Võlaõigus › Seltsingulepingud

Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled kooselu 2013 suvel ja 2014 alustati ühise maja ehitamise planeerimist xxx. Selle nimel tegutsesid pooled ühiselt aastate pikkuse kooselu vältel, panustades mõlemad nii rahaliselt kui ka töö, oskuste ning teadmistega.

Hageja töötas 2016 kuni 2017 Austraalias ja kogus 46 646,87 eurot, mida kasutati osaliselt maja ehitamiseks. Poolte ühise tegevuse tulemusel valmis 250 ruutmeetri suurune maja aadressil XXX-i, katastritunnusega xxx. Kostja sai ehitusloa 01.03.2018, ehitamisega alustati 03.07.2018. Ehitisregistri andmetel paiknevad lepingu esemel järgmised ehitised: üksikelamu (ehitisregistri kood xxx) ehitisealuse pinnaga 178 m 2, ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 01.03.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on väljastatud ehitisteatis, kuid kasutusloa või kasutusteatise väljastamise kohta elektroonilises ehitisregistris andmed puuduvad; puurkaev (ehitisregistri kood xxx) ehitisealuse pinnaga 0,1 m2, ehitamisel, elektroonilisest ehitisregistrist nähtub, et 22.05.2018 on väljastatud ehitusluba, 02.07.2018 on väljastatud ehitisteatis (dtl 321). Hageja töötas maja ehitusel koos kostjaga kuni kooselu lõppemiseni ja tegi seal erinevaid töid. Kooselu lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid ning pahteldatud/viimisteletud terve esimene korrus. II korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata (ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö vahepõrand maas). Hageja arvestuste kohaselt panustasid pooled elamu ehitusesse ühiselt kuni 87 726 eurot (dtl 55-59, 64- 65, 182-185). Valminud eramu on kostja, kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu omaniku ainuvalduses- ja kasutuses.

2-23-1544 Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö osas) selle hüvitamist.

-

E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 B P OÜ nimele, kaupBaurock sillus, alus (dtl 44); E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ nimele, kaupBaurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne (dtl 63); E AS arve nr 0407973 summas 3885,07 eurot (väljastatud 15.04.2019 B P OÜ nimele, kaupBaurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne, (dtl 67); E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ nimele, kaupBaurock Pl.Ecoterm Plus 1056 tk, alus jne, (dtl 189); E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 B P OÜ nimele, kaupBaurock Pl.Hard 48 tk, alus jne, (dtl 190); E AS arve nr 0807366 summas 1068,93 eurot (väljastatud 14.08.2019 B P OÜ nimele, kaupklaasvill, 80 leht, (dtl 306); Maksekorraldus 25.06.2020 summas 11 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”. (dtl 8); Maksekorraldus 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”. (dtl 9), st kostja on hagejale tagastanud 11 000-st eurost 5000 eurot, võlg ilma intressi ja viiviseta senini 6000 eurot; Elektriarved kostja kinnistu eest Eesti Energia, 10.10.18, 22 eurot, kanne 531 (dtl 93); Maksekorraldus Eesti Energia AS 09.10.2018 summas 2000 eurot (dtl 10) Maksekorraldus Eesti Energia AS 03.06.2019 summas 1 958.19 eurot (dtl 11) Hageja poolt tehtud maksed tema arvelduskontolt: V OÜ 13.06.2018, 151,20 eurot (mk

2-23-1544 383), 01.04.2018 D T, 125,82 eurot (mk 293), AS E kauplus 5,11 eurot, 1,51 eurot, 28,00 eurot, 68,39 eurot (mk 121), 215,20 eurot (mk 147), K R (mk 42,90 eurot), (dtl 78-96); Lisaks on pooled esitanud kohtule terve rea arveid, kus tasutud on peamiselt sularahas, millest hageja poolt on esitatud järgmised arved (lisade rohkuse ja osade lisade mitteselguse tõttu ei ole nimekiri lõplik: - E T, arve 59047, summa 80,64 eurot, 05.09.2019, armatuur (dtl 70); - E T, arve 49992, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 75); - E AS arve 19.04.2020, 57,00 eurot; - K R 13.04.2019, 185,65 eurot (dtl 147); - K R, 66,99 eurot, 28.04.2019; - K R 28.04.19, 139,85 eurot; - K R 13.04.2019, 38,28 eurot (dtl 148); - E AS arve 27.03.2020, 83,52 eurot; - B G AS arve 26.03.2020, 49,99 eurot; - E AS arve 18.04.2020, 42,03,03 eurot; - E AS arve 18.04.2020, 26,38 eurot (dtl 149); - E AS arve 01.07.2020, 11,39 eurot; - B G AS arve 10.09.2020, 123,16 eurot; - B G AS, 2,44 eurot; - E AS arve 16.07.2020, 18 eurot (B OÜ); - B G AS arve 24,95 eurot (dtl 152); - D arve, 39, ??, - E AS arve 19.11.2020, 46 eurot; - E AS arve 19.11.2020, 58,27 eurot (dtl 153); - E AS arve 04.12.2020, 6,75 eurot; - E AS arve 04.12.2020, 11,38 eurot; - E AS arve 26.11.2020, 62,00 eurot (B OÜ); - E AS arve 30.11.2020, 68,94 eurot (B OÜ); - E AS arve 30.11.2020, 88,40 eurot (B OÜ) (dtl 154); - E AS arve 04.12.2020,17.07.2019, 37,81 eurot (ülejäänud kolm arvet halvasti loetavad, (dtl 155); - E T, arve, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 156).

2-23-1544 toimikus hulgaliselt selliseid arveid, mis on tasutud sularahas. Osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda eraldi ei tõenda. Kuna selliste arvete tasumist on keeruline tõendada, siis tuleb asuda seisukohale, et sularahas tasutud arved on tasutud poolte poolt võrdselt. Kostjal on alati võimalus see väide ümber lükata esitades tõendid, et kõik sularahas makstud arved on tasutud üksnes kostja poolt. Siin tuleb vaadata ka seda, millal hageja on võtnud raha oma kontolt välja, mistõttu selle perioodi sularahaarved on seostatavad, vt (dtl 304-305). Eeltoodust on hageja nõue 20 000 eurot realistlik ning seda võib isegi vaadata kui kompromissi (tegelikkuses tema poolt kantud kulutused on suuremad), siiski ei soovi hageja oma nõude summat muuta (käesolevaga ei ole see hagejal plaanis).

