Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Moonika Tähtväli 04. aprill 2024, Tallinn 2-19-5347 Osaühingu Laanekuru hagi RV OÜ vastu 196 676 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
196 676 eurot Hageja: Osaühing Laanekuru (registrikood 10657095), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja: RV OÜ (registrikood 12108671), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja KalleKaspar Sepper
Kohtuistung
06.02.2024 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi RajamäeParik ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat JanneLiisa Ottis
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Osaühingult Laanekuru RV OÜ kasuks menetluskuluna 20 859,50 eurot.
4.Osaühingul Laanekuru tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda RV OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Osaühing Laanekuru (hageja) esitas 05.04.2019 hagi RV OÜ (kostja) vastu 196 676 euro nõudes (I kd lk 1-26; dtl 18-43).
2.Harju Maakohus jättis 18.05.2020 otsusega hagi rahuldamata (I kd lk 125-127 pöördel; dtl 407-412).
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.09.2020 otsusega maakohtu 18.05.2020 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis (I kd lk 169-174; dtl 493-501). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4.Hageja esitas hagi 05.04.2019 (I kd lk 1-26; dtl 18-43) ja täpsustas/täiendas seda.
5.Hagi kohaselt tugines hageja järgmistele asjaoludele:
5.1.kostja ja ostja (AS SEB Liising) sõlmisid 08.02.2016 teraviljakuivati siseosa seadmete ja lisatööde müügilepingu; seadmed andis kostja hagejale akti alusel üle 05.09.2016;
5.2.samad pooled sõlmisid 13.04.2016 teraviljakuivati välisosa seadmete ja lisatööde müügilepingu;
5.3.kostja projekteeris, paigaldas ja seadistas seadmed;
5.4.kostja andis hagejale seadmed akti alusel üle 28.09.2016;
5.5.müügilepingute p-s 6.1 kohaselt andis kostja seadmetele 12 kuu pikkuse garantii alates seadmete üleandmise päevast, tegelikult oli garantiiperiood töödele 2 aastat;
5.6.lepingute p 6.2 järgi kohustus kostja seadme puudused tasuta kõrvaldama viivitamatult;
5.7.hageja pöördus kostja poole 12 k jooksul (nt suuliselt 14.02.2017) pärast seadme üleandmist seoses sellel esinevate probleemidega: katuseplekk lasi neelukohtadest vett läbi, automaatika oli puudulik, seade ei olnud tootlik/efektiivne, asi ei töötanud;
5.8.2-aastase garantiiaja jooksul on hageja esitanud kolm puuduste nõudeavaldust (28.02.2018, 20.04.2018 ja 31.08.2018);
5.9.kostja teatas 11.09.2018, et ta ei tunnista puuduste olemasolu ega ole nõus neid parandama või enam ei ole nõus neid parandama, v.a osad kostja poolt 25.09.2018 ja 03.10.2018 tehtud parandused.
6.Kuivati siseosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:
6.1.kuivati automaatika oli ebaõigesti seadistatud;
6.2.seadme täitekraabi siibrite reguleerimisvõimalused olid ebamõistlikult lahendatud;
6.3.seadme väljundpuhvris puudus kaitserüü;
6.4.puuduvad piisavad puhversektsioonid ja reservosa suurus on ebapiisav;
6.5.puuduvad pakkumises olevad sagedusmuundurid (2 tk);
6.6.kuivati mahutavus erineb hinnapakkumises toodust;
6.7.seadmel puudub paigaldusjuhend ja tehniline dokumentatsioon;
6.8.puudub kilbi seadmete dokumentatsiooni kogumik paigaldatud seadmete ja komponentide kohta;
6.9.kuivati kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vasta esitatud joonistele;
6.10.puudub elektripaigaldiste projektdokumentatsioon, s.o projekt ja selle ekspertiis, auditit on tehtud valedest eeldustest lähtuvalt;
6.11.kuivatustemperatuuri ei saa seadistada +40o peale.
7.Kuivati välisosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:
7.1.paigaldatud maakaablite laskevõime polnud müügilepingus kokkulepitud 400 amprit;
7.2.kraapide ülevoolutorustikud on tehtud liiga laugete nurkadega;
7.3.torustikel olevad viljapidurid pole ligipääsetavad;
7.4.tehase punkri konstruktsiooni on muudetud mittevastavaks tootja nõuetele;
7.5.ventileeritavad koonuspõhjad on liialt väheste tuulutuspiludega;
7.6.väli-viljapunkritel puudub CE-vastavusmärgis ja –deklaratsioon, puudub teave tootja kohta;
7.7.osade punkrite sisekoonuste jalad roostetavad ja kõik sisekoonuste jalad on põranda külge kinnitamata;
7.8.ülemise korruse valgustus ja välivalgustus on taastamata;
7.9.seadme pneumosüsteemil puuduvad niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid, kuivati suruõhusüsteemil puudub jahutuskuivati;
7.10.konveierite väljalasetest veab teravilja üle edasi sinna, kuhu pole vaja;
7.11.uute säilituspunkrite kõrval olev elevaator on piisavalt toestamata ja vastavalt tootja nõuetele kinnitamata.
8.Hageja kirjeldab hagis seadmete ja tehtud tööde puudusi ja toob ära iga puuduse parandamise hinna, kokku 196 676 eurot.
9.Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, tähtaegade andmisest, poolte pikaajalistest läbirääkimistest, on kostjal garantii ajal käesolevas avalduses nimetatud puudused likvideerimata. Kostja on avaldanud, et ta ei paranda antud puudusi. Kui hageja on mittevastavusest teatanud ebamõistliku tähtaja jooksul ja pole neid piisavalt täpselt kirjeldanud, on see vabandatav. Kuivõrd hageja lähtus 2-aastasest seadmele antud garantiist, ei pidanud hageja vajalikuks jäädvustada oma pöördumisi kirjalikult taasesitatavas vormis ega neist viivitamatult teatama. Kostja ei esitanud hagejale dokumente, mille alusel saanuks tuvastada, kas seade vastab G T 8-30 omadustele. Eeltoodu raskendas asjatundjatelt arvamuse küsimist. Hageja ei tooda kuivateid ja ei ole vastava eriala spetsialist. Asja välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades ei saanud antud puudusi avastada ja puudustest sai hageja teda alles eriteadmistega isikute poolt antud arvamustest. Tulenevalt teraviljakuivatamise hooajalisusest (2016. aastal 08.08.14.09.2016), ei olnud võimalik seadet 2016. aastal täisvõimsusel kasutada. Kostja alles õpetas hageja töötajat seadet käsitlema ja kuivatil puudus kasutusluba (saadi detsembris 2016). Esimesel ja teisel kuivati kasutamise aastal hageja alles õppis seadet kasutama. Kostja veenis hagejat, et probleem pole mitte seadmes, vaid hageja oskuses seadet kasutada. Hageja uskus kostjat ja kallite ekspertiiside tellimise asemel püüdis asja endale selgeks teha. Puudusi ei olnud võimalik 2016 avastada ka seetõttu, et sel aastal oli kuivatamist vajava vilja niiskus suhteliselt madal. Probleemid tekkisid 2017, kui vili oli märg. Hageja pöördus kevadel ja oktoobris-novembris asjatundjate poole. Kuna probleemide tuvastamiseks pidi masin töötama ja kevadel ei olnud saada märga vilja, tuli oodata kuivati hooaja algust.
10.Asjatundja A L tegi seadme ülevaatuse 2017 sügisel (viljakuivatushooajal) ning andis jooksvalt suulise arvamuse, millest hageja sai teada enamuse puudustest. Kirjaliku arvamuse andis asjatundja 14.02.2018. Asjatundja on avaldanud 01.10.2019, et hageja ei saanud puudusi avastada tavapärase ülevaatuse käigus.
11.Hagejal tekkis 2017 kahtlus kuivati mahutavuse osas, misjärel tellis hageja Mertosertilt vastava mõõtmise. 24.11.2017 selgus, et kuivati mahutab 14 t vähem kui müügilepingus kokku lepitud.
12.Dokumentatsiooni osas ei ole hageja asjatundja ja sai teada puudustest asja tundvalt isikult K Vult kevadel 2018. Asjatundja R P on kinnitanud, et hageja kui mitteasjatundja ei saanud vastavaid puudusi avastada asja üleandmisel. Kostjale edastati vastav teave 23.04.2018 või 28.05.2018 koosolekul asjatundja poolt.
13.Elektripaigaldise projektdokumentatsiooni puudustest sai hageja teada, kui soovis sõlmida käidulepingut. Et audit on tehtud valedest eeldustest lähtudes, sai hageja teada 25.03.2018 asjatundja arvamusest. Hageja edastas kostjale vastava auditi 23.04.2018. Asjatundja I T on avaldanud, et hageja ei pidanud talle üleantud Elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnenud auditi (välja antud 02.11.2016) puhul eeldama, et see oli puudustega.
14.Asjaolust, et kostja on vahetanud kaablid ebaõige laskevõimega maakaablite vastu, sai hageja teada 25.03.2018 eriteadmistega isiku arvamusest. Asjaolu ei ilmnenud varem,
kuna hageja ei kasutanud 400-amprist voolu. Hageja teavitas kostjat vastavast puudusest auditi edastamisega 20.04.2018.
