Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9973
Tsiviilasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Osaühing TTG vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.12.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing TTG apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 6050,09 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629), volitatud esindaja Aleksandr Tikka Kostja (apellant): Osaühing TTG (registrikood 10129516), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja taotlus uute tõendite (Elektrilevi OÜ vastus pöördumisele, Eesti Energia AS-i arved aastatel 2015 – 2019, Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktid koos üürilepinguga, arhiivtoimiku ärakiri) vastuvõtmiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
2.Pärnu Maakohtu 02.12.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Osaühing TTG kanda.
Hagejal ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Energia AS (hageja) esitas 02.07.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ TTG (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5970,04 eurot, viivise 1383,38 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 02.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
2.Hagiavalduse kohaselt avastas Elektrilevi OÜ 04.02.2016, et tarbimiskohas asukohaga Pikk tn 16, Võiste alevik, Häädemeeste vald, Pärnu maakond, toimub ebaseaduslik elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr 164715. Akti koostamise juures on viibis tunnistaja spetsialist Andre Ükskivi ning akti allkirjastas kohapeal viibinud kostja esindaja SK.
3.Akti nr 164715 kohaselt asub kostja elektriarvesti II sektsioonis ning I sektsioonist tühjalt seisva fiidri alt on ühendatud kaabel ja viidud maapinna alt külmhoone/autoremonditöökotta elektrikilpi. Seega on toimunud elektrienergia tarbimine mõõtmata ahelas. Kaabli asukoht on tuvastatud kaabliotsija abil ning on mõõdetud voolud L1 – 56 A, L2 – 80 A, L3 – 65 A.
4.Elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 4 alusel on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Antud juhul puudus kostjal ühenduskohas võrguettevõtja võrguga võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade, kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust mõõtmata ahelast. Kostja ei tarbinud hagi aluseks olevat elektrienergiat võrgulepingu alusel, kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult. Ebaseaduslik võrguühendus katkestati 04.02.2016.
5.ELTS § 68 lg 2 alusel hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse. ELTS § 68 lg 3 alusel kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (määrus nr 34) §des 4 ja 5 on sätestatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning selle maksumuse määramise arvutusmetoodika.
6.Hageja esitas kostjale arve ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest summas 6120,04 eurot, mis muutus sissenõutavaks 13.08.2016. Eeltoodud arve katteks on kostja sooritanud kokku kaks makset: 24.11.2016 summas 50 eurot ning 23.01.2017 summas 100 eurot, sellest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata 5970,04 eurot.
Kostja vastuväited hagile
7.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata.
8.Hageja nõue on aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 150 lg 1, alternatiivselt TsÜS § 146 lg 1). 3-aastane aegumistähtaeg algas akti koostamisest, st 04.02.2016 ja lõppes 04.02.2019.
9.Kostja ei ole elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud. Kostja sõlmis Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu ja sellest ajast maksis arved kasutatud elektrienergia eest. Kostjal ei olnud juurdepääsu jaotuskilbi alajaamale. Alajaama hoolduse ja ebaõigesti ühendatud kaabli eest vastutab võrguettevõtja.
10.Akt nr 164715 ei vasta nõuetele. Kostja viitas määruse nr 34 § 2 lg-te 1 ja 2 ning § 3 lg 1 p-dele 3 ja 4. Akti koostamise juures oleks pidanud viibima kostja esindaja. Aktile alla kirjutanud SK-l puudusid volitused ja allkirjaõigus. Aktile ei ole märgitud tunnistaja(te) kontaktandmeid.
11.Nõude loovutus on tõendamata. Nõude loovutamise leping on allkirjastamata (võlaõigusseadus (VÕS) § 11 lg 4). Elektrilevi OÜ ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud ning hageja ei ole esitanud kostjale nõude loovutamise kohta kehtivat dokumenti (VÕS § 170). Esimese astme kohtu otsus
12.Pärnu Maakohtu 02.12.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1190,09 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 03.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Maakohus määras kindlaks poolte menetluskulud ning mõistis vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 198,03 eurot.