2-23-1544 Kostja on esitanud köögimööbli, akende, uste, katuse, Bauroc pakkumise, ka mõned arved, kuid ei ole tõendanud, et ta on nimetatud kulud kandnud. Leheküljega 426 viitab kostja, et on ostetud fermid T , aga kui vaadata arvet ning planeeringut siis on sealt selgelt näha, et tegemist oli T ostetud vahelae fermidega mitte katusega (nähtavalt selgelt leheküljel 435, mis on ostetud T ). Kostja jätkates paljasõnalist tõendamist jätab enamuses osas kulud tõendamata. Hageja küll usub, et kostja on osaliselt paljud neist kuludest tänaseks päevaks ka kandnud, kuid need on seni tõendamata. Hageja on selgitanud, mis olukorras oli hoone, kui poolte kooselu lõppes, hageja on selle kohta esitanud ka video. Kokkuvõtlikult on kostja poolt vaid osaliselt tõendatud maja ehitamisega seotud kulude kandmise. Selle tõttu ei ole ka tõendatud, et kostja on peaasjalikult kandnud suurema osa ehitamisega seotud kuludest või kõik kulutused (nagu hageja mõistab kostja seisukohast), tõendamata on kostja väide, et kostja on kandnud kulutusi kokku 124 733,66 euro eest, st kõik väljatoodud kulud (kostja vastus 04.12.2023, p 11) on kandnud kostja. Mistõttu jällegi on nii tõendatud ja on ka eluliselt usutav, et osad kulud võttis enda kanda hageja, kes soovis koos kostjaga ehitada neile ühise kodu, kuhu asuda elama ja sellest tulenevalt panustas oluliselt maja ehitusse, kostja poolt esitatud tõendid ei lükka seda väidet ümber ja ei tõenda seda, et vaid kostja on kandnud kõik hoone ehitamisega seotud kulud, küll näitab, et kostja on seda teinud osaliselt ja eeldatavalt peale kooselu lõppemist hagejaga üksinda kandnud osad kulutused (nii on seatud 28.07.2021 kandeavalduse alusel kostja kinnistule hüpoteek summas 72 500 eurot Hüpoteegipank AS kasuks, millest ilmselt on kantud hilisemad maja valmimiseks vajalikud kulud, võib olla tasutud osaliselt laen T K ).

Alternatiivselt palub hageja rahuldada tema nõue alusetu rikastumise sätete alusel.

Kui kohus peaks leidma, et seltsingulepingu rakendamiseks puudub alus, siis järelikult puudus poolte vahel leping, hagejal on õigus esitada lepinguväline nõue kostja vastu sh alusetu rikastumise alusel, st kostjal puudus seaduslik ja lepinguline alus saadut hagejalt vastu võtta, kui kostja ei tõenda vastupidist. Hageja nõude lahendamiseks peab olema selge pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsioon ning see, millises ulatuses oli hageja sooritus alusetu. Hageja on esitanud vastavad tõendid, kui kostjal ei ole mingit seaduslikku alust (leping või muu alus) neid kulutusi vastu võtta, siis on ta hageja arvel alusetult rikastunud ja peab saadu tagastama. Kostja saab tõendada, et hageja ei teinud neile alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjatel on õigus raha saada ja nad ei pea seda tagasi maksma. Käesolevaga ei ole kostja selliseid vastuväiteid esitanud, misläbi palub hageja kohtul kaaluda alternatiivselt hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätete alusel. Kui VÕS § 1028 eeldused on täidetud ning kostja ei saa tugineda rikastumise äralangemise vastuväitele, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 2 alusel saadu väärtuse hüvitamist. Hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 1 kohaselt tagasi saadut ja sellest saadud kasu, sest saadu väljaandmine ei ole võimalik. Hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel on 20 000 eurot, kui kohus ei rahulda hageja nõuet seltsingulepingu sätete alusel. Hagejale jääbki arusaamatuks, kas kostja võtab omaks, et maja on ehitatud osaliselt hageja raha eest, või vaidlustab selle täies ulatuses, kuigi hageja on vastavat asjaolu korduvalt tõendanud. Kui kostja vaidlustab hageja panuse ulatuse, siis ei ole ta esitanud tõendeid, et ta oleks samuti maja ehitusse panustanud vaid üksi.

2-23-1544 Hageja on esitanud tõendeid, et on panustanud maja ehitusse isiklikult nii tööga kui ka materjalide ostmisega (sh on kostja kontole üle kantud rahasummasid, kui ostetud kostja kinnistul asuva hoone ehituseks materjale).

Kui kohus ei rahulda hagi seltsingu või alusetu rikastumise sätete alusel, siis palub hageja kohtul kaaluda võimalust, kas tegemist võib olla ka kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 1042 lg 1 järgi kui kohus on tuvastanud, et pooled ehitasid kostja kinnisasjale ühiselt maja, ka kandsid sellega seoses kulutusi sh panustasid ühiselt maja ehitusse. Hageja hinnangul on materiaalõiguse normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud välja toodud ja tõendatud.

Kostja kinnistul asuvale elamule hageja poolt tehtud kulutused on kostja jaoks kasulikud kulutused. Elamu ehitus tühjale maale oli kinnistu omaniku huvides ja on tõstnud ka oluliselt kinnistu väärtust. Käesolevaga on kostja asunud oma kinnistut müüma, müügihind on 340 000 eurot, eeldatavalt käib kostjale maja valmis ehitamine üle jõu. Seega on kostja rikastunud hageja arvel, mis kulus maja ehitamiseks. Kostja rikastus selle summa võrra, mis kuluks tal juba tehtud ehitustöödele, ehitusmaterjalidele. Kuna ehitis on kinnistu oluline osa, mida ei ole võimalik kinnistult hageja tehtud kulutusi ära võtta, tuleb kinnistule tehtud kulutuste eest mõista hagejale välja hüvitis 20 000 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue tekkis ajal, mil kostja võttis ehitise enda ainukasutusse ja keelas hagejal seda kasutada. Tegemist on kinnistu omanikule kasulike kulutustega.

Hageja nimetab alternatiivse nõude alusena ka käsundita asjaajamist VÕS § 1018 järgi.

Kostja seisukohad

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja hinnangul on hagiavaldus koostatud niivõrd arusaamatult, et kostjale jääb mõistetamatuks, mille alusel tema vastu üldse nõue esitatud on ning millega see on sisustatud. Täielikult jääb selgusetuks, mida peaks kohus või kostja välja lugema hageja kontoväljavõttest 19 lehel, seostamatutest arvetest ning hageja ja kolmandate isikute vahelisi tehinguid kajastavatest dokumentidest. Kostjal puudub seos vastavate tehingutega.

Kostja saab aru, et hageja lõppeesmärk on saada 20 000 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramist.

Kostja vaidlustab ehitamise väite.

Hagiavaldusest tuleneb nagu hageja nõuaks kostjalt kasutuseeliste tasumist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei ole kinnistu kaasomanik. Kostjale on ebaselge, milles seisneb võimalik hageja õiguste rikkumine ja kuidas kasutuseeliste nõue kujunes.

Kostja kinnitab, et seltsingulepingut ei ole hagejaga kunagi sõlmitud.

