Hageja: A I (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: A B (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
esindajad
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A Bilt A Ii kasuks 3 156 eurot.
3.Välja mõista A Bilt A Ii kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (s.o 3 156 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.A Ii menetluskulud jätta 95 % ulatuses A Bi kanda. A Bi menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Välja mõista A Bilt A Ii kasuks menetluskulud summas 302,10 eurot, s.o riigilõiv summas 285 eurot ja tõlkekulu 17,10 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Bilt tasuda A Ii hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (302,10 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt omandas A I (hageja) A Bilt (kostja) 29.12.2019 sõiduki xxxx hinnaga 8800 eurot. Kostja reklaamis sõidukit xxxx müügiportaalis kui tehniliselt korras sõidukit, st puudusid viited vigadele või remondivajadusele. Samal päeval 29.12.2019 peale tehingu teostamist avaldusid sõiduki automaatkäigukastil tehnilised vead. Vead avaldusid ca 20 km läbides, kui maanteesõidul ühtlase kiirusega sõites ning gaasi vähendades ei vahetanud auto käike alla, autosse tekkis tugev vibratsioon ning mootori pöörded kõikusid ebaühtlaselt üles ja alla. Sõites autoga ca 120 km ning jõudes xxxx ilmnes foori taga peatudes, et auto stardib sõitmist alustades (gaasi vajutades) hüplikult. Kuna vead ilmnesid peale pikemat sõitu koheselt, siis olid need olemas juba lepingueseme üleandmise ajal. Nimetatud vead hagejale proovisõidu käigus ei avaldunud. Kuna auto oli hageja igapäevaseks liikumiseks hädavajalik ning kostjaga ei olnud võimalik probleemi lahendamiseks ühendust saada oli hageja sunnitud käigukasti koheselt ja esimesel võimalusel parandama. 21.01.2020 tuvastas automaatkastide remondile spetsialiseerunud ettevõte xxxx käigukasti vea, kus diagnostika käigus tuvastati: tagurpidi käigul on autos vibratsioon ja lülitades käigu positsiooni D (drive) ning sõitma hakates stardib auto hüplikult ja hakkab jõnksutama. Ühtlasel kiirusel sõites ei vaheta käigukasti käike ühtlasel alla. xxxx hinnangul on need märgid kulunud käigukastist, mis võivad esineda sarnase läbisõiduga sõidukitel, seega on vajalik käigukasti täielik taastamine. Käigukasti inspektsiooni käigus tuvastati et auto (käigukasti) sidur libiseb ja käigukasti üleüldise kulumise, mis on tavaliselt iseloomulik sarnastele autodele läbisõiduga 200 000 km. Teostati
käigukasti kapitaalne remont. Tuvastati hoorattal väike leke, muid olulisi vigu käigukasti ei tuvastatud. 21.01.2030 teostas xxxx käigukasti remondi maksumusega 2900 eurot. Käigukasti viga pidi olema kostjale asja üleandmise hetkel teada, kuna sõiduk on olnud kostja omandis alates 04.11.2019 ja valduses, mil kostja on sõidukiga läbinud enne selle võõrandamist hagejale ca 1549 km. Võrdluseks, hagejale avaldusid sõiduki vead vastavalt peale 20 ja 120 km läbimist. Ehk antud juhul on selgelt tegu kostja poolse varjatud puudusega. Asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel proovis hageja kostjaga koheselt (3031.12.2019) kontakti saada xxxx müügikuulutuses olevalt numbrilt, kuid see ei olnud võimalik, sest müüja kasutas xxxx nn ajutist numbrit, mis ei olnud enam kasutusel. Kostjale on saadetud 15.01.2020 lihtkiri ja tähitud kiri ja 05.02.2020 e-kiri, milles hageja esitas kostjale avalduse sõiduki ostumüügihinna alandamiseks kompromissiga alandada auto ostumüügihinda 1450 euro võrra. Kostja kirjadele ei vastanud. Kostjaga telefoni teel ning SMS-i teel ühendust saada ei õnnestunud. 