Osaühingu Laanekuru hagi RV OÜ vastu 196 676 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. mai 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Laanekuru apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
196 676 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Osaühing Laanekuru (registrikood 10657095), seaduslik esindaja MK, lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Kostja (vastustaja) RV OÜ (registrikood 12108671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. mai 2020. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Laanekuru (hageja) esitas 05.04.2019 hagi RV OÜ (kostja) vastu 196 676 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tugines hageja järgmistele asjaoludele: - 08.02.2016 sõlmisid kostja ja ostja (AS SEB Liising) teraviljakuivati siseosa seadmete ja lisatööde müügilepingu; seadmed andis kostja hagejale akti alusel üle 05.09.2016; - 13.04.2016 sõlmisid samad pooled teraviljakuivati välisosa seadmete ja lisatööde müügilepingu; seadmed andis kostja hagejale akti alusel üle 28.09.2016; - kostja projekteeris, paigaldas ja seadistas seadmed; - müügilepingute p-s 6.1 kohaselt andis kostja seadmetele 12 kuu pikkuse garantii alates seadmete üleandmise päevast, tegelikult oli garantiiperiood töödele 2 aastat; - müügilepingute p 6.2 kohaselt kohustus kostja seadme puudused viivitamatult tasuta kõrvaldama; - hageja pöördus kostja poole 12 k jooksul (nt suuliselt 14.02.2017) pärast seadme üleandmist seoses sellel esinevate probleemidega: katuseplekk laseb vett läbi neelukohtadest, automaatika puudulik, seade ei ole tootlik/efektiivne, asi ei tööta; - 2-aastase garantiiaja jooksul on hageja esitanud kolm nõudeavaldust puuduste küsimuses (28.02.2018, 20.04.2018 ja 31.08.2018); - kostja teatas 11.09.2018, et ta ei tunnista puuduste olemasolu ega ole nõus neid parandama või enam ei ole nõus neid parandama, v.a osad kostja poolt 25.09.2018 ja 03.10.2018 parandamist leidnud puudused. Kuivati siseosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused: - kuivati automaatika oli ebaõigesti seadistatud; - seadme täitekraabi siibrite reguleerimisvõimalused olid ebamõistlikult lahendatud; - seadme väljundpuhvris puudus kaitserüü; - puuduvad piisavad puhversektsioonid ja reservosa suurus on ebapiisav; - puuduvad pakkumises olevad sagedusmuundurid (2 tk); - kuivati mahutavus erineb hinnapakkumises toodust; - seadmel puudub paigaldusjuhend ja tehniline dokumentatsioon; - puudub kilbi seadmete dokumentatsiooni kogumik paigaldatud seadmete ja komponentide kohta; - kuivati kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vasta esitatud joonistele; - puudub elektripaigaldiste projektdokumentatsioon, s.o projekt ja selle ekspertiis, auditit on tehtud valedest eeldustest lähtuvalt; - kuivatustemperatuuri ei saa seadistada +40o peale. Kuivati välisosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused: - paigaldatud maakaablite laskevõime polnud müügilepingus kokkulepitud 400 amprit; - kraapide ülevoolutorustikud on tehtud liiga laugete nurkadega;
2(9)
- torustikel olevad viljapidurid pole ligipääsetavad; - tehase punkri konstruktsiooni on muudetud mittevastavaks tootja nõuetele; - ventileeritavad koonuspõhjad on liialt väheste tuulutuspiludega; - väli-viljapunkritel puudub CE-vastavusmärgis ja –deklaratsioon, puudub teave tootja kohta; - osade punkrite sisekoonuste jalad roostetavad ja kõik sisekoonuste jalad on põranda külge kinnitamata; - ülemise korruse valgustus ja välivalgustus on taastamata; - seadme pneumosüsteemil puuduvad niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid, kuivati suruõhusüsteemil puudub jahutuskuivati; - konveierite väljalasetest veab teravilja üle edasi sinna, kuhu pole vaja; - uute säilituspunkrite kõrval olev elevaator on piisavalt toestamata ja vastavalt tootja nõuetele kinnitamata. Hageja kirjeldab hagis seadmete ja tehtud tööde puudusi ja toob ära iga puuduse parandamise hinna, kokku 196 676 eurot. