OÜ Enator Baltic hagi Osaühing Oscarrehvid vastu võla nõudes
Hagihind
1260,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Enator Baltic (registrikood 10785841, asukoht Kreegi tn 3, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harju maakond, epost: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, asukoht Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Pikk tn 52-67, 50603 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: P. P. (isikukood xxx, e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja OÜ Enator Baltic kasuks põhinõue 1118,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,66 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja OÜ Enator Baltic kasuks viivis põhinõudelt (1118,51 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1069,85 euro ulatuses.
Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 3,43 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing Oscarrehvid kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja OÜ Enator Baltic kasuks menetluskulud 524 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (524 eurot) tuleb Osaühingul Oscarrehvid tasuda OÜ-le Enator Baltic käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-20-113347 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Enator Baltic esitas 03.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult Oscarrehvid 1118,51 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2020 Osaühing Oscarrehvid makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.05.2020. Osaühing Oscarrehvid esitas 11.06.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.06.2020 määrusega anti OÜ Enator Baltic nõue Osaühing Oscarrehvid vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja OÜ Enator Baltic esitas 02.07.2020 Harju Maakohtule hagi kostja Osaühing Oscarrehvid vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1118,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 02.07.2020 seisuga summas 52,09 eurot, viivis alates 03.07.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 1118,51 eurolt kuni põhisumma täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel müügileping nelja talverehvi müügiks kostjalt hagejale, mille eest hageja teostas ettemaksu, mis sisaldas talvekummide müügihinda, rehvide vahetust ja käitlust teenustööna ning suvekummide hoiustamise maksumust hoiulepinguna. 11.11.2019 e-kirjaga edastas kostja töötaja K. K. hageja esindajale A. T. pakkumise sõiduki talverehvidele Continental VikingContact 7 255/40R20 maksumusega 253,75 eurot/tk (lisandub käibemaks). Hinnapakkumises viitas kostja ca ühe nädalasele rehvide tarneajale. Hageja esindaja A. T. vastas e-kirjale oma nõustumusega, samuti nõustudes kostja poolt pakkumises tehtud ettepanekuga rehvide vahetuseks ja suvekummide majutuseks. Samal päeval edastas kostja töötaja K. K. hagejale tellimuse kinnituse nr 2700135 kokku maksumusega 1118,51 eurot (käibemaksuga). Hageja tasus kostja tellimuskinnitusel märgitud summa samal päeval kostja arveldusarvele. Kostja kinnitas 11.11.2019 e-kirjaga hagejale, et rehvid on tellitud. Seoses lubatud tarnetähtaja möödumisega ja seoses aina talvisemaks muutuvate ilmastikutingimustega pöördus hageja kostja poole veel 21.11.2019 ja 25.11.2019, saade kostjalt 25.11.2019 vastuse, et kostjale on tema tarnija poolt lubatud rehvide kohale toimetamist juba 15.11.2019 ja et uuema info kohaselt 26.11.2019 kuni 27.11.2019.
4.26.11.2019 teavitas kostja hagejat, et rehvid on jõudmas ja pakkus hagejale rehvide
2-20-113347 vahetamiseks sama nädala neljapäeva või reedet, millele kostja vastas 26.11.2019 neljapäevase vahetusaja sobivusest. Kuivõrd rehvid siiski lubatud vahetusajaks ei saabunud, pöördus hageja kostja poole 28.11.2019 e-kirjaga, milles viitas sellele, et peab rehvide küsimuse kuidagi ära lahendama ja et hageja ei saa paremagi tahtmise juures enam oodata, soovides teada, kas kostjal on olukorra lahendamiseks ettepanekuid. 28.11.2019 sai hageja kostjalt teate, et seisuga 28.11.2019 rehvid ei jõudnud ja puudub info selle põhjustest. Lähtudes rehvide tegeliku tarneaja jätkuvast selgusetusest ja põhjusel, et ka pärast viimati nimetatud e-kirja ei laekunud kostjalt enam infot rehvide tarnest, esitas hageja kostjale 02.12.2019 avalduse lepingust taganemiseks ja ettemakstud summa 1118,51 euro tagastamiseks. Esitatud avalduses viitas hageja, et seoses õues valitsevate talviste liiklustingimustega ja kehtivate õigusaktide nõuetega ei ole hagejal võimalik enam oodata tellimuse täitmist.
