Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

1 / 14

2-19-9973

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Eesti Energia AS esitas 02.07.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ TTG vastu ebaseaduslikult elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise eest tekkinud võlgnevuse ja viivise nõudes. 1.1.Hagiavalduse kohaselt 04. veebruaril 2016.a avastas Elektrilevi OÜ (ELV), et tarbimiskohas asukohaga Pikk tn 16, Võiste alevik, Hädemeeste vald, Pärnu maakond, toimub ebaseaduslik elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt (Akt) nr 164715. 1.2.Kostja on alajaama Pikla IIs: (K-Nõmme) tarbija, kellega on sõlmitud kehtiv võrguleping. Olukorra fikseerimise akti nr 164715 kohaselt asub kostja elektriarvesti II sektsioonis ning I sektsioonist tühjalt seisva fiidri alt on ühendatud kaabel ja viidud maapinna alt (lisa 4) külmhoone/autoremonditöökotta elektrikilpi. Seega on toimunud elektrienergia tarbimine mõõtmata ahelas. Kaabli asukoht on tuvastatud kaabliotsija abil ning on mõõdetud voolud L1 – 56 A, L2 – 80 A, L3 – 65 A. Akti koostamise juures on viibinud tunnistaja spetsialist A.Ü. ning akti on allkirjastanud kohapeal viibinud kostja esindaja S.K.. Ebaseaduslik võrguühendus katkestati akti koostamise kuupäeval 04.02.2016. Kostja ei tarbinud hagi aluseks olevat elektrienergiat võrgulepingu alusel, kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, milline asjaolu ei ole vaidlustatud kostja poolt.

2 / 14

2-19-9973 Hageja palub hagi rahuldada ning mõistja kostjalt välja: põhivõlgnevus 5970,04 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusest tulenev viivis summas 1383,38 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summalt 5970,04 eurot alates 02.07.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa; hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu summas 475 eurot. Hageja 05.11.2019 täiendavates selgitustes tõi välja järgneva: Vastavalt Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustele punktile 4.3 võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Hageja selgitab, et tüüptingimustes ega seaduses ei sisaldu sätteid mõõtesüsteemi korrasoleku kontrollimise ajavahemike kohta. Hagiavalduse kohaselt Elektrilevi OÜ teostas mõõtesüsteemi nõuetekohasuse kontrolli 04.02.2016.a. Seega võrguettevõtja ei ole kohustusi kostja ees rikkunud. Hageja on ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu maksumuse määramise 1 aasta pikkuse perioodi sidunud asjaoluga, et tarbimiskohal toimus arvesti viimane kontroll rohkem kui aasta enne elektrienergia ebaseadusliku tarbimise avastamist. Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.mai 2007.a määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra“ § 4 lg 4 elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise aega, arvestab ettevõtja lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani, kuid see aeg ei ole pikem kui 1 aasta. Eeltoodud säte ei ole hageja hinnangul dispositiivne, vaid sätestab selgelt piirangu ebaseadusliku tarbimise puhul arvesse võetavale ajale. Kuna kostja ei ole toonud omalt poolt esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et tarbimiskohal toimus elektrienergia ebaseaduslik tarbimine lühemat aega, kui alates arvesti viimasest kontrollist, ei näe hageja põhjust aluseks võetud arvestusperioodi lühendada. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik saab mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumide järgi. Võlgniku mõjuulatuses on üldiselt võlgniku enda tegevusega seonduvad riskid. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. Kostja on äritarbija. Äritarbijalt eeldatakse suuremat teadlikkust ning valmisolekut osaleda elektrienergia valdkonna suhetes. Üldjuhul äriühing planeerib või vähemalt on teadlik, palju ta elektrit tarbib. Arvestades asjaolu, et kaabli asukoht oli tuvastatud kaabliotsija abil ning mõõdetud vooludeks olid: L1 – 56A, L2 – 80A, L3 – 65A, ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et ta ei pidanud aru saama, et tarbib elektrienergiat suuremas koguses, kui oli arvetel märgitud, arvestades, et elektrienergia ebaseaduslik tarbimine toimus autoremonditöökojas. Eelnevat toetab ka hageja poolt kostjale esitatud arved. Näiteks 31.12.2015. a esitatud arve nr 364186252083 järgi kuulus tasumisele kõigest 384,74 eurot. Peale 04.02.2019.a avastatud olukorra likvideerimist hageja esitas kostjale 29.02.2016. a arve nr 364392614557 summas juba 1304,45 eurot.

