Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Võlgnik: OÜ Erigone (likvideerimisel, registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur 12268564, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija K M (isikukood xxxx, e-post: [email protected]); Ajutine haldur: Ott Lepmets (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges; Meistri 12, 13517 Tallinn, e-post: [email protected]). Avalduse läbivaatamine
Kohtuistung 03.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Erigone (likvideerimisel, registrikood 12268564) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Ott Lepmets’al likvideerida OÜ Erigone (likvideerimisel) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine haldur Ott Lepmets tema ülesannetest alates OÜ Erigone (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata OÜ Erigone (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija K M (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise halduri Ott Lepmets’a tasu suuruseks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1267,20 eurot. Määrata ajutise halduri vajalike kulude katteks 25,24 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ (a/a xxxx AS Xxxx), kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tema tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise 1 (5)
2-20-9542 halduri tasu ja kulude hüvitis summas 476,40 eurot kanda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole nr a/a xxxx AS-is Xxxx.
7.Ülejäänud tasu ja kulud jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.OÜ Erigone (likvideerimisel) esitas 02.07.2020 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku osaniku 01.06.2020.a. otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli taksovalmiduses autode rent ja haldus. 2019. aastal oli keskmine rendiautode arv 15. Autosid renditi liisingandjate käest, liisinglepingud on lõpetatud ja liisingvara müüdud või tagastatud liisingandjatele. Osaühingu majandustegevus on lõppenud. Kehtivaid töölepinguid osaühingul ei ole, töötajate nõuded puuduvad. Ettevõttel on kokku võlgnevusi üle 56 tuhande euro. Suurimaks võlausaldajaks on Xxxx, millele OÜ Erigone (likvideerimisel) võlgneb kokku üle 39 tuhande euro. Ettevõtte varaks on debitoorsed nõuded 1585 euro väärtuses. Debitoorsete nõuete laekumine on ebatõenäoline. Likvideerija palub algatada OÜ Erigone (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot.
2.07.08.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ott Lepmetsa ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 03.09.2020.
3.Ott Lepmets esitas 31.08.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku suhtes on nõudeid vähemalt 56 444,26 euro ulatuses, kuid võlgnikul on varadena vaid 8,34 eurot raha ja 1582 euro ulatuses ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik seega püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võib olla rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku maksejõuetus selgus 2019. aastal ning võlgnik oleks pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Võlgnik muutus maksejõuetuks, sest ei suutnud leida turgu, millel ta saaks endale kasumlikult sõidukeid välja rentida. Vara tagasivõitmine võib olla võimalik. Võlgniku ainuosanik on teinud 2 (5)
2-20-9542 suuremahulisi tehinguid iseenda ja enda kontrolli all olevate teiste äriühingutega, mis vajavad täiendavat uurimist. Tehingute täiendavaks uurimiseks ning tagasivõitmise võimaluse ja ulatuse välja selgitamiseks on vajalik deposiidi tasumine. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid katta, peab ajutine haldur vajalikuks deposiidi määramist summas 2000 eurot.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1056 eurot, millele lisandub käibemaks . Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude, summas 25,24 eurot, hüvitamist. Ajutine haldur palub määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud makstakse välja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusnumbrile xxxx, mille kaudu ajutine haldur tegutseb ja näha pankrotimääruses ette ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamine menetlusabi korras riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud palub ajutine haldur jätta võlgniku kanda.
5.03.09.2020 toimunud kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja ei osalenud. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 2000 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.09.2020.
6.Kohtu poolt määratud tähtajaks (10.09.2020) ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. 3 (5)
2-20-9542 Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri arvamusest nähtub, et võlgnik võib olla rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku maksejõuetus selgus 2019. aastal ning võlgnik oleks pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Võlgnik muutus maksejõuetuks, sest ei suutnud leida turgu, millel ta saaks endale kasumlikult sõidukeid välja rentida. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur on oma aruandes palunud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija K M. Kohus määrab K M’i võlgniku dokumentide hoidjaks.
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Ott Lepmets’a tasu suuruseks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1267,20 eurot. Lisaks määrab kohus ajutise halduri vajalike kulude katteks 25,24 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ (a/a xxxx AS Xxxx), kasuks.
4 (5)
2-20-9542
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
16.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile tema tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis summas 476,40 eurot kanda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole nr a/a xxxx AS-is Xxxx.
17.Ülejäänud ajutise haldur tasu ja kulud jäävad PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.