5.Kostja ei ole hagejale saadud raha tagastanud. Hagejale 11.11.2019 esitatud hinnapakkumises andis kostja rehvide tarnele ca 7 päevase tähtaja. Seega pidid rehvid olema tarnitud 18.11.2019. Taganemise avalduse esitamise ajaks oli kostja olnud viivituses 14 päeva, st lubatud tarnetähtaeg oli ületatud kahekordselt. Majandusministeeriumi- ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.06.2011 määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ tulenevalt on talverehvid kohustuslikud alates 1. detsembrist. Kuivõrd hagejal jäid selleks ajaks ostetud rehvid saamata, ei täitnud kostja oma lepingulist kohustust, mille täpse järgmise vastu oli hagejale äratuntav ja intensiivne huvi, millele hageja viitas ka kostjaga peetud kirjavahetuses ja mis ei saa kostjale kui professionaalsele rehvikauplejale olla teadmata. Hageja võlausaldajana teatas oma nõudest kostjat 02.12.2019. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 03.12.2019 kuni 02.07.2020 eest 52,09 eurot.
6.Hageja esitas 12.08.2020 arvamuse kostja vastusele. Kostja ei ole viidanud ühelegi poolte vahelisele tahteavaldusele, mis annaks alust arvata, et poolte ühine tegelik tahe oli jätta rehvide tarnetähtaeg lahtiseks või kostja või mõne kolmanda isiku määrata. Rehvide tarnetähtaja määras kostja ise. Rehvide tarnetähtajale ca nädal viitas kostja töötaja K. K. 11.11.2019 e-kirjas tehtud kõige esimeses pakkumises ja see oli ka hageja huvi püsimise eelduseks rehvide tellimisel kostjalt. Kostja viide sellele, et tarnetähtaeg sõltus ka ettemaksu laekumise hetkest, on täiesti asjakohatu, kuivõrd kostja 11.11.2019 esitatud pakkumine, samal kuupäeval esitatud tellimuse kinnituse esitamine ning hageja poolt rehvide maksumus tasumine toimus kõik samal päeval, s.o. 11.11.2019. Pakkumisest tarnida rehvid ca nädala jooksul ei saa aru saada nii, et nädal võib muutuda ka kaheks või kolmeks nädalaks või pooleks aastaks nagu on ilmselt soovinud väita kostja. Kostja väide, et hagejat justkui informeeriti sellest, et tarnetähtaeg võib erineda oluliselt kokku lepitust, ei vasta tõele. Seda ei kinnita ka kuidagi hageja poolt kohtule esitatud tõendid. Kostja väide, et tellitud rehvid saabusid nädal pärast hageja poolt lepingust taganemist, on hagejale uudiseks. Kostja ei ole sellest asjaolust hagejat mitte kunagi teavitanud ega pakkunud tellitud rehvide vastuvõtmist, mis aga ei oma enam tähtsust, kuna hageja on lepingust taganenud.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 27.07.2020 vastuse hagiavaldusele, milles esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
8.Pooled on koostööd teinud 2010. aastast. Koostöö sisuks oli rehvide ost/müük ja rehvidega seotud teenuste osutamine. Koostöö on olnud probleemideta ja kummalgi poolel ei ole varasemalt olnud etteheiteid koostöö osas. Pooled pidasid 2019. aasta novembri alguses järjekordseid läbirääkimisi rehvide ostu ja paigaldusteenuse teemal. Kaupade ja teenuste hindade osas jõuti kokkuleppele 11.11.2019. Kostja väljastas 11.11.2019 hagejale tellimuse kinnituse nr 2700135 kokku summas 1118,51 eurot. Hageja oli teadlik, et rehvid ei asu kostja laos ja need tellitakse
2-20-113347 spetsiaalselt tema jaoks peale ettemaksu laekumist. Hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetset tarnekuupäeva, tegemist oli n-ö lahtise tingimusega VÕS § 26 mõistes. Samas sõltus ka tarne ettemaksu laekumise hetkest. Hageja tasus tellimuse kinnitusel nr 2700135 nimetatud summa 11.11.2019. Kostja tellis rehvid ja teostas ettemaksu tellimiskeskusesse. Siis selgus, et hageja poolt soovitud rehve kesklaos enam välja polnud võimalik saata, kuna varasemad broneeringud ületasid tellimusi. Kostja tellimus jäi ootele, kuna saabub uus partii ca paari nädala jooksul. Kostja oli hagejale viidanud varasemalt umbes nädala pikkust tarneaega. Tegemist oli perioodiga, kus talverehvide tellimusi tehakse kesklattu suurel hulgal ja erinevate ostjate poolt erinevatest riikidest jne ehk tarnevõimalused võivad muutuda minutitega. Nimetatud infot sai jagatud ka hagejale. Kostja ei kontrolli tarneahelat maailmas ja tegemist on tavapärase äririskiga.