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, korduvatest tähtaegade andmisest, poolte pikaajalistest läbirääkimistest, on kostjal garantii ajal käesolevas avalduses nimetatud puudused likvideerimata. Kostja on avaldanud, et ta ei paranda antud puudusi. Kui hageja on mittevastavusest teatanud mitte mõistliku tähtaja jooksul ja pole neid piisavalt täpselt kirjeldanud, on see vabandatav. Kuivõrd hageja lähtus 2-aastasest seadmele antud garantiist, ei pidanud hageja vajalikuks jäädvustada oma pöördumisi kirjalikult taasesitatavas vormis ega neist viivitamatult teatama. Kostja ei esitanud hagejale dokumente, mille alusel saanuks tuvastada, kas seade vastab Graintek Tornado 8-30 omadustele. Eeltoodu raskendas asjatundjatelt arvamuse küsimist. Hageja ei tooda kuivateid ja ei ole vastava eriala spetsialist. Asja välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades ei saanud antud puudusi avastada ja puudustest sai hageja teda alles eriteadmistega isikute poolt antud arvamustest. Tulenevalt teraviljakuivatamise hooajalisusest (2016. aastal 08.08.-14.09.2016), ei olnud võimalik seadet 2016. aastal täisvõimsusel kasutada. Kostja alles õpetas hageja töötajat seadet käsitlema ja kuivatil puudus kasutusluba (saadi detsembris 2016). Esimesel ja teisel kuivati kasutamise aastal hageja alles õppis seadet kasutama. Kostja veenis hagejat, et probleem pole mitte seadmes, vaid hageja oskuses seadet kasutada. Hageja uskus kostjat ja kallite ekspertiiside tellimise asemel püüdis asja endale selgeks teha. Puudusi ei olnud võimalik 2016 avastada ka seetõttu, et sel aastal oli kuivatamist vajava vilja niiskus suhteliselt madal. Probleemid tekkisid 2017, kui vili oli märg. Hageja pöördus kevadel ja oktoobris-novembris asjatundjate poole. Kuna probleemide tuvastamiseks pidi masin töötama ja kevadel ei olnud saada märga vilja, tuli oodata kuivati hooaja algust. Asjatundja AL tegi seadme ülevaatuse 2017 sügisel (viljakuivatushooajal) ning andis jooksvalt suulise arvamuse, millest hageja sai teada enamuse puudustest. Kirjaliku arvamuse andis asjatundja 14.02.2018. Asjatundja on avaldanud 01.10.2019, et hageja ei saanud puudusi avastada tavapärase ülevaatuse käigus. 2017 tekkis hagejal kahtlus kuivati mahutavuse osas, misjärel tellis hageja Mertosertilt vastava mõõtmise. 24.11.2017 selgus, et kuivati mahutab 14 t vähem kui müügilepingus kokku lepitud. Dokumentatsiooni osas ei ole hageja asjatundja ja sai teada puudustest asja tundvalt isikult KVlt kevadel 2018. Asjatundja RP on kinnitanud, et hageja kui mitteasjatundja ei saanud vastavaid
3(9)
puudusi avastada asja üleandmisel. Kostjale edastati vastav teave 23.04.2018 või 28.05.2018 koosolekul asjatundja poolt. Elektripaigaldise projektdokumentatsiooni puudustest sai hageja teada, kui soovis sõlmida käidulepingut. Et audit on tehtud valedest eeldustest lähtudes, sai hageja teada 25.03.2018 asjatundja arvamusest. Hageja edastas kostjale vastava auditi 23.04.2018. Asjatundja IT on avaldanud, et hageja ei pidanud talle üleantud Elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnenud auditi (välja antud 02.11.2016) puhul eeldama, et see oli puudustega. Asjaolust, et kostja on vahetanud kaablid ebaõige laskevõimega maakaablite vastu, sai hageja teada 25.03.2018 eriteadmistega isiku arvamusest. Asjaolu ei ilmnenud varem, kuna hageja ei kasutanud 400-amprist voolu. Hageja teavitas kostjat vastavast puudusest auditi edastamisega 20.04.2018 (01.10.2019 menetlusdokumendis ilmselt ekslikult 23.04.2018). Kostja kinnitas 14.02.2017 erinevate seadmel tekkinud probleemidega tegelemist. Kostja 14.02.2017 hagejale saadetud kirjast on näha, et hagejal oli probleeme seadme ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise alles õppis seadme käsitlemist tundma. Kostja oli teadlik, et hagejal on pretensioone kuivati mahutavuse osas. Nimetatud asjaolu nähtub kostja 15.11.2017 kirjast. 