2-20-1060/59 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

10.Võlausaldajad Creditstar Estonia AS, GelvoraSergel OÜ, PlusPlus Capital AS, OK Incure OÜ ja Bondora AS esitasid ümberkujundamiskavale vastuväited. Võlausaldaja Credistar Estonia AS esindaja on seisukohal (tl 141), et kohustuse põhiosa vähendamine 30% ulatuses ei ole võlgade ümberkujundamise eesmärke ja võlausaldaja huve arvestav ning lubatud abinõu. Võlausaldaja viitab võlgniku alusetule rikastumisele võlausaldaja arvelt. Võlgnik on laenu taotledes esitanud võlausaldajale ebaõigeid andmeid. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul tuleks võlgade katteks loovutada enam kui 300 eurot kuus. Võlausaldaja nõustuks kavaga, mille kohaselt täidetakse põhinõuded vähemalt 80% ulatuses. Võlausaldaja GelvoraSergel OÜ esindaja teatab (tl 166), et ta nõustuks kavaga, mille kohaselt täidetakse põhinõuded vähemalt 80% ulatuses. Võlausaldaja PlusPlus Capital AS esindaja nõustuks kavaga, millega täidetakse lisaks põhinõuetele ka 75% kõrvalnõuetest (tl 168). OK Incure OÜ esindaja on seisukohal (tl 147), et esitatud ümberkujundamiskava ei kuulu kinnitamisele. Võlausaldaja on seisukohal, et võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvel. Käesoleval juhul vabaneks võlgnik aga suures osas põhinõudest, mille kulutamist võlgnik ei ole põhjendanud. Võlgnikul tuleks tagastada võlgnevuse põhisummad ning raha kasutaise eest vähemalt seaduslikku intressi. Mõistlikuks ei saa pidada ka kohustuse täitmise tähtaegu 60 kuud ja 47 kuud. Vähema, kui põhivõla tasumiseks peaks olema maksimaalne tagasimaksete arv 36 kuud. Esitatud ümberkujundamiskavas ei ole mingil moel arvestatud võlausaldajate huvidega. Võlausaldaja Bondora AS esindaja leiab samuti, et ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata (tl 156). Võlausaldaja on nõus kõrvalnõuete vähendamisega 50% ulatuses, kuid põhinõue jääb vähendamata või pikendada võlgniku kohustuse täitmise tähtaega kuni kaheks aastaks (24 kuud) või pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega kuni viieks aastaks (60 kuud) juhul kui nõue on jagatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks.

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Jxxxxx Sxxxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Jxxxxx Sxxxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused on kajastatud algselt võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud võlanimekirjas ning lõplikult on kõik kohustused kajastatud nõustaja abil koostatud ümberkujundamiskavas. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on 34 195,25 euro ulatuses. Käesolevalt töötab Jxxxxx Sxxxxx xxxxTxxxxxxxx OÜ-s (pakiautomaadi täitja) ning tema igakuine sissetulek on ligikaudu 1174 eurot kuus, sh töötasu 800 eurot, töövõimetoetus 273 eurot, puude toetus 41 eurot ning peretoetus 60 eurot. Võlgnevused tekkisid 3 kuu pikkuse töötuse perioodi jooksul. Praeguse sissetuleku, s.o ligikaudu 1174 eurot, arvel ei ole võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 34 000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Jxxxxx Sxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, umbes 1174 eurot kuus. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist ja pankroti väljakuulutamine ei pruugi olla tõenäoline. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Arvestades võlgniku sissetulekut töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Jxxxxx Sxxxxx on hinnanud, et ta oleks võimeline, sh arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks 300 eurot. Võlgniku ainsaks realiseeritavaks varaks on sõiduauto Audi A4 (1997. a) hinnangulise väärtusega 700 eurot. Lisaks on võlgnikul olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma võlausaldajatele 6(3)