Hageja ei ole esile toonud seltsingulepingu sõlmimise tahteavaldusi. Isikute (tulevaste seltsinglaste) tahteavaldused peavad kokku langema selleks, et tekiks kokkulepe (s.o seltsinguleping). Tahteavalduste kokkulangevust on eriti oluline rõhutada kooselu kontekstis – ei piisa ühe poole tungivast soovist sõlmida leping. Teine pool peab sellest aru saama ja tahtma sama. Kui üks partner

2-23-1544 aktiivselt panustab, kuid teine üksnes talub partneri tegevust ega takista oma kinnisasjale kulutusi tegemast, siis seltsingut ei teki. Kinnisasja omandamise korral pidanuks selline tahe olema vormistatud notariaalselt tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Väidetav seinte värvimine, fotode tegemine, vms ei ole seltsinglase panusena automaatselt käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on võimalik rahaliselt hinnata. Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik, kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

Hageja on 10.11.2023 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et „Pooled likvideerisid seltsingu 2020 lõpus“. Kui väidetav seltsing on likvideeritud, siis ei saaks hagejal enam nõuet olla.

Seltsinguvaidluste puhul on tavapärane, et pooled toovad oma panused välja. Hoolimata asjaolust, et kostja eitab seltsingulepingu olemasolu, toob kostja välja panused, mida saab mõistlikult tõendada st dokumentaalsetele tõenditele on kantud kostja nimi või need on nt pangakaardi numbri järgi lihtsa vaevaga kostjaga seostatavad:

-

Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62 eurot (dtl 326, asjaõigusleping p 7). Kostja korraldas ja tasus arved, maksekorraldused, 3000 eurot (dtl 332, 333, planeeringuleping, detailplaneeringu eest sularahamaksekviitungid ei ole säilinud). Kostja esitas ehitusloa taotluse, RLS § 331-1 lg 1 Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot (dtl 340 ehitusloa taotlus). Kostja tellis geoaluse, Arve ei ole säilinud, (dtl 350 geoaluse dokumentatsioon). Kostja tellis maja projekti ja tasus selle eest, 1000 eurot (dtl 375 Maja projekt ja arve). Kostja võttis maja ehitamiseks laenu T Kelt ja osaühingult R (2 laenulepingut), mille on ise ka tagasi maksnud, 64 000 eurot, (dtl 377-382, Laenuleping T Kega ja tagasimakse OÜ Rile) Kostja tellis puurkaevu projekti ja lasi rajada puurkaevu, 1400 eurot puurimine, riigilõiv 30 eurot, projekt 840 eurot, (dtl 383–391 Puurkaevu projekt, töövõtuleping, arved, maksekorraldused), Kostja sõlmis liitumislepingu Elektrileviga ja tasus sellega seonduvad tasud, liitumine 3972 eurot, (dtl 399- 405 liitumisleping, lisad, arve), Kostja ostis põrandaplaadid, 2073,60 eurot (dtl 409, põrandaplaatide arve). Kostja tellis köögimööbli, arve ei ole säilinud (dtl 410-414, köögimööbli projekt), Kostja tellis hoone aknad, 4375,90 eurot (dtl 415, akende pakkumus-arve), Kostja ostis maja seinaplokid, 13342,46 eurot (dtl 419 Bauroc pakkumus), Kostja ostis katusepleki, 4004,09 euro (dtl 420-425, katuse pakkumus/arve, e-kirjavahetus, millest nähtub, et asju on organiseerinud kostja (26.09.2019 e-kiri) ja tarnekinnitus), Kostja ostis katusefermid, 2876,40 eurot (dtl 426-435 fermide arve ja projekt), Kostja tellis kinnistul elektritööd, arve ei ole säilinud (dtl 437-440, elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonid),

-

-

2-23-1544 -

Kostja ostis välisukse, 1452,68 eurot (dtl 441–442, välisukse arve), Kostja on ostnud ehitusmaterjale krediitkaardiga, 1669,80 eurot (dtl 443-471, krediitkaardi väljavõtted), Kostja on ostnud ehitusmaterjale deebetkaardiga, 685,98 eurot, 113,18 eurot (dtl 473- 509, deebetkaardi väljavõtted ja säilinud kviitungid), Kostja on erinevate ehitusega seonduvate teenuste ja materjalide eest tasunud sularahas, 3095,85 eurot (dtl 510–559, säilinud sularahakviitungid kostja nimele).

Kostja panus vaid ülal loetletut arvestades on kokku minimaalselt 124 733,66 eurot.

Arvestades, et kostja jaoks tuli seltsingulepingu väide üllatuslikult ning möödunud pikka perioodi ning asjaolu, et kostjal ei ole kõik arved säilinud ning keegi ei ole mitte kunagi arvestust pidanud, ei ole hetkel võimalik kostja panust ka täies ulatuses tõendada. Arvestuse pidamine oleks aga olnud seltsingu puhul nõutav tulenevalt VÕS § 586.

Kostja esitab vastuväiteid ja selgitusi hageja esitatud tõendite osas:

-

-

-

10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 304) ei tõenda, et hageja kontolt võetud sularaha on panustatud kostja maja ehitusse, dokument tõendab vaid raha kontolt väljavõtmise fakti. Ei arved, mis on esitatud kolmandale isikule (dtl 188-190) on ilmselt tasutud kolmanda isiku poolt, kellele need on esitatud. Juhul, kui hagejale on vastavad arved edasi tehtud, oleks hagejal olnud võimalik oma väiteid dokumentaalselt tõendada. Mh arve 0807366 (dtl 306) on läinud mitte hagejale, vaid T R, mistõttu on hageja väited veelgi vastuolulisemad ja ebausutavamad. Elektriarve tasumise osas summas 3958,29 pooled ilmselt ei vaidle, kuid see ei ole hageja panus, kuna ta sai raha kostjalt sularahas tagasi, mille kohta kostjal tõendit ei ole, lepingu sõlmimine kostja poolt oleks tõlgendatav panusena seltsingusse. Dtl 145 ja 182-185 olevad fotod hageja kaustikust ei tõenda mitte midagi, hageja ei ole ka välja toonud, mida see tõendama peaks. Hageja on esitanud kohtule fotosid kviitungitest, mis on kostja poolt tasutud. Ei saa välistada, et ka dtl 147- 156, 159, 160, 161 191, 196 ja 203 on kõik kostja poolt tasutud arved, mida foto madala kvaliteedi tõttu on raske kontrollida ning vastavad dokumendid on ilmselt hageja valduses. Dtl 147 - Kviitungid, 1.B 2. Makstud kostja pangakaardiga 3.kostja nimega 4-6. pole loetav. Dtl 148 - Kviitungid 1-3 sularaha, 4-6. kostja krediitkaardiga ostetud. Dtl 149 - Kviitungid 1.B OÜ 2.Pole loetav 3-6. B OÜ. Dtl 150 - Kviitungid 1-4. kostja kaartidega ostetud 5. B OÜ. Dtl 151 - Kviitungid kostja nimeline. R OÜ, pole loetav 3-4. kostja kaartidega B OÜ. Dtl 152 - Kviitungid 1.R OÜ, pole loetav 2.Eraisik 3.kostja kaardiga 4.B OÜ 56.kostja kaardiga. Dtl 153 - Kviitungid 1.Eraisik 2.kostja kaardiga 3-4.Kostja nimega sula 5. Pole loetav. Dtl 154 - Kviitungid 1.B OÜ 2.kostja kaardiga 3-5.B OÜ Dtl 156 - Kviitungid 13.Pole loetav 4-7. Kostja nimelised.2 Kostja mäletab, et tasus dtl 157 ja 161 olevad arve. Dtl 159 oleva arve on esitatud eraisikule ja tasutud kostja isa pangakaardiga. Dtl 158 olev arve on esitatud ja tasutud kostja poolt, isegi kostja allkiri on näha, samuti dtl 197, 201-202.