3 / 14

2-19-9973

KOSTJA VASTUS

Kostja OÜ TTG 09.09.2019 hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele hagiavalduse punktis 1.3., et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 13.08.2016.a, s.t alates hageja 29.07.2016.a arves nr 502315044244 (hagi lisa 9, arve) märgitud maksetähtaja 12.08.2016.a lõppemisele järgnevast päevast. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. 3-aastane aegumistähtaeg algas akti koostamisest, s.t 04.02.2016.a ja lõppes 04.02.2019.a, s.o enne 02.07.2019.a allkirjastatud hagi kohtule esitamist ja seega on hagi aegunud. Kostja ei ole nõus, et ta on ebaseadusliku elektrienergia ja võrguteenuse kasutanud. OÜ TTG 13.03.2014.a. sõlmis Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu ja sellest ajast maksis arved kasutatud elektrienergia eest. Kostjal polnud juurdepääsu jaotuskilbi alajaamale. Ühendatud kaabel oli luku külge kinnitatud jaotuskilbiruumis, seega ei saa keegi kostjat selles süüdistada. Elektrilevi töötajad mitu aastat tagasi paigaldasid kilbiruumi uksele eritabaluku, mille võti oli ainult nende käes. Kui isegi elektriarvesti sektsioonidest oli ühendatud kaabel, see ei tähenda, et seda tegi OÜ TTG. Alajaam oli ehitatud veel Nõukogude ajal ja kindlasti see kaabel oli teadmata põhjustel jäänud vanast ajast (ei saa öelda mis ajast täpsemalt, kuna kostja seda kaablit ei pannud). Sellel territooriumil asus kunagi karusloomafarm, mis hiljem läks pankrotti. Alajaama hoolduse eest vastutab võrguettevõtja. Vajadusel spetsialistid kontrollisid, viisid läbi remondi, paigaldasid digitaalsed elektriarvestid, ühendasid juhtmed ning kui oleks tekkinud küsimusi, oleks nad võinud kutsuda OÜ TTG juhti kohale. Nad ei teinud seda. Mis alajaama ruumis täpsemalt toimus, kostja ei teadnud. Kostja seaduslik esindaja märgib, et tal pole elektriku haridust, aga on arvamusel, kui võrguettevõtja esindajad on kohapeal hooldustööd teinud, jääb vastamata, kas siis nemad ei näinud, et mingi mittevajalik kaabel on ühendatud nende kilbiruumis? Akti koostamise ajal tunnistaja spetsialist ei kutsunud kohapeale OÜ TTG juhatuse liiget, ei seletanud probleemist. Aktile alla kirjutanud S.K.il puudusid volitused ja allkirjaõigus, ta ei olnud OÜ TTG töötaja ega esindaja ega ka spetsialist, et ta saaks tekkinud probleeme õigesti hinnata. Ta ei valda eesti keelt ja ei saanud üldse aru millest jutt käib, seepärast midagi ei vaidlustanud. Akti koostaja näitas talle, kuhu on vaja panna allkirja ja kõik. Hiljem telefoniteel kutsuti M.K.t Elektrilevi kontorisse ilma ettevõtte juhti sellest teavitama (kuna tema kontaktandmed jäid Eesti Energia andmebaasis, ta oli selle kinnistu eelmine omanik) ja näitasid talle akti nr 164715 alusel tehtud kalkulatsiooni. M.K., kellel ei ole kostja allkirjaõigust, võttis kalkulatsiooni ja arve vastu. Kostja pöördus teadmiste saamiseks lihtsa elektriku poole, et ta selgitaks olukorda seoses uue alajaama kaablite ühendamisega. Kuna vana alajaam on kasutamiseks üle antud, siis kaabel, mis eelnimetatud aktile kohaselt probleemini viis, on kas ühendatud uue alajaamaga või ühendatud hoone tarbimissüsteemiga või pole see üldse ühendatud. Võrguühendus katkestati akti koostamise kuupäeval 04.02.2016. Eesti Energia AS ehitas kaasaegse rajatise vastavalt Euroopa standardile. Kaablid olid õigesti ühendatud kõigi teiste tarbijatega peale kostja ja kostja hoonete tarbimiseks jäeti osa vanast seadmest, mis on inimese elule ohtlik. Kui uue alajaama projekt viidi lõpule, oleks kostja rajatis pidanud olema ühendatud ühe kaitstud kaabliga otse uude alajaama. Kostja leiab, et ta poleks tohtinud sooritada 2 makset vastavalt 24.novembril 2016.a. summas 50 eurot ning 23.jaanuaril 2017.a. summas 100 eurot, kuid oli surutud nurka: Eesti Energia AS oleks elektrivarustust katkestanud ja see oleks kaasa toonud suured kahjud, kuna külmhoones sellel ajal kostja säilitas külmutatud kala. Seetõttu oli sunnitud vähemalt osaliselt maksma. Kostja ei nõustu aktiga nr 164715 nõus, kuna ta isiklikult aktile alla ei kirjutanud. 4 / 14

