4.Keelduda poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja juurde vastu võtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled kooselu 2013 suvel ja 2014 alustati ühise maja ehitamise planeerimist Rae vallas, /aadress1/. Selle nimel tegutsesid pooled ühiselt aastate pikkuse kooselu vältel, panustades mõlemad nii rahaliselt kui ka töö, oskuste ning teadmistega. Hageja töötas 2016 kuni 2017 Austraalias ja kogus 46 646,87 eurot, mida kasutati osaliselt maja ehitamiseks. Poolte ühise tegevuse tulemusel valmis 250 ruutmeetri suurune maja aadressil /aadress1/, katastritunnusega 65301:001:4681. Kostja sai ehitusloa 01.03.2018, ehitamisega alustati 03.07.2018. Ehitisregistri andmetel paiknevad lepingu esemel järgmised ehitised: üksikelamu (ehitisregistri kood 120850204) ehitisealuse pinnaga 178 m2, ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 01.03.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on väljastatud ehitisteatis, kuid kasutusloa või kasutusteatise väljastamise kohta elektroonilises ehitisregistris andmed puuduvad; puurkaev (ehitisregistri kood 220859356) ehitisealuse pinnaga 0,1 m2, ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 22.05.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on väljastatud ehitisteatis (dtl 321). Hageja töötas maja ehitusel koos kostjaga kuni kooselu lõppemiseni ja tegi seal erinevaid töid. Kooselu lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid ning pahteldatud/viimistletud terve esimene korrus. II korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata (ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö vahepõrand maas). Valminud eramu on kostja, kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu omaniku ainuvalduses- ja kasutuses. Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega pooled otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemise tõttu 2020 aasta märtsis, millal pooled kolisid lahku ja kostja keelas hagejal majja sisenemise ja enda panustatud osa kasutamise. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö ja materjal) selle hüvitamist. Rikutud kohustuseks on takistus saada kasutuseelist ühiselt ehitatud majast, samuti ei ole hüvitatud seltsingu lõpetamisest tulenev võlgnevus 29 393 eurot. Kostjal on võlgnevus hageja ees, millest tulenevalt on tekkinud maksmata aja eest viivis, samuti kahjuna on käsitletav kasutuseelis majas elukoha näol, mis vabastanuks hageja eluruumi üürimisest. Seltsingu lõppemisel hagejale panuse tagasi maksmata jätmise tõttu on hageja jäänud ilma rahalistest vahenditest, mis võimaldaks tal soetada endale eluase ning on seetõttu pidanud üürima endale elamist. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö osas) selle hüvitamist. Hageja peamised nõuded tulenevad kostja laenulepingu eest tasumisest (kostja eest laenu makstud 11 000, kostja tagastanud sellest 5000, kostja võlg 6000 eurot), vastav laen võeti kostja poolt maja ehitamiseks, kostja eest tasutud elektriarved summas 3980,19 eurot, kostja eest sularahas tasutud arved, kus tehingus ostjaks oli ES-Balti Profiil OÜ (kokku summas 21242,48 eurot). Kuna pooled ehitasid X-kinnistul paiknevad eluhoonet koos, siis jooksvalt tasuti ka väiksemaid arveid, mistõttu ongi antud toimikus hulgaliselt selliseid arveid, mis on tasutud sularahas. Osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda eraldi ei tõenda. Kuna selliste arvete tasumist on keeruline tõendada, siis tuleb asuda seisukohale, et sularahas tasutud arved on tasutud poolte poolt võrdselt. 2
Kui kohus ei rahulda hagi seltsingu või alusetu rikastumise sätete alusel, siis palub hageja kohtul kaaluda võimalust, kas tegemist võib olla ka kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 1042 lg 1 järgi kui kohus on tuvastanud, et pooled ehitasid kostja kinnisasjale ühiselt maja, ka kandsid sellega seoses kulutusi sh panustasid ühiselt maja ehitusse. Hageja hinnangul on materiaalõiguse normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud välja toodud ja tõendatud. Kostja kinnistul asuvale elamule hageja poolt tehtud kulutused on kostja jaoks kasulikud kulutused. Elamu ehitus tühjale maale oli kinnistu omaniku huvides ja on tõstnud ka oluliselt kinnistu väärtust. Käesolevaga on kostja asunud oma kinnistut müüma, müügihind on 340 000 eurot, eeldatavalt käib kostjale maja valmis ehitamine üle jõu. Seega on kostja rikastunud hageja arvel, mis kulus maja ehitamiseks. Kostja rikastus selle summa võrra, mis kuluks tal juba tehtud ehitustöödele, ehitusmaterjalidele. Kuna ehitis on kinnistu oluline osa, mida ei ole võimalik kinnistult hageja tehtud kulutusi ära võtta, tuleb kinnistule tehtud kulutuste eest mõista hagejale välja hüvitis 20 000 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue tekkis ajal, mil kostja võttis ehitise enda ainukasutusse ja keelas hagejal seda kasutada. Tegemist on kinnistu omanikule kasulike kulutustega. Hageja nimetab alternatiivse nõude alusena ka käsundita asjaajamist VÕS § 1018 järgi. