnistute võõrandamisel on tehingu teiseks pooleks võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi. Võlgniku juriidilise auskohana nimetatud XXX omanikuks on registrisse kantud O. H. S. (registrikood XXX), kellega võlgnikul ja seotud isikutel äriregistri andmetel seosed puuduvad.
1.2.Maanteeameti liiklusregistri andmetel on R. K. O. nimele registreeritud sõidukid Citroen Berlingo, reg.märk XXX, v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, reg.märk XXX, v.l. 2002. Maanteeameti taustauuringu andmete kohaselt on Citroen Berlingol kehtiv tehnoülevaatus kuni aprill 2012 ja kehtiv liikluskindlustus. Peugeot Boxer’i tehnoülevaatus on taustauuringu andmetel kehtiv kuni 08.2020, liikluskindlustus on kehtiv (sõlmitud 11.04.2020). Mõlemale sõidukile on registrisse kantud käsutamise keelumärked enne ajutise halduri nimetamist Maksu- ja Tolliameti kasuks ning kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on sõidukite bilansiline jääk 2012,80 eurot. Võlgniku esindaja kinnitusel võib sõidukite reaalne müügiväärtus olla kuni 1000 eurot. Konto väljavõtte kohaselt oli Peugeot Boxeri ostuhind 1250 eurot. Peugeot asub S. V. kinnitusel linnast väljas ning see vajab remonti. Ajutise halduri hinnangul on vajalik vähemalt mõningane sõiduki remont selleks, et oleks võimalik teostada uus ülevaatus. Võlgniku esindaja on pakkunud sõiduki väärtuseks 500 eurot. Võlgniku esindaja selgitas, et Berlingo on olnud T. A. müügiplatsil (T. A. O. on registrist kustutatud 2013) ning sõiduki käigus hoidmiseks on sõidukiga tegelenud I. T. Võlgnikul olid liisingulepingute alusel kasutuses: sõiduk Mitshubishi 200 (v.l. 2017, liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal) ja metsa ülestöötamise masinad Forvarder Komatsu ja Harvester Komatsu ning metsaveok BODEX PC4. Liisinguandjatelt saadud andmete kohaselt lõpetati Mitsubichi L200 liisinguleping võlgniku avalduse alusel 04.05.2020. Võlgnik on selgitanud, et sõiduki müügil tasus ostja M. G. O. otse Maksu- ja Tolliametile 3500 eurot (kajastatud kassas), samuti tasus ostja liisingule jäägi ning ülejäänud ostusumma osas teostati tasaarveldus MM Grupp OÜ nõudega võlgniku vastu summas 6807,63 eurot. Raamatupidamises oli Mitsubishi L200 jääkväärtus kajastatud summas 17 881,88 eurot. Müük toimus esitatud arve alusel jääkväärtusega 17 000 eurot. Coop Liising AS on ajutisele haldurile selgitanud, et seoses jooksvate võlgnevustega lõpetas liisinguandja ühepoolselt võlgnikuga sõlmitud liisingulepingud 02.01.2020, kus liisinguesemeks olid: Forvadrer Komatsu 890.3, Harvester Komatsu 941 ja metsaveok BODEX PC4 (v.l. 2017).
Liisingu andmetel müüdi vara kolmandale isikule vastavalt hindadega 61 000 eurot + km ja 36 000 eurot + km. Vara müüki eelnimetatud metstöötlemise seadmete osas teostas liisingufirma, mitte võlgnik. Liisinguandja kinnitusel kattis saadud ostuhind ka metsaveoki jääkväärtuse. Metsaveoki omanikuks sai R. K. O. ning see võõrandati M. G. O. hinnaga 27 000 eurot. Ostuhinna osas teostati tasaarveldus. Lähtudes eeltoodust, võlgnikule käesoleval ajal liisingseadmeid ei kuulu. Liisinglepingud on lõpetatud ning võlgnevus liisinguandjate ees puudub. Kokkuvõtvalt võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtus on prognoositavalt kuni 1000 eurot.
1.3.Muud vallasvara (põhivara, käibevara) ei ole tuvastatud.