03.03.2020 on EKEI tunnustatud ekspert T A oma Eksperdi arvamuses leidnud sõiduki xxxx turuväärtuseks ilma puuduseta (st korrektselt töötava automaatkäigukastiga) 29.12.2019 seisuga 9000 eurot ning sõiduki turuväärtuseks koos puudusega (st arvestades mitte korralikult töötavat automaatkäigukasti) 6100 eurot. Leitud turuväärtused on sõiduki ostumüügihinna alandamise hagiavalduses võetud aluseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 2836 eurot, s.o lepingus kokku lepitud/tasutud hinna (8800 eurot) ja alandatud hinna (5964 eurot) vahe. Samuti palus hageja välja mõista riigilõivu 300 eurot ja lepingu eseme väärtuste kindlaksmääramise eksperthinnangu kulu 320 eurot ning xxxx remondiarve selgituse tõlkimise kulu 18 eurot ning viivise põhinõudelt alates 29.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Auto oli toodud müügiks xxxx novembri alguses ning kostja võttis selle arvele 4.11.2019. Sõiduk oli heas korras, tehniliselt korrektselt hooldatud ning viimane suur hooldus oli läbi viidud 04.2019, akt ja arve ca 19000.-SEK oli autos ilusti olemas ning uuele omanikule üle antud. Kostja ei ole antud sõidukit hooldanud, remontinud ega sellega midagi tehniliselt teinud. Kostja on teinud ta seest puhtaks ning auto oli nende peres igapäevaselt kasutuses. Kostja võttis auto arvele, tegi pildid ning pani kuulutuse välja kasutades oma era lisanumbri (xxxx), mis oli kuulutuste jaoks olemas. Kuna kostja põhinumber on olnud sideoperaatori nimel, siis pole seda kuulutustes kasutanud. Enamasti sõitis autoga kostja, kodu (xxxx tn) – töö (xxxx mnt xxxx) – kodu, samuti oli auto kasutuses kostja abikaasal ning ka ühel sõbral, kui tema auto oli hoolduses ning keegi pole märganud, et autol on tehniliselt midagi viga. Sama vastus tuli ka kostja autode hooldaval töökojal, kus auto vaadati kohe novembri alguses üle ning kinnitati, et auto on tehniliselt korras, diagnostika ühtegi viga ei näidanud, füüsiliselt oli kõik korras ning vaadati aprillis tehtud hooldustöö arve ja akt ja kinnitati, et hetkel ei vaja auto investeeringuid ning sellega võib rahulikult sõita, nii sai ka
tehtud ning kostja on peaaegu kahe kuu jooksul teinud linna vahel tavalist läbisõitu ca 30-40km päevas. Telefon xxxx oli sees alates 29.12.2019 kuni 07.01.2020 ehk 10 päeva kuni kostja läks töökaaslastega xxxx ja telefon jäi koju. Selle aja jooksul ei ole antud numbrile tulnud ühtegi kõnet. Hageja ei ole helistanud ega ole proovinud kostjaga ajavahemikus 29.12.2020 – 07.01.2020 ühendust võtta. Mis on aga juhtunud autoga selle aja jooksul ei ole kostja jaoks teada. Hageja saatis kostja sissekirjutuse aadressile kirja ning antud aadressil elab 74-aastane ema, kellele on aastaid tagasi antud käsk minema visata kõik kirjad, mis on kostja nimele tulnud, kuna kõik peab toimima maili teel, seega kostja ei ole hageja kirja kätte saanud. Kostja on saanud kätte hageja e-kirja veebruari alguses, kus hageja nõuab juba teostatud remonditööde arve 50% tasumist. Kostja nimetatuga ei nõustu. Auto oli tehniliselt korras ja sellel ei olnud avalikke ega varjatuid vigu. Kostja on autot kasutanud heaperemehelikult. Hageja on ostnud kasutatud sõiduki, teinud proovisõitu nii linnas kui ka maanteel. Hageja nõustus auto seisukorraga, tingis hinda parajaks ning e-teeninduses võttis auto enda nimele. Hageja ei ole kostjat teavitanud kohe, et autol on midagi viga. Hageja ei teinud auto ametliku esindaja juures diagnostikat/veatuvastamist ning tal puudub ametlik defekteerimisakt. Hageja teostas remonditöid kostjat informeerimata ning edastab talle tehtud tööde kohta arve tagantjärgi ning selleks puudub tal õigus. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja omandas hagejalt 29.12.2019 sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx, hinnaga 8800 eurot (tlk 12-15, 24). Kostja on kinnitanud oma vastuses, et osaliselt tasus hageja ostusumma sularahas ja osaliselt ülekandega. Seega on poolte vahel 29.12.2019 sõlmitud sõiduauto müügileping.