9.Kostja hinnangul oli hageja avaldus raha tagastamiseks ennatlik. Seda enam, et kokku ei olnud lepitud konkreetset tarnekuupäeva alates ettemakse laekumisest ja kostja oli omakorda tellimuse esitanud ning raha edasi kandnud. Hageja põhjendas soovi seoses ilmastikuoludega ja Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega, mis ei ole otseselt seotud tellitud kaubaga. Kauba tellija peab samuti arvestama asjaoluga, et tarneaeg antakse orienteeruv ja heas usus. Alati ei pruugi see paika pidada, põhjuseks võib olla nt transpordifirma avarii, tulekahju kusagil vahelaos, looduskatastroof jne. Tellitud rehvid saabusidki umbes nädal hiljem, kui hageja oli teatanud ettemaksu tagasisaamise soovist. Hagejale ei olnud huvitatud talverehvide vastuvõtmisest, kuna oli väidetavalt analoogsed tooted soetanud juba mujalt. Pooled pidasid läbirääkimisi kuni 2020. a aprilli alguseni tellitud toodete asendamiseks suverehvidega. Kostja tegeles samal ajal lattu jäänud esialgse tellimuse rehvide realiseerimisega, et vabastada vahendid, mis oleks aluseks tellimusega kantud raha tagastamiseks. Läbirääkimised katkesid edutult 2020. a aprilli alguses. Hageja arvestab viiviseid kuupäevast, mil ta soovis raha tagastamist ja peab seda sissenõutavuse alguseks. Kostja hinnangul aga peaks olema mõistlik aeg kantud raha tagastamisel. Olukorras, kus kostja oli rahalised vahendid edasi kandnud ja rehvide tarne faktiliselt logistikafaasis. Seega võimaliku viivise arvestus ei ole kostja hinnangul mingil juhul mõistlik alates 02.12.2019.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ja kas hagejal on õigus kostjalt tagasi saada tasutud ettemaks 1118,51 eurot. Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud rehvide konkreetset tarnekuupäeva alates ettemakse laekumisest ja hageja lepingust taganemise avaldus on olnud ennatlik. Kostja on seisukohal, et pooled ei leppinud kokku konkreetset tarnekuupäeva, vaid tegemist oli n-ö lahtise tingimusega VÕS § 26 mõistes. Hageja on seisukohal, et tarnekuupäeva määras kostja ja poolte ühine tegelik tahe ei olnud jätta rehvide tarnetähtaeg lahtiseks või kostja või mõne kolmanda isiku määrata. Kohus on seisukohal, et seega tuleb esmalt analüüsida, kas poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv,
2-20-113347 st kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
12.Pooled on 11.11.2019 sõlminud lepingu, mille kohta koostatud tellimusest nähtuvalt müüb kostja hagejale neli rehvi „Continental VikingContact 7 255/40 R20 101T XL“ maksumusega 1004,30 eurot, teostab rehvide käitluse maksumusega 10,71 eurot, teostab sõiduauto nelja rehvi täisvahetuse teenuse summ 70,50 eurot ja hoiustab rehve hooajaliselt summa 33 euro eest, kokku käibemaksuga summas 1118,51 eurot (dtl 53). Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega (nii müüja kui töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise), mistõttu on müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkiva müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identne (vrd VÕS §-d 217-232 ning VÕS §-d 641-650). VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
13.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 teise lause kohaselt ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus.