1.4.Võlgnik omas Swedbank kontot nr XXX, mille saldo on 1,77 eurot. Kontol olid allkirjaõiguslikud isikud M. N. ja S. V. Konto juurde oli väljastatud pangakaart nr XXX, mille kasutusõigus oli antud S. V. Ajutine haldur on teostanud pangakonto analüüsi perioodil 2019-2020. Analüüsi tulemusena on tuvastatud, et kontolt on teostatud tavapäraseid võlgniku majandustegevusele vastavaid tehinguid (töötasu maksed, maksude tasumine, arvete tasumine hankijatele, saadud laenud ja laenutagatused (sh intressid). Sularaha väljamaksed kontolt puuduvad, on mõningad sularaha väljavõtmised kaardiga, kuid nende summad ei ole suured (jäävad 100 – 200 € piiresse). Kontol teostatud tehingute juures on märgatav, et võlgnik on olulises osas teostanud arvete tasumisi T. R. O. eest (nt kütuse, raamatupidamise arved, samuti arved Silberautole, telefoni arved jms). Kuigi väljamakseid on päris olulistes summades (üle 1000 euro tasumised), siis ajutise halduri poolt on tuvastatud, et T. R. O. pankrotimenetlus on lõpetatud Tartu Maakohtu 03.06.2020 määrusega raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja äriühing on 02.07.2020 äriregistrist kustutatud. Seega, isegi võimalike nõuete olemasolu korral pole neid võimalik T. R. O. vastu esitada. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku poolt esitatud kassa väljavõtte kohaselt oli kogu tegevusperioodi vältel sularaha käive 48 887 eurot. Sissetulekud ja väljaminekud on dokumenteeritud. Dokumenteerimata on 31.12.2019 teostatud väljamakse summas 9653,55 eurot, mille kohta puudub selgitus. 2020 on kassasse teostanud sissemakseid teenusarvete tasumiseks juhatuse liige.
1.5.Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku raamatupidamises kajastatud debitoorseid nõudeid kokku summas 6303,49 eurot. Mõlema deebitori vastu on nõue tekkinud juba 2018. Võlgnikest O. O. on teadaolevalt ka üks võlausaldaja, mistõttu pankrotimenetluses oleks tema võlgnevus eelduslikult tasaarveldatav nõudega võlgniku vastu. O. D. on võlas 3600 eurot, milline muutus sissenõutavaks 01.08.2018. Puudub teave, miks pole olnud võimalik võlgnevust sisse nõuda, sest registri andmetel on isik tegutsev äriühing. Kuivõrd võlgnevust ei ole sisse nõutud kahe aasta jooksul, peab ajutine haldur nõuet ebatõenäoliselt laekuvaks ka edaspidises menetluses. Kohustused
2.1.Pandiga tagatud nõuded puuduvad.
2.2.Täitemenetluste registri andmetel on võlgniku vastu käesoleval ajal täitemenetluses üks sissenõue, võlausaldajaks on O. O. nõude summas 56 779,70 eurot.
2.3.Kohustused Maksu- ja Tolliametile on seisuga 13.07.2020 summas 8215,86 eurot, millelt on arvestatud intressi 804,94 eurot. Intress suureneb igapäevaselt. Maksuhalduri teatel on võlgnikul esitamata deklaratsioonid 2020 eest, mistõttu ei kajastu MTA saldoteatises viimased 2020 teostatud transpordi müügitehingud. Võlgnik on oma bilansis seisuga 06.07.2020 kajastanud maksuvõlgnevust summas 29 299,53 eurot, millest 25 156,58 eurot moodustab tasumata käibemaks. Ülejäänud maksukohustused võrreldes MTA andmetega muutunud ei ole.
2.4.Hankijate ees on täitmata kohustusi summas 144 427,61 eurot. Enamus tasumata arveid on 2018-2019. aastast. Suurimad võlgnevused on Feature Forest OÜ-le 37 200 eurot (muutus sissenõutavaks 23.11.2018), Silberauto Eesti-le 4880 eurot (sissenõutavaks muutunud 26.02.2019 – 15.09.2019), T. E. O. 80 400 eurot (sissenõutavaks muutunud 30.04.2018 – 20.05.2019), millest suurimad arved on 40 000 eurot ja 27 400 eurot. Veel on üle 1000 euro suurused võlgnevused CH Konsultatsioonid OÜ-le (1491,60 eurot), EstNet Trading OÜ-le (1703,51 eurot). T. E. O. on käesolevas asjas pankrotiavalduse esitaja. Ajutise halduri hinnangul võlausaldaja nõue põhineb käesoleva avalduse esitamisel eeskätt kahju hüvitamise nõudena, kui arvestada asjaolu, et võlausaldaja on esitanud, kuid võlgnikul pole arvele võetud kreeditarvet arvele 2919, 28.02.2019 summas 80 400 eurot. Samas on võlgniku raamatupidamise arvestuse kohaselt võlgnikul üleval tasumata arveid võlausaldajale summas 80 400 eurot. Seega, tuvastatud on võlgnevus pankrotiavalduse esitajale ning käesoleval ajahetkel ei oma tähtsust, mille alusel on nõue tekkinud.
2.5.Töötajate ees kohustused puuduvad.