2-19-9973 Kostjal polnud juurdepääsu jaotuskilbi alajaamale. Ja kui elektrikud tegid vea ja ühendasid selle kaabli valesti, mis seal juba pikka aega seisis, siis ei ole see kostja süü. Kostja taotles kohaldada hagi aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja 15.11.2019 seisukohas märgib järgnevat: Tõendamata on nõude loovutus. Hageja on esitanud allkirjastamata 13.02.2015.a koopia nõuete loovutamise kinnitusest nr JV-JUH-10/1030 hageja ja Elektrilevi OÜ vahel. Tulenevalt VÕS § 11 lg 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Käesoleval juhul on nõuete loovutamise leping allkirjastamata ja seda ei saa lugeda sõlmituks ning seega ei ole Elektrilevi OÜ nõue kostja vastu loovutatud kehtivalt hagejale. Lisaks tulenevalt VÕS §-st 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesoleva ajani ei ole väidetav võlausaldaja ehk siis Elektrilevi OÜ kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega ole uus võlausaldaja ehk siis hageja, esitanud kostjale nõude loovutamise kohta kehtivat dokumenti. Seega ei saa lugeda väidetavat nõuet kostja suhtes loovutatuks. Kostja on seisukohal, et olukorra fikseerimise akt nr 164715 ei vasta määratud nõuetele ning ei ole seetõttu kehtiv. Vastavalt ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord (edaspidi „Kord“) § 2 lg-le 1 koostab ettevõtja esindaja elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Tulenevalt Korra § 2 lg-st 2 kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul. Ka vastavalt Korra § 3 lg 1 p-le 3 peab akt sisaldama elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku nimi ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta. Seega oleks võimalusel pidanud akti koostamise juures viibima kostja esindaja, kelle juures viibimise korral oleks pidanud akti märgitama ka esinduse alus. Kostjale olukorra fikseerimisest ennetavalt teada ei antud, ehk siis ei antud kostjale võimalustki akti koostamise juures viibida. Selline Elektrilevi OÜ poolne käitumine, millega ei antud kostjale võimalust akti koostamise juures viibida, on vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega ning akt on tühine juba seetõttu. Aktile on märgitud kostja esindajaks S.K., kellel puudub TTG OÜ nimel esindusõigus. Jääb arusaamatuks millisel alusel S.K. kostjat esindas ning esindusõiguse alus ei ole märgitud ka kõnealusesse akti. Seega puudus olukorra fikseerimise akti koostamise juures tarbija (kostja) esindaja. Lisaks märgitakse vastavalt Korra § 3 lg 1 p-le 4 akti tunnistaja nimi ja kontaktandmed, kui akt koostatakse tema juuresolekul. Aktil on tunnistajaks märgitud A.Ü.. Samas ei tea kostja sellist isikut ning järeldab, et tegemist on Elektrilevi OÜ töötajaga, mistõttu ei saa A.Ü. olla erapooletud tunnistaja. Samuti märgib hageja oma 11.09.2019. a seisukoha punktis 2.1., et S.K. viibis akti koostamise juures hoopis tunnistajana, ei vasta hageja väide tõele. Nimelt ei ole aktis märget S.K.i kui tunnistaja kohta vaid S.K. on märgitud tarbijaks. Lisaks ei ole aktile märgitud tunnistaja(te) kontaktandmeid, mistõttu ei vasta akt ka selles osas nõuetele. Seega järeldub eeltoodust, et akt on tühine.