15.Kostja kinnitas 14.02.2017 erinevate seadmel tekkinud probleemidega tegelemist. Kostja 14.02.2017 hagejale saadetud kirjast on näha, et hagejal oli probleeme seadme ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise alles õppis seadme käsitlemist tundma. Kostja oli teadlik, et hagejal on pretensioone kuivati mahutavuse osas. Nimetatud asjaolu nähtub kostja 15.11.2017 kirjast. 28.02.2018 pöördus hageja juristi vahendusel kostja poole, pooled pidasid läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks, millele eelnes asjatundjate osavõtul objekti ülevaatus 28.05.2018. Osad puudused parandas kostja mais-septembris 2018.
16.Kui vabandatavust ei esine, vastutab kostja, kuna puudused on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Samuti teadis kostja või pidi teadma seadmete mittevastavusest lepingutingimustele, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seadme mahutavuse osas on kostja möönnud 15.11.2017 kirjas hagejale, et seadme mahutavus erineb hinnapakkumisest toodust. Hageja oletab, et ülejäänud puudused võivad olla tekkinud seadme ümberkohandamisest. Hagejal ei ole võimalik seda kontrollida, kuna kostja ei ole esitanud nõutud paigaldusjuhendit.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista puuduste parandamiseks vajalikud kulutused 196 676 eurot. Kostja vastuväited
18.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Hagejal puudub kulutuste hüvitamise nõue, väidetavaid puudusi ei esine ja hageja on minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele isegi, kui need peaksid esinema. Hageja ei ole esile toonud, millisele lepingu tingimusele iga konkreetne väidetav puudus ei vasta.
20.Hagejal kui müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses sõlminud ostjal tuli seade viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta ja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada.
21.Kostja garantiikohustus oli seotud tähtajaga 12 kuud, mis sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017. Kuivõrd hageja ei teavitanud selle aja jooksul kuivatil esinenud puudustest, ei ole kostja kohustatud puudusi likvideerima. 12 kuu jooksul teatas hageja vaid asjaolust, et vihm sajab seadme katusest läbi oma 27.11.2016 e-kirjas. Hagis hageja nimetatud puudusele ei tugine.
22.Esimest korda väitis hageja puuduste olemasolu 28.02.2018, s.o 1,5 aastat peale üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist ning pool aastat pärast garantiiperioodi lõppu. Hagis märgitud puudused pidid olema hagejale teada juba asja esmasel ülevaatusel, kõige hiljem alates seadme kasutuselevõtmisest. Tegemist ei ole varjatud puudustega.
23.Paljud puudused on hageja enda poolt tekitatud ning neil puudub müügilepingutega mistahes seos. Hageja on kasutanud kuivatit sihtotstarbeliselt praeguseks juba kolm hooaega ega ole väitnud, et ta ei ole saanud kuivatit kasutada või et temale on seoses sellega tekkinud mingisugune kahju.
24.Kostja esitas kõigi loetletud väidetavate puuduste osas hagejale sisulise seisukoha oma 11.09.2018 kirjalikus vastuses. Kostja jääb nende vastuväidete juurde.
25.Kostja viis läbi koolituse seadme kasutamiseks ja hageja kinnitas juhendamise läbiviimist ning täieliku ülevaate ja teabe omamist seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta.
26.Hagejal oli pädevus puuduste äratundmiseks, tema juures töötas eriteadmistega isik K R ja ta oli palganud omanikujärelevalve. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei tellinud asjatundjate arvamusi varem.
Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
28.1.kostja müüjana, AS SEB Liising ostjana ja hageja liisinguvõtjana sõlmisid 08.02.2016 teraviljakuivati siseosa seadmete ja lisatööde müügilepingu (II kd lk 1522; dtl 1-8), mille kostja andis hagejale akti alusel üle 05.09.2016 (I kd lk 27-27 pöördel; dtl 45-46);
28.2.samad pooled sõlmisid 13.04.2016 teraviljakuivati välisosa seadmete ja lisatööde müügilepingu (II kd lk 23-29; dtl 10-16), mille kostja andis hagejale üle 28.09.2016 (I kd lk 28-28 pöördel; dtl 47-48);
28.3.hageja põhitegevuseks on põllumajandus s.o teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus (II kd lk 60-109, 133; dtl 1037) ja kostja on põllumajandusseadmetega tegelev ettevõte (I kd lk 120, dtl 146).
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas:
29.1.poolte vahel on sõlmitud müügi- või töövõtuleping;
29.2.kostja on lepingut rikkunud ja müünud/paigaldanud hagejale lepingutingimustele mittevastava seadme;
29.3.hageja on kostjale puudustest teavitanud ja teinud seda õigeaegselt;
29.4.poolte vahel on kokku lepitud 12- või 24-kuuline garantiiperiood;
29.5.kostja on kohustatud hagejale hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahju.
30.Pooltevahelisest õigussuhtest
30.1.Pooled on menetluse kestel olnud poolte vahelise õigussuhte määratlemisel ebakindlad, asudes kord seisukohale, et tegemist on kindlasti müügilepinguga ja hiljem leidnud, et osaliselt on tegemist töövõtulepinguga.
30.2.Hageja on kostjale vastu vaieldes leidnud, et poolte vahel sõlmiti müügileping (II kd lk 116; dtl 396) ja hiljem leidnud (kohtukõne teesides), et pooled sõlmisid segatüüpi lepingu s.o nii müügi- kui töövõtulepingu. Mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega: nii müüja kui ka töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise, seetõttu on ka müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkivad kohustused ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identsed.
30.3.Õigussuhte määratlemisel on ebaselgelt väljendunud ka AS-i SEB Liisingu esindaja, pealkirjastades lepingu müügilepinguna, on ta aktide edastamisel viidanud siiski kostjale kui töövõtjale.
30.4.Kostja selgitab 11.10.2019 seisukohas (II kd lk 105 pöördel; dtl 377), et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist komplekslepinguga, millest ühe osa moodustab müügileping ning teise osa töövõtuleping (ehitustööd). Müügilepinguga müüdi hagejale seadmed ning töövõtulepingu alusel paigaldati seadmed hageja olemasolevasse kuivatihoonesse. Hiljem on kostja leidnud, et ehitustööd puudutasid vaid kuivati ees oleva platsi asfalteerimist (IV kd lk 176 pöördel; dtl 1449).
30.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt lõikele 2 kohaldatakse
11.peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele,
mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
30.6.VÕS kommenteeritud väljaande § 208 p 3.3.1.5 järgi ei ole praktilise tulemi poolest üldjuhul olulist vahet, kas liigitamisprobleemi (müügileping või töövõtt) puhul otsustada ühe või teise variandi kasuks. Seda eelkõige põhjusel, et nii pooltele vastavatest lepingutest tulenevad kohustused kui ka eeldused, mille esinemisel on tegemist vastavalt kas müügi- või töövõtulepingu rikkumisega, on müügi ja töövõtu puhul sisuliselt samad. Eelkõige on mõlema lepingu puhul tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega § 24 lg 1 esimese juhtumi tähenduses, st nii müügi kui töövõtu puhul hinnatakse lepingu täitmist ning täitmise nõuetekohasust samadest kriteeriumidest lähtuvalt. Tulemus on vastavalt omandi saamine kokkulepitud asjale või kokkulepitud töö valmimine. Nii müüja kui ka töövõtja rikuvad lepingut alati, kui sellega silmas peetavat tulemust (omandi ja valduse saamine kokkulepitud asjale, kokkulepitud töö valmimine, üleandmine ja võõrandamise võimaldamine) ei saavutata või kui tulemus ei vasta lepingu tingimustele ja sellel esineb puudusi. Täitmise nõuetekohasust hinnatakse nii müügi kui töövõtu puhul selle järgi, kas üleantud lepinguese vastab lepingu tingimustele (vastavad §-d 217 ja 641 on sisu poolest suures osas kattuvad). Samad on ka müügivõi töövõtulepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tagajärjed.
30.7.Osundatust tulenevalt leiab maakohus, et poolte vahel sõlmiti kuivati müügileping, kuid nõustub hagejaga, et kuivõrd müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkivad kohustused ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon on suures osas identsed ning seetõttu ei mõjuta lepingu liigitus käeoleva vaidluse tulemust. Kohus viitab lepingu liigi üle vaidluse vältimiseks allpool lisaks müügilepingu sätetele ka töövõtu regulatsioonile.
30.8.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on liisinguvõtjana VÕS § 365 lg 1 alusel kõik ostja õigused müüja vastu nõude esitamiseks.
31.Seadmete üleandmisest
31.1.Vaidlus puudub selles, et nii hageja kui ka kostja sõlmisid müügilepingud oma majandustegevuses.
31.2.VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja, kui ta on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Sama põhimõtte sätestab töövõtulepingu regulatsioon (VÕS § 643).
31.3.Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingute ese anti hagejale üle siseosa seadmed 05.09.2016 (I kd lk 27-27 pöördel; dtl 45) ja välisosa seadmed 28.09.2016 (I kd lk 28-28 pöördel; dtl 47). Üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi on ese täielikult kompleksne, kasutuskõlblik ja vastab AS-i SEB Liising ja üleandja vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Hageja kinnitas aktides, et ta on eseme seisukorraga tutvunud, ese vastab ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult. Seega kinnitas hageja seadmeid vastu võttes, et seadmed töötavad ja puudusi ei esine. Osundatust tulenevalt saab eeldada, et hageja vaatas ise või lasi hoolsa majandustegevuses tegutseva isikuna kostja müüdud eseme üle vaadata. Pooled ei ole menetluses väitnud, et hageja oleks müügieseme vastuvõtmisel andnud ebaõigeid kinnitusi.