14.Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist e-kirja teel läbirääkimisi (vt dtl 47-52). Hageja soovis osta kostjalt rehvid ja kostja ettepanekul teenusena tellida rehvide vahetuse, samuti soovis hageja tellida suverehvide hoiustamise teenuse. Kohtule nähtuvalt leppisid pooled kokku, et kui hageja tasub tellimuse kinnituse alusel ettemaksu, siis tellitakse rehvid ja kui rehvid saabuvad, saab tulla neid vahetama ja suverehvid hoiustatakse kostja juures. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötaja on poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastanud hagejale 11.11.2019 tellimuse kinnituse (arve) summas 1118,51 eurot (dtl 53), mille hageja tasus samal päeval (dtl 54) ja ka rehvid telliti samal päeval (dtl 47). Vaidlus puudub, et kostja ei hagejale tellitud rehve tarninud ega rehvivahetust teostanud.
15.Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et rehvide tarne tähtaeg oleks jäänud kokku leppimata või lahtine tingimus VÕS § 26 lg 1 mõttes. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). 11.11.2019 e-kirjas on kostja tarneajana nimetanud konkreetselt sama nädalat, kus tellimus esitatakse (dtl 49). Pärast rehvide tellimuse kinnitust pidasid pooled kirjavahetust rehvide tarnekuupäeva osas (dtl 42-46). Kostja on 25.11.2019 e-kirjas pidanud tõenäoliseks rehvide tarnimist ajavahemikul 26.11.2019 kuni 27.11.2019 (vt dtl 45). Järgnevas 26.11.2019 e-kirjas pakkus kostja töötaja rehvivahetuse aega 28.11.2019 (dtl 44), kuid rehvid nimetatud päevaks ei saabunud (dtl 42). Lahtise tingimuse kokkulepet asja materjalidest ei nähtu, vaid poolte läbirääkimiste käigus lubati tarnet samal nädalal. Kostja ei ole lahtise tingimuse olemasolu ka kuidagi tõendanud.
16.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on
2-20-113347 eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused järgmised: kehtiv leping poolte vahel, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 2), taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69), lepingu täitmisena kostjale millegi üle andmine.
17.Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja on 02.12.2019 e-kirjaga saatnud kostja töötajale lepingust taganemise avalduse (dtl 55-56). Kostja ei vaidle, et sai hageja taganemisavalduse 02.12.2019 kätte. Seega on hageja ühemõtteliselt tõendanud lepingust taganemise. Seega lõpetas taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhjendanud VÕS § 116 lg 2 p 2 järgse olulise lepingurikkumise esinemist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjale tasutud ettemaks 1118,51 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kostja ei ole hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud.
18.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 03.12.2019 kuni 02.07.2020 (213 päeva) eest summas 52,09 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhinõude summalt 1118,51 alates 03.07.2020 kuni põhisumma täieliku tasumiseni.
19.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostja esitas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole viivise nõudmine alates 03.12.2019 mõistlik, kuna kostjal peaks olema mõistlik aeg kantud raha tagastamiseks, arvestades, et kostja kandis raha kolmandale isikule edasi. Kohus selgitab, et VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lepingust taganemise korral tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja tagastatavalt summalt intressi ei nõua. Hagejal on võimalik raha tagastamisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Taganemise korral muutub hageja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 10; Riigikohtu 12.10.2020. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 15). Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg raha tagastamiseks VÕS § 82 lg 3 ja VÕS § 82 lg 7 mõttes on käesoleval juhul maksimaalselt 14 päeva, s.o kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 17.12.2019. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 48,66 eurot (viivis seadusjärgses määras perioodi 17.12.2019 kuni 02.07.2020 eest (199 päeva) summalt 1118,51 eurot). Samuti mõistab kohus hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2-20-113347
21.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 1118,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.12.2019 kuni 02.07.2020 (199 päeva) eest summas 48,66 eurot, viivis põhinõudelt 1118,51 eurot alates 03.07.2020 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa. Hagi jääb rahuldamata viivise 3,43 euro nõudes.
22.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi valdavad osas, s.o ligikaudu 99,7% ulatuses ja teeb otsuse kostja kahjuks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindustasu 560 eurot, kokku 760 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
25.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine, lisade komplekteerimine, kirjavahetus kliendiga) lugeda 2 tundi. Hageja ülejäänud toimingud on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 12.08.2020 seisukoha koostamine kostja vastusele 33 minutit, samuti 17.08.2020, 24.08.2020 ja 25.08.2020 suhtlus kostjaga kompromissi osas kokku 48 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kokku on hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud 3 h 36 minutit. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 324 eurot (3,6*90). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (200+324) 524 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 524 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
2-20-113347 millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.