4.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt müüs kostja hagejale kasutatud sõiduki. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on internetilehel xxxx avaldanud kuulutuse, milles on soovinud müüa sõidukit xxxx soodushinnaga 9500 eurot (tlk 16-19). Kuulutuses on muuhulgas märgitud, et: autot on hooldatud, viimane hooldus 04.2019. Kõik mis peal töötab, ideaalne masin talveks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas ning sõiduk pidi vastama sellistele nõuetele, millistele tavapäraselt peaksid vastama kasutatud sõidukid. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas võis hageja eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, s.o et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked, mis sõidukit kasutada ei võimalda või mille tõttu vajaks sõiduk kohest remonti ning olulisi lisakulutusi. Kohtu hinnangul sai hageja nimetatut ka eeldada müügikuulutuses olevast märkest, et autot on hooldatud ja kõik töötab. Kuulutuses puudusid viited remondivajadusele. Hagiavalduse kohaselt avaldusid pärast sõiduauto ostmist automaatkäigukastil tehnilised vead. 21.01.2020 on sõiduauto ülevaatusel xxxx-s tuvastatud libisenud sidur ja käigukasti üldine kulumine (tlk 20-22). Diagnostika käigus on tuvastatud, et sõiduautol olevad probleemid (s.o tagurpidi käigul on autos vibratsioon, sõitma hakates stardib auto hüplikult ja hakkab jõnksutama, ühtlasel kiirusel sõites ei vaheta käigukast käike ühtlaselt alla) viitavad käigukasti kulunud sidurile ning vajalik on käigukasti täielik taastamine. Kuigi tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et ostetud sõiduautoga ei oleks üldse olnud võimalik liigelda, siis tuleb arvestada asjaoluga, et sõiduauto kasutamine oli siiski raskendatud automaatkäigukastil esinevate tehniliste probleemide tõttu ning kostjal tuli teha peale ostmist täiendavaid kulutusi selle remontimiseks. Kohus on seisukohal, et sõiduauto, mille automaatkäigukast vajab täielikku taastamist, ei vasta keskmisele kvaliteedile. Samuti on
kohus seisukohal, et tegemist on puudusega, mida ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudusega). Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud xxxx OÜ 10.06.2020 defekteerimise akt (tlk 106), milles on märgitud, et kulunud siduri puhul on tegemist loomuliku kulumisega, ei lükka ümber xxxx poolt tuvastatut. Kohtul puuduvad andmed, et xxxx OÜ oleks sõiduauto üle vaadanud ning tegemist on kostja info põhjal antud arvamuse ja hinnapakkumisega.
5.Kohus selgitab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (§ 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (§ 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (§ 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (§ 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (§ 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (§ 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (§ 221 lg 1 p 1 p 2). 5.1 VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Nimetatust tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite või nende tehnilise seisundi osas. Seega ei oma käesoleval juhul tähendust ka asjaolu, et kostja ise ei olnud sõiduautot hooldanud ning et kostja ise autol tehnilisi vigu ei märganud. Kohus selgitab täiendavalt, et kui ostja on tõendanud asja lepingutingimustele mittevastavuse, kehtib § 218 lg 1 alusel eeldus, et selle eest vastutab müüja. Müüja võib sellisel juhul vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu esinemisele. Kohus on pooltele 14.05.2020 kirjas selgitanud, et selleks tuleb kostjal tõendada, et puuduse põhjustas hageja või et hageja teadis lepingu sõlmimisel puudusest või pidi sellest teadma või et kostja vastutus on välistatud vastavalt poolte vahel sõlmitud vastutust piiravale kokkuleppele või et hageja hilines puudustest teatamisega (tlk 98-99). Kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole seega tõendatud, et käigukastiga seonduvad puudused võinuks olla tingitud hagejast ning puudus esines seega juba sõiduauto hagejale üleandmisel. Seda, et puudused avaldusid peale müüki, saab eeldada kohtu hinnangul ka hageja poolt 08.01.2020 teostatud päringust (tlk 96) ning 22.01.2020 teostatud päringust (tlk 38). Hageja on nimetatud päringutes püüdnud leida kostja kontaktandmeid sõiduki puudustest teatamiseks. 5.2 VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadnud või pidanud teadma. Kuna kohtu hinnangul oli tegemist varjatud puudustega, siis ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks sõiduautol esinevatest puudustest teadlik olnud. 