31.4.Kohus leiab, et hageja viited, justkui tähendaks kostja poolt peale üleandmisevastuvõtmise aktide allkirjastamist täiendavate dokumentide üleandmine eseme hilisemat üleandmist, ei ole asjakohased.
32.Puudustest teatamisest
32.1.Hageja leiab, et on puudustest teavitanud enne 14.02.2017 (nähtub hageja 14.02.2017 e-kirjast) ja seejärel 28.02.2018, 20.04.2018, 28.05.2018 ning 31.08.2018.
32.2.Kostja leiab, et hageja ei ole müügigarantii jooksul puudustest teatanud ja peale garantiiperioodi lõppu hageja poolt tehtud etteheited ei olnud kostja vastutusalas, v.a need, mida kostja oli nõus kõrvaldama.
32.3.VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (sama põhimõte tuleneb VÕS § 644 lg 1 esimest lausest). VÕS § 220 lg 2 (§ 644 lg 2) kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
32.4.Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt seaduses tarbijale sätestatud tähtaegadest saab üldjuhul majandustegevuses tegutseva isiku mõistlikuks puudustest teavitamise tähtajaks pidada lühemat kui kahekuust tähtaega. Seega arvestades müügieseme üleandmise aega ja seaduses sätestatut, pidi hageja puudustest teavitama hiljemalt 05.11.2016 ja 28.11.2016. Hageja ei ole menetluses väitnud, et oleks 05.09.201628.11.2016 kostjale puudustest teatanud. Isegi kui eeldada, et hageja esindaja rääkis sel perioodil kostjale puudustest suuliselt (mida hageja ei ole tõendanud), siis hageja oleks müügilepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud s.t teavitama puudustest kirjalikult (VÕS § 220 lg 2).
32.5.Riigikohus on lahendi nr 2-17-7157 punktis 13 leidnud, et VÕS § 220 lg 1 on seotud VÕS §-ga 219 seeläbi, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja jaoks algab mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest või teada saama pidamisest sellest hetkest, kui ta täitis või pidi täitma asja ülevaatamise kohustuse. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja rikub VÕS §-s 219 sätestatud asja ülevaatamise kohustust, võib ta kaotada õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sest puudusest teatamise ajaks võib olla möödunud mõistlik aeg hetkest, kui ostja pidi asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama. See tuleneb VÕS § 220 lg 3 esimesest lausest, mille kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal. Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (nt sõidukiga proovisõit teha) (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14).
32.6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kasutas kuivatit juba 2016 sügisel. Hageja seadusliku esindaja Z.R K volitusel läbis hageja töötaja K R seadme kasutamiseks ka koolituse, mida kinnitas 25.08.2016 koolitamis-juhendamis aktiga (II kd lk 111-114; dtl 386-393). Akti punkti 2 järgi (II kd lk 111; dtl 386) kinnitab juhendatav aktile alla kirjutamisega, et juhendaja poolt on teostatud juhendamine juhendamise seadmete kohta ning juhendatav omab täielikku ülevaadet ja teavet seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta. Tunnistaja K R ütluste kohaselt (IV kd lk 175-176; dtl 1446-1447) ei mäleta ta täpselt, kas oli hageja juures tööl neli kuud või kuni pool aastat, kuna hageja pakkus tunnistajale miinimumpalka. Tunnistaja suunati tööle kuivatisse kuivati esimesel hooajal. Tunnistaja sõnul sai hageja kuivatada 1-2 kuud. Kuivati kasutamisel esimesel hooajal takistusi ei esinenud. Kuivati automaatika kohta sai tunnistaja teada peale valmimist tehtud kasutamise koolitusel, kus osales hageja töötajana vaid tunnistaja. Eelnevalt kuivatamise tehnoloogiaga kokkupuudet tunnistajal ei olnud. Väljaõpe võis kesta nädala ja
telefoni teel sai esitada alati küsimusi. Hageja on samal aastal viidanud vaid puuduste edastamisel kostjale edastatud 27.11.2016 e-kirjale (II kd lk 5; dtl 243). Kirjas märgitu kohaselt saadab hageja seaduslik esindaja Z.R kostja seadusliku esindajale M.M V pildid kuivati katusest, kust vihm läbi sajab. Käesolevas menetluses ei ole hageja tuginenud viidatud puudusele ja muudele puudustele hageja ei viita. Seetõttu ei saa hageja 27.11.2016 e-kirja lugeda hagis viidatud puudustest kostja teavitamist.
32.7.Osundatust saab järeldada, et isegi, kui hageja poolt hagis viidatud puudused on varjatud puudused (millele hageja viitas esmakordselt 01.10.2019 – II kd lk 67-73; dtl 316), siis oleks pidanud kõik eseme puudused ilmnema kuivati esmasel kasutamisel ning hageja oleks pidanud neist kohaselt (kirjalikult täpselt kirjeldades) ka kostjat teavitama. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale puudustest kirjalikult teatanud peale esimese kuivatushooaja (2016 sügisel) lõppu.
33.Müügigarantiist
33.1.Vastavalt VÕS § 155 lõikele 1 võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Tulenevalt VÕS § 155 lg 4 punktist 2 lõpeb garantii andja garantiist tulenev kohustus, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantii müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. (Töövõtugarantiile kohaldatakse müügigarantii sätteid.) Müügilepingute punktide 6.1 (II kd lk 25; dtl 16) järgi garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Seega tuleb tuvastada, kas hageja teavitas kostjat siseosa seadmete puudustest hiljemalt 05.09.2017 ja välisosa seadmete puudustest hiljemalt 28.09.2017, mil möödus 12-kuuline lepingutes sätestatud garantiiperiood.
33.2.Hageja on ka väitnud, et teavitas kostjat puudustest ja see nähtub kostja 14.02.2017 e-kirjast, kus kostja kirjutab: „Väidad, et kõik on valesti, asjad ei tööta, programm on vigane jne“ (I kd lk 156-157; dtl 184-185). Kohus leiab, et kostja poolt tsiteeritud hageja üldsõnalisi väiteid ei saa lugeda hageja kui majandustegevuses tegutseva isiku piisavalt kirjeldatud puudustest kostjale teavitamiseks. Kohus leiab, et kostja on kirjas küll viidatud hageja poolt kolmandatele isikutele teada antud (kirjas märgitud „teised isikud“ ja „külajutt“) väidetavatest puudustest, kuid hageja ei ole menetluses tõendanud, et oleks puudustest müügigarantii perioodil kostjat kohaselt teavitanud (v.a 27.11.2016 kirjas märgitu). Kostja on 14.02.2017 e-kirjas märkinud, et 13.02.2017 tehtud parandustöödest, seadme süsteemi toimimise põhimõtete õppimisest hageja seaduslik esindaja ei huvitunud. Kostja kirjast nähtuvalt, sellel hetkel kui toimus seadme häälestus/testimine, oli hageja seaduslikul esindajal vaja niita muru, viia naist poodi ja koeraga arsti juures olla. Kohus leiab, et kuivõrd nii hageja kui ka kostja on juriidilised isikud, kes sõlmisid lepingu majandustegevuses, siis peavad mõlemad pooled tegema lepingu täitmisel koostööd s.t kõik endast oleneva, et leping saaks kohaselt täidetud ja garantiiperioodil tekkinud puudused kõrvaldatud. Kohus loeb kostja 14.02.2017 e-kirjaga ja tunnistaja K R ütlustega tõendatuks, et lepingu kohaseks täitmiseks ei ole hageja seaduslik esindaja seadme valmimisel, häälestusel, testimisel ja sellele järgnenud aastal olnud ise piisavalt hoolas ning koostööaldis.
33.3.Isegi, kui eeldada, et hageja teavitas kostjat puudustest suuliselt, siis on kostja ekirjas kinnitanud, et tuleb ilma soojenedes kontrollima kraabi sisseviike ja
paigaldama vaateakent, millega hageja nõustus. Kraape uuendada hageja ei soovinud ja kinnitas, et saab võimalikest probleemidest aru. Eelsäilituspunkrite kraabist ei kuku kogu vili punkrisse, vaid osaliselt ülevoolu. Hageja ei soovinud uuendada sisselaadimistorustikku ja jagamispead, mistõttu jättis kostja olemasolevad. Varasemalt vedas kraap samuti produkti üle. Hageja ei võtnud kuulda kostja soovitust punkrite lehtritesse lisaaukude lõikamiseks. Kostja ei näe mõtet paigaldada 350 mm läbimõõduga torusid. Kostja on märkinud selgelt, et juhul kui hagejal on kostjale pretensioone teostatud tööde osas, siis annaks hageja neist teada kirjalikult hiljemalt 15.02.2017 ja nendega tegeletakse. Seega on kostja 14.02.2017 e-kirjas on kirjeldanud peale seadme paigaldamist tehtud töid, ettepanekuid ja seisukohti neile. Isegi, kui hageja teavitas müügigarantii jooksul suuliselt hagejat puudustest, siis ei ole käesoleval hetkel võimalik enam tuvastada, milliseid puuduseid hageja kostjale ette heitis. Hageja ei ole tõendanud, et oleks vaatamata kostja 14.02.2017 kirjas esitatud palvele kirjalike pretensioone esitanud enne 28.02.2018 (I kd lk 159-165 pöördel; dtl 188-194), mille kättesaamist kinnitas kostja 05.03.2018 (I kd lk 166; dtl 195).
