XX hagi CC vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. mai 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3780 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 22. juuni 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: XXX) Kostja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.05.2020 otsuse resolutsiooni ja põhjendavat osa täiendada viivise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
Kehtiv otsuse resolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada hagi. 3.2.Mõista CC-lt välja XX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ja viivis põhivõlalt (200 eurot) alates 26.07.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuna kostja avaldas 28.02.2019 kell 08:40:11 AS Q Interneti portaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures hageja suhtes laimava sisuga kommentaari: „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha. Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga. Mina teda ei usaldaks.“
2.Tsiviilasjas nr 2-19-7234 tuvastati, et eelnimetatud oli kirjutatud BB-le kuuluvalt IPaadressilt. Hageja edastas BB-le nõudekirja kahju hüvitamise nõudes. BB vastas nõudekirjale, et tema kommentaari ei kirjutanud ning kommentaari kirjutas kostja. Kostja nõustus, et ta on kommentaari autor. Kohtuvälisest kokkuleppest kostja keeldus ja naeruvääristas hagejat täiendavalt.
3.Hageja leidis, et kostja avaldatud kommentaar on laimava sisuga. Kommentaari eesmärgiks oli hagejat alavääristada. Kostja avaldatud kommentaari tuleb hinnata koos teiste avaldatud kommentaaridega. Kostja avaldatust võib järeldada, et hagejal polnud luba näidistundi teha, ta tuli lapsevanemate teadmata lasteaeda õpetama ning kuna hageja tegeleb millegi ebamoraalsega, tuleb tema isikut halvustada. Kostja viitas „Pealtnägija“ saatele ja soovis luua mulje, justkui suruks hageja ebamoraalseid ja kõlvatuid õpetusi lastele tahtevastaselt peale. Kostja soovis jätta muljet, et tema väited põhinevad saatest nähtud faktidel. Kostja soovis jätta muljet, et hagejal ei olnud lapsevanemate luba. Hageja pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku teemadel. Lasteaed vastas, et kõik lapsevanemad ning lasteaed andsid enda nõusoleku näidistunnis osalemiseks.
4.Hageja pidas ebakohaseks kostja väärtushinnangut „tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“. Väärtushinnangut pole objektiivselt võimalik põhjendada. Kostja on jätnud mulje, nagu oleksid talle teada faktid väärtushinnangu avaldamiseks. Väljend „vaimse kiiksuga“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ valguses negatiivse alatooniga puudujääki, veidrust. Tegemist on kõnekeeles selgelt halvustava väljendiga, millega tavaliselt solvatakse inimest. Sõna „pöörane“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt ohjeldamatut, taltsutamatut, metsikut; meeletut, hullu, jaburat, sõgedat.
5.Väljendiga „mina teda ei usaldaks“ soovis kostja jätta muljet, et talle on teada faktid, milliste kohaselt võib hagejat mitte usaldada. „Usaldama“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt kelleski kindel olema, mitte kahtlema kellegi aususes, heatahtlikkuses, tarkuses jne. Kostja avaldas, et hageja osas puudub kindlustunne, kas hageja on aus või heatahtlik. Kuna hageja töötab lastega, tähendab kostja avaldatu, et hagejale pole võimalik lapsi usaldada, et sest hageja heatahtlikkuses või aususes võib tugevalt kahelda. Kostja avaldatu maalib hagejast äärmiselt ebaõige ja inetupildi, sest hageja on tunnistatud Soome õppeasutuse poolt pädevaks koolitajaks.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282
6.Keskmisele mõistlikule lugejale jäi avaldatust ekslik mulje, justkui oleks hageja ebamoraalne ja vaimse puudega inimene, kes tegeleb laste „seksualiseerimise“ või „ahistamisega“ oma väidetava „pöörasuse“ ja vaimse puude tõttu. Tegelikult on hageja töötanud lasteaias kümneid aastaid nii kasvataja kui juhatajana ja kellelgi pole olnud tema suhtes pretensioone. Hageja on vaimselt terve inimene, kes omandas Soomes uued ja kasulikud oskused ning soovis Eesti ühiskonnas laste vastu suunatud füüsilist vägivalda ära hoida.
7.Laimava kommentaari avaldamise tõttu peab kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju. Hagejale on tekkinud mainekahju. Kostja osales nn karjaefekti tekitamises, kus sajad inimesed rikkusid hageja isiklikke õigusi. Seega on kostja süü suur juba selle tõttu, et ta andis enda õigusvastase kommentaariga hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde. Hagejast on saanud kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene.