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagiavaldus koostatud niivõrd arusaamatult, et kostjale jääb mõistetamatuks, mille alusel tema vastu üldse nõue esitatud on ning millega see on sisustatud. Täielikult jääb selgusetuks, mida peaks kohus või kostja välja lugema hageja kontoväljavõttest 19 lehel, seostamatutest arvetest ning hageja ja kolmandate isikute vahelisi tehinguid kajastavatest dokumentidest. Kostjal puudub seos vastavate tehingutega. Kostja saab aru, et hageja lõppeesmärk on saada 20 000 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja vaidlustab hagejaga kooselu ja ühise tahte majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja selgitab, et ka abieluväline kooselu ei tekita poolte vahel võlasuhet VÕS § 2 tähenduses ning eelduslikult ei ole tegu võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lõike 1 tähenduses. Kostja vaidlustab ehitamise väite. Hagiavaldusest tuleneb nagu hageja nõuaks kostjalt kasutuseeliste tasumist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei ole kinnistu kaasomanik. Kostjale on ebaselge, milles seisneb võimalik hageja õiguste rikkumine ja kuidas kasutuseeliste nõue kujunes. Kostja kinnitab, et seltsingulepingut ei ole hagejaga kunagi sõlmitud. Hageja ei ole esile toonud seltsingulepingu sõlmimise tahteavaldusi. Kinnisasja omandamise korral pidanuks selline tahe olema vormistatud notariaalselt tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Väidetav seinte värvimine, fotode tegemine, vms ei ole seltsinglase panusena automaatselt käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on võimalik rahaliselt hinnata. Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik, kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist. Seltsinguvaidluste puhul on tavapärane, et pooled toovad oma panused välja. Hoolimata asjaolust, et kostja eitab seltsingulepingu olemasolu, toob kostja välja panused, mida saab mõistlikult tõendada st dokumentaalsetele tõenditele on kantud kostja nimi või need on nt pangakaardi numbri järgi lihtsa vaevaga kostjaga seostatavad. Kostja panus on kokku minimaalselt 124 733,66 eurot. 3
Juhuks, kui hageja väidab, et tal on mingid nõuded kostja vastu, mis seonduvad tema isaga, siis märgib kostja, et tal on hageja isa vastu vähemalt 794, 45 euro ulatuses (tänavakivide arve E.H kinnistule). Nõue, mis tuleneb töödest ja kostja tellitud materjalidest hageja isa kinnistul. Kostja palub kohtul kohaldada nõudele aegumist. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 000 eurot, menetluskulud jättis kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Kohtul tuleb tuvastada, mis oli pooltevahelise seltsingu eesmärgiks. Tuginedes ülal viidatud kohtupraktikale ja poolte esitatud tõendeid ning tunnistaja ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli 2018 (mil hakati kinnistule elamut ehitama) sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine kostjale kuuluvale kinnisasjale eesmärgiga kasutada seda poolte ühise elukohana. Kohtu järeldust toetavad muuhulgas asjaolud, et kostja kinnistule kõnealune elamu püstitati ning mõlemad pooled on eesmärgi saavutamiseks teinud panuseid (vt allpool). Hageja seisukohtade ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on teinud vaidlusalusele X-kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks kulutusi kokku summas 23 229,63 eurot. Ülejäänud hageja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel põhjendustel. D.Õ ja D.Ü tehtud kulutuste, töö panuseks lugemiseks tuleks mh kindlaks teha, et need on kantud hageja eest kuludena, mille tegemist saab panuseks lugeda (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p. 24). Kuivõrd hageja ei ole toonud selgelt esile, millises ulatuses ja milliste töötundide arvuga on hageja teinud tööd elamu ehitamisel, ei ole kohtul võimalik siseveendumuse kohaselt hinnata hageja tööpanust elamu ehitamisel. Samuti ei ole hageja täiendavalt põhistanud ega tõendanud seda, et D.Õ ja D.Ü tehtud kulutusi, tööpanust tuleks lugeda hageja panuseks. Kostja seisukohtade ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et kostja on teinud vaidlusalusele X-kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks järgmised panused ja kulutused. Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda kostja panusena kinke teel saadud hoonestamata kinnistu väärtust 20 000 eurot. Kohus ei käsitle seltsinguvarana kinnistut, vaid käsitleb seltsinguvarana kostja varaliselt hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses. Hageja ei ole kinnistuga seonduva osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kinnistu omandamiseks tehtud rahalised kulutused. Hageja nõue ei ole suunatud ka kinnistu jagamisele, vaid elamu ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks kostja väite kostja panuse osas hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses summas 20 000 eurot. Kohus möönab, et poolte poolt esitatud tõendid on osaliselt raskesti loetavad, kohus on mõlemale poolele ka tagastanud tõendeid nende loetamatuse tõttu ja mõlemad pooled on kohtule selgitanud, et tõendeid ei ole osaliselt ka säilinud, mistõttu on kohtul poolte panuste 4