33.4.Kohtu hinnangul lõppes käesoleval juhul mõistlik aeg puudustest teatamisest igal juhul hiljemalt 12-kuulise müügigarantii lõppedes. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud müügilepingu 6.1 (II kd lk 25; dtl 16) järgi garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast, siis ei ole hageja müügigarantii jooksul puudustest teatanud ja garantii lõppes siseosa seadmetel 05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.2017 (VÕS § 155 lg 4 p 2).
34.Garantiiperioodi pikenemisest
34.1.Ringkonnakohus leidis otsuse punktis 13 (II kd lk 173 pöördel-174; dtl 500-501), et maakohus ei täitnud otsuse põhjendamiskohustust kui leidis, et hageja ei ole tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat. Müügigarantii kohustuse rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja on väitnud maakohtus, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg on ekslik. Selline väide on niivõrd abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab. Hageja on toonud esile erinevaid asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja kohta; kostja seadusliku esindaja antud kinnitus pikema aegumistähtaja kohta; samuti kostja käitumine lepingu täitmisel peale 12-kuulise garantiiaja möödumist (puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt tuleks hagejale anda võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus sätestatud 12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti hiljem suuliselt/konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis.
34.2.Hageja leiab 20.22.2020 hagi tervikteksti punktis 2.3.3 (II kd lk 177; dtl 742-744), et Graintek Uk Ltd ja kostja on andnud müügilepingute L16100610 ja L16102131 esemetele garantii tähtajaga kaks aastat. Müügilepingutes on SEB Pank, kes vastava müügilepingu koostas ja sõlmis kostjaga, teinud ilmse eksituse. Tegelikkuses oli pooltel kokkuleppe algusest peale, et lepinguesemetel on garantii tähtaeg 2 aastat asja üleandmisest. Kirjalikes müügilepingutes sätestatud 12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel. Poolte vahel kaheaastase müügigarantii sõlmimise tõendamiseks taotles hageja tunnistajate (A L ja K Vu) ülekuulamist ja tootjalt tõendite väljanõudmist.
34.3.Kostja hagejaga ei nõustu (III kd lk 32; dtl 838) ja leiab, et müügilepingu punktis
6.1.on reguleeritud mõlema poole tahet müügilepingute sõlmimisel. Pooled ei ole mitte kunagi arutanud 2-aastast garantiitähtaega. Peale garantiiperioodi lõppu soovis kostja välja selgitada, milles seisnevad hageja etteheited ja need kõrvaldada, et hoida
kliendisuhet. Lisaks leiab kostja, et kostja antud garantii lõppes ka põhjusel, et hageja tegi kostjat teavitamata muudatustöid.
34.4.15.06.2023 tunnistajana üle kuulatud K V selgitas (IV kd lk 174 pöördel; dtl 1445), et osales 28.05.2018 hageja objektil toimunud kohtumisel, kus olid kohal hageja ja kostja esindajad. Tunnistaja kinnitas, et ülevaatuse ajal kinnitas M.M, et nende puuduste parandamisega on aega tegeleda, kuna on garantiiaeg 2 aastat. Tunnistaja A L ütluste kohaselt (IV kd lk 175; dtl 1446) võttis Z.R temaga ühendust 2017. aastal ja soovis saada nõu, kuidas kuivatiga toimetada ja soovis selle kohta saada tunnistaja arvamust. 2018. a kevadel kutsuti probleemide lahendamiseks kokku koosolek, kus osalesid peale tunnistaja veel Z.R, I T, K V ja veel inimesi, keda tunnistaja ei tundnud. Koosolekul vaadati probleemkohad üle ja arutati, millised on variandid nende lahendamiseks. Koosoleku eesmärk oli tuvastada või viia kurssi kostja nende probleemidega, mis ilmnesid garantii ajal. Kostja võttis need teadmiseks ja lubas enamik töid garantiiperioodil korrastada. Kostja avaldas tunnistaja juuresolekul hagejale, et garantiiaeg kehtis ja lubas asjad ära teha. Oli jutt, et garantiiaeg on 2.
34.5.AS-i SEB Liising esindaja on 29.09.2016 aktide edastamisel märkinud, et soetatud masinate garantii on vastavalt lepingule 1 aasta ja töödele 2 aastat (II kd lk 7; dtl 245). Hageja leiab, et viidatu kinnitab 2-aastast garantiitähtaega. Kostja leiab, et viidatust ei tulene kuivati 2-aastane tähtaeg, vaid tööde all on silmas peetud väliosa ehitustöid.
34.6.Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, kes ei ole viibinud lepingu sõlmimise juures, ei saa tõendada lepingus kokkulepitust pikemat müügigarantii tähtaega. Samuti ei ole selgelt mõistetav, mida on AS SEB Liisingu esindaja, arvestades lepingutes märgitut, 2 aastase tööde garantii all silmas pidanud. Arvestades seda, et kirjas on märgitud nii üheaastast kui ka kaheaastast garantiitähtaega, siis tuleb e-kirjas avaldatut vaadata koostoimes lepingus sätestatuga. Kohus leiab, et pooled väljendasid oma tahet lepingu sõlmimisel ja selles märgitu järgi kohustus kostja müüjana garanteerima eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Leping ei erista seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitab eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12 kuu jooksul. Kohus loeb 30.01.2016 e-kirjaga tõendatuks (III kd lk 47a-r; dtl 869-881), et kostja edastas hagejale liisingulepingu ülevaatamiseks. Lepingu punkti 22.11. järgi (III kd lk 47a; dtl 869) garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks arutanud kaheaastast garantiitähtaega enne lepingu sõlmimist või hageja oleks soovinud lepingus märgitud 12-kuulist tähtaega muuta. Hageja on viidanud A L arvamusele (I kd lk 76; dtl 331), et puuduste tuvastamiseks on mõistlik garantiiperiood 2 hooaega. Kohus leiab, et garantiiperioodi leppisid lepingus kokku lepingu pooled ning kolmandate isikute hilisem arvamus mõistlikust ajast on asjakohatu. Lisaks ei ole hageja teise hooaja lõppedes, 2017. aasta lõpus, kostjat kirjalikult puudustest teavitanud ning ka sel põhjusel on hageja tuginemine A L arvamusele arusaamatu. Lepingu allkirjastanud isikud ei saa ühepoolselt muuta kostja kui müüja ja SEB Liising AS-i kui ostja ja hageja kui liisinguvõtja vahel sõlmitud müügilepingute tingimusi. Kohus leiab, et kostja poolt peale garantiiperioodi lõppu hageja poole pöördumist ei saa tõlgendada soovina garantiiperioodi pikendada. Kostja selline käitumine võib viidata kostja soovile teha koostööd, hoida kliendisuhet või ennetada peale garantiiperioodi lõppu ilmnenud puuduste kõrvaldamisega müügilepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet. Sellisena tuleb käsitleda ka kostja hilisemaid parandustöid ja dokumentide edastamist (I kd lk 83, dtl 105, II kd lk 8-11; dtl 246249).
34.7.Kohus leiab, et garantiitähtaja kulg ei ole ka VÕS § 230 lg 2 alusel peatunud. Hageja ei ole tõendanud, et ei saanud kuivatit kasutada, kuna see ei vastanud lepingutingimustele. Viidatut ei tõenda ka kostja 14.02.2017 e-kiri. Seega ei saanud veebruaris kirjeldatud võimalikud parandustööd takistada hagejal vilja kuivatamast. Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta ei oleks saanud mõnel hooajal vilja kuivatada. Kohus tuvastas punktis 31.3., et lepingueset vastu võttes kinnitas hageja, et seadmed töötasid laitmatult ja puuduseid ei esinenud. Tunnistaja K R kinnitas (IV kd lk 175; dtl 1446), et ta töötas vaidlusaluse kuivatiga esimesel hooajal ja takistusi ei esinenud. Samuti on peale 12-kuulise müügigarantii möödumist teatanud hageja esindaja 20.08.2018 (II kd lk 6; dtl 244) kostja esindajale, et on viljakuivatuse hooaeg ja tühje punkreid tagada ei ole võimalik.
34.8.Juhul, kui siiski eeldada, et müügigarantii oleks võinud olla pikem kui 12 kuud, lõppes hagejale müüdud toote garantii hageja poolt sellele muudatuste tegemisega. Kostja teavitas hagejat müügigarantii lõppemisest 13.08.2017 e-kirjas (III kd lk 48; dtl 886). Kostja viitas 29.05.2018 ülevaatusel hageja poolt elektri- ja seadmete tehtud muudatustele ja lõhkumisele, osaliselt ehitamisele, mistõttu ei ole puhasti ja konveierite juhtpaneelid juhitavad ja ekraanil olev informatsioon on vale (I kd lk 51; dtl 71).
34.9.Kohus leiab, et hageja väide, et ta ei tooda kuivateid ja ei ole eriala spetsialist (asjatundja), et saaks välisel vaatlusel tuvastada asjal esinevaid puuduseid, ei ole asjakohane. Kostja on väitnud (II kd lk 105, dtl 376), et hageja on professionaalset vilja kuivatamisteenust pakkuv äriühing, mis on tegutsenud antud valdkonnas (sh teraviljakasvatus, õliseemnete kasvatus, rapsi ja rüpsi kasvatus ning kuivatusteenuse pakkumine) juba alates 2000. aastast (III kd lk 133; dtl 1037). Nimetatu nähtub ka hageja 2016. majandusaasta aruandest (III kd lk 61; dtl 907). Hageja ei ole nimetatule vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja oli piisavate teadmistega isik VÕS § 220 lg 1 (VÕS § 644 lg 1) mõttes, kelle puhul tuleb eeldada, et ta pidi väidetavatest puudustest teada saama asja vastuvõtmisel või suutma need spetsialisti abiga lühikese aja jooksul alates asja kasutusele võtmisest tuvastada. Hageja on seda ka teinud – kontrollinud müügieset ise ja lasknud seda teha spetsialistil. Objekti rajamist kontrollis hageja poolt palgatud ehitusjärelevalve, kelle ülesandeks oli tuvastada mistahes puudused nii ehitustegevuse ajal kui ka vahetult enne asja vastuvõtmist. Hageja on väitnud, et ehitusjärelevalvel olid teadmised vaid hoone ehituse osas (II kd lk 119-120; dtl 399-401). Kohus leiab, et piisavate teadmiste puudumisel on omanikujärelevalvel õigus kaasata teisi vastava pädevusega spetsialiste (II kd lk 82; dtl 339). Vaatamata hageja väidetule, kinnitas ehitusjärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜ (lisaks Viljandi Vallavaltisuse ehitusspetsialist, Päästeameti Lõuna päästekeskus ja hageja), et kuivati (mitte hoone) vastab ehitusprojektile, heale ehitustavale, ehitise nõuetele ja normidele (II kd lk 109-109 pöördel; dtl 383-384). Hageja on väitnud, et kostja oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud isik, kes oli raskelt hooletu. Kohus ei ole eelnevalt tuvastanud kostja rasket hooletust. Küll saab aga hageja kui majandustegevuses tegutseva isiku passiivsust lepingueseme valmimisel, seadme tundmaõppimisel, käivitamisel ja vastuvõtmisel ning väidetavalt piisava kontrolli teostamata jätmisel (üleandmis-, vastuvõtmis- ja koolitusaktide allkirjastamisel), vajadusel täiendava kontrolli teostamata jätmisel ja puudustele koheselt piisavalt täpselt kirjeldades kirjalikult esitamata jätmisel lugeda raskeks hooletuseks. Hageja ei ole tarbija, vaid majandustegevuses tegutsev juriidiline isik, kellel peavad olema piisavad teadmised vajadusel õigeaegselt professionaalse abi kaasamisel. Asjaoludest nähtuvalt on hageja seda õigust ka kasutanud – tellinud omanikujärelevalve ja erinevate asjatundjate teenust.
34.10.Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue tulenevalt müügigarantiist jätta rahuldamata.
35.Tulenevalt VÕS § 220 lg 3 (§ 644 lg 3) esimesest lausest ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Kohus leiab, et eelpool tulenevast on hageja minetanud õiguse tugineda puudustele, kuna ei ole teavitanud väidetavatest puudustest seaduses ega lepingus sätestatud tähtajal. Isegi kui möönda, et hageja on teatanud väidetavatest puudustest suuliselt, siis ei ole hageja teatamist tõendanud või kirjeldanud neid teavitamise tuvastamiseks piisavalt täpselt.
36.Müügilepingu rikkumisega tekitatud kahjust
36.1.Ringkonnakohus leidis otsuse punktis 12, et teiseks esitab hageja nõude müügilepingu rikkumisest (II kd lk 173 pöördel).
36.2.Vastavalt VÕS § 230 lg 3 (§ 644 lg 3) teisele lausele kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
36.3.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on tekkinud kahju ja hageja poolt sellest kostjale teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või on kahju tekkinud kostja raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1, VÕS § 645 lg 1) ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 220 lg 3 ja § 644 lg 3 teine lause).
36.4.Hageja kinnitas (V kd lk 3; dtl 1503), et puuduste puhul tuleb lähtuda terviktekstist (II kd lk 176-199; dtl 740-778). Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud ja tekitanud hagejale kahju. Hageja esindaja selgitas, et enamjaolt on puudused likvideeritud ja osaliselt kulud kantud (IV kd lk 177; 02:54:35; dtl 1450). Kostja leiab, et puudused pidid hagejale teada olema juba asja üle vaatamisel, kõige hiljem alates lepingueseme kasutuselevõtmisest. Kostja leiab, et paljud väidetavad puudused on hageja poolt tekitatud ja välja mõeldud ning neil puudub müügilepinguga mistahes seos. Kostja hinnangul pidid kõik hagis loetletud väidetavad puudused olema hagejale teada olema juba ülevaatusel, kõige hiljem aga lepingueseme kasutuselevõtmisest.
36.5.Hageja on leidnud, et lepinguesemel esinevad järgmised puudused:
36.5.1.Kuivati automaatika on seadistatud selliselt, et see ei võimalda teekondasid põletitest sõltumata käivitada. Iga liini käivitamiseks seiskab tarkvara kogu süsteemi, sh ka põletid ning operaator peab tegevuse füüsiliselt uuesti käivitama. Sellest tulenevalt suureneb kuivatamise kütusekulu ning väheneb põletite eluiga, samuti kannatab kuivatatava vilja kvaliteet (I kd lk 29-41, dtl 49-52). Kostja leiab, et seadmete programmeerimisel ei olnud hageja andnud kostjale puuduses nimetatud lähteülesannet, mistõttu ei olnud kostjal võimalik programmeerimisel hageja soovidega kohtumenetluses esitatud kuju arvestada. Erinevate tootjate seadmeid on võimalik programmeerida erinevalt. Puudub üks kindel programmeerimissüsteem. Seega ei ole võimalik kolmandatel isikutel avaldada, et kostja poolt programmeeritud süsteem on puudulik/vigane. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kostja esindaja M.M-i 13.08.2016 e-kirjast (III kd lk 50; dtl 888), kuivati ülevaatusel
ja esimesel kasutamisel ehk hiljemalt augustis 2016. Samuti on hageja esindaja kinnitanud 25.08.2016, et ta omab täielikku ülevaadet ja teavet seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta (III kd lk 51-52; dtl 889-890). Seega tegemist ei olnud varjatud puudusega, mille kõrvaldamist hageja saaks nõuda peale garantiiaja lõppu või mis oleks puudus, mille eest kostja vastutaks. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. K Vul puudub auditi (arvamuse) koostamise pädevus (III kd lk 174; dtl 1095) ja seetõttu puudub vajadus hinnata muid tema pädevuse tõendamiseks esitatud tõendeid (III kd lk 172, 175-177; dtl 1093, 1095-1099). Kohus nõustub hagejaga, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega. Lisaks, kui tegemist oli tõesti puudusega, siis oleks hagejal olnud võimalik viidatud puudus tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016, hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve lõpus). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on kostja küsinud hagejalt seadistamise kohta küsimusi 2016 augustis. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).
36.5.2.Läbivoolu režiimil kuivatamisel toimub automaatika ainult kolmanda ehk viimase šahti anduri järgi. Kui keskmine šaht enne teisi šahte tühjaks saab, siis automaatika enam ei tööta ja põletid jäävad seisma (I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et seadmete programmeerimisel ei olnud hageja andnud kostjale puuduses nimetatud lähteülesannet, mistõttu tegemist ei ole kostja poolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kuivati ülevaatusel ja esimesel kasutamisel, ehk hiljemalt augustis 2016. Hooajal, mil hageja alluvuses töötas K R, puudusid pretensioonid, kuivõrd K R mõistis, kuidas kostja poolt müüdud seadme lahendused toimivad. Tegemist ei olnud varjatud puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida hagejal polnud võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016, hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve lõpus). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on kostja hagejalt küsinud automaatika ja seadistamise kohta küsimusi 2016 augustis. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).
36.5.3.Vastuvõtu punkrite siibrite automaatika ei tööta, kui vili on vaja juhtida kuivatist mööda otse hoiustamispunkritesse (I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et seadmete programmeerimisel ei olnud hageja andnud kostjale puuduses nimetatud lähteülesannet, mistõttu tegemist ei ole kostja poolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kuivati ülevaatusel ja esimesel kasutamisel, ehk hiljemalt augustis 2016. Tegemist ei olnud varjatud puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida hagejal polnud võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016, hiljemalt
garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve lõpus). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on kostja hagejalt küsinud automaatika ja seadistamise kohta küsimusi 2016 augustis. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).
36.5.4.Kuivati täitmisautomaatika läbivoolurežiimil ei seiska täitmiskonveiereid. Seadmed käivad 15-30 minutit tühjalt (I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et tegemist on kostja poolt müüdavate seadmete lahendusega. Hageja ei avaldanud, et ta soovib kostja poolt pakutavale lahendusele muud lahendust, ehk puudus hageja poole lähteülesanne. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida hagejal polnud võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016, hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve lõpus). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).
36.5.5.Kuivati peal on täitekraabi siibrid manuaalsed. Reguleerimine väga umbmäärane ja tülikas. Pole mõistlikult lahendatud ja šahtid ei täitu seetõttu ka võrdselt (II kd lk 15-22; dtl 1-8; I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et hageja poolt kinnitatud hinnapakkumises on märgitud, et kostja poolt müüdav seade sisaldab "C3 Kraap T49, 105t/h, 3kW, l=6m, ummistusandur, manuaalne siiber 1tk". Seega hageja oli manuaalsest siibrist teadlik ning tegemist ei ole varjatud puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, sest manuaalne siiber on märgitud juba siseosa müügilepingus (II kd lk 21; dtl 4). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav või et hagejal saaks üldse olla mingit kahju tekkinud. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).
36.5.6.Kuivati väljundpuhvris puudub kaitserüü, mistõttu on kaablite lahendus ohtlik. Lisaks puutuvad kaablid kokku teraviljaga, mis rikub kaableid (I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et kostja poolt on kaablite isoleerimine teostatud. Seega ei eksisteeri puudust ning teravili ei puutu kaablitega kokku. Viidatud puuduse alusel kahju hüvitamisest hageja loobus 07.12.2023 toimunud istungil (V kd lk 5; dtl 1507).
36.5.7.Kuivatil pole piisavalt puhversektsioone, et vältida konveierite liigset käivitamist ja põletite avariiseiskamist. Reservosa suurus on ebapiisav (II kd lk 15-22; dtl 1-8; I kd lk 43-51; dtl 63-71; I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja leiab, et hageja poolt valitud seadmete kriteeriumiks oli maksimaalne tootlikus, mitte mahutavus. Kostja esindaja M.M on hageja esindajale Z.R-ile edastanud ka 07.12.2015 e-kirja (III kd lk 57-58; dtl 901-904), millega edastas uue hinnapakkumise ja rõhutas, et kuivati tootlikus suureneb. Nimetatud asjaoludele hageja varasemalt vastu ei vaielnud ning lasi kostjal paigaldada muudetud hinnapakkumise alusel vastava seadme. Hageja oli teadlik, et talle müüdud seadme reservosa oli 1,1 m (tegemist on minimaalse reservosaga),
kuivõrd kostja esindaja edastas hageja esindajale 01.12.2015 seadmejoonised e-kirjaga (III kd lk 55-56; 897-899). Hageja olemasoleval kuivatil oli 1 m reservosa (III kd lk 59; dtl 905), mistõttu oli hageja teadlik, milliste mõõtudega seade tema hoonesse mahub. Hageja ei ole tõendanud et 1,1 m reservosa on kostja poolt müüdud seadmele ebapiisav. Samuti ei ole hageja tõendanud, kust tuleneb, et kuivati mahutavusest peavad 20% olema puhversektsioonid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme puudusega, kuna hageja on olnud teadlik seadme mahutavusest ja ka puhversektsioonidest, kuna hageja on uute mõõtmetega seadmest teavitanud hagejat juba 2015 detsembris. Kostja on selgitanud, et kuivõrd hageja soovis, et kuivati mahuks olemasolevasse hoonesse, siis tuli hoonesse paigaldada mahult väiksem, kuid suurema tootlikkusega kuivati, millega hageja nõustus juba enne lepingu sõlmimist. Lisaks, kui tegemist oli tõesti puudusega, siis oleks hagejal olnud võimalik viidatud puudusele viidata juba seadme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on hageja nõustunud selliste näitajatega seadme ostmisega juba 2015 detsembris. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.8.Kuivati süsteem on projekteeritud valesti ning see ei vasta kuivati kasutamise eesmärkidele (II kd lk 15-22; dtl 1-8). Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, millistele väidetele tuginedes on nimetatud puudus esitatud ning kuidas seda on hinnatud. Enne, kui hageja kostjale pretensioonid esitas, oli ta seadmeid kasutanud kaks hooaega. Seega on seadmed vastanud kuivati eesmärkidele ning hageja on saanud seadmeid kasutada oma majandustegevuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega. Kui tegemist oli tõesti puudusega, siis oleks hagejal olnud võimalik viidatud puudusele viidata juba seadme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.9.Puuduvad pakkumises olevad sagedusmuundurid, 2tk (II kd lk 15-22; dtl 1-8; I kd lk 187-189; dtl 220-222). Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et kokkuleppel ostjaga paigaldati manuaalsed siibrid, mis annavad võimaluse reguleerida 0-100% produkti läbilaskevõimet. Pakkumise järgselt selgus, et tellija soovib ühendada olemasoleva süsteemi kostja poolt paigaldatava uue süsteemiga. Seoses olemasoleva süsteemi madalama tootlikkusega lepiti kokku, et sagedusmuundurid asendatakse manuaalsete siibritega. Muundurid ei suutnuks tagada uue süsteemi ühilduvust vana süsteemiga. Hageja on avaldanud, et tema sai puudusest teada 28.05.2018, ehk peale seda, kui hageja oli kaks hooaega seadet kasutanud. Selline väide ei ole usutav. Lisaks, kuivõrd sagedusmuundurite puudumine ei ole hageja majandustegevust kahjustanud (III kd lk 60-109; dtl 906-1004), ei oleks tegemist ka olulise puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida ei oleks võinud tuvastada hiljemalt garantiiaja lõpuks. Käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, kas või millal pooled leppisid kokku sagedusmuundurite asendamisega. Isegi kui möönda puuduse olemasolu, ei ole sellest peale 12-
kuulise garantiiaja lõppu teatamine (28.05.2018) vabandatav Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks asendamisest mingit kahju tekkinud. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 6263).
36.5.10.Kuivati mahutavus ei ühti hinnapakkumises tooduga (II kd lk 15-22; dtl 18; I kd lk 84-96; dtl 106-119). Kostja leiab, et avalike andmete alusel puudub A Ll pädevus arvamuste koostamiseks (III kd lk 114; dtl 1005). Seega palub kostja jätta A L poolt koostatud aruande arvestamata. Kõnesolevad seadmed paigaldati olemasolevasse hoonesse ning ühendati hageja olemasoleva seadmega. Hoone gabariidid ei võimaldanud (ilma katust tõstmata, mille kohta puudus pooltel kokkulepe ning hagejal puudus ka nende tööde tegemiseks vajalik projekt) paigaldada suuremaid kuivatiseadmeid, kui GT8-30. Tegemist oli maksimaalse suurusega seadmega, mida oli võimalik paigaldada hageja hoonesse. Hageja oli teadlik, milliste mõõtudega on GT8-30 seade, kuivõrd kostja esindaja edastas hageja esindajale selles osas 01.12.2015 e-kirja (III kd lk 55-56; 897-899) koos joonistega ning 07.12.2015 e-kirjaga hinnapakkumise (III kd lk 57-58; dtl 901-904). Peale seda, kui selgus, et kuivati GT10-20 ei mahu hageja olemasolevasse hoonesse, muudeti paigaldatav seade GT8-30 madalama vastu, mille kõik näitajad olid esialgsest paremad. Seadme muudatuseks küsiti luba ka PRIA-lt (I kd lk 97, dtl 120, III kd lk 110-110 pöördel; dtl 867-868), kes andis ka vastava nõusoleku. Seega kostja oli teadlik, mis seadmega GT8-30 näol tegemist on. Kohus leiab, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 114, dtl 1005; 194 pöördel; dtl 1131 vt ka märkus 1 III kd lk 193 ja 193 pöördel – kuulub ainult 7 kutsetaseme ametialade hulka), kuna ta ei oma 7 taseme kutsestandardit (III kd lk 114; dtl 1005) ja seetõttu puudub vajadus hinnata muid tema pädevuse tõendamiseks esitatud tõendeid (III kd lk 160-166; dtl 1064-1079). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba müügilepingu sõlmimisel. Hageja nõustus väiksema mahuga seadme soetamisega ja küsis selleks ise ka PRIAlt luba (III kd lk 110-110 pöördel; dtl 867-868). Viidatud põhjusel ei arvesta kohus tema antud arvamusega. Kui tegemist oli puudusega, siis oleks hagejal olnud võimalik viidatud puudusele viidata juba enne lepingu sõlmimist. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejal oleks sellest tekkinud kahju ja just kostja raske hooletuse tõttu. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.11.Kuivati katuse kõrgemaks ehitamine vastavalt kuivati ümberehitusele. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud müügilepingutes ei olnud kokku lepitud, et kostja on kohustatud teostama kuivati ümberehitust katuse osas. Hageja kuivatihoonel puudus ümberehitusprojekt, mille kohaselt kostja oleks saanud üldse ümberehitust teostada. Tegemist ei ole kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud kuivati katuse kõrgemaks ehitama. Juhul, kui seda möönda, siis on hageja ise kinnitanud, et ehitusjärelevalve jälgis just hoone ehituse vastavust ja seega pidi hageja olema teadlik, et katust ei ehitatud kõrgemaks. Lisaks ei ole usutav, et hageja ei saanud puudusest teada juba objekti vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejal oleks sellest tekkinud kahju ja seda kostja raske hooletuse tõttu.
Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.12.Müüdud kuivatil G T 8-30 puudub paigaldusjuhend, tehniline dokumentatsioon (I kd lk 198-200, II kd lk 8-9; dtl 235-237, 246-247). Kostja leiab, et on hagejale andnud üle kastutus- ja ohutusjuhendid. Poolte vahel sõlmitud müügilepingute alusel kostja müüs ja paigaldas seadmed. Seega seadmete dokumentatsiooni ei kuulu paigaldusjuhendid. Vastupidises ei ole pooled ka kokkulepet sõlminud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et seadmete dokumentatsiooni juurde kuuluvad ka seadmete paigaldusjuhendid ja tehnilised dokumendid. Kostja poolt müüdud seadmele on väljastatud kasutusluba. Seega on kogu seaduses nõutud dokumentatsioon hagejale esitatud. Samuti ei ole hageja poolt palgatud omanikujärelevalve palunud kostjalt dokumente, mis ei ole kasutusloa jaoks vajalikud ning Tehnilise Järelevalveameti kirjast (I kd lk 98, dtl 122) ei tulene, et kostja peaks hagejale edastama paigaldusjoonised. Kohus tuvastas otsuse punktis 34.9, et ehitis on vastu võetud (II kd lk 109-109 pöördel; dtl 383-384) ja ehitusregistrisse kantud (III kd lk 115, dtl 1013). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejal oleks sellest tekkinud kahju ja seda kostja raske hooletuse tõttu. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.13.Puudub kilbiseadmete dokumentatsiooni kogumik paigaldatud seadmete ja komponentide kohta (I kd lk 52-68, 102-15 dtl 63-71, 127-130). Kostja leiab, et seaduses puudub nõue, et dokumentatsioonil peab olema tiitelleht, samuti on lubatud IEC ja ANSI sümbolite koos kasutamine. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hagejal on kirjeldamata ja tõendamata, mis ulatuses on dokumentatsioon puudulik. Kostja poolt hagejale edastatud skeemidel on märgitud pakkumises olevate seadmete mootorite suurused. Muude mootorite suurus jäi kostjal tuvastamata, kuivõrd tegemist olid hageja olemasoleva kuivati mootoritega. Siibrite puhul puudub tagasiside. Kostja rõhutab, et ka füüsiliselt puudub tagasiside kontaktorilt, mistõttu ei olegi võimalik tagasisidet esitada, nagu hageja nõuab. Hageja on seadmetele teinud mitmeid muudatustöid, seega kostja poolt esitatud skeemid ja dokumentatsioon ei saagi hageja tegevuse tõttu enam kooskõlas olla. Lisaks on kostja hagejat 26.02.2019 teavitanud, et juhul, kui hageja teostab muudatustöid ilma kostja nõusolekuta, kaotab EÜ vastavusdeklaratsioon kehtivuse. Hoolimata kostja teavitusest jätkas hageja seadme muudatustöödega ilma kostja nõusolekuta. Kostja poolt on hagejale I/O tabelid korduvalt esitatud. 28.05.2018 kohtumisel on tabelid kontrollitud ning K V on kinnitanud, et ta viis ülevaatuse ebaõigesti läbi. Kohus leiab, et hageja ei ole konkreetselt, milles seisnes hagejale kahju tekitanud puudus – dokumentatsioonil tiitellehe puudumine või erinevate sümbolite kasutamine seda tekitada ei saanud. Samuti on hageja esindaja kinnitanud 15.06.2023 toimunud istungil, et hageja on kõik puudused kõrvaldanud, seega on hageja seadmetele teinud mitmeid muudatustöid ja kostja poolt esitatud skeemid ning dokumentatsioon ei saagi hageja tegevuse tõttu enam kooskõlas. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostja raskest hooletusest tekkinud kahju. Osundatud põhjustel ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatut (I kd lk 190; dtl 224).
36.5.14.Puudub elektripaigaldise projektdokumentatsioon, s.o projekt ja selle ekspertiis, audit on tehtud valedel eeldustest lähtuvalt (I kd lk 121-148, dtl 632-660; I kd lk 52-68, dtl 72-76). Kostja leiab, et avalike andmete alusel puudub I Tl pädevus arvamuste koostamiseks. Seega palub kostja jätta I T poolt koostatud aruanne arvestamata. Pooltel puudus nimetatud töö osas kokkulepe. Kostja töövõtt algas automaatikakilbi tarnest, selle paigaldusest ning sealt väljuvate tarbijate kaabeldusest. Hageja nõuded kaabelduse auditi puhul on põhjendamatud, kuivõrd hageja hoones puudub ka varasem elektripaigaldise dokumentatsioon ning kehtiv positiivne audit. Hageja nõuded kogu elektripaigaldise auditi puhul on põhjendamatud, kuivõrd hagejal puudus olemasoleva elektripaigaldise kohta igasugune dokumentatsioon ning kehtiv positiivne audit. Lisaks ei ole kostja koostanud esialgset auditit. Kuivõrd tegemist ei olnud kostja lepingulise kohustusega ning hageja ei ole kostjale nimetatud töö eest tasunud, ei ole tegemist puudusega, mille eest vastutab kostja. Kohus leiab, et I Tl puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III kd lk 116, dtl 1015; 194 pöördel; dtl 1131 vt ka märkus 1 III kd lk 193 ja 193 pöördel – kuulub ainult 7 kutsetaseme ametialade hulka), kuna ta ei oma 7 taseme kutsestandardit (III kd lk 115; dtl 1015) ja seetõttu puudub vajadus hinnata muid tema pädevuse tõendamiseks esitatud tõendeid (III kd lk 168, 172-173; dtl 1080-1086, 1093-1094). Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe elektripaigaldise projektdokumentatsiooni koostamiseks. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 189-190; dtl 223-224).
36.5.15.Kuivatustemperatuuri ei saa seadistada +40C peale, mis on kuiva viljaga vajalik, ja kuivati väljundi avatud ajasäte on vaja saada 2 kohta peale koma (0,xx) (II kd lk 95-103, dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruande arvestamata. Kostja ei ole andnud müügilepingus lubadust, mille kohaselt saab kuivatustemperatuuri seadistada +40C peale. Minimaalne temperatuur sõltub välisest temperatuurist ja ventilaatorite kiirusest ning kostjal ei ole võimalik seda mõjutada. Vilja ei kuivatata jaheda õhuga. Seega hageja jaheda temperatuuri nõue (kuivati mõistes on isegi 60C madal temperatuur) on arusaamatu. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, et kuivatustemperatuuri peab saama seadistada +40C peale. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Hageja ei ole tõendanud, et kosja oleks lepingut rikkunud, veel enam, oleks olnud raskelt hooletu. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.16.Ei ole paigaldatud maakaableid laskevõimega 400 amprit (II kd lk 1-4, dtl 238-242). Poolte vahel sõlmitud müügilepingu lisaks olevast hinnapakkumisest nähtub, et kostja teostab elektritöid üksnes sellises mahus, et müüdud seadmeid elektriga varustada (II kd lk 22, dtl 5). Kostja poolt müüdud seadmed vajasid 300 amprit. Seega hageja nõue 400 ampri osas ei ole põhjendatud, kuivõrd pooled ei ole selles kokku leppinud. Hageja poolt
09.05.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 240402 punktist 2.2. nähtub, et hageja võrguühenduse läbilaskevõime enne tarbimistingimuste muutmist oli 3x63 amprit (II kd lk 122 pöördel; dtl 1022). Nimetatud leping kinnitab, et hagejal ei olnud 400 ampri laskevõimega maakaableid. Kostja on teinud hagejale 11.02.2016 kirjaliku hinnapakkumise A2016-009RV elektritööde teostamiseks, mida lepingus ei ole kokku lepitud (III kd lk 125-125 pöördel, dtl 1027-1028). Kostja poolt esitatud hinnapakkumisest hageja keeldus (III kd lk 126, dtl 1029). Kostja on hagejat 02.04.2016 e-kirjaga teavitanud, et kostja soovitab tagada seadmetele 300 amprit. Kostja palub jätta I T poolt koostatud aruande arvestamata. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.14, et I Tl puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja paigaldab maakaablid laskevõimega 400 amprit. Nimetatu ei nähtu lepingust. Hageja ei ole aktsepteerinud täiendavate tööde tegemist (III kd lk 125-125 pöördel, dtl 1027-1028). Arvestades, et pooltel puudus kokkulepe 400 amprilise maakaabli paigaldamiseks ning hagejal ei olnud seda ka enne kostja poolt paigaldatud 300 amprilise maakaablit ning hageja ei soovinud kostja poolt täiendavate tööde teostamist vastavalt 11.02.2016 esitatud hinnapakkumisele, on hageja esitatud puudus põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et kaablite paigaldus ei olnud kostja lepinguline töö, vaid kostja tegi seda üksnes põhjusel, et tal oleks võimalik panna tema poolt müüdud seadmeid tööle. Seega on kostja täitnud oma lepingulist kohustust. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, millest hagejal ei olnud teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 150; dtl 177).
36.5.17.Kraapide ülevoolutorustikud ummistuvad pidevalt. Torustamine tehtud liiga laugete nurkadega (II kd lk 95-103, dtl 357-371). Eeltoodu tulemusel ülekoormus ülemisel konveieril. Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruande arvestamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seadmeid nõuetekohaselt hooldanud (III kd lk 127-128, dtl 1030-1031). Kostjale teadaoleva informatsiooni kohaselt ei ole hageja seadme torusid nõuetekohaselt hooldanud, mille tulemusel on tekkinud ka ummistused. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud ja seadmel esineks puudus. Kostja on väitnud, et hageja ei ole seadmeid piisavalt hooldanud. Hageja ei ole tõendanud, et on seadet hooldanud ja tegemist on just kuivati puudusega, mis ei ilmnenud 12-kuulise garantiiperioodi jooksul. Kohus leiab, et seega ei ole puudustest peale garantiiperioodi lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.18.Torustikel olevad viljapidurid pole ligipääsetavad. Vajavad pidevat ligipääsu, kuid nendeni on võimalik minna vaid korvtõstuki abil (I kd lk 4451, dtl 63-71, II kd lk 95-103, 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Poolte vahel sõlmitud müügilepingutes ega kostja poolt esitatud ning hageja poolt kinnitatud hinnapakkumises ei ole kokkulepet viljapidurite ligipääsetavuse osas. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba
lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357371).
36.5.19.Vanadel välipunkritel on muudetud tehase punkri konstruktsiooni selliselt, et see ei vasta tootja nõuetele (II kd lk 95-103; dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Kostja ei ole punkrite konstruktsiooni muutnud selliselt, et see ei vastaks analoogsete punkrite nõuetele. Hageja ei ole esitanud "PRADO" punkrite tootja nõudeid, mille alusel hageja puudusele tugineb. Kostja ei ole pakkunud hageja vanadele välipunkritele uksi, kuivõrd tehast "PRADO", mis hageja nimetatud uksi tootis, ei eksisteerinud enam müügilepingute sõlmimise ajal, mistõttu ei olnud kostjal tehniliselt mitte kuidagi võimalik uksi pakkuda ja paigaldada hageja avaldatud viisil. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.20.Ventileeritavad koonuspõhjad on liialt väheste tuulutuspiludega. Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Kostja ei tunnista esitatud puudust, kuivõrd hageja ei ole esitanud kalkulatsioone, mille alusel ta sellisele järeldusele on jõudnud. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.21.36.5.21. Väli-viljapunkritel puudub CEvastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon, puudub teave, kes on antud toote tootnud. Osa punkrite sisekoonuste jalad roostetavad ja kõik sisekoonuste jalad on põranda külge kinnitamata (II kd lk 95-103; dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Hageja ei ole kaasanud nimetatud valdkonnas eriteadmistega isikuid 28.05.2018 kohtumisele. Nimetatud punktis ei erista hageja punkreid ja koonuspõhju. Vastavalt hageja tellimusele olid uued punkrid "SYMAGA" toode, mille kostja paigaldas. Olemasolevad punkrid olid "PRADO" toode, mille põhjadest oli üks juba 2014. aastal paigaldatud. Seega hageja oli teadlik, millise tootega on tegemist ning tegemist ei ole puudusega. Kostja poolt müüdud ja paigaldatud koonuspõhjad ei vaja jalgade ja kinnitamist betooni külge. Hageja poolt etteheidetud puudus on tõendamata ning selle esitamisel ei ole arvestatud kostja poolt pakutava lahendusega. Valge rooste on tekkinud, kuna hageja ei ole "PRADO" olemasolevaid punkreid veetihedaks teinud. Kostja poolt müüdud ja paigaldatud "SYMAGA" punkrid on veetihedad ning nendele ei ole tekkinud roostet, mistõttu kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam varjatud puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine
vabandatav. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal põhjustanud väidetava kahju tekkimise. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 151-155; dtl 178-183).
36.5.22.Ülemise korruse valgustus ja välivalgustus on taastamata. Seega palub kostja jätta (II kd lk 95-103; dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Ülemise korruse valgustus ei ole kostja lepinguline kohustus. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja paigaldama teise korruse valgustuse. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam varjatud puudusega, millest hagejal ei olnud võimalik olla teadlik juba lepingueseme vastuvõtmisel. Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal põhjustanud väidetava kahju tekkimise. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.23.Kuivati pneumosüsteemil puuduvad niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid. Kuivati suruõhusüsteemil puudub jahutuskuivati. Eeltoodu põhjustab suruõhusüsteemis tõrkeid (II kd lk 95-103; dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Kostja leiab, et hageja väide ei vasta tõele, kuna pneumosüsteemil on niiskuse eemaldamise sisendja väljundfiltrid paigaldatud. Nimetatud süsteem on paigaldatud kuivati jalgade küljes olevas kilbis. Lisaks niiskuse eraldamisele on nimetatud kilbis ka õlitus. Suruõhusüsteemi tõrked puuduksid, kui hageja eemaldaks kogujast aegajalt kondensvett. Jahutuskuivati ei ole olnud müügilepingu ese, mistõttu ei vastuta kostja nimetatud puuduse eest. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kuivati pneumosüsteemil puuduvad niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid – kostja väidetel on need paigaldatud kuivati jalgade küljes olevas kilbis. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam varjatud puudusega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal põhjustanud väidetava kahju tekkimise. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.24.Konveierite väljalasetest veab teravilja üle edasi sinna, kuhu pole vaja. Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Kostjale jääb esitatud puudus arusaamatuks, kuivõrd tegemist on tavapärase süsteemiga. Kostja poolt paigaldatud ülejooksutorustik ongi selle konveieri puhastamiseks mõeldud. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milles puudus seisneb ja et kostja oleks lepingulist kohustust rikkunud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam varjatud puudusega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal põhjustanud väidetava kahju tekkimise. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
36.5.25.36.5.25. Uute säilituspunkrite kõrval olev elevaator on toestamata või puudulikult toestatud. Vastavalt tootja nõuetele kinnitamata (II kd lk 95103; dtl 357-371). Kostja palub jätta A L poolt koostatud aruanne arvestamata. Hageja esitatud puudus ei ole põhjendatud. Seadmete vastavust nõuetele on kinnitanud tehase JEMA AGRO A/S esindaja T L K 17.02.2021 kinnituskirjaga. Kohus tuvastas otsuse punktis 36.5.10, et A Ll puudub
pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks ja seetõttu ei arvesta tema arvamusega. Kohus leiab, et seadmete vastavust nõuetele on kinnitanud tehase JEMA AGRO A/S esindaja T L K 17.02.2021 kinnituskirjaga (III kd lk 131131 pöördel, dtl 1034-1035). Seega ei ole hageja tõendanud, milles puudus seisneb ja et kostja oleks lepingulist kohustust rikkunud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks lepingueseme puudusega, veel enam varjatud puudusega, mida ei oleks saanud hageja tuvastada juba kuivati vastuvõtmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejal põhjustanud väidetava kahju tekkimise. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (II kd lk 95-103; dtl 357-371).
37.Eelviidatud põhjustel tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju ja et see oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu.
38.Menetluskulude jaotus
38.1.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab ühtlasi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
38.2.11.03.2024 esitas kostja menetluskulude taotluse, paludes hagejalt välja mõista kostja menetluskuluna 20 859,50 eurot ilma käibemaksuta, millest õigusteenuse tasu 20 837,50 eurot ja muud kulud 22 eurot. Kostjale osutas kuni 21.03.2022 õigusteenust Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tunnihinnaga 115 (ilma käibemaksuta). Alates 22.03.2022 osutab kostjale õigusteenust Advokaadibüroo DEM OÜ tunnihinnaga 175 (ilma käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi esmasel asja läbivaatamisel maakohtu menetluses, apellatsioonimenetluses ja teistkordsel asja läbivaatamisel maakohtu menetluses kokku 137 tundi ja 30 minutit. Muud kulud 22 eurot koosnevad järgnevast: päringud äriregistrile 2 eurot, kinnistusregistrile 15 eurot, X-Law andmebaasi kasutamine 5 eurot.
38.3.Hageja ei esitanud vastuväited kostja menetluskuludele.
38.4.Maakohus leiab, et kostja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 143 p 2 ja § 144 p 2 kohaselt on registripäringutega ja andmebaasi kasutamisega seotud kulud summas 22 eurot.
38.5.Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
38.6.Maakohus, hinnates kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, asjas peetud istungite arvu (kokku 4 istungit) leiab, et antud juhul on kostja taotlus põhjendatud ja hagejal tuleb kostjale hüvitada maa- ja ringkonnakohtu õigusabikuluna kokku 20 837,50 eurot. Kohus ei tuvastanud põhjendamatuid või ülemäärase ajakuluga tegevusi lepingulise esindaja toimingutes. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud tegevused ja neile kulunud aeg on olnud vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kostjale on
osutatud õigusabi esmasel asja läbivaatamisel maakohtu menetluses, apellatsioonimenetluses ja teistkordsel asja läbivaatamisel maakohtu menetluses kokku 137 tundi ja 30 minutit, mida ei saa pidada ülemääraseks. Kohtumenetluses on läbi viidud ka palju toiminguid, sh tõendi kogumise taotlus Inglismaale. Kohus märgib, et hageja poolt menetluses näidatud õigusabi ajakulu on olnud suurem ja puudub alus järeldada, et vastaspool oleks pidanud samaväärsed tegevused läbi viima lühema aja jooksul.
38.7.Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat. Samas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest TsMS § 175 lg 3 kohaselt. Kohus leiab, et praegusel juhul peab hageja kostjale hüvitama kahe esindaja kulud, mis seonduvad 15.06.2023 ja 07.12.2023 kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumisega, arvestades asjas esitatud tõendite rohkust ja asja keerukust.
38.8.Kostja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ega ole ülemäärane. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend 2-16-3785, p 31.4.)
38.9.Kostja on taotlenud märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.