13.Tõendatud on, et kostja on saanud elektrienergiat ja võrguteenust mõõtmata ahelas. Maakohus viitas VÕS § 3 p-le 6, ELTS § 68 lg 1 p-le 4, § 68 lg-tele 2 ja 3 ja VÕS § 115 lg-le 1. Hageja nõue ei tulene mitte pooltevahelisest võrgulepingust, digitaalsest mõõtmisest ega tegelikult tarbitud kogusest, vaid tarbitu maksumus määratakse arvestuslikult erilise korra järgi ELTS § 68 lg 2 ja määruse nr 34 sätetele tuginedes. Vastavalt määruse nr 34 § 4 lg-le 4 arvestab elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise aega ettevõtja lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani, kuid see aeg ei ole pikem kui üks aasta. Nõude arvutuste aluseks võetud periood on 04.02.201504.02.2016, sh viimane on rikkumise avastamise kuupäev.
14.Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole ise antud elektriarvestist kaablit lahti ühendatud, vaid kostja mõõtmata ahelas elektritarbimise on Eletrilevi OÜ ekslikult tekitanud ise. Arvestades asjaolu, et kostja ei vastutanud elektrijaama renoveerimise eest ega olnud tegev kaablite ühendamisel, ei saa väita, et kostja oleks toiminud pahausklikult ehk loonud ise tahtlikult tingimused ebaseaduslikuks elektrienergia tarbimiseks. Ka sõlmitud võrgulepingu kohaselt pidi võrguettevõtja ise korraldama võrguteenuse ja elektrienergia koguste kohase mõõtmise. Nimetatud tingimused lõi hooletult toimides hageja töötajad ja üksnes ajas võis kostja aimata, et tarbimiskulud on vähenenud. Seega kahju hüvitamine VÕS § 140 lg 1 alusel oleks kostja suhtes täies mahus äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada.
15.Kostjale esitatud arve järgi nõuti temalt tarbitud elektrienergia eest 1609,94 eurot, osutatud võrguteenuse eest 2768,69 eurot ning taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi 721,40 eurot, millele lisandus käibemaks 1020,01 eurot. Kostja on tarbinud elektrienergiat ja teeninud ka tulu seeläbi enda ettevõtluse käigus hoidmisega ning peab
selle arvestusliku maksumuse ka tasuma. Arvestades, et kostja ei ole pahauskselt toiminud ja antud olukorra on tekitanud Elektrilevi OÜ ilmselt hooletusest ise, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, et kostja oleks kohustatud täies mahus tasuma võrguteenuse tasu 2768,69 eurot. Antud juhul on põhjendatud nõude osaline vähendamine võrguteenuse osas. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 4500 eurot.
16.Kostja vastuväited akti nr 164715 ebaseaduslikkuse kohta ei ole õiged. Määruse nr 34 § 2 lg 2 sätestab, et kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul. Kostja väide, et aktis fikseeritud toimingu juures ei olnud tarbija volitatud esindajat, ei ole oluline, sest juures oli akti kohaselt tunnistaja. Seetõttu ei ole põhjust ka analüüsida märgitud esindaja volitusi. Aktil on olemas tunnistaja nimi ja allkiri. Eeltooduga on täidetud akti koostamisnõuded. Tunnistaja asukoht on delikaatsed isiku andmed, mis kuuluvad eraelu kaitsesfääri.
17.Nõude loovutus on kehtiv. OÜ Elektrilevi on andud 13.02.2015 kinnituse, et ta on loovutanud oma nõuded hagejale. Antud kinnituse on allkirjastanud Elektrilevi OÜ juhatuse esimees TM.
18.Maakohus viitas TsÜS §-le 149, § 158 lg-le 1 ja § 160 lg-le 1 ja märkis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue muutus VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 alusel sissenõutavaks mõistliku aja vältel pärast 04.02.2016 akti koostamist ehk 14 päeva pärast. TsÜS § 158 lg 1 alusel on kostja 24.11.2016 ja 23.01.2017 makseid tehes tunnustanud hageja nõuet, kuivõrd on asunud tasuma võlgnevust antud elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise eest esitatud arve järgi. Aegumise peatumise küsimuses ei saa arvestada kostja väidet, et maksti üksnes seetõttu, et kostja ei soovinud, et ettevõttes vool välja lülitatakse. Ülekandest on näha, et tasutakse arvet, mille sisuks on mõõtmata ahelas elektri tarbimine.
19.Põhjendatud on jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta hageja menetluskuludest kostja kanda 75,38% ja hageja kanda kostja kuludest 24,62%. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub 03.01.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Hageja nõue on aegunud. Akt nr 164715 on koostatud puudustega. Hageja nõue ei ole kehtivalt loovutatud. Kostja kordas eeltoodu osas juba maakohtus esitatut. Elektrilevi OÜ poolne kinnitus on ebapiisav selleks, et lugeda nõue kehtivalt loovutatuks.