5 / 14

2-19-9973 Nõude alus ja aegumine. Kuigi algselt jäi kostjale selgusetuks millisel alusel hageja kostjalt võlgnevuse tasumist nõuab, kas lepingu alusel või tulenevalt alusetust rikastumisest või tulenevalt õigusvastasest kahju tekitamisest, siis 11.09.2019.a menetlusdokumendi punktides

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi ei ole aegunud ning hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

6 / 14

2-19-9973 04.02.2016 avastati ebaseaduslik tarbimine mõõtmata ahelas ja tehti ka kostjale samal ajal teatavaks. Hagi asjaoludes on märgitud, et kostja ei tarbinud hagi aluseks olevat elektrienergiat võrgulepingu alusel, kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult. Kohus leiab, et nimetatud nõue VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 alusel muutus sissenõutavaks mõistliku aja vältel pärast eelnimetatud 04.02.2016 kuupäeva ehk 14 päeva pärast. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegemist on deliktiõiguse alusel tekkiva nõudega. Deliktiõigus VÕS § 1043 jj ei reguleeri kahju hüvitamist, mis tekib muust seaduses sätestatud alusest tekkivatest võlasuhetest (VÕS § 3 p 6) tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel (Lepinguvälised Võlasuhted, T.T. lk 149; sama VÕS Kommenteeritud väljaanne lk 628). Teatud juhtudel on võimalik ka deliktiliste ja muude kahjunõuete konkurents VÕS § 1044 alusel. Seni on aga praktikas eitatud nõuete konkurentsi võimaluse teket olukorras, kus on ette nähtud täiesti eraldi vastutuse erikoosseis või eriregulatsioon – antud juhul on see ette nähtud just Elektrituruseadus (ELTS) §-s 68. Ebaseaduslikult elektri tarbimise tõttu esitatud arve nr 502315044244 katteks on kostja sooritanud kokku 2 makset, vastavalt 24. novembril 2016.a summas 50 eurot ning 23. jaanuaril 2017.a summas 100 eurot, sellest tulenevalt on hagi esitamise seisuga tasumata 5970,04 eurot. Kohus kostjaga ei nõustu, et aegumise peatumise küsimuses saab arvestada kostja väidet, et maksti üksnes seetõttu, et kostja ei soovinud, et ettevõttes vool välja lülitatakse. Asjasse puutuv on, et ülekandest on näha, et tasutakse arvet, mille sisuks on mõõtmata ahelas elektri tarbimine. Kohus leiab, et TsÜS § 158 lg 1 alusel on seega kostja vahepeal tunnustanud hageja nõuet, kuivõrd on asunud tasuma võlgnevust antud elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise eest esitatud arve järgi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud TsÜS § 149, § 158 lg 1 ja § 160 lg 1 alusel.