täpset suurust raske (võimatu) kindlaks määrata. Kohtu hinnangul on poolte panused arvatavasti olnud suuremad kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kostja on vaid osaliselt tõendanud elamu ehitamisega seotud kulude kandmise ja hageja esitatud tõendid kinnitavad siiski hageja poolt panuse tegemist elamu ehitamisse arvestatavas ulatuses. Eeltoodu kinnitab kohtu ülal tehtud järeldust, et poolte vahel oli seltsinguleping. Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele. Kuna hageja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603 lg 1), ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d 600, 602, 603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44). Kohus ei tuvastanud seltsingul kohustuste olemasolu. Hageja väidete kohaselt lõppes poolte kooselu 2020 aastal (pooled kolisid lahku märtsis 2020). Hageja esitatud konto väljavõtted, vastastikused ülekanded (dtl 610-650) kinnitavad kohtule seltsingu olemasolu kuni 2020 aasta alguseni. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2020 maksekorralduse summas 11 000 eurot, tasumine Motomeistrid OÜ, selgitus “laen” (dtl 8) ja maksekorralduse 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine Motomeistrid OÜ, selgitus “laen” (dtl 9). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooltevahelise ühise eesmärgi täitmine oleks jätkunud peale 04.03.2021. 02.08.2021 on hageja pöördunud kostja poole rahalises nõudes. Kostja ei ole hageja väiteid seltsingu lõppemise osas ümber lükanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et pooltevaheline seltsinguleping lõppes 05.03.2021 ning sellega seoses muutus sissenõutavaks hageja nõue panuse tagastamiseks. Hageja on pöördunud kohtusse hagiga 28.01.2023, st TsÜS §-des 146 lg 1 ja 147 lg 1 sätestatud kolmeaastase perioodi jooksul. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole võimalik füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu (ehitusmaterjalid, ehitusteenused jmt). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale seltsingu lõppemist jäi seltsinguvara kostja ainuomandisse ja kasutusse. Kuna seltsingu tegevuse tulem jäi kostjale, kuulub hagejale hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus (VÕS § 603 lg 3). Seltsinguvara eeldatava väärtuse kohta on kohtule esitatud tõend, millest nähtuvalt katab seltsinguvara väärtus mõlema poole panused. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on seltsingusse panustanud rahalisi kulutusi kogusummas 23 229,63 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb tagastada hagejale seltsingusse tehtud panused (rahalised kulutused) hüvitades hagejale panuse tegemise aegse panuse väärtuse. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti 2018.a suuline seltsinguleping hageja on selle raames teinud oma vahenditest rahalisi panuseid 23 229,63 euro ulatuses, seltsing on 05.03.2021 seisuga lõppenud, seltsinguvara jäi kostjale ning hageja soovib seltsingu likvideerimise raames oma rahaliste panuste tagastamist, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja taotletud 20 000 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kostja ei saanud aru, et ta oleks kuidagi lepingulisesse suhtesse sattunud. Asjaolu, et hageja on peale kooselu lõppemist hakanud arvama, et poolte vahel oli sõlmitud seltsingleping, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Pooled elasid koos elukaaslastena ja mingeid lepingulisi suhteid nende vahel ei olnud, seega ei saa kostja ka vastavaid asjaolusid tõendada, kuna mitte kunagi ei ole pooled arutlenud ega 5
ka ühtegi kirja või sõnumit vahetanud, milles oleks arutlenud võimalike vastastikuste lepingute üle. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, asjas ülekuulatud tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata hagi aegumise. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et maakohtu tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendustega, va osas, milles ringkonnakohus selgelt maakohtu tuvastatut muudab. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
7.Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et: -2014.a toimusid Harju maakonnas, Rae vallas, /aadress1/ geodeetilised uurimistööd (dtlk 355-366). -Eelnimetatud kinnistu kuulus kostja isale. -Seisuga 07.07.2015.a oli Harju maakonnas, Rae vallas /aadress1/ teostatud elamu eelprojekt. -2016-2017 töötas hageja Austraalias, mille tagajärjel kogus üle 40 000 euro. -30.08.2018 kinkis kostja isa kostjale Harju maakonnas, Rae vallas, /aadress1/, X-kinnistu, see kinnistu saadi jagamise teel algsest Y-kinnistust. -2018.a teostati kinnistul puurkaevu rajamine ja elektrivarustusega liitumine, kinnistul algasid elamu ehitustööd. -Suuremahulised elamu ehitustööd kinnistul toimusid 2019.a. -Hageja osales elamu ehitustöödel. -2020.a kevadel oli elamu ehitus pooleli, elamu esimene korrus oli enamjaolt valmis, teine korrus oli välja ehitatud aga sisetööd lõpuni tegemata. -Hageja väidete järgi kulus elamu püstitamiseks materjalikuluna 120 000 eurot (dtlk 667), kostja väitel kulus elamu ehitamiseks ja kinnistu omandamiseks vähemalt 120 000 eurot. -Pooled ei vaidle, et kinnistu väärtus 2024.a oli umbes 340 000 eurot.