2-23-1544 -

Dtl 162 oleva arve palub kostja hagejale tagastada, kuna lisana 14 esitame kvaliteetsema tõendi, millest nähtub, et tellinud ja tasunud on kostja. - Dtl 163 olevatest arvetest Jysk ei ole loetav ning teine arve on asjasse mitte puutuv, kuna see on esitatud kostja tööandjale B OÜ, mh tundub, et mõlemad arved on tasutud kostja kaardiga. - Dtl 187-190 olev arve on raskesti loetav ning on esitatud kolmandale isikule, mistõttu ei ole asjasse puutuv. - Dtl 199 olev arve on esitatud kolmandale isikule ja ei pruugi üldse käesoleva vaidlusega seotud olla. Kostja märgib veel, et: - Dtl 187 – Sama mis dtl 48 - X tagastus, kirjas et Krediitklient ja raha jääb ettemaksuks. - Dtl 188 – Sama mis dtl 44 - X arve. - Dtl 189 – Sama mis dtl 67 - X arve. - Dtl 190 – Sama mis dtl 63 - X arve. - Dtl 191 – Sama mis dtl 31 - kostja nimeline, vasakul all kirjas. - Dtl 194 – Sama mis dtl 71 - kostja isa nimeline, kostja kaardiga. - Dtl 196 – Sama mis dtl 39 – Eraisik. - Dtl 197 – Sama mis dtl 45 - kostja nimeline, kostja kaardiga. - Dtl 199 – Sama mis dtl 72 - Dtl 200 – Sama mis dtl 68 – Eraisik. - Dtl 201 – Sama mis dtl 37 - Eraisik, võõras kaart. - Dtl 202 - Sama mis dtl 49 - kostja nimeline. - Dtl 203 - Sama mis dtl 29 - kostja nimeline, vasakul all kirjas. Lisaks Xi kohta: - Dtl 187 on nende tagastusleht, kus kirjas et nad on krediidikliendid. Kõik need Xi arved on ülekande arved, kirjas arve number, arvelduskonto nr, viitenumber, maksetähtaeg.

Juhuks, kui hageja väidab, et tal on mingid nõuded kostja vastu, mis seonduvad tema isaga, siis märgib kostja, et tal on hageja isa vastu vähemalt 794, 45 euro ulatuses (dtl 560, tänavakivide arve E. E.H kinnistule). Nõue, mis tuleneb töödest ja kostja tellitud materjalidest hageja isa kinnistul.

Kostja palub kohtul kohaldada nõudele aegumist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2-23-1544

Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega pooled otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemise tõttu 2020 aasta märtsis, millal pooled kolisid lahku ja kostja keelas hagejal majja sisenemise ja enda panustatud osa kasutamise. Tulenevalt seltsingu lõppemisest tuleb seltsing likvideerida ning hagejal on õigus nõuda oma panuse tagastamist või selle võimatuse korral (nt panustatud töö ja materjal) selle hüvitamist. Kuna hageja nõue on esitatud seltsingu lõppemisest tuleneval alusel, siis kontrollib kohus esmalt hageja rahalist nõuet lepingulisel alusel.

Kohtul tuleb esmalt tuvastada võlasuhte olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Kohtupraktikas on leitud, et vabaabielu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kohtupraktikale tuginedes seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1129-16; RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p-d 13-15).

E.H kooselu korral saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, kui elukaaslased on kooselu vältel omandatud konkreetse suurema väärtusega eseme või loonud ühiselt muu olulise ja kestva tähendusega varaliselt hinnatav hüve (nt parendatud kinnisasjal asuvat elamut), mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks (RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878/52; RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22). Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks.

Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut – selle üle pooled ka ei vaidle. Hageja hinnangul tekkis poolte võlasuhe suuliselt sõlmitud seltsingulepinguga, millega pooled otsustasid ühiselt ehitada maja ühiseks elamiseks.