8.Kuna kostja avaldatud fakte ei kontrollinud, oli tal kavatsus tekitada hagejale moraalset kahju. Hagiavalduse esitamise ajaks olid andmed üleval enam kui neli kuud. Kostja pole ise kommentaari maha võtnud ega pöördunud kommentaariumi pidaja poole selle eemaldamiseks. Kostja madalat motiivi näitab asjaolu, et kostja ei julgenud kommentaari avaldada enda nime all. Kostja ei mõistnud ka pärast nõudekirja saamist, et ta on valesti käitunud. Kostjalt tuleb välja mõista hüvitis ja see ei avalda tema majanduslikule seisundile pöördumatuid tagajärgi, sest kostjale kuuluvad mitmed kinnistud.
9.Kohus ei saa käesolevas asjas jääda varasemas kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste summade juurde. Kohtute seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid õigusvastasest tegevusest hoiduma. Kohus peab saatma hüvitisega sõnuma kostja sugustele laimajatele, sest hüvitised ei teeni üldpreventiivset huvi. Kui kohtusüsteem tahab anda enda panuse avaliku laimu väljasuretamisse, peab kohus mõistma välja kõrgemaid kahju hüvitisi. Ükski lasteaed ei julge kostja ja teiste laimamise tõttu hagejaga koostööd teha. Kostjasuguste laimajate õigusvastane tegevus on hävitanud hageja maine koolitajana ning hageja maine kahjustamise tõttu on hageja sissetuleku teenimise võimalused oluliselt vähenenud. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 6. Hageja ise pidas õiglaseks hüvitiseks vähemalt 700 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista ka eeltõendamismenetlusega seotud kulud 826,90 eurot koos käibemaksuga. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõiged on hageja esindaja väited, et kostja on hagejaga ebaviisakalt käitunud, sest kostja ei ole kunagi kohtunud hageja ega tema esindajaga. Suhtlus toimus e-kirjade teel. Kostja ei nõustunud hageja väljapressimisega.
11.Kostja pidas arusaamatuks hageja väiteid, et kommentaar oli hagejat naeruvääristav. Teiste isikute kommentaaride eest ei ole kostja vastutav. Paljude kommentaaride avaldamine näitab siiski ühiskondlikku arvamust. Kostja leidis, et lastega tegelev isik peab olema usaldusväärne ühiskonnale tervikuna, samuti laste vanematele. Tema taust peab olema laitmatu ja ta peab omama ühiskonnas aktsepteeritud moraalseid väärtusi.
12.Hageja ei saa teada, millisel põhjusel kostja oma kommentaari avaldas. Kostja soovis osaleda diskussioonis ja teha oma häält kuuldavaks ning see oli kostjale ainus võimalik viis. Ebakohaseid muljeid ei ole kostja avaldanud ning tegu on hageja väljamõeldisega.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 Väikelapsed ei ole võimelised enda eest seisma ning seda teevad nende eest vanemad. Lause „Ennem peaks ikka lastevanematelt luba küsima“ oli sissejuhatus kostja kommentaarile, milles ta viitas üldlevinud ühiskondlikule arusaamale ja mille põhjal ta avaldas järgimisi mõtteid. Kuna hageja on teatanud, et tal oli lapsevanemate nõusolek, ühtib see kostja seisukohaga.
13.Kommentaaris avaldas kostja oma muljeid nii telesaate kui artikli kohta. Muljeid ja emotsioone on raske põhjendada, need on iga isiku sisetunde küsimus. Kostja pidas arusaamatuks, miks ta ei võinud anda hinnanguid saadetele ja seal esinejatele. Avalik diskussioon on Eestis lubatud. Kostja järeldused olid tehtud saate ja artikli alusel. Sõnaraamatu kohaselt ei ole sõnal „kiiksuga“ negatiivset tähendust. Väljendiga „pöörane“ pidas kostja silmas seda, et hageja ajab oma asja fanaatilise kirega. Igal inimesel on õigus teist usaldada või mitte ning arvamust võib vabalt väljendada. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei usalda hagejat ning seda eriti pärast hagi esitamist. Tänapäeval peab lastega olema väga tasakaalukas ja solvumistunnet alla neelama.
14.Sõna „kiiksuga“ ei tähendanud vaimset puuet, vaid iseärasust. Kostja ei kasutanud seda sõna kindlas sõnaviisis, vaid lisas väljendi „justkui“, mis tähendab teatavat kahtlust. Hageja valulävi on liiga madal ja solvumise tunne liiga kõrge, mida näitab valulik reageerimine kostja kommentaarile. Kuna Q pakkus võimalus anonüümselt kommentaare avaldada, kasutas kostja seda võimalust ja hageja esindaja etteheiteid pidas kostja arusaamatuteks. Kommentaari maha võtmisega tegeleb Q toimetus. Kui kommentaari pole eemaldatud, vastab see järelikult kommenteerimise heale tavale ja Q reeglitele.