8.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette vastuoluliste seisukohtade esitamist, sest algselt leidis maakohus, et tähtsust ei ole, mis oli poolte kooselu eesmärgiks, tuvastades seejärel, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille eesmärgiks oli kostjale kuuluvale kinnistule elumaja ehitamine, eesmärgiga kasutada seda poolte ühise elukohana. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu seisukohad vastuolulised. Abieluväline kooselu koos ühise majapidamisega ei ole käsitletav seltsinguna, kuid seltsingu sätteid on võimalik kohaldada abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega (nt kinnisasi) jaotamisele analoogia alusel. Kostja on ka iseapellatsioonkaebuses esile toonud, et seltsingu sätete kohaldamise eelduseks vabaabielu kestel omandatud vara jaotamisele on: a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemalt majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seega tuli asjas tuvastada, kas eelnimetatud eeldused olid tõendatud.
6
9.Ringkonnakohus leiab, et asjas leidis tõendamist seltsingulaadse lepingu (edaspidi ka seltsing) sõlmimine. Kostja väidete järgi ei ole tema tahteavaldust seltsingu sõlmimiseks teinud, kuid ringkonnakohtu arvates on see asja materjalidele lisatud tõenditega ja asjas vaidlustamata asjaoludega tõendamist leidnud. Asjas ei vaielda selle üle, et poolote kooselu ajal algas elamu ehitus, hageja aitas igati ehitusele kaasa. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja aitas elamut ehitada, sh läbis ehitamise ajal ehitusviiimistleja õppe ja rakendas omandatud oskusi elumaja ehitamisel. Asjas on esitatud ka fotod, millest nähtub hageja osalemine elamu ehitusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja panustas oma raha elamu valmimisse. Asjas üle kuulatud tunnistaja kinnitas hageja panust kinnistule rajatava elumaja valmimiseks, sealjuures rahaliselt, tasudes vajalike ehitusmaterjalide eest.
10.Ringkonnakohtu arvates tõendavad need asjaolud seltsingulaadse lepingu sõlmimisele. Kuigi kostja kirjalik tahteavaldus seltsingu sõlmimiseks puudub, viitas maakohus põhjendatult, et tahteavalduse võib tuvastada ka kaudselt. Asjaolu, et kostja võttis vastu hageja panused elumaja ehitamisel tõendab veenvalt tahteavalduse andmist.
11.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et tõendamist leidis hageja poolt olulises suuruses panuste tegemine poolte eesmärgi saavutamiseks. Teatud tõendeid hinnates leidis maakohus, et need ei tõenda hageja poolt seltsingu huvides rahalise panuse tegemist, kuid asus ka seisukohale, et kõiki seltsingu huvides tehtud kulutusi ei ole võimalik täpselt tagantjärgi tuvastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, tuues esile ka selle, et hageja nõudeks oli 20 000 eurot, st kõikide seda summat ületavate panuste, sh näiteks rahaliselt hinnatava tööpanuse ja hageja isalt väidetavalt saadud puitmaterjali maksumuse, erinevate elamu ehitamiseks vajaminevate väiksemas mahus ehitusmaterjalide jne. ostmist polnudki hagejal vaja tõendada, sest juba toimikus olevate tõendite alusel oli võimalik hageja nõue rahuldada.