2-23-1544 Hageja on hagis selgitanud, et pooled tutvusid ja alustasid kooselu 2013 juunis, pooled alustasid ühise maja ehitamise planeerimist 2015. Poolte kooselu lõppes 2020 aastal (pooled kolisid lahku märtsis 2020), sellest ajast alates puudub hagejal juurdepääs U kinnistule, mis on kostja ainuomandis). Hageja hinnangul panustasid pooled ühiselt elamu ehitusse kuni kooselu lõppemiseni s.o 87 726 eurot. Hageja selgituste kohaselt omandas kostja vaidlusaluse kinnistu 30.08.2018 lepinguga (dtl 320) ja kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle ka selle üle, et see kuulus kostja ainuomandisse. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte ehitisregistrist, millest nähtub, et üksikelamu aadressil XXX on püstitamisel (dtl 604-605). Hageja selgituste kohaselt sai kostja ehitusloa 01.03.2018, ehitamisega alustati 03.07.2018. Ehitusloa väljastamist 01.03.2018 kinnitab ehitisregistri väljavõte. Hoone ehitamiseks raha saamiseks läks hageja tööle Austraaliasse novembris 2016, kus tal õnnestus aastase töötamise käigus koguda 46 646,87 eurot (viibides seal aasta aega), millest panustas hiljem olulise osa Rae vallas V, Us asuval kinnistul paikneva hoone ehitusse. Hageja on esitanud kohtule oma konto väljavõtted perioodi 01.01.2017-31.12.2018 kohta (dtl 78-96), 01.11.201630.11.2017 kohta (dtl 303-305) ja 01.01.2017-01.01.2020 kohta (dtl 610-650), millelt nähtub, et pooled on vastastikku teinud teineteisele ülekandeid. Kontoväljavõttelt nähtub muuhulgas rahaliste vahendite olemasolu, sissetulekud summas 58 675,25 eurot. Hageja põhjendab, et panustas nii tema raha eest ostetud ehitusmaterjalide kui ka tema töise panusega. Kooselu lõppemisel oli majas valmis saanud köök, I korruse põrand ning ostetud vannitoa plaadid ning pahteldatud/viimisteletud terve esimene korrus. II korrus oli välja ehitatud aga viimistlemata (ehk kipsseinad püsti - valmis pahteldustöödeks ning nö vahepõrand maas). Hageja on esitanud kohtule väljavõtte sellest, et hageja on lõpetanud 16.06.2016 Tallinna Ehituskooli maaleri õppekava (dtl 607608). Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 232-249, dtl 651) ja videofailid (dtl 602-603), millelt nähtuvad muuhulgas elamu, elamu ehitustööd, ehitusmaterjalid ning hageja ja kostja. Hageja arvestuste kohaselt panustasid pooled elamu ehitusesse ühiselt kuni 87 726 eurot. Hageja pidas omakäelist päevikut U kinnistule rajatava elamu ehituskulude kohta, mille kohta on hageja kohtule esitanud pildid (dtl 64, 66, 145, 182-185). 04.04.2023 kostja vastuses ei tunnistanud kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ja vaidles neile täies ulatuses vastu. Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad kostjal seosed hageja tehtud tehingutega, kostja ei ole hagejaga seltsinglepingut sõlminud, kostja vaidlustas maja ehitamise ja kooselu hagejaga ning leidis, et hageja väited on tõendamata. Kohus selgitas 25.10.2023 toimunud kohtuistungil kostjale, et kostja väited on üldsõnalised. Menetluse raames peab kohus tuvastama, millised suhted olid poolte vahel ja kui, siis millised kokkulepped. Milliseid faktiväiteid kostja õigeks võtab või ümber lükkab, see kohtu hinnangul üheselt ei selgu. Juhul kui kohus leiab, et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud ja tõendid seda kinnitavad, siis nõude rahuldamine võib olla võimalik, sest muid asjaolusid või tõendeid esitatud ei ole. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada sisulised vastuväited poolte suhte osas. Millised olid kostja hinnangul kokkulepped, kui need olid (25.10.2023 maakohtu istung, ajamärge 00:26:36, dtl 281-282). Kostja selgitas, et negatiivseid asjaolusid on keeruline tõendada. Seltsingut ei olnud, seda on raske tõendada, kuna sellist dokumenti ei ole olemas, seda ei ole hagejal ka esitada (25.10.2023 maakohtu istung, ajamärge 00:28:17, dtl 282). Kostja ei ole ka menetluse vältel toonud esile, et poole vahel oleks olnud muid kokkuleppeid või selgitanud, millised suhted poolte vahel olid. Samas on kostja möönnud, et hageja on osaliselt kandnud maja ehitusega seonduvaid kulutusi, näiteks elektriarve tasumise osas summas 3958,29 eurot pooled ei vaidle (dtl 313), kuid kostja väidete kohaselt sai ta raha kostjalt sularahas tagasi, mille kohta kostjal tõendit ei ole. Kostja on kohtule esitanud tõendeid

2-23-1544 (dtl 320-442) oma panuse osas elamu ehitamisel (detailplaneering dtl 334-338, ehitusloa taotlus dtl 340-350, maja projekt 367-374, puurkaevu ehitusprojekt dtl 386-398, Elektrilevi liitumisleping dtl 399-408, põrandaplaadid dtl 409, köögimööbel dtl 410-414, aknad dtl 415-418 jmt), mis viitavad, et elamut XXX kinnistule ehitati. 04.12.2024 toimunud kohtuistungil on tunnistaja M. V andnud järgmisi ütlusi (dtl 722-730): Seos kostjaga: „oli tol hetkel E.H elukaaslane“. „Tean jah, tean, et on tehtud liiga D.H poolt E.H-le ja mul on väga hea meel seda siin tunnistada olles kogu selle protsessi kõrval. Selle pärast ma täna siin olengi, ma nägin kõike seda toimuvat pealt ligemale aasta.“ - „ma aitasin, nõustasin D.H-d ja E.H-d ehitusprotsessiga, aitasin kaasata ehitusmaterjale läbi enda teise ettevõtte, olles pikaajaliselt ehituskogemustega ja meil endal oli suur ehitusfirma, saades head krediiti Eist. E.H ostis läbi meie materjali enda majale, nende ühisele majale, mida nad tol hetkel ehitasid.“ - „Ei. Kuna E.H teadis, et ma 15 aastat töötan ehitusettevõttega ja meil on väga hea soodustus Eist, siis seetõttu ta pöördus ja ta küsis ja ma mäletan seda isegi palus ka D.H, et kas me saame odavamalt hankida neile ehitusmaterjale.“ „Ta oli üks mu parimaid pitsameistreid, ta oli väga töökas, D.H oli ka väga super inimene, ilus noor pere. Miks ma ei pidanud neid aitama?“ - „Pigem mitte, pigem oli E.H, sest E.H juba teadis, mis on vaja osta. Ju neil oli endal kokku lepitud. Asi oli suht konkreetne. Eelnevalt isegi hinnapakkumist ei tehtud. Konkreetselt E.H tuli, ütles, et oleks vaja kive. Me ütlesime, me saame soodsalt ja nii see käis. Nii see maja kerkis. Me räägime praegu ainult materjalidest, kahju, et seal ei ole kirjeldatud seda tööd, mis E.H ise tegi ja sinna pani. Muidugi ka D.H tegi seal tööd, ma ei salga seda aga see vist läheb praegu teemast välja.“ „Jah, kogutud raha Austraaliast, M OÜ-st, tegi väga palju tööd. Tõesti ta tegi väga palju tööd. Ma tean väga hästi, et see oli kogutud raha. Nende ühine eesmärk, ühine unistus. Seda ma tean, et E.H rääkis sel teemal, et see raha on neil kogutud selle eesmärgiga, et saada see.“ „ei ole, see on erandjuhus. Tavaliselt minu töötajad ei ole nii edukad, ei ehita maja. Kuid teades, et nad on olnud Austraalias, näinud vaeva, kogunud raha. D.H aitas krundiga, oli võimalus ühisraha kasutada majaehitusele, aidates mõlemapoolset tööd, pool maja nad seal ise ehitasid, ainukordne.“ - „Mul on hea meel, et ma saan siin praegu tõestada ja tunnistada, et E.H on andnud märkimisväärse panuse majaehitusse. Nähes neid pilte, töid, kirjeldusi, läbielamist, seda materjali organiseerimist, kõik need sisetööd, mis E.H seal tegi. Olles ehitusega kursis, siis see summa, millest täna jutt käib, on naeruväärne, seda peaks kindlasti kahega korrutama.“ Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Kohtul tuleb tuvastada, mis oli pooltevahelise seltsingu eesmärgiks. Tuginedes ülalviidatud kohtupraktikale ja poolte esitatud tõendeid ning tunnistaja ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli 2018 (mil hakati kinnistule elamut ehitama) sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine kostjale kuuluvale kinnisasjale eesmärgiga kasutada seda poolte ühise elukohana. Kohtu järeldust toetavad muuhulgas asjaolud, et kostja kinnistule kõnealune elamu püstitati ning mõlemad pooled on eesmärgi saavutamiseks teinud panuseid (vt allpool).