15.Kui hageja läks avalikku inforuumi esinema, pidi ta olema teadlik, et tema sõnavõttu hakatakse arvutama nii hea kui halvas. See ei saanud tulla hagejale üllatuseks. Üldine negatiivne arvamus hagejast ei ole põhjustatud kostjast, vaid hagejast endast. Kostjale jättis veidra mulje lauluke, mida hageja välja pakkus ja kostja ei ole ainus. Hageja menetluskulusid pidas kostja ülemäära kõrgeteks võrreldes nõutud hüvitise summaga.
16.Kostja selgitas, et jälgis huviga meediakajastusi hageja tegevusest. Hageja väitis, et ta õppis Soome seksuaalkasvatajaid ja -nõustajaid koolitava ühingu SEXPO kursustel ja asus praktikaid läbi viima Eesti lasteaedades. Samal ajal propageeris ta enda tegevust ajalehes. Kostja leidis, et enne uue õpetusega alustamist oleks tulnud saada Haridusministeeriumilt luba. Alles siis, kui õpetus ja selle meetodid on võetud riiklikku õppekavasse, saab õpet jagada. Kostja lisas oma väidete tõendamiseks artikli „Õpetajate Lehest“. Ühiskonnas on antud teema veel analüüsimata, õppekavadesse lisamata ja sobivad ning sündsad meetodid välja töötamata.
17.Kostja pidas arusaamatuks, milline väljend teotas hageja au ja väärikust. Väljend „pöörane“ on mitmetähenduslik rahvapärane väljend. Kogu eelnevat selgitust kokkuvõttes on ju üsna selge, et hageja tegutsemine on olnud vägagi pöörane, uljalt lennukas ja justkui vaimse kiiksuga. Kuna kostja avaldas „justkui vaimse kiiksuga“, ei ole ta avaldanud, et hageja on vaimse kiiksuga.
18.Lause „mina teda ei usaldaks“ tähendabki seda, et kostja hagejat ei usaldaks. Kostja jäi selle juurde. Kostja ei ole õhutanud kedagi teist hagejat mitte usaldama. Tegemist oli kostja isikliku arvamusega, mis peaks olema demokraatlikus ühiskonnas lubatud. Kostja ei nõustunud, et kellegi suhtes usaldamatuse ülesnäitamine teotab inimese au ja on solvav.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 Kostja viitas näitena ministrite umbusaldamisele. Usaldus teenitakse välja pikemas protsessis ja kohene võõra inimese usaldamine on rumalus.
19.Hageja maine kujunemine ei ole seotud kostja tegevusega. Hagejal tuleks analüüsida oma senist tegevust ning tema välja pakutud meetodeid. Kompromissi ei ole hageja kostjale pakkunud. Kostjale ei ole hageja ühtegi nõudekirja ega ettepanekut saatnud. Hageja saatis nõudekirja BB-le, keda hageja esindaja ähvardas. Kostja ei ole hageja üle naernud. Esimese astme kohtu otsus 20.Maakohus rahuldas hagi mõistes kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju 200 eurot, menetluskulud jättis poolte endi kanda.
21.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kostja võttis omaks vaidlustatud kommentaari avaldamise. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ajalehe „Q“ veebiversioonis avaldati 27.02.2019 artikkel „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“. Artikli juures avaldas kostja nime „Teisitimotleja“ all 28.02.2019 vaidlustatud kommentaari. Kohus leiab, et lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ ei puuduta hagejat ega saa olla tema suhtes au teotav. Kostja ei ole antud lauses avaldanud, et hagejal puudus õppe läbiviimiseks lapsevanemate luba. Vaidlustatud kommentaari teine lause „Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“ on kohtu hinnangul faktiväiteks osa, mis puudutab televisioonisaate vaatamist ning väärtushinnanguks osa, kus kostja on hagejat nimetanud „tõesti pööraseks“ tädiks, kes on „justkui vaimse kiiksuga“. Hagejat puudutab lause teine osa, mida võib pidada väärtushinnanguks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebatsensuurse hinnanguga, küll aga Eesti kultuurikeskkonnas halvustava tähenduse hinnanguga. Seetõttu on hinnang ebakohane ja sellisele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja analüüsida hageja esitatud väljavõtteid Eesti keele seletavast sõnaraamatust sõnade erinevate tähenduste kohta. Kostja hinnang on halvustav ega ole Eesti kultuurikeskkonnas üldiselt tunnustatud käitumisreeglite kohaselt aktsepteeritav. Seega leiab kohus, et lauses „Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“ on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu.
22.Avaldatud kommentaari viimane lause „Mina teda ei usaldaks“ näol on kohtu hinnangul tegemist samuti väärtushinnanguga. Kohus leiab, et kolmanda mõistliku isiku seisukohalt ei ole tegemist ebatsensuurse, ebaviisaka ega halvustava hinnanguga. Kohus leiab, et kostja on välja toonud faktilised asjaolud, millistele tuginedes võis ta avaldada arvamuse, et ta hagejat ei usalda. Kohus nõustub kostja väitega, et kostja ei ole soovitanud ühelgi kolmandal isikul hagejat mitte usaldada, vaid tegemist on kostja subjektiivse arvamusavaldusega. Tegemist ei ole hageja au teotava väärtushinnanguga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja viidatud faktilised asjaolud on ebaõiged ning kostjal puudus alus nendele tugineda. Hageja ei ole tõendanud, et tema läbi viidud õpe on lasteaedades vajalik, üldiselt kasvatusteadlaste poolt tunnustatud ning hõlmatud riiklikus õppekavas. Hagejal tuli kohtu hinnangul seega arvestada, et avalikkus võib tema tegevust ka kritiseerida ning selle osas arvamust avaldada. Iga arvamuse avaldus, mis hagejale ei meeldi, ei ole automaatselt tema au teotav. Seega leiab kohus, et lause „Mina teda ei usaldaks“ ei ole hageja au teotav. 23.Kohus leiab, et hageja ei ole õigustanud soovi mõista kostjalt välja tavapärasest suurem hüvitis. Hageja ei saa hüvitise suurust õigustada põhistamata ja tõendamata väidetega, et varasemad hüvitised ei ole laimamist ühiskonnas üldiselt kõrvaldanud. Kohtu hinnangul saab hüvitise suuruse määramisel arvestada varasemat kohtupraktikat (sh Riigikohtu kodulehel
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 avaldatud kohtupraktika analüüsis märgitud hüvitisi). Kostja avaldatud ja vaidlustatud kommentaarist kujutas üks lause endast ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnang oli küll halvustav, kuid ei olnud otseselt ebatsensuurne. Seda, et kostja avaldatud kommentaar oleks tegelikult leidnud avalikku vastukaja ning seda oleks lugenud suurel arvul isikuid, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, mistõttu ei saa järeldada, et tegu oli laialdast vastukaja omanud postitusega, mis omakorda mõjutas teisi kommenteerijaid ja omas hageja edasisele elukäigule mistahes sisulist mõju.
24.Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud muid negatiivseid tagajärgi peale emotsionaalse üleelamise ning hageja ise ei võtnud ette adekvaatseid samme selleks, et vaidlust kohtuväliselt lahendada, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks hüvitisena välja mõista 200 eurot. Hageja apellatsioonkaebus 25.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi jäi rahuldamata suuremas osas kui 200 euro kahjuhüvitise väljamõistmises ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis suuremas summas kui 200 eurot, menetluskulud jätta vastaspoole kanda. ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
26.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta hageja kohtu õiguslikke seisukohti selle kohta, et väljendid „tõesti pöörane“ ja „justkui vaimse kiiksuga“ on antud kontekstis mõnitavad ja alavääristavad ning sellest tulenevalt hageja au teotavad. Küll aga ei nõustu hageja sellega, et kohtu hinnangul on sellise laimu avaldamise eest õiglane kahjuhüvitis üksnes 200 eurot. 27.Hageja vaidlustab kohtuotsuse õiguslikud järeldused selle kohta, nagu ei käiks lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ hageja kohta. Samuti vaidlustab hageja kohtu järeldused selle kohta, nagu ei saaks lauset „Mina teda ei usaldaks“ hagejale kahju tekitamisel arvesse võtta.