12.Kostja väidete kohaselt kulus kostjal kinnistu omandamiseks ja sellele elamu ehitamiseks vähemalt 124 733,66 eurot. Samas jäid tõendamata kostja väited, et elamu ehitamiseks kulutas ta 64 000 eurot Q.Rlt saadud laenu arvelt, sest tõendamist leidis laenu saamine 35 000 euron suuruses summas (dtlk 379-380). Hageja väidete järgi kulus elamu ehitamiseks rahalisi vahendeid vähemalt 120 000 eurot. Kuna asjas leidis tunnistaja ütlustega tõendamist, et maja ehitamiseks kasutatud bauroc plokid tellis ja nende eest maksis E.H, siis ei ole kostja panuste nimekirjas märgitud Bauroc plokkidega seotud kulud tõendatud. Osaliselt jäid kostja väited tema poolt elamu ehitamiseks kulutatud summade osas seega tõendamata. Kostja ei väitnud, et keegi kolmas isik tema eest elamu valmimisse märkimisväärselt rahaliselt panustas. Kuna mõlema poole hinnangud elamu ehitamiseks kulunud summade kohta on võrreldava suurusega, tuleb asuda seisukohale, et hageja väidetud suuruses panuste tegemine elamu ehitusse vähemalt 20 000 euro suuruses summas leidis asjas veenvalt tõendamist. Maakohus tuvastas põhjendatult hageja poolt olulises suuruses panuste tegemise ühise eesmärgi saavutamiseks.
13.Ringkonnakohtu arvates on asja materjalidele lisatud tõenditega veenvalt tõendatud, et poolte ühiseks eesmärgiks oli kostjale kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamine ja selle hilisem kasutamine kooselu tarbeks. Seega oli poolte eesmärgiks majanduslikus mõttes ühisvara loomisega. Kuna eelpooltoodud seltsingu sätete kohaldamise eelduseks olevad asjaolud leidsid tõendamist, saab vara lugeda poolte sisesuhtes ühisvaraks, kuigi asjaõiguslikult kuulub vara kostjale.
7
14.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja antud laen, mis kanti üle OÜ-le Motomeistrid, ei ole seostatav maja ehitamiseks antud panusena. Asjas puudub vaidlus, et kostja maksis laenu hagejale osaliselt tagasi, Motomeistrid OÜ on kostjaga seotud äriühing. Kuna kostja ei vaidlustanud, et ta on osaliselt laenu tagasi maksnud, kuid mingeid omapoolseid selgitusi ega tõendeid laenu andmise ja osalise tagastamise asjaolude kohta ei andnud, siis leiab kohus, et hageja rahaline panus seltsingusse on tõendatud osas, milles laen jäi tagastamata.
15.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kostjale Q.R poolt antud laen jäi panusena arvestamata. Ringkonnakohus nõustub osaliselt selle etteheitega. Kostjale väidetud laenu andmine 65 000 eurot ja selle elamu ehitusse panustamine jäi väidetud ulatuses tõendamata. Nagu eespool esile toodud, leidis tõendamist, et Q.R andis laenu 35 000 eurot ning eelduslikult kulus see elamu ehituseks nagu ka hageja panusena tema poolt kostjale antud, kuid tagastamata jäänud laen.
16.Asjast nähtuvalt on seltsing lõppenud, sest ühise eesmärgi jätkumine, ühiselt ehitatud elamu kasutamine poolte lahkhelide tõtttu enam võimalik ei ole. Pooled ei vaielnud menetluses selle üle, et seltsingul kohustused kolmandate isikute ees puuduvad. Asjas ei vaielda ka selle üle, et vara väärtus oli seltsingu lõppemisel suurem, kui seltsinglaste väidetavad panused kokku. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hagi.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kostja arvamusega, et asjas ülekuulatud tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohtu arvates on tunnistaja ütlused konkreetsed ning need riimuvad hageja esile toodud asjaolude ja esitatud teiste tõenditega. Kostja etteheited tõendite ebaõige hindamise kohta on alusetud. Ainuüksi asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagi oli aegunud. Isegi kui arvata aegumise algust poolte kooselu lõppemisest 2020.a kevadel (apellatsioonimenetluses kinnitas kostja, et pooltel oli kooselusuhe), siis ei olnud hagi esitamisel 2023.a jaanuaris 3 aastane aegumise tähtaeg möödunud.
19.Mõlemad pooled esitasid apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 652 lg 4 alusel, sest pooltel puuduvad veenvad põhjendused hilinenult esitatud tõendite juurdevõtmiseks. Menetluskulude jaotus
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.