2.6.Tagamata laenukohustusi on võlgnikul summas 160 624,45 eurot. Käesolevaks ajaks on ainsa laenuandjana üles jäänud kohustus MM Grupp OÜ ees. 2020 on laenukohustusi vähendatud kokku 18 875,55 eurot, sh MM Grupp OÜ ees on laenukohustus vähenenud 15 375,55 eurot. Ajutise halduri hinnangul on laenu vähendamine seotud tasaarvestustega, mis on teostatud MM Grupp OÜ poolt liisinguvara omandamisel. Tegemist ei ole rahaliste vahendite tasumisega võla vähendamisel. Pangakontolt on nähtav, et MM Grupp OÜ-le on 2019 tagastatud laenuintresse 30 000 eurot 29.10.2018 saadud laenu eest, mille summa oli 60 000 eurot. Seega eelduslikult laenulepingute kohaselt on intress äärmiselt kõrge protsendiga. 2019 mais, septembris ja novembris saadud laenuna rahalisi vahendeid kokku summas 56 000 eurot. Seega võib eeldada, et MM Grupp OÜ nõudest suure osa moodustavad intressid. Ajutise halduri hinnangul võiks põhinõude jääk moodustada laenusummana kokku 116 000 eurot ja ülejäänud moodustab intress, kusjuures tasaarveldustega on tasutud nii intressi kui ka laenukohustust. Võlgniku esindaja selgitas, et MM Grupp OÜ laenuintress on tõesti kõrge, kuid laenu võtmine metsatöötlemisega seotud tegevuses on vältimatu ning krediidiasutustelt pole võimalik laenuvahendeid saada.
2.7.Võlgniku poolt on täitmata võlausaldajatele kohustused ettemaksuarvete alusel saadu arvelt kokku summas 88 775,07 eurot. Nimetatud ettemaksul põhineb ka täitemenetluses avalduse esitanud OÜ Oerzen nõue summas 66 275,07 eurot (täitemenetluses esitatud nõue 56 779,70 eurot). Juunis 2019 on tasunud ettemaksu veel Lester OÜ ja OÜ SLG Energy, mille osas kokku summas 12 500 eurot on võlgnikul täitmata kohustused.
2.8.2020 jooksul on tekkinud kohustus aruandvate isikute ees summas 1211,86 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 06.07.2020 seisuga 424 268,52 euro ulatuses. Menetluse raugemine Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2019 sügisel, kui ettevõttes lõppes aktiivne majandustegevus. Alates 2019 augustist sai registri kohaselt juhatuse liikmeks S. V. ja M. N. täitis prokuristi kohustusi. S. V. oli ilmselt isik, kes kogu tegevusperioodi vältel täitis nö tegevjuhi kohustusi, kuid ei kajastunud enne juhatuse liikmena. S. V. kinnitusel XXX ta 30.09.2019 ning kuni 30.03.2020 viibis ta XXX. Tema selgituste kohaselt alates oktoobrist 2019 igapäevane majandustegevus ka seiskus. Kuivõrd Coop Liising AS lõpetas 2020 alguses ühepoolselt liisingulepingud, siis sisuliselt pärast seda puudus juba võimalus töövahendite puudumise tõttu majandustegevuseks. Lõplikuks maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib lugeda 2020 algust, kui liisinguandja ütles üles liisingulepingud metsatöötlemisseadmete osas ning võõrandas need hinnaga, mis kattis kohustused liisinguandja ees. Võlgnik võõrandas varad vastavalt nende turuväärtusele, kuid reaalselt vahendeid vara müügist ei laekunud, sest need teostati tasaarveldusena suurima võlausaldajaga. Kuivõrd vara müügist ei jäänud üle mingeid rahalisi vahendeid, siis tuleb seda aega lugeda lõplikuks maksejõuetuse tekkimise ajaks, sest sellest ajast puudus võimalus tegevuse taastamiseks ning võlgnikul puudus likviidne vara ning rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse jätkamiseks likviidsete vahendite puudumine. Võlgniku majandustegevus baseerus küllaltki suures osas ka laenuvahenditel, sest raieõiguse ostmisel oli enamasti vajalik selle eest tasumine enne, kui raieõiguse teostamise tagajärjel saadud vara müüdi ja