28.02.2018 pöördus hageja juristi vahendusel kostja poole, pooled pidasid läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks, millele eelnes asjatundjate osavõtul objekti ülevaatus 28.05.2018. Osad puudused parandas kostja mais-septembris 2018. Kui vabandatavust ei esine, vastutab kostja, kuna puudused on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Samuti teadis kostja või pidi teadma seadmete mittevastavusest lepingutingimustele, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seadme mahutavuse osas on kostja möönnud 15.11.2017 kirjas hagejale, et seadme mahutavus erineb hinnapakkumisest toodust. Hageja oletab, et ülejäänud puudused võivad olla tekkinud seadme ümberkohandamisest. Hagejal ei ole võimalik seda kontrollida, kuna kostja ei ole esitanud nõutud paigaldusjuhendit. Hageja esitas kohtule taotluse nimetatud dokumendi väljanõudmiseks tootjalt. Puuduste parandamiseks vajalikud kulutused 196 676 eurot palub kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hagejal puudub kulutuste hüvitamise nõue, väidetavaid puudusi ei esine ja hageja on minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele isegi, kui need peaksid esinema. Hageja ei ole esile toonud, millisele lepingu tingimusele iga konkreetne väidetav puudus ei vasta. Hagejal kui müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses sõlminud ostjal tuli seade viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta ja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada. Kostja garantiikohustus oli seotud tähtajaga 12 kuud, mis sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017. Kuivõrd hageja ei teavitanud selle aja jooksul kuivatil esinenud puudustest, ei ole kostja kohustatud puudusi likvideerima. 12 kuu jooksul teatas hageja vaid asjaolust, et vihm sajab seadme katusest läbi oma 27.11.2016 e-kirjas. Hagiavalduses hageja nimetatud puudusele ei tugine.
4(9)
Esimest korda väitis hageja puuduste olemasolu 28.02.2018, s.o 1,5 aastat peale üleandmisevastuvõtmise aktide koostamist ning pool aastat pärast garantiiperioodi lõppu. Hagis märgitud puudused pidid olema hagejale teada juba asja esmasel ülevaatusel, kõige hiljem alates seadme kasutuselevõtmisest. Tegemist ei ole varjatud puudustega. Paljud puudused on hageja enda poolt tekitatud ning neil puudub müügilepingutega mistahes seos. Hageja on kasutanud kuivatit sihtotstarbeliselt praeguseks juba kolm hooaega ega ole väitnud, et ta ei ole saanud kuivatit kasutada või et temale on seoses sellega tekkinud mingisugune kahju. Kostja esitas kõigi loetletud väidetavate puuduste osas hagejale sisulise seisukoha oma 11.09.2018 kirjalikus vastuses. Kostja jääb nende vastuväidete juurde. Kostja viis läbi koolituse seadme kasutamiseks ja hageja kinnitas juhendamise läbiviimist ning täieliku ülevaate ja teabe omamist seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta. Hagejal oli pädevus puuduste äratundmiseks, tema juures töötas eriteadmistega isik KR ja ta oli palganud omanikujärelevalve. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei tellinud asjatundjate arvamusi varem. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks, et kohus hindaks esmajoones seda, kas hagejal üldse on õiguslikult võimalik kostja vastu nõuet esitada seoses väidetava lepingule mittevastavusega, kuna hageja on minetanud õiguse tugineda puudustele. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis 18. mai 2020. a otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja puuduste loetelust nähtub, et tegemist on tehnilise ja keeruka vaidlusega, mistõttu on hageja väidetava kulutuste hüvitamise nõude olemasolu ja suuruse põhjendatuse hindamine seotud suurte kulutustega. Hageja ei ole kostjat tähtaegselt teavitanud puudustest. Hageja kaotas õiguse pretensioonide esitamiseks, mida oleks tulnud teha mõistliku aja jooksul, aga mitte hiljem kui 12 kuu jooksul asja üleandmisest. Müügilepingu esemeks oli lisaks asjale ka seonduvad tööd. Maakohus viitas seoses hageja seadmete ja tööde ülevaatamise kohustusega VÕS § 219 lg-le 1 ja §-le 643. Puudustest teatamise mõistliku aja osas viitas maakohus VÕS § 220 lg-tele 1 ja 3 ning § 644 lg-tele 1 ja