7 / 14

2-19-9973 nähtuvalt kostja poolt kasutatud kaabli asukoht on tuvastatud kaabliotsija abil ning on mõõdetud voolud L1 – 56 A, L2 – 80 A, L3 – 65 A. Hageja esitas seoses aktiga tuvastatu järgi kostjale arve koos kalkulatsiooniga ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest nr 502315044244 summas kokku 6120,04 eurot. Nõutud summa on arvestatud Majandus-ja Kommunikatsiooniministri määruse nr. 34 (edaspidi määrus) sätetele tuginedes, milles nähakse ette ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord. Antud määruse §-s 4 on sätestatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramine ning §-s 5 ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramine. Kostja seisukoht on, et seetõttu ei ole ta ebaseaduslikult toiminud, sest võrguettevõtja paigaldas digitaalsed elektriarvestid ja pidi ühendama ka juhtmed. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjale esitatud nõude ELTS § 68 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel ei eelda kostja teadlikkus ja tahtlus. Kostja pool vaidlustab ka akti koostamise õiguspärasuse. Eelnimetatud määruses sätestaks akti koostamise toimingu nõuded. Nimelt määruse § 2 lg 1 kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Määruse § 2 lg 2 kohaselt kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul. Kohtule esitatud aktist nähtub, et toimingu on allkirjastanud tarbija esindaja kui ka tunnistaja. Kostja vastuväite on, et aktis fikseeritud toimingu juures ei olnud tarbija volitatud esindajat. Akti kohaselt tarbija esindajana on allakirjutanud S.K. ja mitte D.K., kes on firma juhatuse liige. Kostja väidab, et S.K. ei olnud firma esindaja. Nimetatud vastuväide iseenesest ei ole oluline, sest juures oli ka akti kohaselt tunnistaja. Seetõttu ei ole põhjust ka analüüsida märgitud esindaja volitusi näiteks TsÜS § 116 lg 1 ja 2 alustel. Käesolevas asjas on aktil olemas ka tunnistaja A.Ü. nimi ja allkiri. Eeltooduga on täidetud akti koostamisnõuded. Seetõttu kostja vastuväited akti ebaseaduslikkuse kohta ei ole õiged. Kostja esindaja väide, et tunnistaja võib olla erapoolik ja hagejaga seotud, on paljasõnaline ja pelgalt kostja esindaja hinnang ilma tõendit ja asjaolu esitamata, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta. Puuduvad igasugused esitatud tõendit, et tunnistaja oleks kinnitanud valeandmeid. Kostja esindaja leiab, et puudu on aktis tunnistaja elukoht, sest määruse § 3 lg 1 p 4 kohaselt akt peab sisaldama tunnistaja nime ja kontaktandmeid, kui akt koostatakse tema juuresolekul. Antud juhul tuleb samuti arvestada, et tunnistaja asukoht on delikaatsed isiku andmed, mis kuuluvad eraelu kaitsesfääri. EV PS § 26 kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste 8 / 14

2-19-9973 inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud põhimõtteid puudutava ka PS § 33, § 43, § 44 jt. Kohus leiab, et kui akt tunnistaja asukoha fikseerimine ei ole kooskõlas sõna-sõnalt määrusega, tuleb vaadata ka selle määruse sätte eesmärki. Kui mõni akti osa ei ole kooskõlas kitsamas mõttes mõne määruse sättega, on määravaks sätte eesmärk ja see, et aktis sätestatud olukord oleks siiski kooskõlas õiguse hierarhias kõrgemal seisvate õigusnormidega. Ka EIÕK art 8 kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Seega kohus leiab, et õigusaktide hierarhias alamal seisva määruse nõue tunnistaja asukoha fikseerimise kohta võib olla isikuandmete kaitse seisukohalt üleliigne, kui seda ei vajata näiteks õigusmenetluses tunnistaja asukoha tuvastamiseks, sellisel juhul antud andmeid ei pea olema esitatud ebaseaduslikult elektrienergiat tarbinud isikule. Kui tunnistaja isiku olemasolu vaidlustatakse ja seetõttu taotletakse tema ülekuulamist, vaid sellisel juhul võiks aktualiseeruda delikaatsetesse isiku andmetesse sekkumine ning isiku asukoha kindlaks tegemise olulisus, et selle kaudu hinnata toimingu õiguspärasust. Käesoleval juhul, aga selliseid asjaolusid, taotlusi ja vastuväiteid asjas ei ole esitatud. Käesolevas asjas ei ole esitatud ka väiteid, et tunnistaja kui selline isik tegelikkuses puudus üldse või mingitel asjaoludel antud akt oleks võltsitud dokument, mistõttu nimetatud kostja vastuväidetel ei ole asjas mingit määravat mõju antud mõõtmistoimingu õiguspärasusele.