2-23-1544 seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

Hageja tasus E AS arve nr 0409695 summas 2806,86 eurot (väljastatud 17.04.2019 X OÜ nimele, kaup-Baurock sillus, alus (dtl 44, 188). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi“. Kohtu küsimusele, kas arve number 0409695 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja M. V, et „jah, tasus kindlasti“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et ehitusmaterjalid viidi aadressile XXX-i , Harjumaa, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et „tean, et D.H käis ise organiseeris transpordi ja pärast nähes neid pilte, D.H ja E.H näitas mulle pilte, kui need materjalid olid seal objektil“ (dtl 728-729). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0401673 summas 5337,38 eurot (väljastatud 03.04.2019 B P OÜ nimele, kaup- Baurock Pl.Ecoterm Plus 1056 tk, alus jne), (dtl 63,190). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi“. Kohtu küsimusele, kas arve nr 0401673 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja „jah“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et need ehitusmaterjalid viidi aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja „ma nägin selle maja pilti, kus see kogus neid aluseid plokke olid objektil“ (dtl 729-730). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0807366 summas 1068,93 eurot (väljastatud 14.08.2019 B P OÜ nimele, kaup- klaasvill, 80 leht), (dtl 306). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi.“ Kohtu küsimusele, kas arve nr 0807366 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja M. V „Jah“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et need ehitusmaterjalid, mis on seal kajastatud, et need viidi aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulus D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et „ma nägin koguaeg pilte, kui need olid objektil, see kinnitus, et juba on kohal“ (dtl 728-729). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus E AS arve nr 0407973 summas 3885,07 eurot (väljastatud 15.04.2019 B P OÜ nimele, kaup-Baurock Pl.Ecoterm Plus 32 tk, jne), (dtl 67, 189). 04.12.2024 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja M. V järgmisi ütlusi: „ma olin tegevjuht, juhatuse liige. Andsin korraldusi.“ Kohtu küsimusele, kas arve nr 0407973 alusel tasus ehitusmaterjalide eest E.H, vastas tunnistaja M. V „Jah“. Kohtu küsimusele, kuidas te teate, et ehitusmaterjalid viidi aadressile XXX-i, Harjumaa kinnistule, mis kuulub D.H-le, vastas tunnistaja M. V, et „samamoodi tean, et nad organiseerisid selle transpordi objektile, nägin ehitusprotsessist jälle pilte, kus oli näha selgelt neid materjale“ (dtl 728-729). Eeltoodud tõendite ja ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

2-23-1544 -

Hageja tasus järgmised elektriarved. Maksekorraldus Eesti Energia AS 03.06.2019 summas 1958,19 eurot (dtl 11). Maksekorralduses on maksja E.H, saaja Eesti Energia AS, selgitusse on märgitud arve nr 638758781121 D.H . Maksekorraldus Eesti Energia AS 09.10.2018 summas 2000 eurot (dtl 10). Maksekorralduses on maksja E.H, saaja Eesti Energia AS, selgitusse on märgitud arve nr 638110163095 D.H . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelnevad elektriarved on tasutud hageja kontolt (dtl 282-283). Lisaks maksekorraldus Eesti Energia, 10.10.18, 22 eurot, kanne 531 (dtl 93). E.H konto väljavõte, saaja Eesti Energia, selgitusse on märgitud arve nr 638110163095 D.H . Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja kontol olev rahasumma ei kuuluks hagejale. Kostja väidete kohaselt sai hageja raha kostjalt sularahas tagasi, mille kohta kostjal tõendit ei ole (dtl 313). Seega on eelnev väide tõendamata. Kohtule on esitatud tõendid liitumislepingutest ja arvest nr 638110163095, millest nähtub muuhulgas tarbimiskoha aadress XXX-i Harju Maakond (dtl 403-407). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja tasus V OÜ arve 13.06.2018 summas 151,20 eurot (mk 383). Kohtule on esitatud nimetatud arve (dtl 657) ja maksekorraldus hageja kontolt selle tasumise kohta (dtl 621). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Hageja viitab, et on tasunud kostja tööandjale laenu kostja eest ning laen oli võetud maja ehituseks. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2020 maksekorralduse summas 11 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen”. (dtl 8) ja maksekorralduse 04.03.2021 summas 6 000 eurot, tasumine M OÜ, selgitus “laen” (dtl 9). Hageja väidete kohaselt on kostja hagejale tagastanud 11 000-st eurost 5000 eurot, võlg ilma intressi ja viiviseta senini 6000 eurot. Kostja ei ole hageja sellekohaseid väited omaks võtnud. 25.10.2023 toimunud kohtuistungil küsis kohus kostjalt, kas te oskate öelda, mis põhjusel on hageja teie tööandjale mingeid summasid tasunud, kostja vastas „ei oska öelda“ (25.10.2023 maakohtu istung, ajamärge 00:32:52, 00:33:19, dtl 282). Kostja oli äriregistri andmetel M OÜ juhatuse liige ja osanik aastatel 04.12.201818.03.2024. Äriühingu majandustegevus on juhatuse liikme kontrolli all. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud, millise kohustuse katteks on hageja M OÜ-le teinud ülekandeid. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et hageja on tasunud kostja tööandjale laenu kostja eest ning laen oli võetud maja ehituseks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks hageja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks. Kokku: 2806,86+5337,38+1068,93+3885,07+1958,19+2000+22+151,20+6000= 23 229,63.

Ülejäänud hageja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel põhjendustel. Hageja on märkinud, et on tasunud erinevate ehitusega seonduvate teenuste ja materjalide eest sularahas ja arvelduskontolt. Hageja väidete kohaselt on hageja poolt tehtud maksed tema arvelduskontolt: 01.04.2018 D T, 125,82 eurot (mk 293), AS E kauplus 5,11 eurot, 1,51 eurot, 28,00 eurot, 68,39 eurot (mk 121), 215,20 eurot (mk 147), K R (mk 42,90 eurot), (dtl 78-96). Lisaks on pooled esitanud kohtule terve rea arveid, kus tasutud on peamiselt sularahas, millest hageja poolt on esitatud järgmised arved (lisade rohkuse ja osade lisade mitteselguse tõttu ei ole nimekiri lõplik: E T arve 59047, summa 80,64 eurot, 05.09.2019, armatuur (dtl 70, 161); Hageja tasus E T arve 49992, summa 120,96 eurot, 16.07.2018, armatuur (dtl 75, 157); K R 13.04.2019 arve 185,65 eurot (dtl 147); E AS arve 19.04.2020, 57,00 eurot, K R, 66,99 eurot, 28.04.2019, K R 28.04.19, 139,85 eurot, K R 13.04.2019, 38,28 eurot (dtl 148); E AS