3.Maakohus tuvastas lepingute, üleandmis-vastuvõtmisaktide ja kostja 14.02.2017 kirja alusel järgmised asjaolud: - seadmed ja tööd anti hagejale üle vastavalt 05.09.2016 ja 28.09.2016; - üleandmise-vastuvõtmise aktides kinnitas hageja, et ese on täielikult komplektne, kasutuskõlblik ja vastab AS-i SEB Liising ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele, hageja on eseme seisukorraga tutvunud, ese vastab ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult; - müügilepingute punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et müüja garanteerib eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast;
5(9)
- kostja garantiikohustus sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017; - hageja pöördus erinevate kolmandate isikute poole puudustega seotud küsimustes, mille oleks pidanud esitama kostjale. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et hageja vaatas aktide allkirjastamisel müügiobjektid üle. Oma majandus- ja kutsetegevuse raames oleks hageja pidanud asja üle vaatama või üle vaadata laskma viivitamatult. Isegi juhul, kui asja üleandmisel ei olnud võimalik tuvastada, kas asi vastab kokkulepitud tingimustele, siis oli hagejal aega asja kasutamiseks, puuduste tuvastamiseks ja pretensioonide esitamiseks vastavalt kokkulepitud garantiiajale 12 kuud, kuid ka seda ajalist kokkulepet ei järgitud. Kolmandate isikute poole pöördumist ei saa pidada pretensiooni esitamiseks kostjale. Tõendamist ei leidnud, et garantiiperiood oli 2 aastat. 12 kuu jooksul seadmete üleandmisest teavitas hageja kostjat vaid kuivati vihma katusest läbisadamisest. Hagiavaldus ei ole esitatud nimetatud puudusega seoses. Kuna hageja ei teavitanud kostjat puudustest õigeaegselt, on ta minetanud õiguse tugineda puudustele. Seetõttu jäi hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha nõude aegumise osas uus otsus või saata asi tagasi maakohtule asja uueks arutamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusnorme. Asjas toimunud kohtuistungil ei arutatud ega kuulatud pooli ära seoses kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks, vaid anti tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks. Maakohus on jätnud hageja taotlused tõendite kogumiseks tähelepanuta ja pole hinnanud esitatud hageja väiteid ja tõendeid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta tõendeid ei arvesta ega kogu. Kohus on ebaõigesti tuvastanud müügilepingu garantiiaja pikkuse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et poolte kokkuleppe kohaselt oli müügilepingute garantiiaeg 2 aastat. Kohus on kostja 14.02.2017 kirjast hagejale teinud ebaõige järelduse, et hageja ei ole kostja poole pöördunud puuduste pärast juba esimesel garantii aastal. Antud kirjast tuleneb, et kostja parandas juba sel ajal hageja juures lepinguesemete mittevastavusi ja oli teadlik hagis etteheidetavatest puudustest. Kirjas avaldab kostja, et etteheidetud mittevastavused ei ole puudused, vaid probleem esineb hageja oskamatuses kuivatit käsitleda. Mõistetamatuks jääb, miks kohus asus seisukohale, et kostja sai puudustest teada läbi kolmandate isikute. Tegelikkuses kostja sai antud mittevastavusest teada otse hagejalt või tema töötajalt. Kostjat häiris see, et ta kuulis hageja murest ka kolmandatelt isikutelt ning käsitles seda laimuna. Antud kirjas kostja kirjutabki, et ta peab seda jälle kuulma ning see ei ole mittevastavus. Kostja kirjast oli näha, et hagejal on probleeme kuivati ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise õppis kuivati käsitlemist tundma. Kohus on jätnud antud asjaolud tähelepanuta.