9 / 14

2-19-9973 VÕS § 3 p 6 kohaldumisel on kahju hüvitamise nõude õiguslik alus VÕS § 115 lg 1. VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt vabaneb kohustuse rikkumisega kahju põhjustanud isik kahju hüvitamise kohustusest üldjuhul siis, kui rikkumine on vabandatav (RKL nr 3-2-1-181-15 p 24). Seega VÕS § 115 eeldab, et seaduses sätestatud kohustust, mida rikuti, kujutaks endast seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tulenevat kohustust. Antud juhul on sellise õigussuhte tekkimise aluseks ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi ja lg 2, mis on hagis ka lahti kirjutatud. Seega hageja nõue ei tulene mitte kostja vahelisest võrgulepingust, digitaalsest mõõtmisest ja tegelikult tarbitud kogusest, vaid tarbitu maksumus määratakse arvestuslikult erilise korra järgi ELTS § 68 lg 2 ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 15.mai 2007.a määruse nr. 34 sätetele tuginedes. Vastavalt määruse § 4 lg-le 4 elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise aega arvestab ettevõtja lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani, kuid see aeg ei ole pikem kui üks aasta. Eesti Energia poolt kostjale esitatud arve lisas on toodud kalkulatsioon, mis lähtub antud nõudest, sest arvutuste aluseks on võetud periood on 04.02.2015-04.02.2016, sh viimane on rikkumise avastamise kuupäev. Kokkuvõtvalt antud juhul reguleerivad maksumuse hüvitamise nõude eeldusi ELTS § 68 lg 1 p 4 ja lg 2, VÕS § 101 lg 3, VÕS § 103, VÕS § 115 lg 1 ning eeltoodud alustel on hageja nõue ka õiguslikult esitatud asjaoludel põhjendatud.

2-19-9973 Sisuliselt on viidatud, et ka võrguettevõtjal on kohustused (ELTS 6 ptk, 1, 2 jagu nt § 67) süsteemi käigus hoidmisel ja võrgu teenuse korraldamisel sarnaselt nii seaduse kui lepingu alusel. Hageja on oma vastuses, tuginedes küll tüüptingimustele, kohtule ka ise viidanud, et võrguettevõtja peab tagama temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Kohtu jaoks asjaolu, et kontroll on periooditi, ei saa see tähendada seda, et puudused Elektrilevi OÜ töös, sh nende ilmnemine eelnimetatud perioodide vahelisel ajal, on üksnes kostja probleem. Nendes küsimustes hoolsust saab nõuda esmaselt ikkagi Elektrilevi OÜ-lt. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole nimetatud kostja vastuväidetele vastanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtu poolt andud asjaolule tähelepanu juhtimine jäi aga tagajärjetuks. Eeltoodu alusel kohus eeldab kostja väidete paikapidavust. Kohus selgitas menetluses, et kostja väited ebaõiglase olukorra kohta võivad olla sooviks ja kohtu diskretsiooniotsustuseks (pole kohtu kohustus ega eelda ka poole taotlust), et kohus kohaldaks väljamõistetava kahju vähendamiseks VÕS 7. peatükist VÕS § 139 ja § 140 sätteid.

2-19-9973 täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on hagiavalduses nõudnud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse põhivõlgnevuselt seadusest tuleneva viivise väljamõistmist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. TsMS § 367 kohaselt eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu poolt väljamõistmisele kuuluva põhinõude 4500 eurot pealt on sissenõutavaks muutunud viivis 1190,09 eurot (13.08.2016-02.12.2019). Seega tuleb kostjalt OÜ-lt TTG välja mõista hageja Eesti Energia AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1190,09 eurot. Samuti tuleb kostjalt OÜ-lt TTG välja mõista hageja Eesti Energia AS kasuks viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (4500 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 03.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

12 / 14

2-19-9973 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohust nõustub hagejaga, et kostja esindaja poolt esitatud kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja on märkinud, et kohtule esitatud vastuse koostamiseks kulus 6,25 tundi. Kohus nõustub, et vastuse koostamiseks läbi töötamist nõudnud materjalide mahtu ja vastuse sisukust arvestades, tuleb pidada seda 2,5 tunni osas põhjendatuks, muus osas mitte. Põhjendatud on ajamaht ning kulu konsultatsiooniks 1,75 tundi ja materjalidega tutvumine 2,25 tundi. Seega on põhjendatud töömaht 6,5 tundi, summas 650 eurot (käibemaksuta). Esindaja tööühiku hind on vastavuses kohtupraktikaga, Riigikohtu Tsiviilkolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kostja TTG OÜ on vastavalt äriregistri väljavõttele käibemaksukohuslane ning seega saab kostja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seeläbi ei ole kohtul alust hagejalt välja mõista ka kostja lepingulise esindaja kulusid koos käibemaksuga. Hagejal tuleb seega hüvitada kostjale 160,03 eurot (24,62%).

2-19-9973 koos üürilepinguga, arhiivtoimiku ärakiri) vastuvõtmiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.

14 / 14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.