5.3 VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müügileping sõlmiti 29.12.2019. Hageja on välja toonud, et proovis helistada kostjale koheselt (s.o 30-31.12.2019) peale auto omandamist xxxx müügikuulutuses olevale numbrile. Nimetatud väide on jäänud aga hageja poolt tõendamata. Samas on tõendatud, et hageja saatis kostjale 15.01.2020 tähitud kirja aadressil xxxx, milles palus kostjal endaga ühendust võtta ning pakkudes kohtuvälist kompromissi alandada auto müügihinda 1500 eurot võrra (tlk 28-29). Nimetatud kostja aadress kajastub nii liiklusregistris (tlk 38), kui ka rahvastikuregistris (tlk 72). Samuti on kostja ise oma dokumentides nimetatud aadressi oma elukohaks märkinud. Seega ei ole usutav kostja väide, et ta nimetatud aadressilt dokumente kätte ei saa. 05.02.2020 on hageja saatnud kostjale aadressile xxxx e-kirja, milles palus kostjal endaga ühendust võtta ning pakkudes kohtuvälist kompromissi alandada auto müügihinda 1450 eurot võrra (tlk 30-35). Arvestades, et hageja on kostjale saatnud tähitud kirja 15.01.2020, s.o 17 päeva pärast auto omandamist, siis ei ole hageja teavitamisega viivitanud ning on kostjat kohtu hinnangul autol esinevatest puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul peale puudustest teada saamist. 5.4 Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et käesoleval juhul oleks sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Seega vastutab kostja asja puuduste eest.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja tulenevalt sõiduautol esinenud puudustest alandanud hinda ning lugenud alandatud hinnaks 5 964 eurot. 6.1 VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 esimene lause sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 6.2 Kohus selgitab, et hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15 p 13). Hinna alandamise tingimuseks on, et oleks täidetud materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks
ning et järgitud oleks ka hinna alandamise formaalseid nõudeid (eelkõige tehtud hinna alandamise tahteavaldus). 6.3 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-13 p 10 märkinud, et müügilepingu järgi võib ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed tingimused: müügileping on kehtiv, müüja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt, eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja; müüja vastutab asja puuduse eest, müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (§ 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2). Käesoleval juhul on müügileping kehtiv ning kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on andnud hagejale üle puudustega asja, hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma ning kostja vastutab asja puuduse eest. Samuti on hageja teatatud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul. Seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus kõrvaldada, puudustega asi parandada või ümber vahetada. Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõttest võib selline kohustus ostjale siiski tuleneda, eelkõige kui vastasel juhul tekitataks müüjale ebaproportsionaalseid kulusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11 p 20). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hinna alandamine käesoleval juhul enne kostjale tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, tekitaks kostjale ebaproportsionaalseid kulusid. Seega on käesoleval juhul materiaalsed tingimused ostuhinna alandamiseks täidetud. 6.4 Samuti on täidetud hinna alandamise formaalsed nõuded. Kohus selgitab, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis kui see jõuab vastaspooleni (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-12 p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud. 6.5 VÕS § 224 sätestab, et ostja ei või alandada ostuhinda: kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 224 märgitud ostuhinna alandamise piiranguid. 6.6 Kohus selgitab, et hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Hinda võib lepingupool alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega tuleb alandatud hinna arvutamiseks korrutada lepingu eseme väärtus koos puudusega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puuduseta (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-97-07 p 10). Riigikohus on rõhutanud, et hinna alandamisel on seadusjärgse valemi kohaldamine õiguse kohaldamine, mida kohus peab tegema sõltumata poolte seisukohtadest (vt selles osas Riigikohtu lahend 3-2-1-156-11 p 36). Hageja on kohtule esitanud asjatundja arvamuse, milles riiklikult tunnustatud ekspert Toomas Alekõrs on leidnud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtuseks ilma puudusteta (st korrektselt töötava automaatkäigukastiga) 29.12.2019 seisuga on 9000 eurot ning sõiduki
turuväärtuseks koos puudustega (st arvestades mitte korralikult töötavat automaatkäigukasti) 6100 eurot (tlk 42-43). Kohtul puudub alus kahelda nimetaud arvamuse õigsuses. Samuti ei ole kostja vastupidiseid tõendeid esitanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et lepingu eseme väärtuseks ilma puudusteta on 9000 eurot ja puudustega 6100 eurot. VÕS § 112 lg 1 kohaselt on eeltoodule tuginedes alandatud hinnaks seega 5 964,44 eurot (s.o 6100 x 8800 / 9000).
