lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10465/45

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10465/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
14.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1593
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing VEXON VARA11161976

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10465

Tsiviilasi

Osaühingu VEXON VARA hagi Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandi, Eliza Tülli, Olga Christenseni ja Antti Saare vastu 7110 euro väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. juuni 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu VEXON VARA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing VEXON VARA (registrikood 11161976), seaduslik esindaja Marge Parbo Vastustajad: Kostja I: Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandi Kostjad II ja III: Eliza Tüll (isikukood XXX) ja Olga Christensen (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja IV: Antti Saar (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. juuni 2020 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Osaühingu VEXON VARA (hageja) hagi Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandi (kostja I), Eliza Tülli (kostja II), Olga Christenseni (kostja III) ja Antti Saare (kostja IV) vastu 7110 euro väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.novembri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus jõustus 3. jaanuaril 2020. Kostja IV lepingulise esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelti menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja IV menetluskulude rahaliseks suuruseks 4377 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Käesoleval juhul tasus menetluskulud kostja IV eest tema tööandja Swedbank AS. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kostja II ja III lepingulise esindaja vandeadvokaat Madis Saare menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskuludeks 195 eurot (koos käibemaksuga) ja kostja III menetluskuludeks 195 eurot (koos käibemaksuga).
2.Hageja leidis, et kostja IV taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja oli seisukohal, et kostja IV esindaja töötundide maht on ülepaisutatud ning tegelik kulu ei saa olla rohkem kui 3 tundi, sest vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega hõlmanud mahukate tõendite kogumist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 25. juuni 2020 määrusega kostja IV avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostja IV menetluskulude suuruseks 1605 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Maakohus rahuldas kostja II ja III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kostja II ja III menetluskulude suuruseks kummalegi 195 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kokku 1995 eurot 36 senti (koos käibemaksuga) ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Kostja IV menetluskulude nimekirja (II kd, tl 1-4) kohaselt on tema menetluskulud kokku 4377 eurot 36 senti (koos käibemaksuga), mis koosnevad lepingulise esindaja kulust 4368 eurot (koos käibemaksuga) ja registriväljavõtete kulust 9,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostjate II ja III menetluskulude nimekirja (II kd, tlk 8-11) kohaselt on nende menetluskulud kokku summas 390 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kulust, mille

kostjad II ja III paluvad hagejalt välja mõista selliselt, et kostjale II 195 eurot (koos käibemaksuga) ja kostjale III 195 eurot (koos käibemaksuga). Kostja IV esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 26 tunni ulatuses ning kostjate II ja III esindaja vandeadvokaat Madis Saar on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2,5 tunni ulatuses. Kohus ei pidanud vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leidis, et kostja IV lepingulise esindaja kulud ei ole kõik vajalikud ja põhjendatud. Kostja IV lepingulise esindaja ajakulu 16. augusti 2019 koostatud dokumendi (kostja IV taotlus menetluskulude hüvitamiseks tähtaja määramiseks, hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja hagile vastamise tähtaja pikendamiseks) ettevalmistamiseks (sh analüüsiks ja materjalidega tutvumiseks) ja koostamiseks kulunud toimingute ajamaht on, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kokku mitte rohkem kui 7 tunni ulatuses ning hageja vastusega tutvumise ja seisukoha esitamise ajakulu mitte rohkem kui 2 tunni ulatuses. Eelnimetatud dokumendid sisaldasid endas eelkõige menetluslikke taotlusi, mitte sisulist õiguslikku analüüsi. Kuna Hillar Soosalu isiklikult ei olnud menetlusosaline, ei pidanud kohus põhjendatuks ajakulu tema seisukohaga tutvumiseks. Hagi läbi vaatamata määrusega tutvumiseks ja menetluse seisu kontrollimise ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku 0,5 tunni ulatuses. Seega leidis maakohus, arvestades vaidluse sisu, menetluse käiku ning kostja IV lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, sisu ja mahtu, et kostja IV lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 9,5 tunni ulatuses summas 1330 eurot (9,5 tundi x 140 eurot) (ilma käibemaksuta). Kostja IV kulu äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtetele summas 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga) pidas kohus põhjendatuks(TsMS § 144 p 2). Kostjate II ja III lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ja hagi läbivaatamata jätmise määrusega tutvumiseks 2,5 tunni ulatuses pidas kohus täies ulatuses põhjendatuks. Kostjad on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad kulud väljamõistmisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Hageja palub algatada kohtunik Margit Jõgeva suhtes distsiplinaarmenetlus tema tegevuse/käitumise tõttu.
5.Kostja IV vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja IV leiab, et määruskaebuses puuduvad põhjendused. Samuti puudub alus kohtuniku tegevuse osas distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
6.Kostjad II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Puuduvad mistahes alused distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohtuniku suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus. Ringkonnakohus nõustub kostjate II, III ja IV seisukohaga selles, et määruskaebuses puuduvad põhjendused, sh faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 1 p 4 ja § 662 lg 2). Samas ei pea ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks jätta määruskaebus käiguta selle põhjendamiseks, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning ringkonnakohus hindabki menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 alusel. Määruskaebusest ei selgu, mis suuruseni peaks kohus kostjate menetluskulusid vähendama. Siinkohal lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja palub kontrollida kõikide õigusabikulude põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
9.Kostja IV menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud (õigusabikulud) maakohtus kokku 4377 eurot 36 senti (koos käibemaksuga), mis koosnevad lepingulise esindaja kulust 4368 eurot (koos käibemaksuga) ja registriväljavõtete kulust 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja ajakulu on kokku 26 tundi. Maakohus leidis, et kostja IV lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 9,5 tunni ulatuses (s.o kokku õigusabikulud koos käibemaksuga 1596 eurot) ja põhjendatud on kulu äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtetele summas 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Eeltoodust tuleneb, et maakohus vähendas kostja IV lepingulise esindaja ajakulu 16,5 tunni võrra. Arvestades seda, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega ning arvestades menetluse kulgu (sh seda, et menetlus lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega) ja asjaolu, et kostja IV lepinguline esindaja esitas menetluses sisuliselt kaks menetlusdokumenti (I kd tl 66, tl 206), on maakohus õigesti leidnud, et esindajal ei saanud toimingutele kuluda rohkem kui 9 tundi. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ja vajalikud olid äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtete kulud summas 9 eurot 36 senti. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja IV kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestanud tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.
10.Kostja II ja III menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, maakohtu 14. novembri 2019 määrusega tutvumisele ja suhtlusele kliendiga kokku 2 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II ja III menetluskulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning menetluskulud summas 390 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalikud.
11.Hageja on määruskaebuses palunud algata maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva suhtes distsiplinaarmenetlus. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud taotlus ei ole määruskaebuse esemeks ning on seetõttu asjakohatu. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ei hinda kohtuniku võimalikku distsiplinaarsüütegu.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja