J S avaldus Energy Broker OÜ (kustutatud) likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J S (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Sandra Toots Puudutatud isik: Energy Broker 08.05.2017, registrikood 12055785)
Menetlustoiming
OÜ
(kustutatud
Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus ja algatada Energy Broker OÜ (kustutatud, registrikood 12055785) likvideerimismenetlus. Määrata Energy Broker OÜ (kustutatud) likvideerijaks vandeadvokaat Jüri Sirel (isikukood xxx). Kohustada likvideerijat vandeadvokaat Jüri Sirelit viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Energy Broker OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 10. juuliks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Jätta menetluskulud J S kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerija kaudu Energy Broker OÜ (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 10.09.2020.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 606 lg 2).
Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (äriseadustik (ÄS) § 209 lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).
MENETLUSE KÄIK
1.J S esitas 18.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Energy Broker OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, kuna puudutatud isik on registrist kustutatud, kuid talle kuuluvad AS SEB Pank arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Energy Broker OÜ kustutati registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 08.05.2017 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku likvideerijaks.
2.Kohus jättis avalduse 31.08.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduse puudused. 01.09.2020 täiendatud avalduses palus avaldaja määrata likvideerijaks oma lepingulise esindaja vandeadvokaat Jüri Sireli.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
4.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendusega, leiab, et avaldus vastab TsMS sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
5.Energy Broker OÜ on äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Seega ei saa käesoleval juhul olla tegemist täiendava likvideerimisega, vaid likvideerimisega ÄS § 60 lg 5 tähenduses. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja osanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.
6.Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara (SEB Panga arvelduskonto jääk oli selle sulgemise hetkel 16 753,13 eurot (tl 20)). Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
7.Avaldaja palub likvideerijaks määrata vandeadvokaat Jüri Sireli. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on tulenevalt oma kutsekvalifikatsioonist eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks vandeadvokaat Jüri Sireli. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid tema likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu.
8.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused sätestab ÄS § 209 ‒
220.Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Likvideerijal tuleb määrata osaühingu dokumentide hoidja ja anda dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.
9.Tulenevalt TsMS § 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
10.Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
11.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas käesolevas asjas, et ta ei soovi tasude ja kulude hüvitamist.
12.Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil ka avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on TsMS § 172 lg 6 alusel õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Puudutatud isikul, s.o registrist kustutatud äriühingul ei ole saanud menetluskulusid tekkida.
13.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 kohaselt käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub käesolev määrus viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 11 kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine ei sõltu seega kohtumääruse jõustumisest.
14.Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega
lõppenuks (Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11 ja Riigikohtu 02.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.