7.VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Käesoleval juhul on hageja kostjale tasunud 8800 eurot. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja oli hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, siis on hagejal õigus nõuda ülemäära makstu tagastamist summas 2 835,56 eurot (8 800 – 5 964,44). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 2 835,56 eurot.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka lepingu eseme väärtuse kindlaksmääramise eksperthinnangu kulu summas 320 eurot ning remondiarve tõlkimise kulu summas 18 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust, mille järgi pidi kostja andma hagejale üle lepingutingimustele vastava sõiduauto. Kirjeldatud rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 mõttes vabandatav, mistõttu on kostja rikkumise eest ka vastutav. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete toimingute näol summas 320 eurot, s.o asjatundja arvamuse kulu (arve, tlk 63). Riigikohus on märkinud, et asjatundja arvamuse võtmine teise lepingupoole (või ka näiteks lepinguvälise kahju tekitaja) kohustuste rikkumise või kahju suuruse määramiseks on tsiviilkäibes loomulik ja arvestades õigussuhete keerukust, paljudel juhtudel paratamatu. Kui hiljem tuvastatakse kohustuse rikkumine, tuleb kohustuse rikkujal põhjendatud kulutused sellistele
arvamustele hüvitada, kui muud kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Asjaolu, et sellist arvamust kasutatakse hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-5602 p 19). Kohus on seisukohal, et kui kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja pidanud ka asjatundja arvamust tellima. Seega on hageja nõue 320 euro osas põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus selgitab, et dokumentide tõlkimise kulu summas 18 eurot (arve tlk 64) on menetluskulu ja ei ole kahjuna väljamõistetav.
9.Samuti on hageja palunud välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on eelnevalt selgitanud, et juba tasutud ostuhinnast alandatud hinnale vastava osa tagastamine toimub mh VÕS § 189 lg 1 järgi. Viidatud sätte viimase lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi alates raha saamisest. Intressi nõue selle normi alusel ei ole samastatav viivise nõudega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-80-10, p 15). Intressi nõuet hageja esitanud ei ole, mistõttu ei saa kostjalt hageja kasuks intressi välja mõista. Viivist saab tagasiulatuvalt nõuda VÕS § 113 lg 2 alusel ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist kostjale tähtaega kohustuse täitmiseks andnud. Samuti märgib kohus, et viivisearvestuse algamiseks peavad peale nõudest teatamise või sellega kohtusse pöördumise olema täidetud ka teised viivisenõude eeldused, mh peab põhinõue olema sissenõutav. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS §-st 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
Käesoleval juhul on hageja esitanud hinna alandamise avalduse summas 2 836 eurot hagiavalduses, s.o 15.03.2020. Kostja on saanud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte AET- i kaudu 20.04.2020. Seega ei ole põhjendatud kostjalt nõuda viivist alates 29.12.2019. Kuna kostja alandas hinda ja nõudis eksperdikulu tasumist hagiavalduses, siis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
10.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3156 eurot ning viivis seaduses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Otsuses hindamata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust. Samuti ei anna kohus oma hinnangut kostja poolt 21.08.2020 esitatud väidetele ja tõenditele, kuna nimetatud väited ja tõendit on esitatud hilinenult. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 95 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks riigilõivu ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja 95 % ulatuses, so summas 285 eurot. 30.03.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas on hageja välja toonud ka eksperthinnangu kulu summas 320 eurot ning remondiarve tõlkimise kulu summas 18 eurot. Seega on hageja esitanud menetluskulude nimekirjas kulud, mis sisaldusid ka hageja nõudes. Kohus on kohtuotses asjatundja arvamuse kulu kahjuna välja mõistnud. Samuti on kohus märkinud, et tõlkekulu on menetluskulu. Kuna hageja on ka menetluskulude nimekirjas tõlkekulu välja toonud, siis saab kohus nimetatuga ka menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Kohus on seisukohal, et tõlkekulu on olnud käesoleval juhul vajalik. Hageja on esitanud menetluses kohtule võõrkeelse dokumendi ja selle tõlke (s.o remondiarve selgitus). Kohus
määrab hageja menetluskuluna kindlaks tõlkekulu ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja 95 % ulatuses, so summas 17,10 eurot.
14.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 302,10 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (302,10 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.