28.Selge on, et maakohus on eksinud kogu kostja avaldatud kommentaari analüüsimisel. Kohus leiab valesti, et lause loa küsimise kohta ning lauseosa „Mina teda ei usaldaks“ ei ole kahjuhüvitise hindamisel arvesse võetavad. Kohus pidanuks käsitlema kogu kommentaari kui tervikut ning analüüsima seda, kas lausetes sisalduvad erinevad väärtushinnangud koosmõjus toovad kaasa selle, et hageja au ja hea nimi saavad kostja tegevuse tõttu kahjustada. 29.Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka põhjusel, et maakohus jättis lahendamata hageja viivisenõude. Ka selles küsimuses tuleb maakohtu otsust muuta. 30.Kuna hagiavaldus kuulub täielikult rahuldamisele, on ebaõige maakohtu hinnang ka menetluskulude jaotusele. Vastus apellatsioonkaebusele 31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendavat osa tuleb täiendada viivise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
33.Maakohus tõi õigesti esile, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Faktiväide on aga põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja avaldas 28.02.2019 AS Q Interneti portaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures kommentaari: „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha. Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga. Mina teda ei usaldaks.“
34.Maakohus leidis põhjendatult, et avaldatu „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ on faktiväide. Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et avaldatu puudutas hagejat, kuna kommentaariumis arutleti küsimuse üle, kas hagejal oleks pidanud olema õppe läbiviimiseks lapsevanemate luba, ning seetõttu saabki avaldatut käsitleda faktiväitena, samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et avaldatud lause ei õigusta kahjuhüvitise väljamõistmist. Nimelt ei ole avaldatu esitatud sellisel viisil, millest saaks järeldada kostja seisukohta, et hagejal puudus kindlasti lapsevanemate luba õppe läbiviimiseks. Kostja väidetust nähtub, et tema arvates oleks pidanud hagejal olema lapsevanemate luba, juhul kui see puudus, kuid sellest ei saa tuletada faktiväidet, et kostja arvates hagejal igal juhul luba puudus, nagu on avaldatust aru saanud hageja.
35.Ringkonnakohus leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses moonutanud maakohtu seisukohti. Maakohus ei ole väljendanud, et kostja avaldatu on hagejat mõnitav ja alavääristav (apellatsioonkaebuse p 3). Maakohus leidis otsuses, et kostja avaldatu on halvustav ega ole Eesti kultuurikeskkonnas üldiselt tunnustatud käitumisreeglite kohaselt aktsepteeritav. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga ning põhjendustega kahjuhüvitise suuruse väljamõistmisel ning ei korda neid. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole väljamõistetud kahjuhüvitise suurus piisav, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kahjuhüvitise suuruse määramisel tuli arvestada, et kostja avaldatud väärtusotsustused olid halvustava tähendusega, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellatsioonkaebusest tulenev, et kostja avaldatu oli ulatuslik laim, kostja tegevus oli eesmärgistatud hävitama hageja au ja head mainet avalikkuse silmis (apellatsioonkaebuse p 33) ning, et just kostja tõttu jäi hageja ilma teenistusest (apellatsioonkaebuse p 35).
36.Seonduvalt kostja avaldatuga „Mina teda ei usaldaks“ leidis maakohus õigesti, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. Kostja avaldatud tekstist nähtub, et ta vaatas televisioonisaadet, milles esines ka hageja ja nähtu põhjal kujunes tal hagejast arvamus. Tegemist ei ole halvustava hinnanguga. Avaldatu on küll negatiivne hinnang hageja jaoks, kuid seda ei saa pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Arvestada tuleb sellega, et mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust, samas PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-11282 väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Kostja avaldas oma kommentaariga, et nähtu põhjal ei tekkinud tal usaldust hageja suhtes, seega arutles ta kommentaariumis käsitlemist leidnud teema üle, hageja solvamist selleks, et teda alandada, sellest lausest ei nähtu. 37.Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väljendatuga, et maakohus jättis hageja viivisenõude resolutsioonis ja põhjendavas osas käsitlemata. Maakohus rahuldas küll hagi, kuid ei lahendanud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja viivisenõue rahuldada ning vastavalt hageja taotlusele mõista viivis välja hagiavalduse esitamisest. Menetluskulude jaotus
38.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 järgi poolte kanda. Hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu õiglasel äranägemisel, leides siiski, et kahjuhüvitise suurus ei tohiks olla alla 700 euro. Kuigi hagi rahuldati, st kahjuhüvitis mõisteti kostjalt hageja kasuks välja, hageja otsusega ei nõustunud, leides, et hüvitise suurus on liiga väike. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades hagi nõuet ja asjast nähtuvalt hageja nõude tegelikku ulatust oli käesoleval juhul maakohtu poolt TsMS § 162 lg 4 kohaldamine põhjendatud. Menetluskulude jaotuse muutmist ei õigusta ka asjaolu, et välja mõistetakse viivis põhivõlalt. 39.Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.