22.Kostjale jääb selgusetuks mille alusel leidis kohus, et hageja on osutanud kostjale võrguteenust, kui kohus leiab, et asjas ei ole tegemist lepingulisest suhtest tuleneva nõudega. Võrguteenuse osutamise eest tasu nõue on lepingu puudumisel alusetu ning hagejal tuleks seega tasuda üksnes teadmatusest tarbitud elektrienergia eest.
23.Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et hageja poolt esitatud kalkulatsioon võlgnevuse kujunemise kohta oli ebaõige ning millisel põhjusel ja millal oli kaabel ekslikult ühendatud.
24.Kostja majandustegevuseks ei ole autoremonditeenuse osutamine. Kohus leidis ekslikult, et kostja on tarbinud elektrienergiat ja seeläbi teeninud tulu. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Hageja palus jätta kostja 12.02.2020 ja 23.02.2020 taotlused rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
28.Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (Elektrilevi OÜ vastus pöördumisele, Eesti Energia AS-i arved aastatel 2015 – 2019, Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktid koos üürilepinguga). 12.02.2020 esitas kostja uue tõendi (arhiivtoimiku ärakiri). 23.02.2020 esitas kostja taotluse, milles palus anda võimaluse teostada Võistes Pikla II alajaamas ja sellega külgneval territooriumil ekspertiisitöid.
29.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
30.Kostja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud dokumente maakohtule ja neist ei olene käesoleva asja lahendamine. Eeltoodu alusel jätab kolleegium jätab taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
32.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
33.Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
34.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna kostja on kahel korral nõuet tunnustanud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt nõude aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Arve maksmine tähendab eelduslikult nõude tunnustamist. Paljasõnaline ja asjakohatu on kostja väide, et maksti üksnes seetõttu, et kostja ei soovinud, et ettevõttes vool välja lülitatakse. Hageja esitas 29.07.2016 arve nr 502315044244, milles on märgitud, et see esitatakse 04.02.2016 koostatud akti alusel mõõtmata ahelas elektri tarbimise eest. Kostja tasus seda arvet osaliselt mitmel korral, märkimata kordagi, et ta tegelikult nõuet ei tunnusta. Samuti ei
ole kostja esitanud mingeid muid tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejat teavitanud, et vaatamata maksmisele ta nõuet ei tunnusta.
35.Alusetud on kostja väited akti nr 164715 vormipuuduste kohta. Tähtsust ei oma, kas aktile alla kirjutanud kostja esindaja omas selleks volitust, kuna akt allkirjastati tunnistaja juuresolekul, mis on vastavuses Määruse nr 34 § 2 lg-s 2 sätestatuga.
36.Ebaõige on kostja seisukoht, et nõue ei ole kehtivalt loovutatud. VÕS § 170 teise lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba (vt RKTKo 32-1-194-13 p 27). Nõude loovutamise tõendamiseks on piisav, et algne võlausaldaja kinnitab, et nõude loovutamine on toimunud (vt RKTKo 3-2-1-62-07 p 12). Käesolevas asjas on Elektrilevi OÜ väljastanud vastava kinnituse, mistõttu kostja tuginemine VÕS § 11 lg-le 4 on asjakohatu.
37.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et ebaseaduslikul elektrienergia tarbimisel ei ole kostja kohustatud tasuma võrguteenuse osutamise eest. Kostja kasutas nii elektrienergiat kui ka võrguteenust ebaseaduslikult. Samuti ei oma asjas tähtsust, kas ja millist teenust kostja oma majandustegevuses osutas. Oluline on fakt, et kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult.
38.Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja väiteid, et hageja poolt esitatud kalkulatsioon võlgnevuse kujunemise kohta oli ebaõige ning millisel põhjusel ja millal oli kaabel ekslikult ühendatud. Kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud võlgnevuse kalkulatsiooni õigsust. Küll aga arvestas maakohus sellega, et kaabli ekslik ühendamine ei toimunud kostja süül ning vähendas seetõttu väljamõistetava võlgnevuse suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
40.Maakohus määras kindlaks poolte menetluskulud ning mõistis vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt hageja kasuks välja 198,03 eurot. Väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ei ole otsust vaidlustatud.
41.Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
42.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja on kinnitanud, et tal apellatsioonimenetluses menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.