2-23-1544 arve 27.03.2020, 83,52 eurot, B G AS arve 26.03.2020, 49,99 eurot, E AS arve 18.04.2020, 42,03,03 eurot, E AS arve 18.04.2020, 26,38 eurot (dtl 149); E AS arve 01.07.2020, 11,39 eurot, B G AS arve 10.09.2020, 123,16 eurot, B G AS, 2,44 eurot, E AS arve 16.07.2020, 18 eurot (B OÜ), B G AS arve 24,95 eurot (dtl 152); D arve, 39, E AS arve 19.11.2020, 46 eurot, E AS arve 19.11.2020, 58,27 eurot (dtl 153); E AS arve 04.12.2020, 6,75 eurot, E AS arve 04.12.2020, 11,38 eurot, E AS arve 26.11.2020, 62,00 eurot (B OÜ), E AS arve 30.11.2020, 68,94 eurot (B OÜ), E AS arve 30.11.2020, 88,40 eurot (B OÜ) (dtl 154); E AS arve 04.12.2020,17.07.2019, 37,81 eurot (ülejäänud kolm arvet halvasti loetavad, (dtl 155). Kostja ei ole hageja väiteid selliste kulutuste kandmise osas omaks võtnud. Kohus on seisukohal, et arvelduskonto väljavõttest võib eeldada, et hageja on teinud mõningaid makseid ehituspoodides, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud nende ostude sisu ja seost elamu ehitamisega. Sularahas tehtud arvete puhul märgib kohus, et arvete tasumine hageja poolt on tõendamata ja seos elamu ehitusega on ebaselge. Kohus märgib täiendavalt, et arve on raamatupidamisdokument, mis iseseisvalt ei loo tsiviilõigusi- ega kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa üksnes arve olemasolust teha järeldusi selle kohta, kas ja kelle poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on tegemist. Hageja on samuti möönnud, et osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda eraldi ei tõenda (dtl 667). Kohus nõustub ka kostja väitega, et hageja kontolt võetud sularaha ei tõenda, et hageja on sellega panustanud kostja maja ehitusse, dokument tõendab vaid raha kontolt väljavõtmise fakti. -

Kohus on 12.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 578) selgitanud, et kui on tuvastatud, et hageja osales elamu ehitamisel, kuid hageja ei suuda (ebamõistlike raskuste tõttu) tõendada oma töötundide täpset arvu, on võimalik hageja tööpanus otsustada kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-12328, p 14.2). Siiski peaks kohtu hinnangul tööpanuse hindamiseks olema esitatud põhistatud ja jälgitav kalkulatsioon, mis võimaldaks nii vastaspoolel kui ka kohtul veenduda töötundide ja ehitustöö tegemise ulatuses. VÕS § 603 lg 3 teise lause kohaselt hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Teenuse all tuleb silmas pidada eelkõige seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (Riigikohtu 16.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-07, p 16). E M ja S M tehtud kulutuste, töö panuseks lugemiseks tuleks mh kindlaks teha, et need on kantud hageja eest kuludena, mille tegemist saab panuseks lugeda (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p. 24). Kuivõrd hageja ei ole toonud selgelt esile, millises ulatuses ja milliste töötundide arvuga on hageja teinud tööd elamu ehitamisel, ei ole kohtul võimalik siseveendumuse kohaselt hinnata hageja tööpanust elamu ehitamisel. Samuti ei ole hageja täiendavalt põhistanud ega tõendanud seda, et E M ja S M tehtud kulutusi, tööpanust tuleks lugeda hageja panuseks.

Kostja omandas kinnistu, 20 000 eurot, riigilõiv 18,75 eurot, notaritasud 152,62 eurot (dtl 326, asjaõigusleping p 7). Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda kostja panusena kinke teel saadud hoonestamata kinnistu väärtust 20 000 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-109-14 p-s 21 märkinud, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei saa viia ühisvara osas ulatuslikumate tagajärgedeni kui ühisvararežiimiga abielu lahutuse puhul. Nimelt ei kuulu abikaasade ühisvara

2-23-1544 hulka PKS § 27 lg 1 järgi kummagi abikaasa lahusvara. Selle moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 järgi mh esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel, ning p 3 järgi esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eelnevat arvestades ei ole vähemalt eelduslikult alust sellist vara arvata ka abieluvälise kooselu poolte ühisvarasse. Küll saab sarnaselt PKS § 27 lg-ga 3 arvata ühisvarasse nende kulutuste väärtuse, mille kumbki pool on kooselu kestel varalt kasu saamiseks varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Seega ei käsitle kohus seltsinguvarana kinnistut, vaid käsitleb seltsinguvarana kostja varaliselt hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses. Hageja ei ole kinnistuga seonduva osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kinnistu omandamiseks tehtud rahalised kulutused. Hageja nõue ei ole suunatud ka kinnistu jagamisele, vaid elamu ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks kostja väite kostja panuse osas hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses summas 20 000 eurot. -

Kostja korraldas ja tasus arved, maksekorraldused, 3000 eurot (dtl 332, 333, planeeringuleping, detailplaneeringu eest sularahamaksekviitungid ei ole säilinud). Kostja on esitanud kohtule arved kogusummas 3000 eurot (dtl 329-331) ja tõendanud nende tasumise summas 1000 eurot (dtl 332333). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite tehtud kulutuse osas summas 1000 eurot vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Kostja esitas ehitusloa taotluse, RLS § 331-1 lg 1, elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot (dtl 340 ehitusloa taotlus). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite tehtud kulutuse osas vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks.

-

Kostja tellis puurkaevu projekti ja lasi rajada puurkaevu, 1400 eurot puurimine, riigilõiv 30 eurot, projekt 840 eurot (dtl 383–391, Puurkaevu projekt, töövõtuleping, arved, maksekorraldused). Toimikus on esitatud tõend arve nr 2984 tasumise osas summas 500 eurot ja riigilõivu tasumise kohta (dtl 383-384). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks kostja väite tehtud kulutuse summas 530 eurot vaidlusalusele U kinnistule ühiselt ehitatud eluhoone ehitamiseks. Kokku: 20 000+1000+150+530=21 680.

Ülejäänud kostja nimetatud panused ei ole asjakohased järgmistel põhjendustel. Kostja võttis maja ehitamiseks laenu T K ja osaühingult R (2 laenulepingut), mille on ise ka tagasi maksnud, 64 000 eurot (dtl 377-382, laenuleping T Kega ja tagasimakse OÜ R). Kohus märgib, et kohtule on esitatud vaid üks kirjalik laenuleping. 17.01.2020 laenulepingust nähtuvalt on T K andnud D.H-le laenu summas 35 500 eurot ja laenuvõtja kohustub nimetatud summa koos intressiga 4250 tasuma vastavalt tagasimaksegraafikule (dtl 379). Laenulepingust ei selgu, milliseks otstarbeks on laenu antud ja tõendamata on seega ka väide, et laenu on kasutatud elamu ehitamiseks. Kostja on esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt on maksja D.H ja saaja Osaühing R, selgitus vastavalt lepingule, summa 28 500. Kohtu hinnangul ei selgu nimetatud tõendist, kas ja kuidas on see seotud laenulepingu või elamu ehitamisega. Ka hageja ei ole selgelt omaks võtnud kostja väidet laenu saamise, selle eesmärgi ja laenu summa osas. Hageja on märkinud, et kuigi laenu saamist võib möönda, ei ole siiski tõendatud, kui palju kostja laenu sai ja kui palju ta tagasi maksis, puudub ka seos saadud laenu ja majaehituse vahel, kostja ei ole seda otseselt välja toonud. Koos tõendiga esitatud menetlusdokumendis on kostja väitnud, et võttis laenu 64 000 eurot ja maksis selle kõik ka tagasi, hagejale jääb see väide selgusetuks, palub