võlad tasuda. Võlgniku sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata on üksnes võlgniku töötasu, s.o keskmiselt 1174 eurot kuus. See tähendab, et kokku loovutaks võlgnik pankroti- ja 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse kestel ligikaudu 15 000 eurot, millele lisandub vara realiseerimisest saadav 700 eurot, millest aga tuleks katta ka pankrotimenetlusega seotud kulud. Kohus, hinnates võlgniku võlgade kogusummat ja kohustuste struktuur ja prognoosides edasist, on seisukohal, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtule esitatakse võlgniku pankrotiavaldus. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (VÕVS § 1 lg 1). Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlgniku suhtes maksimaalselt pingeliselt- igaaaa kuu tasuda võlausaldajatele 300 eurot. Arvestades Täitemenetluse seadustiku § 132 lg-te 1, 3 sätteid, on arvutatud, et võlgniku sissetulekust kuuluks arestimisele 263 eurot kuus. Kui pankrotimenetluse järgses kohustustest vabastamise menetluses tuleb PankrS § 173 lg-te 3, 4 alusel võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust ehk 197,50 eurot kuus, siis sellisest määrast on lähtutud ka käesolevas menetluses võrreldes võlausaldajate väljavaateid käesolevas menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses. Asjaolu, et pankrotimenetluse tuleks võlgnikul kanda ka pankrotimenetluse kulud, vähendab võlausaldajate väljavaateid. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Jxxxxx Sxxxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamine võib olla ainus võimalus kõigile võlausaldajatele saada võrdselt koheldud ja selle kaudu oma nõuetele maksimaalne rahuldus. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 21 719,50 eurot. Kohus leiab, et Jxxxxx Sxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväite selles, et kõrvalnõuete täitmata jätmine ei ole võlausaldajate huve arvestav. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (VÕVS § 1 lg 1). Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg 2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole, kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 70%. Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele ümberkujundamiskava kinnitamisele märgib kohus esmalt, et erinevate võlausaldajate ootused

võlgniku võlgade ümber kujundamise menetlusele näivad olevat omavahel oluliselt erinevad, mistõttu puudub võimalus täita kõigi võlausaldajate ootusi. Nimelt on mõned võlausaldajad pidanud vajalikuks, et maksete tegemine ümberkujundamiskava raames oleks viidud oluliselt lühemale ajale (kas 24 kuud või 36 kuud), mõned võlausaldajad on soovinud makseperioodi pikendamist 10 aastale ehk 120 kuule. Kohus toob võrdluseks, et kujutletavas pankrotimenetluses ei saaks kohustuste täitmise periood olla ühelgi juhul pikem kui 84 kuud (7 aastat) PankrS § 175 lg.51. See tähendab, et kujutletavas pankrotimenetluses ei saaks ükski võlausaldaja makseid tema oodatava makseperioodi jooksul. Ka ei saaks ükski võlausaldaja pankrotimenetluses makseid praeguses menetluses kokkulepitud määras, vaid mitte enam kui 65% ulatuses ümberkujundamiskavas näidatust (praeguses menetluses 300 eurot kuus, pankrotimenetluses 197,50 eurot kuus). Muid menetlusviise võlgniku kohustuste täitmiseks kehtivad õigusaktid ette ei näe. Kuna võlgnikul puudub vara (peale auto väärtuses umbes 700 eurot), ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik ka vara realiseerimise teel. Seega on võlgniku võlgade ümberkujundamine soodsaim viis võlausaldajatele saada osalistki rahuldust oma nõuetele. Seega näitab PankrS § 24 lg.4 alusel tehtud analüüs, et vastuväited esitanud võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub parimal võimalikul viisil käesolevas menetluses ja hüpoteetilises pankrotimenetluses oleksid võlausaldajad oluliselt ebasoodsamas olukorras. Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lõigete 1, 2 või 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 3 märgitu: kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev 1.juuni 2020. a. Ehkki see kuupäev on käesolevaks ajaks möödunud, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada seda tähtpäeva muutmata. Nimelt on võlgnik olnud juba rohkem kui neli kuud teadlik ümberkujundamiskavas võetud maksekohustusest. Võlgnik on kinnitanud kohtuistungil, et on esitatud ümberkujundamiskva kohaselt teinud makseid neile võlausaldajatele, kes esitatud kavale vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu ei ole esimese makse tähtpäeva möödumine takistuseks kava kinnitamisele koostatud kujul. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seega võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. 8(3)

VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Jxxxxx Sxxxxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.oktoobriks 2021. a ja edaspidi iga aasta 1.oktoobriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.