6(9)
Apellant kordab apellatsioonkaebuses hagis esitatud asjaolusid ja viitab nende tõendamiseks esitatud tõenditele või tõendite kogumise taotlustele, mille kohus on jätnud hindamata või lahendamata. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid, et puudustest õigeaegselt teatamata jätmine on vabandatav. Apellant kordab sellekohaseid hagiavalduses toodud väiteid puudustest hilisema teatamise põhjuste kohta. Isegi kui leida, et hageja hilines puudustest teatamisega, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna kostja oli asja lepingutingimustele mittevastavusest teadlik või pidi olema sellest teadlik, samuti kuna müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu on tekkinud asja lepingule mittevastavus. Apellant kordab sellekohaseid hagiavalduses toodud väiteid. Kui ringkonnakohus asja maakohtule tagasi menetlemiseks ei saada ja menetleb ise aegumise küsimuse, palub hageja rahuldada 01.10.2019 avalduses esitatud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks. Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, kuna ringkonnakohtul pole võimalik puudusi kõrvaldada (TsMS § 657 lg 1 p 3). I
11.TsMS § 449 lg kohaselt võib kohus juhul, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
11.1.Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et maakohus ei teinud vaheotsust lõppotsusena hagi aegumise kohta, vaid nõude põhjendatuse kohta. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja nõude aegumisega seonduvad väited.
11.2.Maakohtu vaheotsus ei vasta siiski TsMS § 449 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest maakohus on põhjendanud vaheotsuse tegemise vajadust puuduste loetelust nähtuva tehnilise ja keeruka vaidlusega, mistõttu hageja nõude olemasolu ja suuruse põhjendatuse hindamine on seotud suurte kulutustega. TsMS § 449 lg 1 kohaldamise eelduseks on nõutava rahasumma suuruse, st nõude ulatuse, tõendamise eriline kulukus või keerukus. Nõude olemasolu peab kohus TsMS § 449 lg-te 1 ja 2 järgi tehtava vaheotsuse puhul igal juhul kindlaks tegema (sõltumata kindlakstegemise kulukusest ja keerukusest). Nimetatut ei ole maakohus teinud ja on sellega rikkunud vaheotsuse tegemise eeldusi.
11.3.Maakohus on rikkunud vaheotsuse tegemisel oluliselt ka TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puuduvad seisukoht ja põhjendused, kas ja miks on nõutava rahasumma suuruse tõendamine tavapärasest oluliselt kulukam või keerukam. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine on oluline menetlusõiguse
7(9)
normi rikkumine, mis tingib TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama ja põhjendama, kas esinevad vaheotsuse tegemise eeldused TsMS § 449 lg 1 järgi.
11.4.Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu ei hinda ringkonnakohus tõendeid ning ei tuvasta asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt nt RKTKo nr 3-2-1-64-11, p 11). Asjaolude tuvastamine ja neile tuginedes lepingu tõlgendamise kohta järelduste tegemine erinevalt maakohtust oleks praegusel juhul olnud põhjendatud juhul, kui maakohus oleks teinud vaheotsuse TsMS § 149 lg-t 1 järgides ning ringkonnakohus oleks vaheotsuse tühistanud ja uue otsusega jätnud hagi rahuldamata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta ka hageja esitatud taotluste osas tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendi väljanõudmiseks. Vastavad taotlused lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel. II
12.Maakohus on sisuliselt leidnud, et hageja on hilinenud puudustest teatamisega ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Seejuures ei ole maakohus nõuet kvalifitseerinud.
12.1.Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel on tegemist müügilepinguga ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka seadmete tarnimist ja paigaldamist (VÕS § 208 lg 2 I lause). Hageja õigus nõuda kostjalt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist tuleneb VÕS § 365 lg-s 1 sätestatust. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud müüdud asja viimiseks müügilepingus kokkulepitud seisu, kahest erinevast õigussuhtest tulenevalt. Esiteks heidab hageja kostjale ette ostja ja müüja vaheliste lepingute pst 6.1. tuleneva garantiikohustuse rikkumist ja nõuab garantiisuhtest tulenvalt tekkinud kahju. Teiseks esitab hageja nõude müügilepingu rikkumisest.