2-23-1544 kostjal seda väidet tõendada, kohtutoimikus on vaid üks makse summas 28 500 eurot R OÜ-le (kuulub T Kele) 29.07.2021 summas 28 500 eurot (dtl 668). Kostja ei ole esitatud väiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja väide, et kostja võttis maja ehitamiseks laenu T Kelt ja osaühingult R, on tõendamata. -

Kostja sõlmis liitumislepingu Elektrileviga ja tasus sellega seonduvad tasud, liitumine 3972 eurot, (dtl 399-405 liitumisleping, lisad, arve). Kohtule on esitatud tõendid liitumislepingutest ja arvest nr 638110163095, millest nähtub muuhulgas tarbimiskoha aadress XXX-i Harju Maakond (dtl 403-407). Kohus on käesoleva otsuse p.-s 38 tuvastanud, et arve nr 638110163095 ja arve nr 638758781121 alusel on tasunud hageja ja arvestanud need hageja panuseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks tasunud muid liitumislepingutest tulenevaid arveid.

-

Kostja tellis geoaluse, arve ei ole säilinud, (dtl 350 geoaluse dokumentatsioon). Kohtupraktikas on leitud, et ehitusmaterjalide ostmist remonditööde jaoks tuleb käsitada panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav (RKTKo 16.05.2007, 3-2-1-36-07). Kohus leiab, et ka geoaluse dokumentatsiooni tellimist tuleb käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust (arve ei ole säilinud), ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks.

-

Kostja tellis maja projekti ja tasus selle eest, 1000 eurot (dtl 375 Maja projekt ja arve). Kohtule on esitatud maja projekt, kuid ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli projekti maksumus ning et selle on tasunud kostja. Kohus leiab, et majaprojekti tellimist tuleb ka käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust, ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks.

-

Kostja tellis kinnistul elektritööd, arve ei ole säilinud (dtl 437-440, elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonid). Kohus leiab, et elektritööde tellimist tuleb ka käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust, ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks. Kostja tellis köögimööbli, arve ei ole säilinud (dtl 410- 414, köögimööbli projekt). Kohus leiab, et ka köögimööbli tellimist tuleb käsitleda panusena, mis on rahaliselt täpselt mõõdetav. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud enda panuse rahalist suurust (arve ei ole säilinud), ei saa panuse suurust lugeda tõendatuks.

-

-

Kostja väidete kohaselt ostis kostja põrandaplaanid, 2073,60 eurot (dtl 409, põrandaplaatide arve), tellis hoone aknad, 4375,90 eurot (dtl 415, akende pakkumus-arve), ostis maja seinaplokid, 13342,46 eurot (dtl 419 Bauroc pakkumus), katusepleki, 4004,09 euro (dtl 420-425, katuse pakkumus/arve, e- kirjavahetus, millest nähtub, et asju on organiseerinud kostja (26.09.2019 ekiri) ja tarnekinnitus), katusefermid, 2876,40 eurot (dtl 426-435 fermide arve ja projekt), välisukse, 1452,68 eurot (dtl 441 – 442, välisukse arve). Hageja ei ole kostja väiteid selliste kulutuste kandmise osas omaks võtnud. Arvete tasumine kostja poolt on tõendamata. Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et üksnes arve olemasolust ei saa teha järeldusi selle kohta, kas ja kelle poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on tegemist.

-

Kostja on ostnud ehitusmaterjale krediitkaardiga, 1669,80 eurot (dtl 443-471, krediitkaardi väljavõtted). Kostja on ostnud ehitusmaterjale deebetkaardiga, 685,98 eurot, 113,18 eurot (dtl 473- 509, deebetkaardi väljavõtted ja säilinud kviitungid). Kostja on erinevate ehitusega seonduvate teenuste ja materjalide eest tasunud sularahas, 3095,85 eurot (dtl 510 – 559, säilinud sularahakviitungid kostja nimele). Hageja ei ole kostja väiteid selliste kulutuste kandmise osas omaks võtnud. Hageja on möönnud, et osad sellised sularahas makstud arved on tasutud kostja

2-23-1544 poolt, osad hageja poolt, keeruline on vahet teha, kes mingi arve võis tasuda, kui pooled seda eraldi ei tõenda (dtl 667). Kohus on seisukohal, et arvelduskonto väljavõttest võib eeldada, et kostja on teinud mõningaid makseid ehituspoodides, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud nende ostude sisu ja seost elamu ehitamisega. Sularahas tehtud arvete puhul märgib kohus, et arvete tasumine kostja poolt on tõendamata ja seos elamu ehitusega on ebaselge. Kohus märgib täiendavalt, et arve on raamatupidamisdokument, mis iseseisvalt ei loo tsiviilõigusi- ega kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa üksnes arve olemasolust teha järeldusi selle kohta, kas ja kelle poolt on tasumine toimunud ja sellest tulenevalt ka kelle panusega on tegemist.

VÕS § 600 lg 1 esimese lause kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. VÕS § 602 lg 1 sätestab, et seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. VÕS § 603

2-23-1544 lg 3 sätestab, et kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. VÕS § 604 sätestab, et pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Kohus ei tuvastanud seltsingul kohustuste olemasolu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole võimalik füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu (ehitusmaterjalid, ehitusteenused jmt). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et peale seltsingu lõppemist jäi seltsinguvara kostja ainuomandisse ja kasutusse. Kuna seltsingu tegevuse tulem jäi kostjale, kuulub hagejale hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus (VÕS § 603 lg 3). Seltsinguvara eeldatava väärtuse kohta on kohtule esitatud tõend (dtl 651), millest nähtuvalt katab seltsinguvara väärtus mõlema poole panused. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on seltsingusse panustanud rahalisi kulutusi kogusummas 23 229,63 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb tagastada hagejale seltsingusse tehtud panused (rahalised kulutused) hüvitades hagejale panuse tegemise aegse panuse väärtuse.

Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti 2018 suuline seltsinguleping, hageja on selle raames teinud oma vahenditest rahalisi panuseid 23 229,63 euro ulatuses, seltsing on 05.03.2021 seisuga lõppenud, seltsinguvara jäi kostjale ning hageja soovib seltsingu likvideerimise raames oma rahaliste panuste tagastamist, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja taotletud 20 000 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.