selle müügist laekusid rahalised vahendid. Perioodil 01.01–31.12.2019 jäi võlgniku müügitulu väiksemaks, kuid tuleb arvestada, et reaalne majandustegevus lõppes 3 kuud enne perioodi lõppu. Müügitulu vähenes võrreldes eelmise perioodiga ca 2 korda, moodustades 617 691 eurot. Aruande kohaselt jäi võlgnik kahjumisse eeskätt teenuste hinna suurenemise tõttu võrreldes müügituluga. Samuti on oluliselt tõusnud võrreldes eelmise perioodiga mitmesuguste tegevuskulude osakaal. Kokkuvõtvalt teenis võlgnik 2019 kahjumit 384 532 eurot ning omakapital muutus negatiivseks. Käesolevaks ajaks kogutud asjaolude pinnalt ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Nii XXX kui XXX kinnistud osteti koos kasvava metsaga. Kooskõlas metsamajandamise kavas ja metsateatises ettenähtud tingimustele teostas võlgnik kinnistutel 100% ulatuses metsaraiet. XXX kinnistul toimus suures osas raie (metsamaterjali müük) perioodil 18.12–31.12.2020. Metsamaterjali müügist teenis võlgnik 50 801,28 eurot. Kulud metsamaterjali müügiga seonduvalt olid 8004,43 eurot. Seega ainuüksi kasvava metsa arvelt teenis võlgnik 42 796,85 eurot. Pärast raiet toimunud kinnistu müüki hinnaga 10 000 eurot, teenis võlgnik kokku tehingutelt kasumit 7796,85 eurot. XXX kinnistu eest tasus ostja 21.12.2019. Juba kinnistu eest tasumise hetkeks OÜ Riskihaldus poolt, oli enamus raiest toimunud ja müügiks olev materjal kinnistult saadud. Saksto kinnistul toimus tegelik metsaraie osaliselt juba enne võlgniku poolt kinnistu omandamist, oktoobrist 2018. Võlgnik omandas metsaga kinnisasja 13.11.2018 ning O. R. tasus kinnistu eest võlgnikule 07.01.2019. Ostuhinna tasumise hetkeks oli juba raie kinnistul teostatud ning osaliselt ka saadud materjal müüdud. Võlgnik teenis metsamaterjali müügiga XXX kinnistult 16 521,74 eurot, kulud metsa ülestöötamisega seonduvalt olid 3641,02 eurot, seega oli 15 000 euro eest ostetud kinnistult saadud materjali hind 12 880,72 eurot ning koos võõrandamisega 8000 euro eest, teenis võlgnik kinnistu ostu-müügiga kasumit 5880,73 eurot. Võlgniku poolt lähikondsele võõrandatud kinnistute tehingud ei ole pankrotimenetluses tagasivõidetavad, sest nende tehingutega ei kahjustatud võlausaldajate huve ning nende tehingute tõttu ei muutunud võlgnik maksejõuetuks. Võlgnik on teostanud tehnika võõrandamise MM Grupp OÜ-le ning nendest tehingutest pole laekunud rahalisi vahendeid, vaid pooled on teostanud tasaarvestuse. Mõlemad liisingus olnud sõidukid (Mitsubishi L200 ja metsaveo haagis Bodex C4) võõrandati MM Grupp OÜ-le. Viimane on teadaolevalt suurim võlausaldaja (nõude suurus 166 000 eurot). Sõidukite müügitehingute tagasivõitmise tulemusena ei toimuks suurel määral võlausaldajate nõuete rahuldamist. Isegi kui tehingud tagasi võidetaks ning pankrotivarasse laekuks müügist saadud rahalised vahendid või pankrotivarasse müüdud vara, siis toimuks summade ümberjagamine, mille arvelt saaks enim jaotist ikkagi MM Grupp OÜ. Samas tuleb arvestada, et tehingute tagasivõitmise protsess kohtu kaudu on pikaajaline ning selle aja jooksul iga liikuv vara kulub ning kaotab osa väärtusest. Vara tagasivõitmisel pankrotivarasse mitme aasta möödudes, oleks nende varade turuväärtus kindlasti väiksem nende müügihetkel olnud väärtusest ning vaidlustele kulunud aja ja rahalise kulu ressurss võib osutuda lõppkokkuvõttes suuremaks, kui vara võimalik jääkväärtus. Tehingute osas ei ole ilmselt tagasivõitmist otstarbekohane läbi viia, sest kohtuvaidlustele kuluv ajaline ja rahaline ressurss ei võimalda oluliselt suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ebapiisavalt ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks, mis võimaldaks oluliselt suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 19.08.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 4000 eurot kohtu deposiidina. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R. K. O. pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on varana sõidukid Citroen Berlingo, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, tuleb ajutisele haldurile anda luba sõidukite võõrandamiseks ja Maanteeametil kustutada sõidukitele seatud käsutamise keelumärked. Müügist saadud rahaliste vahendite arvel tuleb maksta kõigepealt vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 ajutise halduri tasu ja katta vajalikud kulutused. R. K. O. dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme S. V. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise lahendab kohus eraldi määrusega pärast võlgniku vara müüki. Pärast võlgniku vara müüki lahendab kohus ka võlausaldajale tagastamisele kuuluva deposiidisumma. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.