12.2.VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama sätte viienda lõike kohaselt ei välista ega piira müügigarantii ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12.3.Mõlemad hageja nõuded tulenevad küll erinevatest õigussuhetest, kuid on kvalifitseeritavad VÕS § 115 lg-te 1-3 järgi. Erinevus on siiski selles, et müügigarantii puhul on hageja soodsamas seisus võrreldes müügilepingust tuleneva õigussuhtega, kuna hagejal puudub käesoleva vaidluse kontekstis puudustest viivitamatult teatamise ja nende täpse kirjeldamise kohustus.
13.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole nimetatud osas täitnud otsuse põhjendamiskohustust.
13.1.Müügigarantii kohustuse rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja on väitnud maakohtus, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg on ekslik. Selline väide on niivõrd abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab. Hageja on toonud esile erinevaid asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja kohta; kostja seadusliku esindaja antud kinnitus pikema aegumistähtaja kohta; samuti kostja käitumine lepingu täitmisel
8(9)
peale 12-kuulise garantiiaja möödumist (puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt tuleks hagejale anda võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus sätestatud 12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti hiljem suuliselt/konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis.
13.2.Maakohus pole hinnanud ka hageja poolt seni esitatud tõendeid, s.o KK 29.09.2016 saadetud e-kirja, AL kirjalikku seletust. Maakohus ei ole võtnud seisukohta oma nimetatud väidete tõendamiseks esitatud AL ja KV tunnistajana ülekuulamise taotluste osas.
14.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid selle kohta, kas, millal ja millistest puudustest teavitas hageja kostjat enne 12-kuulise garantiiperioodi möödumist (või millistest peale nimetatud perioodi). 10.06.2019 hagiavalduse p-s 2.3.4 on hageja tuginenud asjaoludele, millistest puudustest ta kostjale 27.11.2016 kirjas teatas ja mida kostja sellele 14.02.2017 saadetud e-kirjas vastas. Nimetatud tõendid on maakohus jätnud sisuliselt otsuses käsitlemata ja piisavalt põhjendamata oma seisukohta, et kostja sai hageja etteheidetavatest puudustest teada kolmandatelt isikutelt.
15.Tuvastamata on jäänud, kas kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, st millised puudused seadmetel esinesid, kas need esinesid seadmete üleandmise ajal või tekkisid peale üleandmist hagejapoolsete rikkumiste tagajärjel nagu kostja seda väidab (VÕS § 218 lg 1 ja 3). Maakohus pole hinnanud kostja väiteid, et puudused ei seondu müügilepinguga. Nimetatud osas tuleb maakohtul anda hagejale võimalus asjaolusid selgitada ja iga puuduse korral lepingule viidata.
16.Kui ostja ja müüja vahel ei kehtinud 2-aastane garantii seadmetele ja/või töödele, tuleb nõue lahendada seaduse alusel ja hinnata, kas hageja teatas puudustest õigeaegselt (mõistliku aja jooksul) ning kirjeldas neid piisavalt täpselt (VÕS § 220 lg 1 ja 2).
17.Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja ei kirjeldanud neid piisavalt, tuleb võtta seisukoht hageja väidete osas, mis seonduvad vastava kohustuse täitmise vabandatavusega (VÕS § 220 lg 3 II lause). Seejuures tuleb hinnata hageja väiteid ja tõendeid (asja tundvate isikute arvamusi) selle kohta, et temal kui eriteadmisi mitteomaval isikul ei olnud asja välise ülevaatamise käigus võimalik vaidlusaluseid puudusi tajuda ning millal ta sai antud puudustest teada või pidi neist teada saama.
18.Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja vabandatavusega seonduvad väited ei ole põhjendatud, tuleb hinnata hageja väiteid, et puudused on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu või kostja teadis puudustest juba seadmete üleandmisel (VÕS § 221 lg 1 p 1 ja 2).
19.Nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 järgi tähtaega andmata. Ka nimetatud nõude eeldus tuleb maakohtul tuvastada. III
20.Seoses asja tagasisaatmisega maakohtule ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra ja selle otsustab maakohus asja järgneval lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.